Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Iseka geeniteooria järgi tuntud evolutsioonibioloog Richard Dawkins soovitas kas või hetkeks mõtelda elusas looduses aset leidvate kannatuste tegelikule suurusele isegi kui see ületab igasuguste inimliku aru saama tema mõtet. Edastatavate lausete peale kuluva järgmise minuti jooksul süüakse elusalt tuhandeid loomi. Paljud põgenevad elu eest hirmust kiunades. Teis jõgitakse parajasti seest purjevate parasiitide poolt ja tuhanded surevad just praegu nälga, janusse ning haigustesse. Metsaelanikud saagu ise hakkama. Meie muretseme pannepideemia karmistuvate karantiininõuete pärast. Kurdame zoomi väsimuse üle. Järelikult inimesel on, millega tegeleda. Teadlaste värskem arusaama järgi oleneb kasvanud videokonverentside populaarsusega kaasnev tajumehhanismide väsimus neljale peamisele tegurile. Neid teades tärkab vähemalt osaline võimalus vaimse töövõime languse pidurdamiseks. Teema ise pole enam uus ega üllatav sest pea kõik, kes on tänu sotsiaalse isolatsiooni nõuetele pidanud jätkama tööd videokonverentsikeskkonnas tunnetavad jutt käib. Lahenduste osas ollakse aga rohkem üllatanud. Neil lihtsalt pole jõutud arendada. Osaliselt on põhjuseks isolatsiooni äkilisus reaalsus koos teadmatuse toidetud lootusega peatsest normaalsusest taastumisest, mistõttu millegi olulise uue juurde õppimiseks puudusid nii motivatsioon kui ka energia. Sest viimane kodust sumi kogemus, tuum pole siin erand, vaid šoki tulemusel suurima brändingu efekti saanuna tead need siis koos populaarsusega kannatama ka halbade sõnumite. Pugeja staatust. Kordamine on tarkuse ema. Oleme isolatsiooni nõuete karmistamise ja leevendamise tsüklites jõudnud umbes kolmandalaineni elu-olu koos arusaamade ning väärtustega hakkabki tasapisi voolama uude sängi uuega harjumuse osaliselt vana unustamise märgiks on kaugtööalaste süstematiseeritud ja kriitiliselt käsitletud teaduslike tähelepanekute saabumine millele peaksid järgnema uued ja paremad tehnilised lahendused, koondatud käitumised ning üldiselt jagatud normid helgema või vähemalt siis senisest vähemate vigade tulevikku. Veel lasub hakkamasaamise raskuskese aga igalühel eraldi ja kollektiividena üheskoos. Murekohti, nagu öeldud, on esialgu neli, nendega vähemalt arvestamine on kõikidele jõukohane. Probleemide põhjused võivad tulla aga üllatusena, mis isa ei tohiks olla üllatus, kuivõrd videoga konverentsidelt töötamine pole olnud kellelegi harjumuspärane eriti sellises sisulise mahus, mida uus olustik peale sundis. Esimene tajumehhanisme kurnav tegur on lähikontaktis viibimine ekraanil vastu vaatavad näod ja silmakontakt on sedavõrd ebaloomulikult ja samas emotsionaalselt intensiivsed, et meie teadvust kujundavad talitused töötavad ebatavaliselt kõrgetel tuuridel. Erinevalt koosolekust, mille ajal kõik vaatavad kõnelejad, võrreldakse videovestlust mitmeid nägusid ja need omakorda vaatavad ekraani eesistujat. Silmside kontakt on intensiivne, isegi kui seda ei teadvustata. Varjatult kulgevate erutust suurendavad aga ebatavaliselt suured näod ja nende lähedus. Põhjuseks on arvutimonitori suurus ja lähedus, hooli mõtet sellel kuvatud inimene Asubjuk kilomeetril. Kaugusel ürgsetel taju mehhanismidele puudub vastava korrektuuri kogemus. Tagajärge tajutakse koosoleku lõpus algava arusaamatult väsinud ja tühja tundena. Järvest lahendus ei teeks, on lükata ekraan eemale ja vähendada sellel kuvatavat nägude suurust. Teine Variks energiat röövib tegur on ekraanilt enda reaalajas nägemine. Tühine asjaolu muutub arusaadavamaks, kui nõndanimetatud normaalses elus käiks keegi kogu aeg kaasas ja hoiaks sinu poole pööratud peeglit. Kures soengu ja muuski, kui enesepeegelduse jõudmine teadvusesse kulutab energiat võrreldes, kui ennast ei näeks. Ja tehes seda tunde, kiputakse mõneti üllatavalt Enda vaatamise või nägemise tulemusel pahasemaks muutuma. Mõnes olustikus peab aga kaamera olema aktiivne ja teadlased tahavad seetõttu kasutada programmides enesenägemist välistavaid seadeid. Kolmas väsimuse põhjus on selgemalt tajutav. Selleks on vajadus olla suhteliselt liikumatu. Tundidepikkune kehalise aktiivsuse langus ei hoia energiat kokku. Vaitanum. Nüüd ainevahetusele suurendab väsimust. Lahenduseks võib olla töökoha ümberkujundamine, paigutades kaamera. Kraani nii, et nende ees oleks võimalusi rohkem asendit muuta, liigutada ning liikuda. Loomuliku jätkuna olekski pauside pidamine neljandaks probleemiks vestluspartnerist arusaamisel mitteverbaalset signaalide vajadus, õigemini siis ekraanil nende puudumine. Koos sõnadega moodustavad kehaliigutused, vaatide, intonatsioone, keskkonnaga seotud reaktsioonid sõnumi mõistmiseks olulise täiendava infovoo. Kuna videokonverentsil taolist abistavat infovoogu napib, pea paju aru saamiseks rohkem tööd tegema. Tihti kehvade tulemustega ja koosoleku kasu kannatab. Teadmised jäävad edastamata, aega kulub rohkem ning sisu hakkab korduma. Igatahes on tagajärjeks väsimus ja väsinuna võib tõesti tunduda, et loomade elu on palju parem. Kuula varasemaid portaale. L2.