Tere õhtust, kell sai kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 23. veebruari. Mina olen toimetaja Mart Linnart president Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel. President Kaljulaid on olnud mõõdukas oma ametiaja viimasel aastal me muidugi ei tea, võib-olla ta kandideerib tagasi. Tervise- ja tööminister Tanel kiige sõnul on koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamiseks tarvis täiendavaid piiranguid. Covid 19. Olukord Eesti vabariigis on täna kriitilisem kui kunagi varem. Aga tehinguid, mitte turuhinnaga, tuleb see riigi kinnisvara aktsiaseltsist välja võtta. Niisugused tehingud muutuvad aga üha keerulisemaks. Lihtne reegel selle juures on see, et kui mingit varasid liigub riigi kinnisvara aktsiaseltsi sisse, siis umbes samas väärtuses saab välja võtta, et seal on kõige lihtsam. Anna Raudkats sile, avati Pärnus mälestustahvel. Homme on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma, ennelõunal püsib kohati udu. Edelatuul puhub viis kuni 11, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni viis kraadi. President Kersti Kaljulaid annab tänavu 152 teenetemärki, mida on mõnevõrra enam kui varasematel aastatel. Küsisime Tallinna Ülikooli emeriitprofessorilt kirjanik Rein Veidemann neilt, milliseid presidendipoolseid rõhuasetusi näeb tema tänavuse teenetemärkide saajate nimekirjas. Pälvib äsja siis peaministri ameti jätnud Jüri Ratas koos valitsusega astus tagasi aga selle taga peab siis näha seda esimest koroonalööki, mis meid tabas sellega toimetulemist ja võib-olla ka sest ka sellega seoses peaminister Ratasel leidis siiski endas selle punase joone, mis viis valitsuse tagasiastumiseni, aga mis ma veel tähele panin muidugi, mille üle saab olla üksnes rõõmustada, on see üksjagu palju ajakirjanikke on pälvinud presidendi tunnustuse ka ajakirjanikele, kes ju tegelikult alati võivad olla, nagu öeldakse, teisel pool seda joont mõtleme võimu ajakirjanduse ise neljanda võimu esindajana ja, ja seda, seda on siiski tunnustatud. Olulist mingisugust niisugust tendentsi ma siiski välja siit lugeda ei osanud peale et Punase Risti teenetemärgi ka ootuspäraselt Covid 19-ga seotud arste ja, ja abilisi on tunnustatud ja on ka peotäis jällegi kirjanike ja kultuuritegelasi, märkasin siis Ilona Kivirähk ja Asta Põldmäed mille üle mul on väga hea meel. Mõlemad on olnud aastaid aastakümneid isegi hindamatut toimetajat ja ega siis arvukus ka nii pöörane ei ole. Selles mõttes. President Kaljulaid on olnud mõõdukasse oma ametiaja viimasel aastal. Me muidugi ei tea, võib-olla ta kandideerib tagasi. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi sai täna ka välissuhtluse edendaja ja diplomaat Paul Teesalu, kes on olnud Eesti suursaadik Egiptuses, Araabia liiga, Aafrika Liidu ning püha tooli juures. Praegu on Paul Teesalu, Eesti suursaadik Maltal, San Marinos ja Itaalias, kust medaga telefonile saime ja õnne soovisime. No see on küll rõõmus üllatus, suur tunnustus, aitäh. See on olnud täiesti eriline aasta ja väga keeruline nii nendele diplomaatidele, kes tegelevad kodanike abistamisega sele konsulaarkriisi ajal möödunud aastal oli kui ka nendele, kes peavad igapäevaselt riikidevahelisi suhteid seadma ja arendama. Sellist kohtumist kõnelemist on olnud vähem ja tundub, et ka valitsused üle kogu maailm on rohkem hõivatud oma siseasjadega tervisekriisiga kui põletavate rahvusvaheliste küsimuste lahendamisega. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi pälvijate seas on ka Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, kes on panustanud pikalt majandusteaduse ja majandusanalüüsi arendamisse. Küsisime Josingult, mida ta peab enda tehtud töödest kõige tähtsamaks. Ei oska küll niimoodi nimetada, et eks nad kõik on oluliselt vast kõige olulisem on see, et et me oleme kogu aeg püüdnud sisendada seda või rääkida, et hästi oluline on jälgida operatiivselt Eesti majanduse olukorda. Ja need, kõik need äriparameetrid tulid ja mis me teeme, nad on siin suunatud tulevikku ja me oleme püüdnud pakkuda riigile selliseid instrumente, et teha otsuseid mõistusepäraselt, et noh, ütleme kasvõi mingid maksuotsused või mingit poliitilist majanduspoliitilised otsused, et nad tugineksid alati sellisele andmestik, kuule ja, ja ütleme ka võib-olla teiste riikide kogemusele, et, et me ei pea alati ise mingeid vigu tegema või siukseid põikpäiselt midagi tegema-aegset tasub vaadata, mis on teistes riikides sides juhtunud, mis teised riigid on teinud usin näide tuua näiteks seal alkoholituru poolt, siis kindlasti leitakse, et piirikaubanduse problemaatika, mida Eesti riik suutis endale tekitada probleemi, noh see oleks tegelikult välditav olnud, nii et minu soov ja mõte on olnud see, et sellisel majanduspoliitiliste otsuste langetada. Ta oli seal ikkagi hästi palju ka kuulataks teadlasi, analüütikuid, siis tehtaks nagu selline poliitiline otsus, aga et mitte niimoodi põikpäiselt midagi teha, mis tulevikus võib Eesti riigil nagu kahjulikuks osutuda. Tervise- ja tööministri Tanel kiige sõnul on koroonaviiruse leviku olukord kriitilisem kui kunagi varem ning selle kontrolli alla saamiseks on tarvis täiendavaid piiranguid jätkab Janek Salme. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno märkis pressikonverentsil koroonaviiruse leviku olukorra kohta, et nakkuse levik on ulatuslik ja haigestumise intensiivsus kõrge. Lanno ütles, et kui mõni aeg tagasi näis Eestis olevat tekkinud platoo sarnane tase ning võis tekkida tunne, et olukord muutub paremaks, siis tegelikult on läinud vastupidi. Kui võrrelda novembrist detsembrini ning kaks nädalat tagasi alanud kasvu, siis viimase kiirus on oluliselt suurem. Eestile endale on lisandunud seitsmendal nädalal 22 protsenti uusi nakatunuid tänase tasemega. Me oleme Euroopas teisel kohal, et kui ta samamoodi peaks nüüd jätkuma, siis liidriks tõusta? Ta ei ole meil väga keeruline. Kiires kasvutrendis on ta just Harjumaal ja see on kõige suurema elanike arvuga piirkond. Tavaliselt on ta ka suunanäitaja Eesti enda tuleviku kujunemisel. Olukord on raske, isegi võib öelda väga raske. Surve haiglatele peal on hästi suur. See on kandunud Põhja-Eestisse ja Põhja-Eestis olevatesse haiglatesse intensiivravi osakondadesse. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nentis, et olukord on kriitilisem kui kunagi varem. Seda on tema sõnul näha nii nakatunute kui haiglaravi vajavate inimeste arvust ning nakatumiste väga kiiresti tõusev trendist. Viimase kahe nädalaga on kasvanud nakatunute arv sisuliselt 40 protsenti. See on väga kiire tõus, mis arusaadavalt on pannud kogu tervisesüsteemi veelgi suurema koormuse alla. Haiglaravi vajavate inimeste arv lähiaegadel kindlasti tõuseb, sellest tulenevalt ja paratamatult tähendab see ka olulisi ümberkorraldusi haiglate töös. Praegune nakatunute arv kahe nädala jooksul umbes 10500 rekordiliselt kõrge, nagu enne viitasin ja siit veel edasi tõus tähendab seda, et me haigeid jälgida, lähikontaktseid jälgida ja loomulikult ka haiglavajadus hakkab hakkab tõusma üle mõistliku piiri, mis piirab plaanilist ravi ja, ja tähendab ka väga suurt kahju rahva tervisele. Kiige sõnul on praegu ilmselgelt vaja olukorra kontrolli alla saamiseks täiendavaid piiranguid. Teadusnõukoda on omalt poolt esitanud aruteluks meetmete paketi, mis puudutab muu hulgas meelelahutust ja vaba aja tegevusi ning teatud piirangute pikendamist. Valitsus jätkab arutelu täiendavate piirangute üle täna. Indrek Kiisler küsis Tanel Kiigelt, millised uued piirangud praegu arutusel on. Riigi sellist nii-öelda laussulgemist, kui võtame nüüd näiteks siin kas või meie lähinaabrite näide teistest balti riikidest ei ole teadus, nagu ta ette pannud, seda pole ka valitsus ei eelmine ega praegune õigeks pidanud, aga teatud täiendavad piirangud meelelahutussektoris haridus konnas vaba aja veetmise ürituste korraldamisel on tõepoolest vajalikud selleks, et viiruse kasvutrendi pidurdada ning see taas langusesse pöörata. Covid 19, teadusnõukoja ja valitsus arutelud jätkuvad tegelikult täna kell viis ehk kabineti nõupidamine ja hetkel pooleli ning vajalikud otsused langetama hiljemalt neljapäeval. Kui valitsusse istung toimub ning anname siis loomulikult teadlane piirangute sisu, kui need võimalik. Kud hüvitamise lahendused kuni igal piirangule on kahtlemata oma mõjuga tööhõivele, ühiskonna toimimisele. Kas me võime öelda, et need piirangud sarnanevad suuresti nendele piirangutele, mis olid Eestis möödunud kevadel, ehk siis kultuuriasutused olid kinni, suuremad kaubanduskeskused olid kinni lapsed, koolis ei käinud aga otseselt nii-öelda komandanditundi või sääraseid asju, mida on tehtud Lätis ja Leedus me ei planeeri. Kindlasti Eesti ei tee tõesti selliseid piiranguid inimeste vabale liikumisele. Ei hakka kehtestama mingeid kellaajalisi piiranguid, millal tohib õues olla või maakondade vahel liikuda, mida Euroopas tõesti näha olnud ja ka mujal maailmas selle kriisi ajal. Aga nagu viitasin siis teatud toitlusasutuste lahtioleku kellaaegade küsimus ka erinevaid kaubanduse meelelahutuse toimimise küsimus tuleb üle vaadata. Eesmärk ei ole ju midagi laussulgemised, eesmärk on mõelda, kuidas on võimalik nakkus ohutumalt ja niimoodi, et inimeste poolt kandke lahendada, edasi tegutseda. Meil on laual tõesti võimalikud lahendused nii-öelda, millele mõelda, mis on olnud kevadel samamoodi need lahendused, mis olid näiteks jõuluperioodil jaanuarikuus kehtestati teatud täiendavaid piiranguid kõrgema nakkusriskiga maakondades. Aga selge on see, et kui nüüd piiranguid teeme, siis me teeme üle 15 maakonna ühetaolisena, kuna viiruse levik on ühtlaselt kõrge. Üle kogu Eesti. Aga ma arvan, et õige on öelda, et me ei kopeeri üks-ühele varasemaid lahendusi. Kevadisi jõuluaegsed, et loomulikult me arutamegi teadusnõukojaga valitsuse liikmetega läbi, et mis on need vajalikud sammud ja vett, et see nakatumiskorda viia alla ühe ehk langustrendi. Aga me ei saa selleks võtta kunagi sellist valmislahendust, vaid peame vaatama peale praegusele olukorrale ja loomulikult hüvitamise küsimustele et ühest küljest tagada ühiskonna toimimine ja teisest küljest viiruse levik kontrolli all hoida. Ja vahetame teemat. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kätte antud kinnistuid sealt poliitiliste otsuste tarbeks välja võtta on üha keerulisem. Samas sooviks näiteks haridus ja teadusministeerium enda kätte saada kolme hinnalist kinnistut, kuna pole riigiettevõtte tegevusega rahul. Riigi haldusminister Jaak Aab tutvustas täna valitsuskabinetis ettepanekut võtta riigi kinnisvara aktsiaseltsist välja kolm kinnistut. Välisministeerium soovib endale krunti Suur-Ameerika tänaval. See müüakse või antakse Ameerika Ühendriikidele. Sinna kerkib ameeriklaste uus saatkonnahoone. Riigikantselei tahab endale rüütelkonna hoonet, et sellest riigi esindushoone kujundada. Saku vallavalitsusele sobib riik ära anda väikese krundi sealse koolimaja laiendamiseks ja aga. Lihtne reegel selle juures on see, et kui mingit varasid liigub riigi kinnisvara aktsiaseltsi sisse, siis umbes samas väärtuses saab välja võtta, et seal on kõige lihtsam viis. Seekord saab RK-s vahetuskaubana sisekaitseakadeemia Narva kolledži ühika ja Väikse kinnistu Narva-Jõesuu sadamas. Valitsusele salvestatud memos märkis rahandusministeerium, et lähitulevikus niimoodi aktsiakapitali vahetamise teel RKS-ist enam varasid välja võtta ei saa, sest uut kinnis aga, mida sinna asemele panna, lihtsalt ei teki. Sammas memo. See on päris pikk nimekiri kinnisvarast, mida siiski soovitakse riigiettevõttelt kätte saada. Kõige suuremad soovid on haridus- ja teadusministeeriumilt, kes muuhulgas tahab enda portfelli saada neli miljonit eurot maksva Pärnu maantee kinnistu. Sinna peaks tulevikus kerkima Tallinna muusika- ja balletikool. Ministeerium tahab ka tulevaste riigigümnaasiumite krunte nii Tõnismäel bussijaama lähistel. Need maksaks kokku üle kolme miljoni euro. Seni riigigümnaasiumide arendamise haldamise eest vastutanud just riigi kinnisvara aktsiaselts Jaak Aab selgitab, et haridus- ja teadusministeeriumile riigifirmale mõningaid etteheiteid. Ja eks siis on olnud teatud pretensioone Holdamiste suhtes riigi kinnisvara aktsiaselts ju tegelikult hangete läbi võtab. Ettevõtted, kes haldavad seda maja, hooldavad seda maja või kinnistut ja seal on olnud väikseid probleeme ja ma arvan, et parandamist on alati võimalik igal pool. Jaak Aab ise haridustaristu ministeeriumi kätte andmist ei toeta, aga ka ilma selleta on kinnisvarasoovijaid rohkelt. Niisiis seisab riik küsimuse ees, kuidas kord juba RKS-ile antud vara kohta poliitilisi otsuseid teha. Sest kuniks kinnistu on ettevõtte käes, saab seda osta, müüa või vahetada nii, nagu toimetab tavaline äriühing ehk turuhinnaga peale kinnistute vahetamise riigil veel kolm võimalust, aga kõik need tulevad suurema või väiksema miinusega. Üks võimalus oleks soovitud kinnistuerrgaaessilt välja osta, kuid selleks Vaba raha. Teine võimalus oleks ettevõtte aktsiakapitali vähendamine, aga see võtab aega kaheksa kuni üheksa kuud. Kolmas võimalus oleks vara väljavõtmine mitterahalise dividendina, kuid ka see on päris keeruline ja see nii niisugust võimalust kasutatud ei ole. Kabinetis ma ütlesin, et märtsis me uuendame nagu riigi kinnisvarastrateegia, kus siis see on ka riigi nagu kinnisvarapoliitika suunad läbi arutatud, et peale seda me võime siis arutada veel järgmisi üksikobjekte. Siseministeeriumi Paikuse asumiseltsidele saadetud kirjast nähtub. ETA Paikusel toimuv alarmsõidukikoolitus on otsustatud viia Väike-Maarja päästekooli. Nüüd selgub, et kirja sõnastus oli ebaõnnestunud ja Paikusel politseinikuks õppijad saavad oma tunde siiski kooli juures edasi teha. Väike-Maarjas aga viiakse läbi täiendkoolitusi. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Paikuse asumiseltsile läks kiri seetõttu, et selts on seisnud vastu plaanile laiendada politseikolledžisse sõidupolügooni ja pöördunud kohtu poole Pärnu linnavalitsuse väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Esimeses kohtuastmes ehitusluba ei tühistatud, aga selts kaebas otsuse edasi. Siiski pole karta, tulid Paikusel olevat autodroomi enam kasutada ei saa. Siseministeeriumi varade planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli Õppesõidurada toimib edasi Paikuse õppurite jaoks tasemeõppeks seda kindlasti ära sealt ei viida ja õppurid saavad seda edaspidi kasutada. Küll aga on siseministeeriumi valitsemisalas tervikvajadus palju suurem õppesõidu korraldamiseks, sest Paikuse rajal näiteks seisa korraldada C-kategooria libedasõitu ja alarmsõidu täiendõpet, samuti mitte niisamuti mitte suur pulsi ja seetõttu olid kõik meie ootused nüüd selle uue raja peale pandud, mida sisekaitseakadeemia Paikusele kavatses ehitada. Kahjuks on see hetkel takerdunud kohtuvaidlus, et ahaa ja meil ei ole õigusselgust. Lilleväli ütles, et kuna Väike-Maarja päästekolledži juures on harjutusväljak, kus on õppesõidurada, siis kõige ressurssi säästlikumalt saab tingimusi parandada, nii et ehitatakse ümber sealne sõidurada. Politsei ja piirivalvekolledži direktor Kalvi all ma sain, ütles, et on mõeldamatugad ette kuhugi kaugele sõidutada. Kui me jätkame samas mahus väljaõppe tegemist, siis aastaks 20 30 on Eesti politseis puudu umbes 900 politseiametnikku, mis tähendab seda, et politsei vajab täiendavat ressurssi ja mahud väljaõppes ilmselgelt tulevikuvaates kasvavad. Me vajame selle jaoks taristut, praegusel hetkel küll olude sunnil oleme alustanud sisekaitseakadeemias arendamist Väike-Maarja harjutusväljakut, kus ühe osana on ka autodroom või auto väljaõpe. Aga kusagil ei kao vajadus sarnast väljaõpet teha ka siin, Paikusel. Kadetid, kes õpivad siin kohapeal, me püüame ikkagi väljaõpe tagada siin, et mitte viia neid kuskile kaugele, millega kaasnevad kindlasti kulud. Ester Vilgats, Pärnu. Tänavuse Anna Raudkats nimelise stipendiumi pälvib tantsupedagoog ja looja, tantsupidude üldjuht ja rahvatantsuliikumise edendaja Kalev Järvela. Täna Anna Raudkats C 135. sünniaastapäeval avati Pärnus Talle mälestustahvel. Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasium avati Rüütli tänavas karskusseltsi valgus majas 1906. aastal. 1908 kuni 1909 õppeaastaks vajas progümnaasium niinimetatud uute keelte ehk saksa ja prantsuse keele õpetajat. Anna Raudkats kandideeris ja osutus valituks tuks. Raudkats oli sündinud 23. veebruaril 1886 Tartu lähedal piiskopi mõisas raudteevanem Kondu Tori ja mõisa piimamajanduse juhataja Anna esik tütrena ja saanud hariduse, mis võimaldas tal sellisele kohale kandideerida. Ja kuna eelgümnaasiumi kahes ettevalmistusklassis puudus gümnastika ehk turnimise õpetaja, täitis seda kohustus samuti Raudkats. Kolmas ettevalmistusklass lisandus 1910. aastal. Täna, kui tähistame Anna Raudkats i. Paljude tuntud rahvatantsude, sealhulgas Tuljaku autori 130 viiendat sünnipäeva avas Anna Raudkats Tantsuselts maja ees, kus ta neli aastat elas mälestustahvli Anna Raudkats tantsuseltsi juhataja Roland landing. Millal te teada saite, täna raudteed selles majas elasid, nõukogude ajal oli sõjakomissariaat ma just mõtlesin ka selle peale, et tegelikult noh, kui ma juba 96. aastal Austria rahvatantsuga, siis no ikka räägite ka, kes tähele pani. Aga teadmine tuli mõne aja pärast, kui juba rohkem rahvatantsuga tegelema hakatud ja räägitud elas Pärnus ja seal Aia tänaval ja pärast tuli välja, et nad siin majas ja. Neli aastat on lühike periood, aga oli Anna Raudkats elus kahtlemata oluline. Roland landing. No tegelikult Anna Raudkats siis just siin pannud oleku ajal tehti talle ettepanek, et ta võis hakata käima, tantse kogumas ja siit läks ta ju edasi Helsingisse õppima, kus tantsueriala, nii et selles mõttes oli see oluline aeglasema. Kuna tegelasega gümnastika turnimisega tegi siin ka muid tantsumänge, kas Läti, Soome ja Rootsi tantsumänge, siis see oli jah, selline oluline periood. Transpordiamet kehtestas täna alates kella 13-st rasked ilmaolud üle Eesti. Jäävihm ja erakorraline libedus on muutnud teeolude äärmiselt keeruliseks. Täna pärastlõunaks oli seetõttu juhtunud juba sadakond liiklusõnnetust. Ees ootavast ilmast räägib meile lähemalt Kertu sild. Sooja õhu viie tiheda saju toonud madalrõhulohk on külmadele tee pindadele jäitekihi moodustanud ning seetõttu tasub liikluses olla äärmiselt ettevaatlik. Eeloleval ööl eemaldub hääbuv madalrõhulohk Eesti kohalt itta. Ilm on pilves ja mitmel pool sajab lund, lörtsi ja ka vihma. Hommikuks sadu hõreneb. Mitmel pool tekib udu. Jäiteoht püsib. Tuul pöördub läänekaarde kolm kuni kaheksa hakul, Ida-Eestis kagutuul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus neli kuni pluss kaks kraadi. Hommikuks tõuseb. Vabariigi aastapäev, tuleb pilves selgimistega, kohati sajab vihma ja ennelõunal püsib udu. Edelatuul tugevneb viie kuni 11 pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Ja lõpuks räägime ka spordist. Seda teeb Juhan Kilumets. Positiivse dopinguproovi andnud maadleja Heiki Nabi taotleb Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuselt B-proovi avamist täielikku ülevaadet laboridokumentidest ja seletuskirja tähtaja pikendamist. Nabi sõnul ei ole ta lihaste kasvu soodustavat Letrosooli teadlikult tarvitanud ja peab ainuvõimalikuks oma süütust lõpuni kaitsta. Selleks on vaja esimese sammuna avada B-proov koopiaid. Kõikidest dokumentidest soovib Nabi, et saada ammendav ülevaade olemasolevast informatsioonist, mis tal seni puudub. Seetõttu palus ta pikendust ka seletuskirja tähtajale. President Kersti Kaljulaidil saab teenetemärgi 11 spordielu edendajad, valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saab kergejõustikutreener Andrei Nazarov. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi saavad Rally Estonia korraldajad Urmo Aava, Tarmo Hõbe ja Silver Kütt. Eelmisel aastal pika ja eduka karjääri lõpetanud Motokrossisõitja Tanel Leok, sulgpallitreener Jüri Tarto, spordivõistluste korraldaja Ain-Ivar Tupp, Ida-Virumaa spordielu edendaja Tiit Pekk, Narva spordielu edendaja Vladimir Shitsev ning Eidapere kooli kehalise kasvatuse õpetaja luule sulg. Teenetemärgi saajate seas on ka rannavõrkpallitreener Rivo Vesik, kelle juhendamisel võitsid venelased oleks dojanovski jää Vjatšeslav Crescilnikov 2019. aastal maailmameistritiitli. Vesiku sõnul on selline tunnustus kahtlemata motiveeriv. Iga patsutas õlale ja iga hea sõna on ju tegelikult tegelikult teretulnud ja, ja motiveeriv, et on ju ka meil väga raskeid aegu ja väga keerulisi aegu, et need sellised tunnustused ja ilusad sõnad, et need annavad kindlasti jõudu juurde. Neid, kes meil siin välismaal töötavad treeneritena spordi poole pealt võiks kindlasti rohkem tunnustada selles suhtes, et see on ikkagi suur tegu. Ma saan aru, et Eesti sportlasi viia igale poole turniiridele ja medalitele on, on samamoodi suur tegu, aga saada välismaale treeneriks on üsna raske, et sinna valitakse ikkagi ju teadupärast Eestisse tulevad ka tuuaksegi ainult oma ala spetsialist. Eesti naiste jalgpallikoondis võõrustab viimases Euroopa meistrivõistluste valikmängus Sloveenia, detsembris kaotas Eesti esimese omavahelise kohtumise võõrsil null. Kaks. Kaalul täna midagi ei ole, sest ühe viigipunkti teeninud Eesti jääb alagrupis igal juhul viimaseks. Mängitud on natuke üle 20 minuti ja seis on null. Null. Tänane Päevakaja sai sellega läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.