Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Talendid imiteerivad, geeniused varastavad. Mõte pärineb Ameerika poidid Thomast eliootilt ehk dies eliootilt. Sõnumi sisu tegi veelgi kuulsamaks Pablo Picasso, kes väitis omakorda, et head kunstnikud, kopeerivad suured artistid varastavad võimalikelt enamusele modernse ajaliikmetest, jäänuks öeldud, teadmata, kui seda poleks korranud. Steve Jobs. Apple'i juht kirjeldas oma maailmakäsitlust Picasso laenuga millele lisas, et tema ega firma pole kunagi tundnud heade ideede varguse pärast häbi. Infoajastu olemuseks on olla kopeerimise ajastu mõtte, mis seostus teise suure ja eduka ettevõtet värske ideega. Sellelegi alguses rajaneb kopeerimisele, kuid edasi on juba midagi unikaalsemat, midagi, mida teised peavad peaaegu sunnituna kopeerima asuma. Vastasel juhul ähvardab neid häving. Jutt käib käreda konkurentsiga jaekaubandusest turusegmendis, kus vanas kinni olevat suured poed langevad nagu loogu, sest internet muudab inimeste ostukäitumist. Seni kaitses neid rahvamasside inertsus ja soovimatus harjumustest loobuda kuid covid sondisostlejaid proovima ning paljudele hakkasugus meeldima ja tekkisid uued harjumused, muuhulgas ka uued ootused. Onlain-kaubandushiidude populaarsus ja väärtus kasvasid eesotsas Amosoniga uudist, puudutabki Amazoni. Kõik algab kickstarterilaadse rahva rahastamise idee kopeerimisest. Teiste eeskuju, võim, äride ülevõtmine on siiski väiksema uudisväärtusega. Huvitab Jaagupeerimist väärt uuendus on hoopiski selles, mida Amazon rahva käest raha küsimisega peale hakkab. Olgu aga enne veel meenutatud mõned jaekaubandust muutvad protsessid ja uuendused. Seni valis poodnik, mida tahab rahvale müüa. Ostjal oli valida kauplusest väljapandu seast. Konkurents oli käimise ja sõitmise kaugusel, mistõttu hinnad ning pakkumised jäid enamasti põrdlemata. Infoajastu lisas esialgu suhteliselt kohmaka arvutist ostmise kuid ostjatele avanes suurema valiku ja võrdlemise võimalus. Ja poepidajad sattusid muutuste surve alla, sest pood ei pidanud enam asuma kallil peatänaval. Põhimõtteliselt sai hakkama ka laovabalt, jättes suure poe mulje, tegutsedes kodusest kontorist. Kabaks olid pildid. Reaalset kraami võis tuua hulgimüüja juures pärast seda, kui klient oli midagi ostnud. Kauba võis edastada otse hulgimüüja laost. Järgnevalt elannes tarneahel innovatsioon kullerite ja pakiautomaatide näol. Edukamad poepidajad otsustasid tootmisest ise ära teha. Amazon müüs raamatuid ja asus trükkima neid uue tehnoloogiaga. Vastavalt nõudmisele toodeti palju muudki jooksvalt tarvitavat. Näiteks ASUS Amazon tootma. Meediaproduktsioonifilmide ja teleseriaalide na valmistas vajalikke nutiseadmeid, arendas virtuaalruumis konkureerivatele poepidajatele pilveteenuseid et nendegi ärist osa endale saada. Tootmine ja müük hakkasid liikuma teineteisele aina lähemale vaest varasemast ajast äratuntavalt elulähedasemaks ongi erinevaid. Tõsi, valmistavad kaupluste omad kulinaaria köögid. Amazon arendab aga järgmised tarbimist põlvkonnad teenust. Selleks on küsida oma klientidelt, mida täiesti uut nad tahaksid, et firmadele üks. Sest ajal, kui kõik püüavad kliendi raha tüüpiliste tarbekaupade hinnasõjas enda kassast läbi lüüa eksisteerib turusegment asjadest, mida teistel ei ole. Täpsemalt asjad, mida polegi veel olemas. Kuna turg püüab rahuldada klientide individuaalseid vajadusi, oleks leida vastavat tarbimist rahuldavat kaupa. Amazon käivitas kipp programmi pildi ehk ehita, milles soovijatele pakutakse uute toodete ideid sarnaselt Kickstarteri rahva rahastamise metoodikale. Suurel firmal on palju klienti ja üksiku tootega. Edasiminekuks peab lihtsalt vajaliku koguse ostuhuvilisi kokku saama. Ideede nutikalt ilusaks asjaolu, et kliendid hääletavad oma rahaga. Amazon neil on vaid vaja teada tootmiskulusid ja nõndanimetatud breiki Wen käibenumbrid, millest alates tasub toodet tootma asuda. Esialgu on lähitulevikukaubana välja pannud kolm ideed. 111 dollarit maksvad kollased nõndanimetatud postid. Märkmepaberite nutika printeriga saab vähendada käsitsi kirjutamise vaeva ja valmistada senisest ilusamaid kleebitavaid märkmeid. Teine võimalik kaup on 44 dollarit maksev nutikas kaal tervislikust toitumisest. Huvitunutele. Paned keset peotäie mustikaid ja masin informeerib vastavalt kaalule mustikate toiteväärtuse. Kolmas idee on 102 dollariline nutikas käokell kes erinevalt kahest esimesest ei leia käo, kellele mingit vajadust siis ebaõnnestumise riskiga toodet võibki võtta kui teenuse testimist. Tõele au andes on kirjeldatud arengu juba ammu alanud. Näiteks Apple müüb ja toodab ise oma seadmeid asudes valmistama isegi ainult nende arvutis leiduvat protsessorit. Idee on praktiliselt avalik ja selle ülevõtmine poleks kõige vargus. Küsimus on julguses ja suutlikkuses ära teha. Ning nüüd jääb vaid oodata, millal nähtus sõna otseses mõttes poodi jõuab. Kuula varasemaid portaale R2 L2.