Ütlesin läbi täiesti imekauni talvise Tallinna raadiomaja poole vaatasin, kuidas akendes põlevad tuled ja inimesed, kes jalutavad koeraga, kes jalutavad kahekesi või lastega restoranides istuvad inimesed koos, tuled põlevad, politseipargis säravad sellised punased südamed ja mõtlesin, et see kõik on nii, taevas langes, taevast, langes sellist kerget lund, mõtlesin, kui, kui ilus ja, ja selline romantiline nagu kuskilt muinasjutus pilte ka kusagil siinsamas selle toreduse keskel mingis toas istuvad kurjad viroloogid, kes mõtlevad, kuidas seda kõike vähemaks keerata, kuidas teha nii, et inimesed ei saaks istuda restoranides, et nad ei saaks üle näiteks kahe korraga väljas jalutada, kuidas oleks võimalikult ebamugav, hästi palju desovedelik, kui hästi palju kilemask ja muud seda värki, et et natuke imelik on elu, et ühest küljest nagu käib tavaline elu, aga teiselt poolt kogunevad, kogunevad provolud sarja, nüüd on selgunud, on Tartus tegutseb veel üks, ma siiamaani naersin alati proua Lutsarile, kes ilmustele televiisorist rääkis, mida ta kõik kinni tahaks. Oma Lutsar, ma ütleks, Marta on muutnud oma meelt väga palju, et ta on natuke nagu Ivan Käbin, kes algul oli noh, kui ta tuli võimule, oli ta suhteliselt range, aga lõpuks ta oli hästi sõbralik, lahke eestimeelse, samuti proua Lutsar. Ma praegu jälgin seda dispuut. Proua Luts on üks nendest, kes soovitab asjadeta nii nagu on, aga enam-vähem asja suur taga on üks kuri mees, ma tahtsingi välja, ta on üks, mitte kuskil, vaid Tartu Tartus. Mees. See on, see on Andrus veel omaette saan, kui Tallinnas tegutsev teletelevisioonijaam võtab eetrisse inimesed Tartust näiteks eile. Eile oli nii armas vaadata, kuidas näidati välisilmas ühte süžeed Soome välisministri visiidist ja kohtumisest Sergei Lavroviga verevärk välisministriga, siis paluti kommenteerida armastatud Tartu õllesõbral Karmo Tüürile ja tehti temaga otselülitus Tartusse. Jumala eest, see oli nii armas. Karmo seisis kusagil Tartu kõrtside peatänaval, oli juba näha Natalja õllelauas, korraks sõudma tõusnud nööbid kinni pannud ja siis on see alati see imeline hetk, kus Tallinn esitab küsimuse. Aga see küsimus kulgeb läbi traat Tartu poole, mitu sekundit ja siis tuleb vastus, et seda oli nii, need on need toredad hetked, kus on see väike paus, kus inimvõiks ise mõelda, mida mina ütleme Karmo Tüüri asemele vasteks. Karmo Tüür on tore mees, aga Tartus seitse tegutseb üks fundamentalistid, kes nimetab ennast ka viroloogia professoriks. Jällegi, ma toonitan, sellised inimesed, me teame ainult perekonnanime Merits. Tema nägu, ma ei ole näinud sellist nägu katud maskiga, ta istub mingisuguses punkris imeliku valgusega punkris ja valab tuld ja tõrva kogu selle kareduse peale, mis meie ümber on. Jah, sest see, mis sa, millega sa saadet alustasite, kirjeldas, et seal oli väga palju niisuguseid asju, mis tegelikult peaks olemata olema, näiteks sinu jalutuskäik iseenesest on juba täiesti üleliigne, et miks sa ronid välja, püsi kodus. Sest ma just lugesin hiljaaegu ei mäleta, kus kuskilt, et et keegi just avaldas kaastunnet kõigile nendele nendele inimestele peavad iga hommiku välja minema ja käima, ütleme, tööl olema näiteks poes kuskil ametis, et need inimesed nagu te, nagu te vist väljendas, et neil ei ole seda võimalust. Hädapäevad 24 tundi koduse tellida toitu, lugesin seda. Et justkui see oleks mingi eriline privileeg, et ma võin elada maa all mitte päikest näha ja mulle tullakse toit ukse taha, et vastupidi ma ütleks paljudele inimestele, kes niimoodi arvavad, et tegelikult see on privileeg, justkui ei käi õues. Näiteks ma mäletan kevadel, kui enamus raadiomajast enamuse raadiotöötajaid tegi oma saateid kodunt kuskilt oma arvutaks, siis meie sinuga, Mart, meile oli see privileeg raadiomajas ja küll me nautisime seda. Tore tulla välja näha inimesi, tunda kevade õhkuma põskedel ja, ja isegi kui asja ei ole õues ikkagi, et minna kas niisama jalutama või kohvikusse vastlakukleid sööma, täna vastlapäev muide palju ilusat vastlapäev, ma käisin ka linna peal, väga palju oli kelgutajaid tõesti, väga palju oli ka vastlakukleid erinevates söögikohtades, kõik inimesed sõid niimoodi ninali, valged põsed olid valged. Äkki tegelikult, kas sa tead, kuidas vastlakuklit tuleb süüa? Ma tean, tean, tead, seda ei tohi niimoodi hammustada. Heisvad alt hakkama, saia murel. Murrang. Võrreldes jutt on alati, sõid balti parunid murdsid saiatükikesi, kassid vahukoore sisse, panid suhu, murdsid jälle tükikese vahukoore sisse, panid suhu ja niimoodi niimoodi nii kaua, kuna teen niimoodi, et ma tean küll ma olen kole vahukoort häälte siis nüüd õrnalt jaksan saiakest hammastega. Kas sa mõnikas sa seda imo teket, sa lakud, vahukorra ära jäetud saia järgi juhtub, nii ka? See on väga, see, see küll kohe kuidagi ei sobi, et vastlakukkel on ikkagi tervik. Sai solvub kui vahuohuga Rana limpsude mulgalarzaina vale, süüdi, mul süda alati vana, mis sa hakkad nüüd mul tallama, vahukoor on muidugi selline nii-öelda nagu eesliini töötajad tantsukeelele läheb ja see läheb nagu m. Aga ka see sai Sarap, vapper, vintske sai, mida küpsetusterilinske on, ta on väga pehme ja hõrk. Algul on ta hõrk, aga kui ütleme, inimene on ostnud endale tohutu hulga vastlakukleid või kuskile toon, siis ütleme, kui ta on kolm-neli päeva külmkapis seisnud, siis ta enam nii hõrk. Täna külastasin Vesiväravakohvikut, mis läksin sinna eesmärgiga osta koerakesele küpsiseid sest tagavara hakkas lõppema. Ka öeldi mulle, et tulge homme tagasi, täna oli kogu energiakuklite küpsetamise peal ja siis tellerdades kohviku ees asuval territooriumil tuli tallinlased mulle kaks Tallinnas tuli mulle ütlema, et härra juur, et me oleme proovinud tänase päeva jooksul mitmeid erinevaid kukleid erinevates Tallinna linnaosades. Aga teil on õigus, mul on alati õigus, aga teil on õigus, et vesiväravakuklite saiakesed, sest vaata nii vahu korguga saiake on olulised ja tema saiakest sageli siis pole see halvakspanu saiakese suhteliselt, ma ei suuda enam süüa seda neljandalt saiakest. Ma veel suudan ka, siis telli lihtsalt Kaus vahukoort lusikaga, seda see ei ole seega võimalik. Tseremoonia ikkagi, ma võtan vastlakukli, Mäkerdan, nina, valge mütsi, seed vähemalt ära mütsi varem pähe selle saiasöömise ajaks nagu tantsu. Ja tõesti, et ongi jätkuvalt, et inimestel ikkagi seisukoht, et meie vesiväravakuklid on tervikuna jaga kukele eraldi, on kõige maitsvamad, aga kogu see jutt. Ma arvan, Tartus oma punkris, kuulab seda juttu jällegi ennast viroloogia professoriks nimetav isik. Härra Merits, kes praegu tahab saapakesed vastu kapikest ja kisendab, et kuidas on see võimalik, miks ei ole veel Andrus, tõesti, miks ei ole, Eestis ei ole kehtestatud komandanditundi? Jah. Siis Lätis on komandanditund, aga ta päris komandanditund ikka ei ole, et ma vaatan, et vähemalt üks kootud mütsiga vees eestlane tema tema peale see hammas ei hakka, Janar kand teeb oma sketše jälle. Samas kui tallinn küsib, siis mitu sekundit on aega nagu küsimusi oma palka. Ragnar hakkab vastama selle aja jooksul, et ooteaeg oleks pikki iga. Me saame imetleda Ragnari mütsi kollektsiooni. Ja teine asi on see, et Ragnar Tyrone operatsioon alati väga targalt poole palgast tema selja taga, sellised tuled põlevad ja neid täidetakse, seda Valga poolt siis Valka poolduslikesed, näljaste nägudega lätlased, aga mis takistab neid minemast eesti poolele? Järelevalve on, piirivalve hoiab ja ma arvan, et tegelikult on kohalikele salarajad, kus nad saavad tulla. Eesti ma ei usu, et piiri Lätti koguma tigedus juures suudab hoida kogu piirikontrolli, et küllap kodanikud hiilivad ikka eesti poolele sööma, jooma ja arvangi, et sedapidi tegelikult ta vist Eestis on see nakkuskordaja suurem kui Lätis. See Tõmad, ma ütleks lihtsalt Marcelo, lätlased, luba eestlasi sinna, aga mis on ühel eestlasel Lätti minna, issand jumal, seal ulub tänavatel tuul ja kõik poed on kinni, ärid on välja surnud, et ühelgi eestlasel polegi Lätti praegu asja minna. Mõni lootsid, et me saime oma saadet teha niimoodi. Sõnad ta nakkuskorda, siis ma vaatasin täna aktuaalset kaamerat isegi majandusuudistesse, suutis Eesti Panga ökonomist, kelle asi on rääkida bilansist saltost, deebetist ja muudest finantsilised asjad, ka tema selles nüüd rääkida panga raamatupidamise seisust suutis hakata patrama koroona või sellest kuradi viiruse kordajast. Ma ausalt öeldes, kui eetris on ökonomist, ma soovin, et ta ei räägiks mulle viiruse kordajast. See ökonomist, rääkige mulle rahalisest olukorrast, mitte viiruse kordas, põimuvad tänapäeval rääkida kõik inimesed, kellel on vähemalt internet sisse lülitatud. Et ma olen näinud Facebookis, sa rääkisid, et inimesest, et et keegi avaldas, mis tunne, et neile, kes tohib minna, ma olen kohanud Facebook'i väitlustes inimest, kes uhkelt rääkis, et ta on olnud juba aasta aega kodus enese isolatsioonis ja käinud ainult kaks korda väljas ja ta rääkis sellest uhkel toonil ja kiskus üles tohutu tüli nende inimestega, kes käivad väljas iga päev ja kes kes ei ole istunud aasta aega toas kõikvõimalikud kehaosad kaetud kile kiletükkidega. Jah, sest selles on ka mingi upsakas patareid, vaheliselt poldi kullerid ja siis nende peale üldse mõtlegi. Ööd ja päevad uhame tassima talle toitu, arbuusi, melonit, kõrvitsaid ja kõikvõimalikke raskeid toiduaineid, mida ta kahtlemata tellib oma arvamuses. Kuidas oli üksinda kodus istuvad, et no mis seal muud teha on, kui iga veerand tunni tagant saada puldile uus teade, too mulle nüüd seda ja too mulle teist. Ja, ja öösel on vaja ilmtingimata 100 pudel viina ja mahla vaja sinna peale joomiseks siin juba sakus, kõht läheb tühjaks pärast joomist ja nii edasi ja siis tahab hommikul pead parandada see poldi, kulleri, saagi muud viinakastidega selle inimese juures käia, et nagu ikka korra ise õue ja ostku ise oma söögid-joogid ära. Ma vaatasin, et see Läti teema juures on alati mind üllatanud see, et lätlased tulid sellise mõtte peale ka Hollandis tuldi, aga Portugalis on et mingi piiris arvutid talvise külmetushaigusega võitlemisel on kõik need piirangud väga olulised. Ääretult oluline. Aga vaata, sellest me enam aru ei saa, kuidas selles mudelis asetub komandanditund, et kuidas nüüd viiruse levikule elavdalt mõjub see näiteks kui ma elan Otepääl ja lähen õhtul pool 11 järve kaldale jalutama, kus ei ole mitte kedagi, kuidas nüüd tekitab viiruseohu? Sa oled nõrk kvarte, su enesedistsipliin on olematu ja sa mõtled kile, sa lähed järve kallale, aga tegelikult sa lähed sõbra juurde. Et sul lihtsalt, noh, sa näed, sõbra aknas põleb tuli ja miski vägi kohe veaksusena ukse taha ja selles mõttes, aga kui sul on täia sõdur ukse ees? Muidugi muidugi, komandanditunni puhul tekib küsimus, et keegi peab tagama seda tundi, et mingid toodud patrullid käivad ringi, kes võivad juua, laaberdada ja teha igast asju selle kummaline tundi raam raames, et kui, kui tõesti komandanditund kehtestataks, maksuks rahva malevasse, annaks mulle õigused öö läbi mööda linna ringi patseerida ja, ja ütleme, kui sina krahva malevasse astuks, siis ma võiks tulla sulle külla. Mitte kontrollima, vaid lihtsalt ütleme, vahetama, vahetama infot viiruse korda, viimase tunni teatame misse viiruse korda ja praegu on siis ikka põhjus on ju hea. Ma täna lugesin ka seda, et Jüri Ratas leiab, et kella üheksani restorane lahti hoida on täiesti lubamatu, muidugi kauem olen ma loomulikult ka ju kahjuks sinu arusaam, kahjuks jällegi see tartlane praegu väga pahandas selle jutu peale, mis sa räägid ja sa saad kõigest võõriti aru ja veel rahvusringhäälingus räägitakse rumalaid asju, tegelikult Jüri Ratase, mõtlen, et vähem tuleb hoida lahti, et üheksani on palju, aga ma ei tea siis miks ta ilmselt arvavad näiteks kui kella seitsmeni hoida. Et siis midagi hullu ei juhtu, aga see viimane kaks tundi seisis kuidagi ma ei tea, mis inimesed tegema hakkama siis selle, et see näitab muidugi seda, et Jüri Ratas kannab vähem juba kella seitsmeks, joob end nii täis, et hakkab minema võõrastesse laudadesse surkima ja musitama ja käperdama. Midagi pole parata, oma kogemustest ütleme niisugune kogenud napsimees kella üheksaks ei saa veel tuure sissegi ja lahkub püstipäi, ei tülita kedagi, selle 19 on täiesti paras, ma ütleks, isegi 10-le võiks hoida peale kümmet vahel hakkab juba minema tõesti nii, et tahaks tantsida. Või kelleltki ümbert kinni võtta või või midagi kõrva sisse rääkida, mingit, et kuidas, kuidas asjad tegelikult on. Nad, kuidas asjad päriselt, Ta on. Et need mõtted tulevad siis, aga ütleme mina 10-ni pean küll vastu, aga ma saan aru, et Jüri Ratasele juba kell üheksa noh siis juba teatan võib-olla, ega püksist väljas ja no ta on võib-olla sellise kerge katmisega. Ma kardan küll jah, ja siis hakkan käib ja enda järgi otsustama, et on olemas sellised lastekohvikut, kus müüakse apelsinimahlajäätist ja need tõesti pannaksegi pärast lõunat kinni. Eks sa saad koju minna. Aga kes tahab paar paar paar pudelit viina ära juua ei jõua ju enne üheksat sellega hakkama saada. Peaksid nagu mõtlema ka. Teine asi ongi sellise kiirjoomine on väga halb jumal, et sa tahad kella seitsmeks pudeli viina ära juua. Sa pead rabelema. Seal saad võtta rahulikult toost öelda, muidu doosid jäävad ütlemata, muidu on selline kuiv nahk lihtsad, aga ilusad, südamlikud toosid. Kuidas, mis selle vastu saab olla? Nii et noh, ega meie juttu muidugi keegi ei usu ja ka meist ei hooli tegelikult jah, tõepoolest need viroloogid kuskil istuvad, sepitsevad praegu ma saan aru, et vaene Kaja Kallas ka tegelikult tahaks õhtul väljas käia. Noorepoolne inimene. Lugesin lugesin päevalehest vist või kusagil, Kaja Kallas just nimelt rääkiski, et, et noh, et ei tea, et kuidas nende piirangutega on, et võib-olla, kas on mõtet nagu täie täie vaardiga kõike minna sulgema, et võiks ikka natuke vaadata nii teist-kolmandat moodi ja siis tormasid kohale mingid arvamusliidrid, kellest minust ükski polnud meditsiinilise ega, ega matemaatilise haridusega. Ja hakkasid Kaja Kallast harjutama ja siis üks noormees, kes vist oli roheliste esindaja, mulle meeldis eriti see, et ta tõmbas tuurid käima pateetiliselt karjatas Reformierakonnale. Loomulikult pole mitte miski tähtsam kui majanduskasv. Et et, et kui on, kui on nagu näiteks, kui raiutakse metsi maha või tehakse Rail Balticut või midagi, siis rohelised kusagil kusagil tarbivad ravikanepit, aga kusagil mõni Reformierakond ütleb, et võiks mõni puhvet lahti olla, siis on ta kohe kohale, räägib majanduskasvust mida siis eelistada siis nii-öelda inimeste tervisele, seda oli nii armas vaadata, kuidas inimene, kes ilmselt ei suuda majandada mitte midagi korraga Tarmo hukka mõistma majanduskasvu. Ja. Mulle meeldis, see oli nüüd paar päeva tagasi õiguskantsleri hinnang, kus ta ütles, et kui hooldekodudes levib viirus suurel hulgal siis ei aita, kui keelatakse tennisemäng, sellest pole abi, aga härra Meerits arvab. Tegelikult, no mis sa mängid tennist hetkel, et noh, paar aastat võib ju kannatada, kuni viirus võidetud paar aastat puhvetid suleda, talle tennisemäng keelatud olla ja spaades tuleb vesi välja lasta ja oh jumal küll ja võib-olla panna siis rajada väli haiglasena spaa põhja basseini sügavus või et noh, ma ei tea, mis vaatame, ootame meie saadet muidugi ära ei keelata, meie käisime kevadel siin, käime sügisel ja käime ikka, sest me osutame elutähtsat teenust ja me oleme siini võitlejad ja neile tuntakse kaasa. Me oleme sunnitud lahkuma kodunt, kus meid ootavad kui su, kuhu me ometi võiks ju tellida toidu ja elada nagu kargu õuduse jutt jälle hakkab peale selle toidu koju kätte. Nii mõnus minna välja. Täna ma käisin näiteks, ma käisin worst läbi putkas ostsin paadi, ma tegin selle tee sisse, siis ongi, ja ongi muide, ja nüüd ma käin seal iga iga paari päeva pärast, sest need produktid, mis me sealt koju pean, on nii maitsvad nad kavas midagi külmkapis, kuidagi vuh tänasima sülti. Ja siis ma jäin mõtisklema, vaat et mul on kalduvus jääda mõtlema vorsleri putkas. Et seal oli see valik nii suur, seal oli suurepärased, mis seal oli mets ja hirveliha, põdra, erinevaid konserve otseselt kui vastandiks mingi selline konserv. Et see võib olla mõnusalt rasvane segada näiteks seda makaronidega panna juurde sibulat, saab sellise niukse makaroone pahvlotski ja Vene meremehed õitseda järe mehe särke, aga mul mõte nagu selle koha peal nagu kaapima, et milline neist siis täpselt tõsta, et ma tulin nagu seal poest ära ja terve see kodutee, see mõte, mind, ma ei ole selle mõttega veel lõpetanud, ma arvan, et natuke päeva seedin ja paar päeva seedida ja see sült kusjuures oli väga maitseb. Muide sa võid ju hakata tegema sihukesi väikseid katseid diktav, ostnud mets ja kontsert. Oli sa oled selgeltnägija, mina, mina teeks niimoodi. See loob päevadesse sellise vahelduse, issand kui tore koht on, seal ikka ma olen, sattusime sinna tänu kellele, tänu Friedebert Tuglase lähedamale sünnipäevale Friedebert Tuglas, kui ta oli teel vanglasse samuti staabist läbi ja ostis endale singliga, vaata, see näitab seda, et tuleb olla. Lahtiste meeltega ei tohi jääda, koju istub, aga kui sa kodunt apellide ütleme, sul ei tule selle pealegi, et vorstist midagi kätte saaks, sest sa ei näe seda, mis seal on. Et sa pead ikka ise kohale minema, nuusutama, vestlema müüjale müüja ka loomulikult veel parem lihuniku, saaks rääkida paar sõna. Et siukseid lihapoes tegelikult oleks oluline, et tagaruumis oleks ka lihunik, kirves tuleks millise tükimäärale raiuna siis näidata, paluksid õigedena siinsele singitüki ja mul nagu proua näitas mulle, et tal oli selline umbes niuke kahepoolene kamakad vast liiga palju, ta lõikas ühe tüki ja me oleme selles mõttes, et seal on võib-olla natuke liiga vähe. Aga ta võib lõigata uuesti me seda, aga ma ei tea, kas nad ei, ei, et küll need kõik ära ja siis ta lõikas mulle suurema tüki, võtsin, tassisin koju suurema tüki. Rufus, tõlk kaasas, rahvust ei olnud kaasas teinekord Rufus ka kaasa siis lõikamisest järgijasse toidetakse Talleks laad. Aga nüüd me võime muusikat tulemegi ruupuse juurde tagasi ja see muusikapala, mis praegu kõlama hakkab, on üks väga eriline muusik, väga eriline muusika ja see, seda muusikat vist hetkel ühes Eesti mitte väga väikeses linnas, ühes pimedas pargis, ühest teatud kohast möödudes ei kuule, aga raadio kahest seda muusikat kuuleb. Juba üle aastate taas. Meid. Ka tantsu või ka inimesi katkenud ajast aga. Oli vist ime suurim rumalus. Rännakute jäigi. Mul ei ole midagi. Suureks Hiina vastu. Ma ei Kaczeedeemeteiski targemaks. Vaipa. Me oleme nüüd siis jõudnud juba nädalaid väldanud monumentaalkunstirubriigi juurde, mulle ausalt öeldes Andrus on küll päris kurb meel kuulda, et et nüüd on siis tõesti jõutud sinnamaale, et et nüüd, kus mulle hakkas Joala koju juba meeldima, päriselt meeldima, et kui alguses oli selline noh, ütleme noh, nii ja naa, siis nüüd ta meeldib mulle täiega, tõsiselt suurepärane kuju. Suurepärane idee. Et protsessi käigus olen hakanud mõistma selle kuju sügavamat tähendust. Seda sõnumit, seda erakordsete plastikate motoorikat, mida pakub ja nüüdse kõik tänu Joala lese sellisele järeleandmatu, selle on kaetud, mingi kassiga tahetakse sulgeda. Ma mõtlesin selle peale, et et see, ütleme, et selline lese fenomeni on väga huvitav fenomen, et sellest tasuks täitsa rääkida. Kohe mulle tuli meelde seoses selle Viljandi sündmusega, mis sai alguse sellest, et püstitada monument Jaak Joala-le. Ja siis Jaak Joala lesk. Selles ei meeldinud, ta nõudis selle mahavõtmist, mul tuleb meelde, kuidas. Kui seltsimees Lenin suri 24. aastal siis poliitbüroo otsustasid seltsimees Leonid tema ette maha, vaid ta pannakse rahvale vaatamiseks. Palsaneeritakse pannakse tema põrm või tema surnukeha. Punasele väljakule pannakse välja punasele väljakule, rahvale vaatamiseks ja Lenini lesele Nadežda krõpskaja. See mõte üldse ei meeldinud, sest Lenini viimane soov oli olnud mitte olla selline tulede ja ja muusikaga. Kometi mäng punasel väljakul, vaid puhata auväärselt. Mingisugusel kas Moskva või Peterburi surnuaiad ja Nadežda klõps käis korduvalt poliitbüroos rääkimas, et see ei sobi. Et see on seltsimees Lenini mälestuse. Jäme. Solvamine selline viis surnud kohelda, kuni lõpuks seltsimees Stalin tüdines sellest jutust, sest iga jumala päev algas sellega, et kurbs väljendas uksest sisse, hakkas rääkima, et et tal, kuid asjal on õigus. Seltsimees Lenini surmajärgse käekäigu eest hoolt kandev seltsimees Stalin ütles kuldsed sõnad, rahunege seltsi krõpskaja. Kui teil õpetama protestiaktsiooni, siis me leiame seltsimees liinile uuele see. Ja selle peale nüüd jestakopskaja mõttes natuke järele ja lõpetas protestid sinna nüüd. No selle jutu peale võiksin kosta tegelikult ikkagi Stalin andis ka järgi Lenini laitust implicit, niisamuti nagu kastiga nagu Joala ausammas, Williams, et seda kaitsta tänapäeval lausa loomiks seal ümbrust algulleerima, sain aru, lihtsalt surnult surnukeha keset punast välja, see oli ebameeldiv. Tuvid tulid nokki ja nii edasi ja tõesti ei ole ja ja, ja minu teada ta alguses laulis. Päris algul tal oli mingi asi, aga noh, see on tänapäeval rikki läinud, aga see kast on seal ümber ja tegelikult miks mitte siis ka sellele Joala jumalakujule see kask teha lihtsalt suurem, nii et inimesed saaksid sinna siseneda, ostab piletiisad lavadele pimedasse kasti ja pimedas kastis vilkuva kustuta valgus. Joala laulab seal pimeduses, siuksed aeg-ajalt nagu nagu mingi diskoteeki, sinised, punased, kollased, tuled sähvivad ja siis peatuda ei tohi kõnnite sealt mööda, nii nagu Lenini mausoleum, mis ma olen seal Gleni mausoleumis käinud, seal on täpselt samamoodi sisenenud sisse, siis on seal punases punane valgus, Lenin lebab vaadata ja lähed, lähed edasi ja Lenin on väga sarnane sarnane päriseeridega tegelikult mitte väga, aga no enam-vähem täitsa äratuntav kenasti kenasti on pandud sinna, nii et selles mõttes saaks jah, ja, ja noh, loomulikult, kui vaja on elil Helir-Valdor Seeder võib leida jumala ka uuele see ja see on ka õige muidugi. Et näiteks soov soome mees eestlase sõber, sest et soome mees on jumala, nagu ma aru saan, jumalale väga lähedane. Ta on juba vist Joala nime endale võtnud, vähemalt osa nendest. Ma saan aru, et praegu nagu juriidiline seeläbirääkimised katkesidki, sest selgus, et see soomlane üritabki vormistanud jumala lisaks postuumselt abielluda, kiriklik laulatus oli vist kokku lepitud juba siis ta saaks kella kuueks midagi siukest, nagu seal sahmerdati, mingi siuksed plaanid olid, ma olen nagu kuulnud. Õigel ajal saadi jaole näiteks joodikust kirikuõpetaja, kellele miski püha ei ole, oli juba nõus surnud Joorat laulata soome mehega. Sihuke rändmunk oli teolt tabatud ja siis proua Joala loomulikult. Noh, sellise asja peale nagu katkestusega läbirääkimised, aga no vaatame, mis edasi saab, et kast seisab. Ma annan selle lõbusa kaugeltki lõppenud muidugi, et kui nüüd leskede leskede kätš, ütleme, lesk Aaldaneni ja siis see seni veel Leolal Joalasena tuntud daam neid Joala viskasid, võib ju veel välja ilmuda Niine kuuma väljumas leitnant Schmidti poegi. Et kui see olukord eskaleerub, siis võib juhtuda, et meil on näiteks 40 leske korraga vaidlemas. Jah, leidub Schmidti poegadel, oli kuldvasikas, ega neil hästi läks esimesel Schmidti pojal, kes tuli, kellele antigi rahaga viie minuti pärast tuli järgmine Leida Smitty poeg, see visati juba välja. Kui teile veel kolmas, siis sellele Feriga, aga näiteks hommikuid Viljandi linnavalitsuses, kuhu on tulnud tööle Viljandi linna valitseja, siis veel siseneb üks naistearst ütleb, et ta on Joala lesk. Talle antakse mingi rahasumma ja, ja nõnda edasi ja siis tuleb üks paks Mulle tuleb meelde seene suuriku seiklustest, kus ka invaliidikäru oli pargitud kuhugi valesse kohta ja inimesed karjusid pahaselt, kes on see kuradi invajuurde siis tuli see kõige paksem mees, Morgunov, mina olen invaliid, mis siis islik läksid iso eskonnalt laiali, et et siin võib kaaluda seda, et kus on see kuradi jumala lesk, karjuvad inimesed pahased ja siis tuleb suur paks. Mina olen Joala lesk, mis siis, keegi ei julge mitte midagi öelda, et noh, muidugi võib ju neid üldse hakata tiražeerima, et kui ei õnnestu sellist suurt püsti panna mõnda terve linn, Viljandi linn näeks kaheksa sihukse pisikesi taskus kantavaid Jolla kujukesi, mis laulavad ka ja, ja mida veel personaalne vaata, ongi Viljandi. Kui ma mõtlen selle peale, siis Viljandi märk siiamaani teatud mõtlesin, mõtlesin tikutoosi mehike edasi, poiss juures karbi sees olev söödik, et olla, ütleme, ühel küljel on tikupoiss ja teisel pool näiteks Joala, et miks mitte, et ta võiks olla selline. Aeg on läinud edasi ja kui sellest Eestis on tegelikult ju suurepärane trikk, et Joala elas pikka rikka elu ja tegi võimsa karjääri ja mitte iialgi mitte kellelegi tulnud pähe seostuda Viljandiga. Täpselt nii nagu kindral Laidoneri puhul ei tekkinud mõtetki, et tal on mingi seos Viljandiga peale selle tema hobuneliselt pärit ja näed praegu viljendanud Nyosaldan krabanud endale Laidoneri krabanud endale Joala, seal on veel mingeid kujusid. Särane esimene Eesti olümpiamedalist Martin Klein, kes maadles 24 tundi järjest, tema kuju on seal, ma ei tea, kas ta Viljandist pärit, aga kui sa ütled, et niimoodi, siis mul tekib küsimus Viljandis ilmselt sellised inimesed koos, kes ma ei imesta, kui siin hakkaksid kerkib Eesti suusatajate kujud kellel pole Viljandiga mitte mingit seost. Et sinna võib vabalt juhtuda, et kui seal on üks ettevõtlikud inimesed teha Viljandis ja selline võimas teemapark, miks mitte Need inimesed, kes kunagi Viljandi käinud nüüd pärast surma vähemalt kujud satuvad Viljandisse, Viljandil, sealt lähevad ka näha neid. Aga jah, et see tikuga tikutoosid, on see muidugi võrdlus, on kohane. Jumala karp väga, sarnaneb tõesti tikudoosiga, mis sinna nüüd püsti pandi, et seal mingi hetk avatakse, hoopis seisan, tikud, hiiglaslik üldse vahepeal toimunud mutatsioon seal karbis karb ühed ühe külje peal võiks olla. Poisi pilt teisegi, tee nende äärmuste peal, seal on need väävliribad või need, mille peal nagu tõmmatakse tiku põlema. Praegu juba see, et kui ma käin Tallinna linna peal, on ka kuulutuse tulpa igal pool millegipärast mõte läheb kohe jumala tunne, tulbas kohe tuleb ka jumala välja. Et neid võib seal igal pool olla, et noh, tegelikult kui see Mati Karmin tahab, siis ta võib ja panna neid jumala nägusid käsi igasuguste kuulutuse tulpide peale, et ega siis keegi teda takistada ei saa, selles mõttes aga Viljandis toimuv on, on väga põnev ja Viljandi kahtlemata saanud endale oma märki. Eesti märki otsiti väga pikalt, ei leitudki, aga Viljandi kuidagi nii hopsti üle jala. See oleks milline Pauks oleks tõsi küll, et kui nad ka selle kujunegu teiseldava teisaldavad ja kui see lõpuks ütleme, kui see leskede lahing lõppeb niimoodi, et see kuju tõestikas kaetakse kinni või viiakse lausa minema siis inimesedki hakkad lähemalt käima seda kohta vaatamas, kus oli Joala kuju. Aga mõtlemine, turismimagnet ta praegu on, sest et kui oli terve see talv, ma vaatan, sotsiaalmeedias voolab see pildivool nendest inimesed, kes on jõudnud Viljandisse külastanud Viljandi suurepärast Park hotelli ja söögikohti, mis Viljandis ja siis kindlasti siirdunute sinna Joala parke teinud sealjuures pilte. See jumala kuju võiks minna muidugi ringreisile suvel, et see oleks väga mõistlik, et kui ta näiteks linnalt Viljandi linnast võetakse maha, siis ta nagu asutajale järgmisse linna ka sinna teda sisse ei lasta, siis ta peab jätkama teekonda veel ühte linn, nimetatu sõidab kodutana mööda Eestimaad ringi, aeg-ajalt siis annab tänavanurkadel või teeriistadel võiksid kontsert on vahepeal kastist välja, inimesed tulevad, vaatavad kuju, laulab kasti tagasi, siis siis ta Pärnu poole. Avatele koputamas ja, ja nii ta on, et ükski lindude sisse ei lase aga samas ka mööda Eestimaad ringi liigub ja ja see on selline väga noh, mingis mõttes jälle ilus traditsioon minu arust ka ringi liikumas. Me võime veel kuulata siis seda kuju ja siis pärast on meil rubriik koera, aga nagu ikka meie saates ametlikud teada Ja nüüd siis meie traditsiooniline koerte rubriik ja alustame seda taaskord meie meie toetajaliikmekirjaga koera gurmeepidaja kadriorust. Vahur Kersna saatnud meile meie koerakestele maitsvat maitsvat rooga ja kirjutanud ka kirjakese. Keegi ei tea täpset numbrit, aga Eestis hinnatakse olevat umbes 270000 koera. No näed, seejuures on rahva omakaitse ainus meediaplatvorm, kus neile väärilist tähelepanu pööratakse. Tegelikult on ikka mingi koerte saade ju ka, kuskil on teisi ka muidugi päris kogu au ei taha endale võtta, aga me teeme, mis suudame ja eelmine saade mõjus kindlasti tuhandetele kodumaistele koera inimestele tõelise palsamine, aitäh ja tänane menüüpanijaid. Andrus hoolega tähele ja rahvuse Robing koduste kuulate ka meie saadet, millega vere mehed täna koju tulevad. Tänane müüdon kiirel tulel praetud ja vahukoores hautatud värske rannamõisa kanamaks Itaalia ökolillkapsaga assa vat ja, ja täna pärastlõunal Vahur Mullega saatis sõnumi ta pärastlõunal, täna pärastlõunal pani roa tulele ja siin on väga oluline Pascriptum. Roog on ilma soolata, maitseaineteta ka pole lisatud ei absinti ega muid teadvust, avardavaid drooge ega alkohoole. Jätab vinti peale pandud soola võib ise panna, et kui me seda ise sööma hakkama, et siis me paneme natuke pipart ja soola ka ja pitsi viinaga ei ole, mul on väga palju sõpru, kes nad kuulevad seda, kuidas loeme ette, mida lahuram koertele teenis ta sisesüüa, seda aga ma ei anna neile kellelegi. See on ainult meile. Ja siis on meile saatnud ajakiri muki, on nende koerte ajakiri, ajakiri Mõkken, saatma meile uue numbri Muke muutunud paksemaks. Ja selle numbri vahel on näituse kataloog koopast kaissu koera inimese lugu. See näitus avatakse seitsmeteistkümnel veebruaril Maarjamäe lossis ja see on siis lugu sellest, kuidas metsikust koerast. Las ta koopast tulija jõudis kaissu. Need tigedad inimesed, kes on kirjutanud interneti täisega raamatuid spaxeravate, sellest, kuidas koerake mitte mingil juhul ei tohiks jõuda, inimese käis voodis, aga teki allkiri koos selle Meritsaga seal Tartus. Ma nüüd Merisevale neid koeravastaseid artiklite kirjutanud, sest talle väga võimalik, aga ta kirjutab varjunime all kassisõber. Tundmatu seadus, raviv kassisõber, kartust, et, et, et on selline tore näitust olevas maarjamäe lossis pilet ka olemas, meil on pilet, me läheme, läheme seda näitas kindlasti vaatama ja räägime teile sellest selle näituse kataloog ka siin selle värske ajakirja muki küljes soovitan kõikidel koerasõpradel. Ja ärge kurvastage, kas inimesed, et ega siis ma vahel mõtlen selle peale, milline ülistas ja tähelepanu meie neljaalgsetele väikestele koerakestel oleks, mõtlen, et tegelikult võiks olla selliseid saateid nädalavahetusel näiteks on vabariigi teenrid siis on see Kuku keskpäevatund, siis on olukord selliseid saateid, kus oleks tühja jututundide kaupa. On kohutav hulk sõna, sõna viiruse korda kõlab nendes saadetes lakmatargordid, seal Hõbemägi, kes seda saadet teeb ja need. Ma ei tea, kes teevad saadet olukorrast riigis, et nad võiksid tuua oma lemmikloomad stuudiosse. Kindlasti on kassi inimesi, võiks olla kasside saade. Ma kõigele kassiomanikele ütleks, et ega me räägime küll koertest, aga kas on ka peaaegu sama, mis kohe muidugi, et tal on neli jalga dada, kaissu tulla. Ta tahab ka silitamist, nii et selles mõttes nii nagu öeldakse, et vorst on parem kala. Et kas on väga hea koer. Et võtke teda koera, et see jutt, mis me räägime koertest, see kõik kehtib kasside kohta ka öelda, et, et ta ka kas oli koopas kus ta jõudis kaissu, et niimoodi on, et see on huvitav, aga miks on osad, mis Andrus on, need osad loomaliigid jõudsid koobast täis, aga mingid loomad, lehm ei jõuagi asju? No vat jah, et see on. Ja see on väga huvitav, et mõtle, kui palju ei ürgajal olendeid metsas dinosaurused ja kui milline õnn, et kohtusid just inimesel ja koer ja inimene, kas, kui ebameeldiv oleks, kui inimene oleks krokodilli vet, sea näiteks või, või kobra et ta sugugi sugugi, aga see oli ju juhus, et see on nii nagu noh, tänaval, aga sa ei tea, kellega sa kohtud? A Le Coq kuiv, aga näe, inimene kohtus koeraga sinu teooriast ma saan siiski aru, et on, võib-olla on ajaloos olnud ka sellise näiteks inimese, krokodilli, kohtumisi inimesel kobra kohtades, aga need pole ainult jätkusuutlikud. Ja need on olnud traagilised, et koopast hauda need on need viinud või siis koopast krokodilli. Ja, ja on muidugi teistpidiseid kohtumisi ka, kus on lõppenud sellele teisele liigile, mine lutikas kohtades inimene Rutikese sealt midagi või inimene tegelikult näiteks iga inimese sea kohtume, seda on väga kurvad, on küll jah, sest et Ta algab nagu tavaliselt väga hästi, et mingi aasta täitsa elatakse koos, magatakse psühhoosi ollakse koos, aga siis siis millegipärast inimene tapab selle sea ära, aga koera kassiga ei tule seda pähegi. Et sa nüüd oled aasta aega elanud, aga ja isegi kui koer ja kass on kenasti kasvanud, kogun rasva. Seda mõtetki ei tule. Tapan tapan ta ära, jõulust. Ilus jõule, tõstetakse kinke kassidele ja koertele, meie koerakese põlled, mis koer kandis, panin ka, aga ta väga ei tahtnud, aga lipsu panid ka või ta ei tahtnud seda lipsu kanda, aga noh, ühesõnaga vähemalt need on olemas. Ma lubasin järgmiseks tarbetuid nina ei kanna, lips on näiteks täitsa koerast arst, et ta ongi minu moodi. Ma ei ole kellegi käsu all. Ei käi lipsuga, et rohkem niisugune teistmoodi. Aga, aga jah, et ja siis on meile Mart, kus öeldakse, son küll robinal erruupusele, öeldakse, et palun saatke oma peremehed perenaised näitusele, koopast kaissu. Et nad paremini mõistaksite siia pildi peal on proovilüps kabala valla Peetri talus. Koera. Ei, lüps on juba lõppenud, näed, siin on mitu piimavanne. Vaatab ka targa näoga, sündage koeral ellipsi juures kohal, kogu aeg jälgis, et lehmad hästi käituks. Et nad pere perenaisega ei mässaks, aukusid peale, lähevad üle käte läksid siis nüüd nad kenasti siin on ta kaissu selle pillide peal kaissu pole läinud, aga ta varsti läheb kaitsega. Siis kõik joovad seda piima ja meil on saabunud ka leelo tungla raamat, pulli koerapäevik. Sellest pulli asulas siis lugeda ja väga süveneda, aga ma arvan, et siin on palju erinevaid ajaloomuuseum on selle välja andnud. Kes korraldab ka selle suurepärase, näitas, et siin on erinevaid lugusid. Sa juba, ma pole veel jõudnud. Tere. Kas morfose pildisid, leian Robis Robini pildis ebaleidsid? Näed, näe, palun väga. Robini pilt on olemas, jah, aga see on ikkagi pulli asumisest, siin on näiteks selline pulli asume, väljakaevamistel on leitud kolm koera hammast. Ja hästi nunnu raamat välja arvutatud, et missugune näeb välja pulli koer. Mega nunnu värk. Praegu elab Euroopas 88 miljonit koera, palju 80 80 miljonit eurot ja Vahur ütles, et Eestis nende hulgas siis elab Eestis elab siis 270000, kui kõik need koerad tegelikult teevad väga tänuväärset tööd praegu ja võitlevad vastasele vaata mehele. Sulgeda koju, sest et vaata, inimese, sa võid sulgeda Koiuga koera sai sulgema. Koer tahab vähemalt korra päevas õue minna ja koerani lahkete võtab need õnnetud inimesed ka kaasa, aga mina arvan, et meritsi võiks endale ka koerakese võttes ta pannakse põle nii tige jah, ja siis ta just nimelt. Et siis ta läheks koeraga õue, näeks, et elu käib Tartus tegelikult, et nii palju kahurist põllesaali tänaval kommenteerivad sündmusi Tallinnas. Et elu käib tartlased, istu, noh, ütleme, et kõik tartlased elavad Tallinnas ei viitsi tõesti minna. Aga tänapäeva tehniliste lahendustega sa saad kohe õllekas kommenteerida, et ma kujutan ette, kui vanasti oleks olnud sellised võimalused, siis oleks pooled ETV saated saanud humala 100 teha, sest seal oli nii palju spetsialist. Igalt elualalt leidis ühe targa mehe sealt humalast ühest lauast teise ja ja muudkui ruumid. Ja järgmine veel selle peale suumi. Ja siis kelner Heiki vahepeal lihtinimese mingil määral räägib. Nii et sealt oleks saanud aga palju erinevaid saated ära teha. Muidugi saatejuht, et tema oskagi mikrofoniga ringima, tuumalates inspireerinud erinevaid kundesid, ei oleks väga tore saade olnust lauldes nagu pealtnägija, midagi erilist. Nii, aga anname siit sõna jälle jälle Jaak Joala lese mehele. Lestal Superioonitsa ja punase ja. Päikest. Kartuli. Kohta. Saalil. Rännu. Jah, mul tuleb meelde, et seesama seesama laul juba Joala eluajal tegelikult sai ka oma hääle monumendi Kuldse Trio esituses pesema selga versioonina? Jah, seal ilus saunalaul. Seda ikka saunas tuli laulda, mina vaatasin. Kas sa vaatasid ka teile? Konkurent sellele saatele, kus sina, Anu Saagimi Rodriguez, aga käid kodu, et Navalnõi sisenes Putinil ta ei teadnud, kelle koju, aga ta läks koju ja vaat mis seal on ja siis ta tegi, tema pakkus välja, et see on Putini kodu müüdi hiljem on selgunud, et seal on hoopis kellelegi kellelegi Rottenberghi kodu. Aga, aga need soovijaid on veel, aga selles mõttes jäätsik huvitav kodu, kodus käimise saade. Tõesti oli muljetavaldav kodu. Et vaatasin ka unimad ühe silmaga, ega ma, noh, ma olen ikka viisakas inimene, ma võõrastesse kodudesse väga erinevalt sinust, mida, mida me ei taha, ei taha minna ja piiluda, aga, aga noh, mingi huvi oli. See ongi, Andrus oleksid nüüd, ütleme et kui sind nüüd häiriks, kui sinu, ütleme, pieteeditunnet riivakse. Me Rauli januga käime inimest kodudes, kes meile ei pruugi võõrad olla. Kui sa, kui sa ei taha nende kodusid näha, siis retsept on lihtne, siis ära vaatasin televiisorit. Ega millegipärast sa vahid inimeste kodusid, see, et meie seal käime, on meie asi, vaata, kui kaugele võib minna. Mõistvalt vaatan, uhke, võiks öelda, et see on terve, ma imestasin silmapaistev arv inimesi, kes, kes peavad haridus teatada, et nad seda saadet põhimõtteliselt mõistavad hukka selline saade üldse olemas on, eriti tabel ETV kanalil, aga millegipärast on need suurepäraselt kursis kõikide nende saadete sisuga. Ja väga täpselt jälginud kogu kogu seda tegevust ETVs ETV kanalile ei sobi. Selline saade, mis on lõbus ja vaadata ETV kanalil, Ma räägin, Mart peab olema selline, kus kaks vanameest räägivad hästi aeglaselt, nyydschest. Vot midagi sellist võiks näiteks. See võiks kesta üks, kaks tundi. Stuudiokujundus oleks lihtne, mitte geid, Vistav, kaks tooli laud, aga keegi ei taha selliseid saateid vaadata. Aga seal rahvustelevisiooni kohustus teha, kas need on kaks inimest, vähemalt ma oletan, ma nimesid ei tea, aga kes tahaks näha seda ja miks nemad peavad kannatama, miks neile keegi ei tee selliseid saateid? Et ma saan aru, nad muidugi vaatavad kaasata kodudes käinud seda, et aga, aga nad tahaks näha seda, kus kaks vana haiget meest räägivad peenikese häälega. Vot seda ta akna, aga, aga seda ei ole. Aga miks peab olema selline, tähendab selliseid saateid võib ju teha, neid tehaksegi ju vähestel. Tundidel on ju sellised saated, kus räägitakse hästi aeglast igavat juttu. Kahjuks ei ole, oodatakse ÜRO teha. Et seal on ka kaks fuarooja ning räägivad, aga noh, see pole, see. Ajab asja ära, aga pole sinu. Tähendab ma nüüd on väga hea, et ütleks meedia teemade ja ütleme avalik-õigusliku meedia rollile laiemalt ja meediamajade teemale. Et kas sinuga meediaeksperdi hinnangul ütleme, avalik-õiguslik meedia peaks olema hästi igav? Jah. Ma mäletan, ülikoolis sai nagu õpitud. Kui ma nüüd õieti mäletan mullegi. Marshal Mac luhan ütles, et avalik-õiguslik vaks, igavene Varssavi marssal marssal marssal Dali. Ma ei tea inglise vägede marss. Vägede esimeses teises, kus ta sõdis, seal oli üks, üks üks tsivilist, kes töötas kuskil Ameerika ülikoolis, polnud sõjas marssaliks, kus ta ise nimetas ennast marssaliks. Kahjuks on täpselt sõjamasinat jalaga. Alaveron kindral Jose Meritsen seal Tartus oma meelest viroloogia professor. Nagu marssal Žukov, marssal nakata on ikkagi usaldusväärne selles mõttes, et jah, et aga jah, see sa rääkisid jah, sellest vene analoogilist, et et jah, et, et ma ei oska nüüd öelda, et ma vaatasin ka suur huvi, et kas Navalnõi nüüd neid märke seal oli palju, mida lugeda, aga samas eks need rikaste inimeste mine, rikaste inimeste asju me ju väga täpselt ja et mina ei oskagi öelda, kas ta nüüd Rottenbergi kodu, Timtšenko kodu või on ta Putiniga väga suur, koduta oli väga suur, väga suur ja, ja iseenesest on tore, et selline seal ehitatud Ifikele kodud on. Et omal ajal võib-olla mõelda ka, et sõber sai loss või talvepalee on keisrile liiga suur. Aga ei olnud, tähendab, sel hetkel oli, aga keiser suri ära sisse sinna muuseumi teha. Sinna sai tema kunstigalerii panna maalid, värgid, et kunagi kunagi, kui seltsimees Putin on lahkunud taevastele jahimaadele Rosenberg on lahkunud sisse, maja jääb tühjaks ja siis sinna saab teha näiteks pioneerilaagri. Aga vanadekodu Andrus, see tegelikult nagu nad hakkasid ehitama pioneerilaagritega tuli Putini loss. Nojah, aga niimoodi on need alati olnud, et vaata, kui palju on Eestis mõisu, kunagi elasid seal parunid, aga nüüd elavad seal vanainimesed, vanadekodud on hooldekodud, on lasteaiad, koolid, eks ole küll see majaasutuste ja kauni koha peal. Sinna saab teha sanatoorium või mida iganes, et peaasi, et see maja valmis ehitada ei maksa olla. Noh, tühise asja pärast nagu kiruda, et milleks selline maja, küll ta rakendust leiab, aga see Navalnõi sade oli, ta oli pikk jah, aga mulle meeldis ja oli väga huvitav see, just nimelt see esimene ots, kus ta rääkis nende Putini noorpõlvest ja see oli ju see aeg, kus meiegi olime juba sinalikel tiba noorem, aga mina olin, mina olin juba ja no ütleme, kui Putin teenis Venemaa treesteni soli staasi. Putini ei ole, aga ma ütlen, et noh, selles mõttes natuke huvitavaid, ütleme, et kui huvitavad on inimeste elud, mis kulgevad samas ajas, eks ole. Ja nii-öelda paralleelselt ei pruugi kohtuda, aga hakkad kohe, mõtlen, mida mina ise tegin siis, kui Berliini müür langes. Mulle see vaatepilt, kui seda telekast tegi tohutult nagu lusti. Ma arvan, et putin, mis seda kodus telekast vaadatava pahasel meelel lõhutakse ära ilus asi, mis sai ehitatud, kena müüja nüüd päris tükkideks ja siis ma sain aru, et üks häda ja viletsus, Putini abikaasa, kes oli suutnud mingisuguse välismaalasega pidada kirjavahetust ja liiga palju lobiseda kirjades oma elust-olust, siis kui nad olid veel, kas olid nad Leningradis Peterburis mingisuguse sadamas, millised asjapulgad, õietisest, Sobtšaki abiline ja majandusmingid sadanud, olid need juba Moskvas Kremlis? Ei, väga-väga põnev raamat, väga põnev film oli see. Ja enamus asjas asuski maa all. Et see jälgi sobib koroona ajal väga hästi, et inimene Putin saab olla maa all ja tellida toitu poldi. Ehkki siin ligi nädal on muidugi keeruline poldi kullerile tulla, aga, aga noh, ma arvan, et teda lubatakse. Et kui ta saabub Hiina toiduga või pitsipile selline vene venelane stiilis salastamine, et seda oli natuke halenaljakas ja tore vaadata ka, et trottenberg või siis Putin, ma tea, kumb oli avalduste esitamise essi salajase lossi? Paraku kõik laevastiku dispetšerile, kõik kalamehed teadsid, kelle loss on. Et kui inimene palus endale väljastada kalapüügiloa, siis ta pidi kuhugi helistama, talle öeldi, et ärge sellel neemele lähedal on meil seitse kui üks meremiil. Et miks on, see on selge, et miks, mis sinna sõita ei tohi. Kohaliselt ei öeldud, asi selge, kohalikud teadsid, et sellel Stottenit Jomne, mitte rida täppida, sõitke sealt kaarega mööda heina, mõtle, kui seal nii suur maja ehitatakse, eks ole, siis ehitusel juba tuhandeid töölisi, siis pärast on seal teenias rahvast terve hulk, nendel on mingisugused naised, ämmad ja onud, kellele nad kõik räägivad seda viina. Need räägivad loomulikult kohe edasi, et et kui sa idee sihukest mingit James Bondi trikki, et kõik need inimesed, kes töötavad näiteks tummad sinu ära alluvuses või teil on välja opereeritud aju või midagi sellist, tähendab lihtsalt robotid ja midagi siis, kui nad on tavalised vene inimesed, siis nad, esimene asi, kui sa neile ütled, et sa ei tohi sellest rääkida, seda kohe räägime. Ta helistab kohe oma sõbrannale, räägime teate, kus käinud, ma käisin teda koristamas, Putini palee. Küll oli must. Putin arvab, et, et nagu ma aru saan, ta selles, see on ka omamoodi traagikat on ehitanud omale tohutu elamise-olemise sinna kusagile mere kaldal, aga suur osa tema elust mööduva Moskvast Ühes riigi riigiamet, et see on niivõrd minu arust nagu õudne inimesel olemas tore maakodu. Jah, aga olla ta seal üldse ei saa või kui saab, siis sõidab sinna mingisse üheks nädalalõpuks, et üks õhtu saabub, teine päev juba sõidab minema, et suurem osa sellest ajast. Ma arvan, nendes voodites magavad just nimelt teenijad, kes käivad, käivad sisse-välja varrad, koduselisel tehakse tont, valvurid peavad seal pidusid, ma arvan, kokad söövad toitu selle palga eest, imeilusat hokiväljak, eks ole, aga kui palju Puttidel Sapsoloking mängijat, kardan, et kohalikud lihtsalt lasevad liugu auku sinna ala torki väljaku pärast, Putin tuleb, siis on seal augud sees uiske kinni ja tõesti, kui sa oled teinud endale eriti nii surema maakodu, kus sul on tenniseväljaku hokiväljak, sa kõike tahaks proovida natukene teenistusega päevas on 24 tundi, ainult. Ei noh, see on juba, sa pead ele minema kremlisse, keegi loll tahab sulle mingeid volikirjade üle, mina mõtlen, kui ma mõtleksin sellele, et kui mul oleks selline ma, siis ma üldse ei, ma, ma võtaks ennast presidendiametist lahti, istuks seal, tegeleks põllumajandusega jah, et kui on niisugune ilus talu sea, aga seal on jälle see probleem. Selline probleem on ka see, et kohe, kuidas president ametis peaks nagu lahti võtma, siis võib tulla mingeid tõsiseid inimesed, kes tahavad teda näiteks vangi panna, siis ta saabki sinna minna. Aga nad saavad sealt kätte. Nii et selles mõttes on tema olukord hästi. Niuke hõre veid omale Venemaal ehitada küll suure lossi ja suure maakodu aga kui sinu ametiaeg läbi saab, ametialase seal käia ei saa, kui siin ametiaeg läbi saab, siis on seal ebaturvaline võrdlemisi ebatur ikka väga ebaturvaline, tehakse Putin päraks, vangi tehaksegi vanadekodu, vanadekoduliikmed saavad käia hokiväljakul uisutamas ja kõik on rõõmsad, aga sellega tänaseks lõpetame ja läheme siis koju, koerida, koeri toitma. Mõtle. Ja. Ja läbi kaadria. Ja. Teiega.