Tere päevast, kell sai üks, meenutame, lõpevad 30 nädalat, stuudios on Mall Mälberg. Sel nädalal jõudis eesto koju valge laev Stockholmist Tallinna, sadu eestlasi igalt poolt maailmast, kes olid juba alustanud Rootsimaal ning neljapäeval kell kaks päeval süüdati Esto, tuli Tallinnas Raekoja platsil katkenud tseremooniast. Tere tulemast koju. Eestlaste ülemaailmset päevad on lõpuks Eestisse jõudnud. Me saame aru, et me oleme need päevad teilt tegelikult laenanud. Teilt, kes olude sunnil vähemalt pool sajandit kodumaast eemal olete pidanud elama. ESTO on teie liikuma pandud hämmastavalt julge ja jõuline idee, mille teostus on tekitanud resonantsi kogu maailmas ja mille kaja on umbsetel aegadel Eestimaal lootust äratanud. Meeskoorilaulu saatel toodi siis eest ost osavõtvate maade lipud ja seejärel kõneles ESTO 96 Rootsi peakomitee esimees Sven Hansson. Täna hommikul lõppenud merereis kujunes välismaa eestlastele sümboolseks tagasitulekuks koju olles olnud enam kui viisa rasta kümmet laiali pillatud üle terve maailm. Seda kinnitab käesolev ESTO 96, mis sõna otseses mõttes kujuneb ülemaailmseks eestlaste ürituseks. Esmakordselt viibiv täna meie keskel eestlasi kaugelt Siberist Abhaasias, Ukrainast, Kasahstanist, Moskvast ja Peterburist ja Riiast. Arvukalt on esindatud eestlased Austraaliast, Kanadast, Rootsist, Ühendriikidest ja mitmest teistest Euroopa maadest. Lõunapoolkera kaugemaid osavõtjad tulevad Brasiiliast ja Uus-Meremaalt. Sven Hansson andis ESTO lipu ülepeaminister Tiit Vähile. Tervitan teid kõiki Eesti valitsuse poolt ESTO päevade jõudmise puhul Eestisse. 24 aastat on möödas ajast, mil 1972. aastal juulikuus toimusid härra Robert Kreemi algatusel Torontos esimesed ESTO päevad. Isegi kõige julgemates unistustes ei osatud siis arvata, et nendest päevadest saab alguse pikk kodutee. Ja veel enne sajandi lõppu jõuavad ESTO päevad oma isade maale. Mu isamaa helide kõlades süüdati raekoja platsile Esto tuli ja Tallinna linnapea Jaak Tamm kuulutas ESTO päevad avatuks. Peaminister Tiit Vähi ütles samal päeval pärast kohtumist varasemate ESTO juhtidega. Just ESTO üritused on need, mis on aidanud kaasa Eesti kultuuri, Eesti keele keele alleshoidmisele väljaspool Eestit. Aga samas sellel on olnud ka väga suur poliitiline eesmärk. Sellepärast et eestlased, pärismaa on alati püüdnud ka kõikidele maailma vägevatele selgeks teha, et Eesti riik on loodud 1000 918. aastal, 24. veebruaril, ta kestab, tal küll okupeeritud, aga ta ei kao kuhugi. Praegu on Eesti saanud vabaks. On päris loomulik, et see käesoleva aasta ESTO toimus nii Stockholmis kui Tallinnas. Me oleme ulatanud üksteisele käe, on päris loomulik, et siia on tulnud kodueestlased, siin on väliseestlased ja väliseestlased läänest kui ka idast. Ma kutsusin kõiki väliseestlasi üles jätkama võitlust selle eest, et me saame nüüd praeguse vabaks saanud Eesti selliseks eestiks, milliseks me oleme tahtnud saada eelkõige, et me saaksime Eestile täiendavat julgeoleku garantiid, et Eesti iseseisvusvabadus kestaks igavesti, et mitte kunagi ei tule kommunistlik okupatsioon meile tagasi. ESTO raames korraldati nii Stockholmis kui korraldatakse Tallinnas väga palju üritusi. Stockholmis oli küllap keskseim Välis-Eesti rahvuskongress, kus arutati Eesti asendit ida ja lääne vahel ning väliseestluse tuleviku teelõik Stockholmist. See oli skulptuuripäevade sees ainus rahvuspoliitiline foorum ja on etendanud ka kõigil eelnevatel ESTO-del märkimisväärset osa sest rahvuskongress on alati seadnud enda ettepoliitilisi eesmärke. Sealhulgas on olnud olulisim ehk ülesanne viia võimalikult laialdaselt rahvusvahelisele tasapinnale ja oma asukohamaavalitsuste nii pidevalt üks ja seesama nõue Nõukogude Liidu okupatsiooni lõpetamisest Eestis. Nüüd on aeg teine muutunud oma vesto ja muutunud on ka rahvuskongressi ehk väliseesti nõupäevade suunitlus, eesmärgid ja ülesanded. Nüüd muutunud äras räägivad Läänes elavad eestlased enam sellest kuidas ja millega hoida elus eestlust laias maailmas. Mis saab eestlastest välismaal paarikümne aasta pärast, millist keelt nende kodudes räägitakse ja kuidas viie noort väliseestlast lähemale kodu Eestile? Tõsi ta ju on. Kongressil kurdeti sageli, et ema-isa räägivad lapsega eesti keeles. Laps saab küll aru, aga räägib vastu inglise, saksa või rootsi keeles oma osa võtnud kõigilt aastad ja tervis. Saksamaa eestlaste seltsi esinaine Vilma Brinkmanni ütles, et võimatuks läheb Hamburgis eestikeelse väikelehe väljaandmine. Enam pole kirjutajaid, kes oskavad eesti keelt, rääkimata korrektoritest ja seepärast on ajalehte otsast lõpuni vigu täis. Kes seda vigast lehte peaks siis lugema, kas eesti keelt õppiv kooli noor Saksamaal? Mitmel pool maailmas on eesti seltside juures tegutsevatest sega kooridest naiskoorid saanud sest mehed on manalasse varisenud. Noored järel tuleb, Eesti põlv, aga ei ole ühist, kultuuritegemisest huvitatud, ei osata, eesti keelt, ei ole ka stiimulit. Kongressil oldi nõus küll sellega, et olgugi, et noored eestlased on olude sunnil integreerunud teise ühiskonda ja ei tunne oma emakeelt, kuid eestlaste kogukonnad peavad jääma sellegipoolest püsima. Muide, Aho Rebas, Jöteboris Tarvasid Tiigrihüppe arvutimaailma Eestis pole mingi utoopia, väikest Eestit peaks saama selles osas ka välismaalt toetada. Seitsmendal rahvuskongressil oli oodata väliseestlaste ründavaid sõnavõtte Eesti aadressil, seda eriti võimustruktuuride kohta. Neid oli, kuid vastu võetud resolutsiooni tulid siiski leebed ja heatahtlikud. Olgu selle kohta näiteks üks vastu tud resolutsioon. Rahvuskongress tunnustab ja hindab kõrgelt taasiseseisvunud Eesti erilist elujõudu, usku, tahet ja võimet oma parema tuleviku rajamisel ning iseseisva riigi taastamise tööl, mida hetkel varjutavad okupatsioonist pärinevad raskused. Rahvuskongress pidas oluliseks, et Eesti vabariigi ja Vene riigi suhted rajaneksid 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule. Rahvuskongress pidas eriti oluliseks, et välismaal elavate eestlaste, asukohamaade, kesk ja teiste organisatsioonide olemasolu ja aktiivne tegevus eestlaste huvide ja õiguste kaitseks nii Eestis kui välismaal on Eesti tuleviku kindlustamiseks vajalik. Rahvuskongress leidis, et Eesti vabariigi liitumine Euroopa Liidu ning NATO struktuuridega oleks tõsiseks tagatiseks Eesti vabariigi iseolemisele ja julgeolekule. Läänemeresümpoosion oli aga üks selliseid ettevõtmisi, mis algas Stockholmis ja jätkus eile Tallinnas. Sümpoosionil arutatakse Lääne keskkonnaseisundit, selle meremajanduslikku ja kultuurilist tähendust tema kaldel. Elav oli rahvale. See on esimene taoline foorum pärast läänemeremaade valitsusjuhtide kokkusaamist Visbys Rootsis, kus ühe olulisema küsimusena oli kõne all Läänemere keskkonna seisund. Pärandusena okupatsiooniajast on Eesti ja teiste idakaldariikide vee reostus oluliselt suurem Rootsi ja teiste Põhjamaade omast. Ja see kahjustab kogu Läänemerd. Taolisi keskkonnaprobleeme saab lahendada niisamuti ühiselt, kui seda on kõigi jaoks ühine Läänemeri. Sümpoosion, Läänemeri ja tema keskkond on ette valmistatud ja viiakse läbi nii Rootsi kui Eesti nimekate teadusasutuste ja organisatsioonide poolt. Olgu nimetatud vaid mõned Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia, Rootsi arendus, innovaatika assotsiatsioon, Rootsi kuningas, tehnikaülikool ja paljud teised. Olgu lisatud, et sümpoosion toimub Euroopa nõukogu peasekretäri Daniel tarsis egiidi all. Hommikupoolikul kuulati Kiili, Christian Albrecht Ülikooli professori Hain Rebase ülevaadet läänega ajaloost. Veel kuulati sümpoosionil ettekandeid teemal keskkond ja poliitiline mitmekesisus Läänemere ääres põllumajanduse ja metsamõjust, keskkonnale, heitmete puhastamisest õhus, aastatusest, tööstuse mõjust Läänemere ääres. Olgu märgitud, et sümpoosioni ühe sektsiooni tööd juhib Tõnis Kaasik, kes esindab Tallinnasse Stockholmi keskkonnainstituuti. Ja Tallinnas jätkuvad üritused sama tempoga. Eesti rahvusraamatukogus Eesti teadlaste kongressile pühendatud eesti keeleteaduse ülevaatenäitus ja suures näitusesaalis näitusmüük, väike valik Eesti tarbekunsti. Eesti keeleteaduse ülevaatenäitusel eksponeeritakse rariteetseid, trükiseid, monograafiaid, sõnaraamatuid, õpikuid ja väiketrükiseid, mis kajastavad eesti keele uurimist ja õpetamist erinevatel perioodidel alates Felmanist kuni tänapäevani. Eile avati rahvusraamatukogus seoses ESTO ka veel kolm uut näitust väliseesti näitused Rootsist. Eestlased Kanadas ja raamatukogu arhiivikogu fuajees näidati väliseesti skulptori Ants Vummis skulptuuri professor Paul Saagpakk. ESTO avapäevale Tallinnas oli ajastatud ka uue raamatu kaks otsustavat päeva Toompeal esitus rahvusraamatukogus. Need päevad on 19. ja 20. august 1991. Iga ajaloosündmuse hindamiseks on oma mõõdupuu. Kui tõepärasema pildi toimunust saame siis, kui sündmusi Taletava dokumendi lakoonilised kirjasõnal ilmestavad sellest osa võtnud vahetud meenutused ja mälestused. Seda pidas silmas ka omaaegsete ülemnõukogu liikmete ühendus 20. augusti klubi ja tema ajalootoimkond. Kui otsustati ühiste kaante vahele koondada dokumente ja kommentaare, mis käsitlevad 1991. aasta augustikuu dramaatiliste sündmuste kulgu Toompeal. Selle lühikese ajahetke vältel toimunud sündmustel on palju tegelasi. Milline oli iga osalise roll, selle üle otsustab lõppkokkuvõttes ajalugu. Nii ütleb raamatu saatesõnas Ülo Nugis, 20. augusti klubi president. Raamatu esitlemisel viibisid paljud neist, kes viis aastat tagasi Toompeal olid. Palusin neil meenutada neid viie aasta taguseid neljakümmet kaheksat tundi. Heinz Valk. See oli tohutult raske päev, õigemini kaks rasket päeva ja need päevad olid täis niisugust dramaatikat ja sisemisi vastuolusid. Just eesti poliitikute vahelisi vastuolusid. Et nendest päevadest saab kirjutada mitte ainult L1, aga minu arvates isegi paar raamatut, kuigi siin vihjati, et teadis, peaks nagu järg tulema. Sest kõigi nende päevade sisemine võitlus on senini ka ausalt avamata. Sellest ei ole veel nagu täie suuga räägitud, miks see niimoodi juhtus, et eesti mehed järsku olid Eesti iseseisvusele vastu, nii et mina tuletan neid kahte päeva meelde kui äärmiselt töiseid ja, ja raskeid päevi ja kui see asi oleks tehtud, oli öösel, siis ei olnud isegi mingisugust nagu niuksed rõõmutunnet, et midagi need ära tehtud, me olime lihtsalt nii, nii tapvalt väsinud. Tol hetkel Ta oli üks elu kõrghetk, raske, fantastiline ja takkajärgi tundub. Jah, nagu tõesti kellegi teise elata toidab midagi sellist, mis. Ellu tavaliselt ei tohiks mahtuda midagi suurt. Arnold Rüütel. Ausalt öeldes võib-olla kõik oli nii suure tempoga ja hoopis teisel, psühholoogilisel tasandil, et võib-olla kõik need ohu ja mis oleks võinud kaasneda, nagu ei tunnetanud seda, vaid eesmärk oli, et me taastame just nüüd lõplikult, ütleme oma viimase sõna, sest rohkem võimalust meil ilmselt seda sõna enam ei olnud. Muidugi me aimasime seda, et tarvitatakse jõudu sellepärast et teatavasti Pihkvas saadeti 19. peale lõunat soomusdessantpolk teele Tallinna pea, mis jõudis 20. hommikul Tallinna lähistele ja me teadsime ka seda väga hästi, et Tallinnas oli võimas tankidiviis ja isegi raske on öelda, mis tunne see päris oli, sest et tunnete tunnetamiseks ei olnud üldse aega. Vardo Rumessen ja tagantjärgi muidugi kõik paistab hoopis teistmoodi, kui ta tol hetkel oli, kus me tegelikult natuke üldse, mismoodi see kõik lõppenud. Aga ma tahaks toonitada siinjuures võib-olla ühte kõige olulisemat mõtet. See on see, et vaatamata kõikidele eri meelsustele, mis tol ajal valitsesid Eesti ühiskonnas valitsevad ka praegu niisugustel hetkedel me suutsime teha sellise valiku, mis oli eelkõige vajalik ja kasulik Eesti riigi ja rahva seisukohast, mitte niivõrd erakondlikust seisukohast. Ja täna viiakse Esto tuli raekojast lauluväljakule, kus kell viis algab laulu ja tantsupidu. Üks. Ning. Olin paari. Elu. Aga jälle. Rannaliival väike. Päike. Teisipäeval astus tagasi eurominister Endel Lippmaa. Peaministri sõnul polnud Lippmaa nõus valitsuse otsustega ja neid oli välja toodud kolm. Tiit Vähi kommenteeris nänni. Meister Lippmaa märkis, et ei nõustu valitsuse otsustega järgmistes punktides. Need on siis esiteks valitsuse otsus seoses erusõjaväelaste elamislubade andmisega teadmiseks nende erusõjaväelastele elamislubade andmine tuleneb juulilepetest mis on alla kirjutatud üheksa, 94. aasta juulil ja ratifitseeritud eelmise aasta detsembris. Praegu kokku on umbes 4000 erusõjaväelast. Selliseid, kus lõplikku otsust ei tehtud kuni 12. juulini käesoleval aastal vaid otsustati nendele anda kuus kuud täiendavat aega komisjonile. Et vaadata nüüd läbi kõikide avaldused individuaalselt, sest põhimõtteliselt on siin plaanitud eitav seisukoht, aga enne eitava seisukoha andmist tuleks nüüd individuaalselt 4000 avaldust läbi vaadata ja tõesti vaadata, kas on meie otsus eitav otsus vastavuses juulilepete sättega, mis näeb ette heita. Otsus saab anda siis, kui konkreetsete inimeste siiajätmine on oht Eesti vabariigile. Teine põhjus oli see, et viisavaba lihtsustatud piiriületamise režiim on ikka veel nii-öelda rakendatud. Teatavasti see lihtsustatud režiim. Otsuse võttis vastu Mart Laari valitsus, praegu on ettevalmistamisel uus viisaeeskiri. Ja selle uue viisaeeskirjaga kavatsetakse sellised ajutised ruuduliste vihikute ja muude tõenditega ülelaskmised lõpetada kavatsetakse üle piiri lasta rangelt viisadega, kusjuures viisat siis kohalikele elanikele antakse ka mitmekordse kasutamise õigusega. Ja põhimõte saab olema selline, et Eesti riik vaatab läbi konkreetsed taotlused, mis on esitatud vene poolt ja otsustab siis, kas nendele antakse nii-öelda selline soodustatud võimalus ja samamoodi, kui Eesti taotleb oma kohalikele elanikele, siis Eesti puhul esitab need ettepanekud ja nimekirjad Vene poolele ja Vene pool annab siis viisat, kui ta nõustub meile andma Eesti poolele. Neid küsimusi saab lahendada kahepoolsete läbirääkimiste kaudu. Antud momendil sa küsimust veel ei ole. Lõplikku lahendust saanud, kolmanda probleemina on sees härra Lippmaakirjast tulenevalt probleemid seoses Telekomi monopoolsusega ja seoses põllumajandusega riifile tollitariifide mitte rakendamisega. Mõistagi hakati pärast Lippmaa tagasiastumist kohe rääkima lahkhelides koonderakonnas. Selle kohta ütles peaminister. Kõik inimesed mõtlevad vastavalt oma tõekspidamisele ja Koonderakond on tõesti väga liberaalne erakond, võib-olla üldse Eestis ja mujalgi kõige liberaalsem TEMA ei kantseldada väga oma ministreid, oma liikmeid ja püüab nii-öelda suunata protsesse, aga mitte tähendatud mõtteliselt korraldada ühtemoodi mõtlemist. Nüüd aga Endel Lippmaa enda seisukohad. Esiteks Euroopa Liitu integreerumisega peavad olema täidetud mõned põhinõuded ja nende põhinõuete hulka kuulub esiteks riigi sisemine julgeolek. Muidugi siis nende hulgas on riigi majanduse vastavusse Euroopa Liidu nõuetele ja kolmandana muidugi korras sotsiaalsfäär. No esimesed on meil tõsine poliitiline lahkheli tekkinud valitsuses, nimelt jätta tuhanded Vene Föderatsiooni reservist, tähendab relvakandmis eas ohvitserid Eestisse elama, on lubamatu Eesti oma julgeoleku seisukohast täiesti lubamatu, sest nende arv ületab mitmekordselt Eesti oma ohvitser kaadriarvu. Ma ei ole sellega nõus, ei ole saavutanud selles asjas kokkulepet valitsuses, järelikult tuleb asjaga tegeleda väljaspool valitsust. Ei maksa unustada, et kokkulepe, mis sõlmiti Vene Föderatsiooni vägede väljaviimise kohta ja sõjaväepensionäri õiguste kohta Eestis tähendab ei näinud ette kõigi siia jätmist praegu. Me jätame vähemasti aasta lõpuni siia praktiliselt kõik. Ma protesteerin selle vastu väga resoluutselt. Ma jäin täielikku vähemusse selles küsimuses, 10. juuli istungil. Korralik riigipiir peab olema kõigi Euroopa Liidu riikide välispiir. Sisepiirid on nõrgad Liidu sees. Nüüd Eesti piir Venemaaga kujuneb ikkagi liitumise korral Euroopa Liiduga välispiiriks ja järelikult peab ta vastama nendele nõuetele. Selle tõttu järjest laienev lihtsustatud piiriületuskorra rakendamine küll nimekirjade alusel, küll telefonikõnede alusel koostatud nimekirjaga alusel küll templitega punapassis, küll nii ja teisiti ja kolmandat viisi on täiesti lubamatu ja kõik minu püüded sellele piiri panna ei ole valitsuses õnnestunud. Kas kaitsetollide probleem oli ka üks kaaluga? Mitte kaitsetollide nimetame seda õige nimega. Kaitsetollid ei ole mitte õige termin, tänapäeva majandus ei kasuta kaitsetolle midagi kaitsta. Tänava majandus kasutab tollitariifide süsteemi. Et muuta kõiki veidi kamaks, tähendab, et liidetavate summa oleks suurem kui kõik liidetavad eraldi võetuna kokku. See ei tähenda mitte ühest taskust raha tõstmist teise taskusse vaid kogu riigi majanduse optimiseerimist. Jah, see on üks probleem, kuna tollitariifide süsteemi on hakatud nimetama mingiteks egoistlik, eks kaitse tollideks, mida ta ei ole. Ka kõige arenenumad riigid praktiseerivad tollitariifide süsteemi. Nii et see oli üks põhjustest küll niisugusel viisil, kui kõige elementaarsemad Euroopa Liidu nõuded ei leia vastuvõtu, no siis ei saa ju töötada. Öelge, härra Lippmaa, mis saab nüüd edasi? Midagi ei saa, edasi, tuleb teine minister, ma loodan. Uueks euroministriks sai Riivo Sinijärv. Valimisliitude loomine kohalikeks valimisteks jätkub. Neljapäeval asutati liit nimega paremerakonnad ja Mõõdukad. Paar kuud kestnud läbirääkimiste järel kirjutasid asutamislepingule alla Toivo Jürgenson isamaaliidust Ardo Ojasalu Mõõdukate poolt Tiit Riismaa, Talurahva Erakonna, hea Vootele Hansen vabariiklaste ning konservatiivide rahvaerakonna nimel. Ardo Ojasalu põhjendas Mõõdukate ühinemist valimisliiduga nii. Mõõdukad on pikemat aega oma erakondlikust poliitikast seadnud, üldhuvisid kõrgemale erakonna huvidest ja meie erakonna huvides oleks olnud minna välja üksinda. Kuid üldised huvid on sellised, et meil on vaja praegu koondada võimalikult palju hääli üldse nendesse nimekirjadesse moodustada korralikud alternatiivid olemasolevatele võimustruktuuridele, kelle tegevusega linnas ei ole rahul ning veel teiselegi võimalusele, mis on seotud põhiseaduslikule korrale, ohtliku tendentsiga, kus Tallinna volikogus väga suur osakaal sattuda nende kätte, kes meie põhiseadusest lugu ei pea. Ja edasi räägivad Toivo Jürgenson, Vootele Hansen, headid Reisma. Me tahame oma praktilise tegevusega tõestada seda kui me selleks toetuse leiame. Et taina linna juhtimine on võimalik ka põhimõtete järgi, mis peaksid teenima linnakodanike huve. Meie valimisliidu esimese tööna. Meil on plaanis sõlmida Tallinna linnakodanikuga leping, mille tugevus sõltub sellest. Kui palju teie meid toetate, sõltub sellest, paljud teist meiega kaasa tulevad. Kindlasti on meil erakondi, kes arvavad, et ühte linna võib juhtida kui eraettevõtet. Üks nendest on praegu Tallinnas võimule. Võib-olla mõni teine erakond arvab, et ta saaks sellega paremini hakkama, kindlasti rohkem. Konkurss ei tee nii suuri vigu, mis võivad olla ka seadustega pahuksis, aga ma arvan, et avalikkust teenida vastavalt avalikkusele mõeldud seaduste järgi. Vähemalt pooled Eesti talumehed elavad praegu Tallinna linnas. Kuid praegu talumees arvab, et on just õige aeg põldu harida ja ainult põldu harida, siis ta eksib rängalt. Sest kui ta nii arvab, siis võib varsti juhtuda, et tal ei olegi midagi harida. Õietta hakkab harima võõrast põldu. Talurahva Erakond kirjutaski talvel alla juba koostöö kokkuleppe parempoolset poliitikat teostavate erakondadega Isamaaliiduga ja Parempoolsete erakonnaga. See tähendab seda, et ka talumeestel on oma kindlad huvid Tallinna linnas. Kired liiguvad ka presidendivalimiste ümber. Koonderakonna fraktsioon otsustas neljapäeval, et ei anna allkirju Lennart Meri ülesseadmiseks presidendiga rituaaliks. Fraktsioon nõustus Koonderakonna juhatuse soovitusega mitte anda allkirju Meri ülesseadmiseks, kuid jättis oma liikmetele vabad käed otsustada, kas nad kirjutavad alla Merile saaretavale pöördumisele, kus talle tehakse ettepanek presidendiks kandideerida, ütles Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann. Tegime sellise otsuse, sest Koonderakonna kandidaat Endel Lippmaa presidendivalimistel ei osale, märkis Siimann. Siimann kinnitas, et tema teada ei ole ükski Koonderakonna fraktsiooni liige seni meri ülesseadmiseks oma allkirja andnud. Meri ülesseadmiseks toetusallkirju koguv Valve Kirsipuu on aga varem öelnud, et tal on meri kandidatuuri taasesitamiseks. 21 riigikogu liikme allkirjad kogutud. Kirsipuu sõnul andsid toetusallkirju Reformierakonna, Mõõdukate ja Koonderakonna fraktsioonide liikmed. Arnold Rüütel teatas, et otsustab presidendiks kandideerimise pärast Eesti Maarahva Erakonna kongressi 23. augustil. Emor küsitles teisel ja kolmandal augustil Postimehe tellimusel Eesti elanike, et välja selgitada, keda soovitakse näha Eesti vabariigi järgmise presidendina. Eelmise uuringuga võrreldes on jällegi vähenenud Lennart Meri pooldajate arv. Samal ajal on suurenenud kindlat eelistust mitteomavate inimeste hulk. Arnold Rüütli tooted on endiselt 19 protsenti, Endel Lippmaa pooldajaid on ühe protsendi võrra lisandunud. Andres Tarandi populaarsus on pisut langenud ja nimetame ka Lennart Meri toote tervis oli 48 protsenti. Ajakirjanikud ootasid sellenädalaselt valitsuse istungilt otsust ajalehtede käibemaksustamise kohta. Tiit Vähi. Valitsus otsustas, et toetame siiski seda nullkäibemaksu ideed niisiis ajalehtedele kui ka kooli isikutele ja vastav eelnõu saab esitatud erakorralise istungjärguks, sündis 15. augustil, loodame, et see küsimus positiivselt. Müko. Loe nii on praegu, edaspidi peab see olema vastavuses Euroopa Liidu seadustega. Ringhäälingu nõukogu uueks esimeheks valiti sel nädalal Paul-Eerik Rummo. Oma esimese intervjuu andis ta päevakajale. Missugune on teie programm, seda nõukogu tööd juhtima asudes? Esimese endale seatud ülesanded oma tutvunud ringhäälingu nõukogu senise koosseisu protokollidega kohtun võimalusega korral väga varsti härra Veidemanni. Ega siin kaua niimoodi atra seada võimalust ei ole sest kogu ringhäälingutemaatika Eestis on risti ja põiki läbi räägitud, läbi sõelutud ja tuleb hakata astuma mingeid praktilisi samme sest olukord üldiselt ilmselt ei ole kellelegi päris vastuvõetav. Tõenäoliselt need sammud võtavad sellise vormi, et ringhäälingu seaduse muutmine, teine kiire asi. Loomulikult on vastav aspektis riigieelarves. Nagu me teame, valitsus on riigieelarve eelnõuga ühele poole saamas. Kui palju me saame sinna veel muudatusettepanekuid? Olulisi muudatusettepanekuid teha on väga küsitav. Aga Eesti raadio televisiooni tähendab avalik-õigusliku ringhäälingufinantseerimise. Nii maht kui, kui laad on olnud suurte vaidluste aluseks ja nüüd tõenäoliselt teist, võib-olla saab ka juba seitsmenda aasta eelarve menetlemisel ehmunud. Mida ja kui paljude missuguses suunas ikkagi tahaksite olulisemalt muuta? Kui nüüd tahta olla takkajärgi panna koosseisu suhtes kriitiline, siis, siis võib-olla sellise oma identsuse intensiivsem määramine oleks võinud käia veidikese kiiremini. Räägime natuke veel tuleva aasta riigieelarvest, missuguses suunas teie oleksite nõus natukene rahasid liigutama, kui see oleks veel võimalik? Mingil määral on muidugi võimalik seal ühteteist veel liigutada ja ka tänasel uuendatud nõukogu koosseisu esimesel istungil oli juba väga murelikult kõne all. No ikkagi näiteks Eesti raadiosaadete levi küsimus, kes ja mis viisil saab ikkagi kinni maksta? Kuna siiamaale kriitilise olukorra tekkides on, on appi rutatud valitsuse reservist. Aga see Tulekahju kustutamine ei saa lõputult kesta. See ei saa olla normaalne tegutsemismeetod. Nii et, et see on asi, mis tuleks ühel või teisel viisil ringhäälingu nõukogu ja riigikogus üheselt ära otsustada. Niisugused olid lõppeva 32. nädala sündmused läbi päevakajalintide ülevaate heaks tegid tööd Anneusvet Matti kiruta Riina Eentalu ja Annika elemets toimetajale Mall Mälberg. Kena nädalavahetust.