Puitpanevad alla Kristel Aaslaid ja Kethi Uibomägi. Laupäeva hommik on täpselt see õige Aecus kruvida ennast naiste saunalavale ja, ja Kristel Aaslaid on täna pannud prillideta, te klaasid on udused, natukene targem. Kristel tahab täna targem välja, näe, sa oledki väga tark. Tüdruk kuulge, teie aitäh, Teiega, Kethi Uibomägi on ka siin ja mul on tunne, et me oleme mõlemad natuke nagu keegi nagu Sapsi. Me säbeleme, sina lähed ja me oleme nagu kaks sellist. Kaks sellist sära, küünlakesed, omad oma tulukesega niimoodi. Mina olen see tordise vulkaan küünaliseb kuule ereda leegiga, Jaak on ka selline ja, ja meie tänane teema on inspireeritud möödunud aastast ja ka sellest aastast ja järgnevast ja eelnevast aastast üsna aktuaalne. Me oleme see teema on meid ennast lähedalt puudutanud, meil üle ja läbi käinud. Absoluutselt ja me oleme tegelikult ka, ütleme saunalavalt on ka see teema ikkagi läbi käinud, aga kuna me ketiga pole ketiga pole küll rääkinud nendel teemadel, siis minu arust üks iga õige sõprus peab arutama nendel teemadel. Ja nii Ka meie, ehk siis me räägime muredest, murekohtadest ja vaimsest tervisest, sest jagatud mure on pool mure ja võib-olla siis, kui sa sõbrale hakkad rääkima üldse oma tunnet oma mustematest, mõtetest, augus istumisest, siis sa saad aru, et oi-oi-oi, et see on päriselt probleem või siis teinekord, et see ei ole üldse probleem ja sellega on vaja tegeleda. Ja mured, mured ja muretaigen. Mure. Muresid maailmas on päris palju. Aga et aga et see mure meil liiga mure mureks läheksin ärased vaimse Vabele ja hästi, siis meil tuleb täna ka saatekülaline aga ta liitub meiega mõne aja pärast ja, ja see saatekülaline tekitabki meis selliseid tohutult kõrgenenud emotsioone. Ülem minul on, kõik need naishormoonid on laes ja väga meeldiv sümpaatne inimene, kes on ka vaimse tervise teemadel varasemalt rääkinud avalikult ja võib-olla ongi tänase see mõte see, et teadvustada enda lugusid, jagada oma repressiooni väikestest aukudest või kellel need suuremad, kellel väiksemad nominaal. Ma ei tea, meie agaramad kuulajad on kindlasti juba kuulanud, ma ütleme, ma olen üldiselt ikka suutnud igasse saatesse korra ära mainida, et kas te ikka mäletate kõik, et ma olin depressioonis ja oota, kas ma polegi tänases saates kordagi depress, mis aastal see oli? Mina ei tea, tead, ma kaardistaks ma kaardi kaardistada nuristel depressiooni, mina pakuks, et kui me peaksime selle võtma niimoodi kalendriliselt ette, siis no niuksed 2010.-te algus, et ja, ja, ja ütleme, 2005 alates ja no eks tegelikult ütleme, depressioon noh, ta ei ole, ta ei ole selline külaline, kes kes tuleb ja siis, kui ta ära ükskord nagu läheb, ta kindlasti tagasi ei tule. Tallinna väga kerge külaline. Siis ta on, kas ta on natukene see, nagu mul meenub, sellest lastelaulust või majast majasse astub jonn, küsib, kas lapsed kodus on. Talle küll vastame, merel tehtud, ma ei taha teda lasta. Mee Kai Jann Jann ma tegin avaram kodu. Aga mul on päris huvitav, et sa ütlesid praegu me oleme sinuga vanad, me oleme 30.-te algusega. Ja. Mina olen natukene vale, paar kuud alati tagusest armuke, seesama varan, mitte nagu aastal 2007 43 ja et me ei saa seda kuidagi kahjuks ära vahetada. Hüppelist kasvu, et jaoks ei ole aega ideaalne, aga me saame vaadata, kelle hing on, küpseb ajas paremini, eks ju. Aga lihtsalt ma hakkasin mõtlema, et, et sa ütlesid, et 2000 kümnendatel aastatel 2005 oli siis selline, ehk siis põhimõtteliselt ongi keskkooliaeg ja siis 20 kui sa olid 20.-te eluaastate alguses, mul oli enam-vähem samal ajal hakkasin nagu tajuma või teadvustama endale, et sellised depressiivsemad meeleolud käivad üle minul tavaliselt, kusjuures sügiseti kui on pime aeg ja tavaliselt sai suvel ennast täiesti, kui inimesed puhkavad, võtavad laadnalt, siis mina tõmbasin ennast alati tööga täiesti rihmaks. Oligi kõigepealt noh, ma ütlengi, et enda puhul, mis on sellised kolm asja, mis depressiooni põhjustavad depressioon, kõlar, tead nagunii nii kliiniliselt kuidagi vastikult, aga, aga me kõigest sellest hakkame rääkima edasi ja kõigepealt kuulamegi rääkima peabki ja sellepärast kuulemegi Halidi laulud No vot ja tõepoolest nagu kehti, ennem ütles, eks ju, et et neid depreka paneme depreka, depressioon tundus meile nii kliiniline depreka, ütleme selliseid põhjustajaid on ju, on ju mitmeid. Mina näiteks arvan, et minu või ma ei tea, või hoiame need isiklikud lood siis ütleme, külalised, mahlasemad hoiame külaliste tarbeks ja kui ma tahan rääkida endast, siis ma tahan, et oleks võimalikult palju inimesi siin, kes mulle Takaga Sest et siis me oleme siin stuudioruumis neljakesi ja kas sa tead, et maailma terviseorganisatsiooni andmetel on neljast inimesest ühel, tavaliselt on see statistika, näitab nendest inimesele üheline depressioon ehk siis nii, ega siis, siis me saame vaadata, kellel meid siin on, siis. Sattunud valesse ruumi ja kuskil kuskil on, ütleme nelja toatäis kolme inimest kes on ühe deprekas inimese Depressioonis inimesel on see nagu silt otsa ees vä? Deprest ei pruugi tead, ütleme, väga tihti on kõige rohkem selline noh, oleneb, mis see vorm on ja mis ta nagu kus ta on ja kuidas see nii on. Sest et tihtipeale on ju väga mustade mõtetega inimestel, võib-olla ei saagi kohe aru, et tal midagi valesti võiks olla. Ei näita seda absoluutselt välja, see ei ole üldse niimoodi, et noh, et vaatad peale, et sa hakkad üldse nagu mingitest väikestest pisiasjadest hakkad üldse tähele panema, et ta ei, et nagu mingid asjad, mida ta tavaliselt teeb, järsku enam ei tee. Et sa pead ütleme, kõrval kõrvalseisjana sa pead olema ikkagi väga tähelepanelik oma lähedaste inimeste suhtes ja see on, ma arvan, üks asi, mida peaks üleüldse endale meelde tuletama ja, ja oma lähedastele inimestele ka. Et me peame olema tähelepanelikumad üksteise suhtes mitte siis ainult see, et et ma ei tea, vaatama, millega keegi ringi sõidab või, või millega ma ei tea. Või vaatame seda, et mis videod on TikTok'is, Instagramis ja, ja no ütleme, Facebook on nii-öelda vanemate inimeste Platvorme kostitada ka panema tähele, et, et inimeses on midagi, on nagu natukene viltu üldiselt tegelikult on nõnda, et meil, ma arvan, et hästi paljudel on oma lähedaste inimeste suhtes tekib ju ikkagi mingisugune kuues meel, kus sa nagu saad aru, et midagi nagu istu õigesti viimasel ajal, et nagu kõik on nagu kõik on nagu õige, kõik on nagu tore, kõik on muhe. Aga midagi on nagu täiega valesti, et sa nagu tunnetad ära, seda ma ei tea, on sul olnud kunagi? Jaa, on küll, on küll, just lähedaste, lähedaste inimeste, sõprade-tuttavate perekonna pealt, seda on kõige parem vaadata ka enda pealt, eks ju. Ennast on muidugi kõrval tõesti keeruline, vaadates natuke skisofreenia skisofreeniline moment tekib üleüldse, kusjuures 154 miljonit inimest põeb samal ajal deprekat ja samal ajal, kui meie siin salvestame, meie saade kestab, kaks tundis iga üheksa minuti tagant teeb üks inimene maailmas suitsiidi. Nii et sellised tõsisemad tõsisemad teemad ka, kui see niimoodi hakkad, hakkad nagu mõtlema ja kui paljudel inimestel on skisofreeniat, siis kõigepealt okei, kuidas seda kaardistada, kuidas seda mõelda, mida mina proovisin teha ühel lähedasel tuttaval sõbral proovisin teda aidata ja, ja vaata, kui inimene Naugus ta vajabki abi ja kui ta on juba jõudnud sinna faasi, et jah, ma olen valmis abi vastu võtma, tan isenesest, paatne, nii kinnine juba. No ma tean, et mul on depressioon või või mõni, kes üritab enesetapu katseid või lihtsalt ennast vigastada, siis see on tema jaoks juba täiesti uus normaalsus, ajukeemia on juba nii muutunud ja ma proovisin leida nagu abi, ehk siis psühhiaatrite ja psühholoogi vastuvõttudele aega. Sellele sõbrale ja, ja saad aru, ma lihtsalt ise tundsin, kuidas ma tahaks karjuda nagu teinekord nagu selles saates. Ära mine närvi, kuidas mu mu Ma läksin nii vihaseks ja nii närvi. Et kas sa kujutad ette, kui hõivatud on praegusel ajal meie psühhiaatrid ja psühholoogid, et et ma hakkasin helistama, võtsin järjest ette listi, mis mulle siis soovitati, anti tuttavalt psühholoogilt, küsisin ja ja, ja hakkasin helistama ja, ja kuue kuu pärast saba ja, ja nelja kuu pärast sabamiseks saad aru, et see inimene võib olla ei ela enam seda perioodi absoluutselt ülegi, siis lõpuks helistasin sinna. Kas oli KEKi psühhiaatriakliiniku erakorraline, selline asi, on olemas, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku erakorraliselt erakorralisse vastuvõttu ja siis küsiti, et kas see inimene on juba nagu, kas ta juba nagu tapab ennast. Ja siis mul oli küll, et voo, et ma ju ei tea, kust see nagu piir jookseb siis, et millal inimesi, see depressioon või seal augus olemine võib talle nagunii ohtlikuks muutunud, et see käib ühe nipsuga, et on meil ju küll siin tuntud inimesi ka, kes on endalt elu võtnud, noh, Margus Karu, eks ole. See lahkumine oli kõigi jaoks selline väga suur põnts, kui sa vaatad, et inimene oli tegelikult väga positiivne, hästi loominguline kogu aeg hästi lahke, andis väga palju, aga ta andiski kõik ära, onju, et tema ei saanud õigel ajal abi, et ja siis tead, tead, ma ehmatasin nii ära, lõpuks massain sorry, aga ainult läbi põhimõtteliselt tutvuste, tutvuste, tutvuste ja loomulikult pidi ka raha maksma ja need psühholoogide, psühhiaatrite vastuvõtud seal peabki maksma, ma saan aru, et ongi, see ongi tasuline teenus, lõpuks on ju, et haigekassa ei jaksa kõiki asju nagu ära rahastada, see on ilmselge. Aga mulle hakkab tunduma, et siin on nagu väikesed nagu käärikesed sees, et vaimne tervis on teinekord võib-olla nagu mitte võib-olla, aga palju tähtsam versus see, missugune su füüsiline keha, onju. Et praegu ka, et noh, mis iganes grippide grippide hooaeg või mingid köhad-nohud värgid, aga. No see on ju tegelikult vaata hästi tihedalt seotud sellega, et noh, ütleme niimoodi, et kui sa oled positiivne ja hoiad ennast nii-öelda ütleme, ongi, kui vaimne tervis on korras, see hoiab su immuunsussüsteemi ka kuidagi nagu rohkem ärksana tervemana ja tihtipeale on see, et, et väga palju on ju näited sellest ma, kus inimene kas mõtleb ennast ise haigeks või siis on see, et tegelikult on täpselt samamoodi, ma olen näinud pealt, kus on see, et kus inimene saab järsku aru, et okei, nüüd ma olen vana ja ja hakkab nagunii-öelda, see lõpufaas läheb kolinal väga-väga kiiresti tänu sellele, et noh, nii-öelda ta nagu annab alla ja täpselt samamoodi on nagu haigustega ka, et, et kus sa annad alla ja siis see haigus võtab sust üle lihtsalt vaimselt sa annad kõik relvad ära, aga see haigustega kaklemine kavanadusega kaklemine, see algab ja kui ei alga, siis on väga suur võim selles, mida me nagu ikkagi peas mõtleme. Ja me peame saama aru sellest, et nii suur osa meie üleüldisest tervisest on vaimne tervis ja mul on nii hea meel. Tegelikult see ongi jälle enne selline kahe otsaga asi. Mul on nii hea meel tegelikult, et need, võib-olla need ootejärjekorrad on pikad, see tähendab, et väga paljud inimesed küsivad abi, sest et oli aegus. Küsitud abi oli nagu häbiasi ja psühholoogi või terapeudi või psühhiaatri juurde. Ja seda on siiamaani tunda, on, on inimesed kellega, kui sa räägid vaimsest tervisest, siis see on nagu mingi asi, et noh, ma ei ole ju hull peast või et ma ei, ma ei tea, mul ei ole ju mingisugust, ma ei tea, mis asja küljes või et see on nagu ikka veel täiesti selline asi, et sellest ei räägi. No see ei ole nagu mingi asi, ma olen kas kurb või ma ei ole kurb ja kui ma olen kogu aeg kurb, siis see ongi lihtsalt nii ja sinna ei ole nagu mitte midagi teha. Aga tegelikult on, siin on väga palju teha ja see on väga palju oleneb sinust endast ja sellest, kes su ümber on ja milline on su reaalsus, eks ju. Et nagu tegelikult ongi, miks, ja ma arvan, et miks on nagu vajalik, et ka meie jälle sellest räägime ja kogu aeg sellest räägime, ma arvan, see teadvustamise töö on hästi oluline, absoluutselt tähtis, sellepärast et kui me ei räägi sellest, siis, siis ei hakkagi kunagi normaalsuseks muutuma. Mind ikka paratamatult häirib see, et kui tuleb jälle järjekordne noh, ütleme avaliku elu inimene, kes ütleb, et jah, et mul on olnud depressioon, mul on depressioon siis väga paljud kohe nagu kommentaariumites on kohe, et issand jumal, uus trendikas haigus, kõigil on depressioon. See ei ole uus trendikas, haigusse on kogu aeg olemas olnud, lihtsalt nüüd hakatakse rääkima sellest, miks enamus sellised vanemaid inimesi nüüd ütlevad, mul oli depressioon siis tol hetkel, kui see top depressioon oli, sellel ei olnud otseselt nime, ma ei saanud aru, mis asi see on. Sest noh, minu jaoks oli ka, Ma kogu aeg eeldasin, arvasin, et noh, Juuse depressioon on, aga minnes tegin teinud siis läbi selle peaasi selle nii-öelda vaimse tervise, esmaabi, koolituse, kus ma siis sain aru, et ahah, linnukesed tulid järjest ja ma sain aru, et oligi et lihtsalt see, et me saame üldse aru, mis asi see on ja kus keegi valideerib selle ära. Jah, see on päriselt probleem, see on asi, millega peab tegelema. See on asi, millega väga paljud inimesed maadlevad ja see ei ole asi, millega sa peaks olema üksinda, eriti. Mis see number oli 184 miljonit isegi rohkem, isegi rohkem. See number juba näitab, et see tunne, kus sa tunned ennast kõige üksikumana üldse mitte, et vabandust, 90. Ei kohe, et on seal uuesti 150 454. See on tohutu number ju. Ma tahtsin, mulle meeldis, et sa tõid välja selle, peaasi et, et ma ise käisin ka mõned aastad tagasi, kus nad ei olnud veel ennast nii õudselt nagu veel jõudnud turundada, mul on hea meel, et, et, et nad on jõudnud inimesteni ka ja ka just läbi, võib-olla avaliku elu tegelaste paraku on nii, et nii sina, Kristel kui mina siin kui ka meie järgmine külaline, kes tuleb, kes võib-olla avalikkuse tähe all rohkem, keda inimesed, kas armastavad, võib-olla jõuame. Meie sõnum jõuab rohkemate inimesteni, meil on, me peame rääkima meie missioon ja mitte ainult seep, särame lava peal, vaid rääkida ka nendest elulistes tähtsatest asjadest. Ja peaasi siis ma osalesin ka ühel koolitusel, see toimus Põlvas sellest, kui nüüd ikka kolm, kolm-neli aastat möödas, ütleme kolm ja, ja ma kuulsin esimest korda. Et meil ongi näiteks olemas nagu enesetapp, pude pealinlaste nimeta, kus see on tavaliselt väikesed väikesed linnad rohkem, ma sain täiesti šoki. Kuidas see üldse võimalik on, et nii paljud inimesed Eestis üldse kaaluvad endalt elu võtta ja osalt Öeldakse, et, et depressioon on nagu trendihaigus. Et jah, nagu sina räägid, aga et mitte ainult avalikkudel tegelastel vaid just see on nagu uue ajastu haigus. Kui minu see elukaaslane, kes on tegelikult psühhiaater lisaks sellele, et on maagiliste võimetega, siis ma olen nüüd teinud temaga, aga noh, inimestel nagu vastuvõtt, ehk siis mina aitan tõlkida eestivene vene vene-eesti. Ja hästi huvitav on loomulikult singli konfidentsiaalne, mis seal toimub, aga hästi huvitav on, kuidas me pärast omavahel siis nagu analüüsime, ta ütlebki, et kas sa tead, kui erinev on Eesti inimese psüühika võrreldes gruusia inimesega. Et Sakart, Vello inimesed on sellised päikeselised et nemad lahendavad probleeme ja nagu suhtuvad probleemi hoopis teistmoodi. Et nad suhtuvad probleemi energiaga. Et, et kuidagi nad on hästi lahendustele orienteeritud, hakkavad kohe nagu lahti juba närima, hammustama, esiteks tuleb sellest, et perekonnad on hästi suured ja kõik suhtlevad ja toetavad teineteist nii finantsiliselt, nii vaimselt. Pidevalt on see ema, isa vendadega, õdedega Kubage helistatakse, räägitakse, esimene küsimus on kogu aeg, see nagu võib-olla ameeriklane hauaajju nagu ja nendel on ka kakti? La kuidas läheb, on ju, ja see ei ole nagu niisama suusoojaks küsitud vaid vaid päriselt, kuid nagu, kuidas sul päriselt läheb ja siis nad räägivadki jagavad ja pigem nagu nagu, nagu rõõmsas vormis ja siis leitakse alati nagu probleemidele lahendus ja ta ütleski, et Eestis on kuidagi niimoodi, et et, et selline tunne, et inimene nagunii, et ta nii üksi. Et Eesti inimene on nii üksi, et ta ei saa aru, kuidas see võimalik on, et teid on ju nii vähe, te peaksite nagu kokku hoidma, ta on oma mõtetega üksi oma probleemidega üksi nagu hästi kardab jagada. Et kui vastuvõtule ka teinekord inimesed tulevad, siis nad on nagu krampis, lukused on nii närvis, sest et issand jumal, nüüd on see hetk, kus, kus ma pean nagu oma mure jagama või või justkui oleks häbiasi, kui ma nutan. Pühade müristus, see on nii õige, et sa seda teed nii normaalne. Ja, ja teine asi veel üks asi, see, et me oleme hästi-hästi, noh, ongi siuksed, persooni olemegi, aga teine asi ja, ja teine asi on ka tegelikult ikkagi see geograafiline asukoht, mis meil on, et ei ole päikest ja sorry, see niimoodi mõjutab. Et kui me siis arutame soorikaste, ta ütlebki, et kus siin nagu üldse mingit valgust ei ole. Oot, mõtlesin ja mõtlesin, ja palun mõtlesin, palun, selleks et sa Eesti inimese psüühikat 100 protsenti läbi ja lõhki mõistaksid, peate siin elama aasta aega järjest. Siis sa saad aru, et, et ikkagi mingisugune bioloogiline rütm ja see kell hakkab vaimses mõttes nagu kaasa käima. Et kui muidu oli varasemalt, et inimesed põgenesid selle pimeduse eest ära, onju natukenegi mingit värskust, mingit päikest, mingit soolase mere lõhnagi on ja siis praegu on, praegu on uus trend, mis meil on siis jääsuplus, talisuplus ja kõik. See on, see on. Aga seal lahe kõik suplevad, mina siiamaani ei ole sinna jõudnud, sellepärast et ma kunagi otsustasin, et seal on külm. Mulle küll ei meeldi nii väga, et ma nagu peaks seda tegema. Mul on tunne. Me peame Kristeliga tegema selle naistesauna uue Tiisori klippi tegema sügavaid talisuplus. Mäelt sauna, aga see, mida ma trendikas sensama trendikas asi, nagu see kõikidel kursustel on depressioon ja on sama see, et kõik teevad talisu, Pole vast ja, aga mina olen. Kass, kes kõnnib omapead ja see ma selle depressiooni rongiga läksin kaasa, see oli minuga. Kontrolli alt väljas ja ma tegin seda enne, kui see kõik minuga juhtus, avalik elu, jääd õnni, jää Komina Kristel Aas, aga kuna sa oled kaisa, kes kõnnib omapead, siis sul on seitse elu, nii et kui sa seal jäätennis ühest häma jääd üheks, okei, võib-olla kaks, kaks on juba ära kulutatud, kuidagi, aga, aga üks selline julge mees ja imedemees on üks eesti laulja, kelle lugu ma tahan kohe lasta keskusse. Kas õnnestus ka Tiktoki vahendusel koos Ed Sheeraniga duetti laulda, Carlos Ukareda, Mirvikov. Naiste Saul. Naiste saun. Tseemivoonias Harpnes noh, nagu jää tünnigi või jääauku hüpata, siis on natuke terav. Või siis, kui väga teravalt teinekord tabab, ütleme sind, Christian mind, Kristel, te võib-olla veel avaliku elu tegelasi, aga teisest küljest kui teravalt meid teinekord tabavad need võib-olla mitte nii ootamatut ootamatut hobide, ajakirjanduse poolt ka meie oleme praegu noh, nii-öelda ajakirjanik, kuid intervjueerime 11 siin Jaama külalist kohe. Aga räägi mõni enda kogemus sellest, et inimesed ka aru saaksid. Nagu mõni näide sellest, kuidas sa tunned, et mõni artikkel kell või sinust ilmunud kontekstist välja võetud tud mingi nupukene videolõik, kõik on kuidagi niimoodi niimoodi tehtud, et näiteks kutsutakse intervjuule. Ja siis sulle ei öelda, mis inimestega sind kokku intervjuule pannakse, millesse kogu saade kokku tuleb ja siis võetakse sült ühele küsimusele vastus, ja siis oi-oi-oi, palju sa peksa saanud oled ja kuidas see sind mõjutanud on? Tead, ma ütlen sulle ausalt, mul ei tule praegu meelde, ma tean, et kindlasti on olnud, mul lihtsalt ei tule meelde ja mul on tunne, et see on lihtsalt üks asi, millega ajapikku ma nagu kuidagi ühest küljest leppisin. Ja teisest küljest ongi nagu, et ma ei, ma ei, ma ei taha ja ma ei jaksa, kuna ma tean, et see on kontekstist välja rebitud. Aga inimesed ei tea, emad kujundavad mainet. Ja ma tean, et see ongi nii. Ja ma olen lihtsalt ütleme nõnda, et ma hakanud üritama rohkem mõtlema selle peale, et mida ma nagu siia, kuidas ütlen, on ju ühest küljest, mis on tekitanud, mis tunded on kohati nii igav inimestel ei ole mitte midagi enam öeldes, nagu ma mul ei ole vaja nagu neid. Neid teravusi oma ellu mul ei ole vaja seda, et tähelepanu selle koha pealt, et oi, nüüd ma ütlesin, on ju, ma ei ole suurem asi ütleja ja, ja ma tean seda ja ja, ja kui ka on olnud sellised, et ma olen, ma ei tea, midagi nagu öelnud ja see on võetud ja pandud ja kuidagi siis ma olen, ma olen jätnud selle täpselt sinna, kus ta oli minevikku. Ära nüüd aja sellised, räägid juttu mulle praegu, et kõik on nii? Ei ole ja ei, mina ei ütle, et okei mul lihtsalt meelde nii. Eesti laulu valgusest rääkides sa said räigelt peksa sellest kartuuniga, kui sa käisid esinemas Eesti laulul, inimene need uurimustes ei, ma lihtsalt tean, sest hoian ennast eluga kursis ja minu meelest väga kift artist kogu aeg, ma pillun komplimente, Kristel ei kuula minu arust aegaamegalaid. Kuule aitäh. Ta sai täiega peksa nagu avalik ja need nupud asja ees ja aga kas see väärib nagu seda, et sa saad ju ise juba aru, sa saad ise inimesena aru, et läks, läks untsu, läkski, ja kui sa saad veel nagunii vaimselt tappa ka veel kõikidelt meediakanalitelt, kas ajakirjanik on su sõber? Et see nii oleneb, tol hetkel ma sain aru, et selle asja eest see oli natukene küll selline nagu, et et nagu, et nagu ma oleks ennast täis lasknud ja siis kuule, sa lasid ennast täis, ma tean, ma istun ise oma kuseks praegu. Et see nagu selles suhtes ajas nagu võib-olla närvi oli nagu mingi, et mis me siis nüüd teeme. Aga, aga ma ei saaks öelda, et see oli tohutult ülekohtune, sest et see juhtus ja noh, seal kõige juures nagu paratamatult peab endale ka meelde tuletama, et see inimene teeb oma tööd ja täpselt samamoodi, nagu ta kirjutab seda, ta kirjutab ka seda, kui sul läheb hästi. Et see on, see on nagu noh, see on selline, et sa ütlesid täpselt samamoodi nagu see, et sa oled avaliku elu inimene. See, et sa meeldid kõigile, tähendab ka seda, et sa osadele ei meeldi. See, et ajakirjandus kirjutab, sest siis, kui sa oled oma loo välja andnud, tähendab ka seda, et ta kirjutab sust siis, kui sa midagi pekki keerad. Et see on nagu mingi asi, mis on paratamatus. No ma omal ma omalt poolt lisaks siia seda, et et Ma mingi hetk ma läksingi Tartu Ülikooli ajakirjanduse kommunikatsiooni magistrisse. Ma võtsin sealt akadeemilise jõudnud käia ja siis lõpuks võtsin paberid nagu välja. Aga mis see mõte oli, miks ma sinna läksin, oligi see, et ma tahtsin aru saada, kuidas see süsteem toimib. Miks midagi, kuidas kirjutatakse, sest et tegelikult ei ole ju mind mitte keegi oletanud, millal oma suukese kinni hoida. Ja väga huvitava raamatu leidsin Raul Rebase pealkirja ei mäleta praegu meedia, et kuidas, kuidas nagu rääkida avalikult, kuidas esineda, kinkisin selle küll oma õele, oleks mind ise enne ruttu läbi lugema, jõuludeks kinkisin riiulite ja ja, ja, ja vot on üks oluline asi, mida mina pole ära õppinud, ongi, et et less is more vähem on rohkem, et ma räägin liiga palju, sest mul tekib selline hea flow. Selle intervjuu käigus ütleme, kui on tegemist noh, ütleme, kohtun intervjuus, intervjueeritav oli, mina jään lobisen ja ma räägin, ema absoluutselt ei mõtle läbi, mida ma tohiks öelda, mida mitte nagu Mõnusa vestlusi mõnus vestlus ja, ja siis tekibki see selline selline ajakirjanduses psühholoogia ka, onju, et kuidas inimesed infot kätte saada. Kõik tundubki nii tore, aga, ja võib olla ka see, mul on tihti olnud mulle mitu korda sellist laks oma väljaannet ei nimeta ja, ja ongi niimoodi, et et sisu ja kõik ma saan läbi lugeda, on jumala okei ja siis pealkiri pannakse selline laavavoogu päriselt ka ja mul on, iga kord on, ma olen närvis, mul on sõna otseses mõttes nagu närvid läbi, kui ma tean, et, et ma olen mingisuguse intervjuu kuskil andnud, oli ka hetk, kus ma andsin videointervjuu sellest oli juba viis või neli kuud möödas. Siis ma andsin selle nagu teise inimesega koos. Pooleldi tõlkisin seda teist inimest ja siis rebiti seal täiesti nagu kontekstist välja mingisugused pood ja pandi see siis nagu trükimeediasse. Ja kui ma seda lugesin, selle juures on kaks erinevat asja. Kas see, mida sa räägid videos niimoodi voolavalt või siis see, kui pannakse mingi asi kontekstiväliselt trükki ja ema vaatasin, mõtlesin, et see ei ole võimalik, see lihtsalt ei ole võimalik. Mis asi, mis asi siin just tuleb nagu meediasse ja ma võin vabalt öelda, üks oli, see aastavahetuse programmis oli see, mida toob uus aasta siis tegelikult pooleldi nagu tõlkisin oma kallima nagu ütlusi ja see, et keti Uibomägi jätab, soovitab kõigil, et jäta oma mees maha. Aga saad aru, see oli lihtsalt nii kontekstist väljas, et see oli nii väike sellest tervest pikast intervjuu ja see tegelikult pigem oli mingite muude vastuste ja asjade jätk ja see oli ka pooleldi tõlge sellest, mida räägib nagu teine inimene ja see oli nagu jää ühele suurele jutule ja kui see nupuke siis sealt niimoodi lihtsalt nagu eetrisse lasta, siis sorry, kui ma ise seda nägi, ma vaatasin oma kaadrisse kettima püstihull. Ta on tõesti nagu Segobeast. Inimesed kirjutasid mulle, et okei, et mis asi see oli, et, et see on ja mul oli nii halb. Mul oli nii halb pärast olla ja neid on veel, neid olukordi on nii palju ja, ja, ja teinekord ma olen tundnud, kuidas mõni ajakirjanik lihtsalt peksab mind lihtsalt peksab, et ta ei jäta mind rahule ja mul ongi niimoodi, et, et ma tahan hoida nagu normaalset suhet teiega. Aga, aga see ei ole lihtsalt enam võimalik. Sest et tuleb mingi peatoimetaja kuskilt ja sunnib sellel ajakirjanikul, kes on lihtsalt süsteemis sees, sunnib talv nagu noh, mingit muud muud värvi sellele lisama skandaali ja mis rikub nii tihti ära seda mõtet ja. Ja sellest üle ümber ja vot see on üks asi, ma olen, ma nägin või noh, olen näinud kõrvalt seda, kuidas ühte tuttavat ka lihtsalt kiusatakse taga nagu kuidagi nagu et see on nagu kuidagi nagu noh, lihtsalt loed iga kord, et nagu rõhutatakse mingit teatud asju mingisugust mingisugust ja luuakse nagu mingit imagot ja nagu ja maalitakse nii-öelda ainult teatud mingite värvidega ja, ja ma näen nagu kõrvalt, kuidas see nagu ei mõju normaalselt inimesele, see ei saagi mõjuda normaalselt inimesele. Et seal on nagu see vahe küll, et kui sa reaalselt nagu jätkuvalt järjekindlalt kogu aeg nagu maalid seda ühte ja sama pilti, nõnda et inimene ei pea isegi midagi midagi tegema selleks, vaid sa lihtsalt võtad, noh, ongi see vana hea nii-öelda selles sotsmeedias kalastamine on ja noh, midagi ikka saab siit kuidagi ikka saab. Kui sa teed lugusid ainult välimusest, siis sa saad alati sealt midagi, sest et pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna on ju. Et nagu see pilt ongi noh, ühesõnaga sa saad sealt nagu ma selle asja kätte alati. Ja see on nagu see on, vot see on üks asi, et noh, et kui sa näed, et reaalselt kiusatakse inimest, et nagu siin ei ole mingit storyt Kuidas su, kuidas sina tunned ennast oma kehas nagu et mingi kehakuvand on see sellepärast ka nagu tekkinud mingit pinget, lisastressi. Minu arust ma ei tea, meedia suhtes mitte nii väga, viimati oligi siis, kui paali reis oli, sest tekitati, et noh, et ma ei tea, ma panin ühe pildi üles ja siis seal tundus nagu veitset, mul oleks nagu kõht ees olnud ja siis oligi, et kas on rasemangee, et ma ei ole rase muidugi ikkagi noh, kommentaarides käis nagu diskussioon, et kas oled, Ma ütlesin, et ei ole, nupp tuli ikka nagu, et ohohoo Ast tõesti, kas tõesti on oodata ka ilmakodanikku ja siis oli seekord oli küll nagu kõge, no noh, ei ole storitannia, et noh, millest me räägime, et no lihtsalt ma sõin pitsat enne pilte, et noh, aga see on ka jälle nõnda, et siis ma hakkasin ise ka, vaatame, seal pildi peal on võib-olla tõesti nagu on natukene nagu halb valgus ja no ongi, pitsa paistis sealt. Aga ma noh, tegelikult on nagu ikkagi see, et ma ei ole see paariaariaari naine, keha, naine, kelle, kelle kohta kehalugusid nii-öelda treitakse nagu, et see ei ole lihtsalt nagu mina kedagi. Koti mu keha olime väljas, mina, mina, kusjuures postita enam ma olen ka ära kustutanud kõik need pildid, kus mul oli üldse midagi näha, mingid mingid aastad tagasi, et ma ei teadvustanud, ühest hetkest ma ei teadvustanud seda, et ma olen tuntud inimene, ma kogu aeg nagu tegin neid asju, mis ma tegin, aga siis selle selgeltnägijate saatega tuli, tuli lihtsalt mingisugune teistmoodi tuntus. Ja siis ma ehmatasin küll ära, et kui ma Türgi reisil olin, lihtsalt panin Instasse. Nii tavaline mingi, olen mere ääres u basseini ääres ja ilus pruun ja teeme paneme pildi ülesse nagu igaüks paneks, kes on reisi ja no nagu paned, aga siis väga-väga lahedalt, ma olen kõik need kehapildid sealt ära kustutanud. Jaa jaa. Ja ja issand, kas te teate, me hakkasime veel rohkem rabelema. Kehajuttude peale imbus meil siia stuudiosse saatekülaline kede, kelle nime me pole veel avaldanud. Ehkki noh, siis on aeg praegu ära arvata Nonii, kallis kuulaja tunneb ära need need hingetõmbed. Ma võin vihjena öelda, saatekülaline ise seda ei teagi, sest ta pole meie saadet vist kuulanud. Aga teie, kes te olete, siis meie andsime sellele mehele naiste sauna saate tegijate poolt kolmekesi. Tiitli aasta seksikaim mees 2021. Esimene kõige seksikam tiitel. Ja tänu sellele oled sa ka meie esimene meeskülaline naiste saunalaval. Me oleme sauna kutsunud varasemalt naistearsti. Meil on käinud treener ja sina, sina oled meil siin külas, me räägime täna tervisest, vaimsest tervisest, muredest ja muredest, rõõmudest ja praegu just rääkisime avaliku elu tegelaste kottimisest. Lugupeetud meie lemmikmees, Andres. Doktor doktor. Pere on puldis, aga enne kui me sind hakkame selle puldiga, ütleme, siis kuhugi nätaki viima siis me kuulame ühe või kaks muusikalist pala ära ja te kuulate Honnelt sellist lugu nagu happy hour. Näide Saul. Naiste saun kreisis shoumen testis meemuusikaliarmastaja, nagu ma olen sellisest enese Actep aktsepteerimisest räägib see lugu ja ja võib-olla sellisest enda taasleidmisest ja suurest jõust, mis mulle meeldib. Teost rääkides meil on, eks. Mulle meeldis käe, sest tegelikult olen suuresti, mis mulle meeldib, siis ma võin kirjeldada, et keti siis hoidis oma kätt rusikas küünarnukist siis 90 kraadi taeva poole, siis nüüd me teame, kui suur jõud, mis talle meeldib. Talle meeldib, et nüüd me saame kõik aru, kust see sõrmus ja kust see jahtuna sõrmusele. Oi, mul on tõesti täna kõik teemantid on käed täis, kusjuures teemant teed, Andres sulle ka briljandid annavad naisele jõudu. Meelega, ma ei tea, kuidas, kuidas see käib, aga jäta meelde ohutu mänguasjad. Ja, ja sellega ma nõus. Andresega räägi kõigepealt, kuidas sul praegu üldse läheb? Jah tead okeilt. Aasta algus läks väga hästi, kuidagi väga hea rütmi, saavutasin endale, tegin üle tüki aja, tegi niimoodi hästi stabiilselt muusikat igapäevaselt ja niimoodi, et hommikul läksin öösel läksin koju tagasi ja see oli väga mõnus periood. Aga nüüd viimased paar nädalat on iga päev nagu mingi väike asi, kuidagi alati tulnud vahele, mis selle rütmi kuidagi ära rikkunud. Et võib-olla meie ja meie mana Muusikat täna mul oli üks asi on läbi zoom'i. Ja see läks tegelikult väga hästi, kirjutasime loo hümn, Neuhh. Ja, ja see on, ma arvan, et niisugune üsna tark, tark lugu, üks asi on küll, et viimasel ajal kõik lood on hästi sünged. Kas sa siis oled tunned ka, no 2020 sai läbi ja kõik suure hurraaga mõtlesid, et kohe kui kell saab 12 sel aastavahetusel, et siis 2021 kustutab kõik 2020. aasta vead, kõigil hakkab järsku hästi minema, kõik on hurraa ja piirid vabanevad, inimesed saavad jälle kallistada ja suudelda. Kristel tahab vist Andrest kallistada ja suudelda, küll ma jõuan selleni. Et raske on ennast tagasi hoida. Et Ta oli siis reaalsus, ikkagi. Sama jada läks edasi, et kuidas, nagu kuidas sa isiklikult tunned, et see eelmine aasta see üks, 11, sina oled olnud väga palju see inimene, kes käib ikkagi mööda ilma ringi mitte Zoom'i vahendusel, siis inimestega muusikat tegemas, vaid nagu päriselt kohal küll ühel pool maailma otsa, siis teisel pool. Kuidas see nagu sulle mõjunud on, et sa oled nii harjunud juba? Tead mulle mõjus, ma arvan, väga hästi see, et mingi hetk ei pidanud enam lendama ja käima, käed ära. Ma ei saanud isegi haruldased. Ja et mulle tegelikult algul eriti väga hästi isegi sobis, sest ma nagu mul lendamisega mingi teema, mulle ei meeldi lennata. Mulle ei meeldi ka bussiga sõita ja trollitroll on ainukene see vahend, millega mulle meeldib sõita, aga ma ei pane kunagi tuntud inimese värk, aga ainult eraldi. Mul seda probleemi pole üldse. Ma võin vabalt selle selles aspektis chill aga lihtsalt, et ma, ma arvan, et mul on mitte mingi klaustrofoobia ja päris, mitte agrofoobia, aga kuskil seal mingi vahepeal mingi värk, et kui mõnigi lennukis või siis bussis, kus ma tean, võtame järgmise peatuseni, siis mul lihtsalt tekib mingi ärevus. Ja mulle ei meeldi ja siis iga kord tegelikult, kui ma lendan käivinis välismaal, siis ma alati tunnen, et mu keha energeetika läheb sassi nagu. Ja see mulle ei meeldi, kui ma olen kuskil oma lõppsihtkohas pikemat aega mitu nädalat või mis iganes, siis on chill. Aga kui see nii, et lähen sinna, siis kaks päeva olen kohapeal, siis seal sõidamegi metroode ja busside asjadega koegi inimestes sees alati sa pead kuskilt suurimast ikkagi läbi minema. Mulle ei meeldi ka suurlinnad. Et siis ma nagu tunnen alati, et see nagu natukene raputab mind halvas mõttes selles mõttes eriti, ma arvan, eelmine aasta ma täiel rinnal nautisin seda, et ma nagu teadsin, et ma saan olla Eestis ja kõik nagu chill. Muidu oli ikka nii, et nagu mitu-mitu korda kuus, muidu ikkagi lendasin, noh, et ma arvan, et iga kahe nädala tagant vähemalt vao hobune, mingisugune väike käiku. Kes sind kutsub siis sinna, et seal niimoodi võimalus niimoodi välismaal. Need, kes ei taha. Keegi välismaal. Selle kohta viskasid leili. Seto tal kombeks, laupäeviti tehakse sauna ja me praegu kütame puhas järvest 100 kraadi olema sees. Aga siis ongi nagu kohe selline nagu, et kust siis need, need tumedad ütleme, süngemad lood, kas on siis lihtsalt nagu hingesopp on hinge vallutanud ja sul on nagu tunne, et kaua see see noor Jang poi oled, et nüüd on aeg hakata ikkagi rattuse esiselt asjadest on ju, et ei ole siin midagi elu avali ees, onju, et jooksed juuksed vaid tegelikult on ikkagi. No siin on mitu aspekti, eks kindlasti on see, et mis nagu maailmas, mis loodusega toimub, see kindlasti mõjutab tohutul määral, ma olen kuulnud väga palju ka kaasmuusikuid, keda see väga palju mõjutab ja ja tihtipeale on küll selline, et kui hakkad nagu mingisugust nagu liiga helged, et mingit nagu armastuslaulu kirjutama, siis mulle nagu ärritub see naiivsus seal või noh, ma loodan, et ma kuidagi selle naisusega on tekkinud nagu mingisugune naiivse õnnelikku, mingi saundiga on tekkinud väike allergia. Aga teiselt poolt jällegi ma ei mäleta, kas muusikaakadeemias siis üks õppejõud seal väga hästi tõi välja näiteks Mozart, õielise Beethoven, kellelegi reekviem, et kui ta kirjutas reekviemi, mis on ükskõik süngemaid teoseid, tal siis arvati, et see on pärast ema surma kirjutatud teosed siis arvatavasti del elus sünge aeg, mis tuli tegelikult välja, et selle kõige süngema teose kirjutas oma elu kõige helgemale perioodil nii-öelda mingi mingis mõttes ja siis vastupidi, et kui süngemad ajad, siis need teosed olid kõige nagu rõõmsamad ja õnnelikumad, et ma tegelikult sellega oskan samastada küll, et et kui ikkagi Endal on niisugune väga tark vaim peal, siis tegelikult ma ei taha endal süvendada. No ma siis ma ei suuda teha nagu liiga sünged mussi, ma tunnen need nagu mingid sihuksed, sünged saundid võivad mind ennast nagu mõjutada negatiivselt. Aga kui ma ise olen niimoodi neutraalses või nagu sihukeses heas seisukorras, siis ma vahepeal naudin täiega seda nagu sündmust, et ma jah, ma ise nagu väga meeldib selline sünge muusika, aga mitte nagu depressiivne süngus, vaid nagu ikkagi lootusrikas süngus. Et mul on nagu, ma olen nagu hästi, mul on sihuke piiri peal, ma tunnen, et nagu üks vale saundiks vale noot, võib mind kohe minu jaoks teha selle nagu kuidagi Negatiivse absoluutne kuulmine ei ole jala jala, ma olen vastupidine. Absoluutselt ei kuule. Sulle meeldib binaarne muusika, minaarsed, siukesed, varjundis, hallid varjundid meeldivatele. Kerli Kivilaane kahjustelt kahest arutasime seda, et kas rohkem mosoorsete järgnevus nii noorelt ergemastasin, ütlesin seda, et et ega tegelikult kui muusikat kuulan, siis ma nii täpselt ei analüüsi, alati seda nagu järgnevust, aga mulle meeldib see vaheldusrikas, seal küll jah, et, et tihtipeale kui õnnestub Mašuursete akordidega tekitada melanhoolselt kõla, siis minu arust see on nagu see kõige magusam. Aga mul selline küsimus, nüüd kui sa salvestad mussi, meil näiteks, kui seal laulad, siis oma vokaali peale minu meelest vokaalis on eriti tunda ära, mis mentaalses seisundis ise oled, samal ajal on ju palju sa palju sa iseenesest nagu jälgid, sellel ajal võib tihti sa nagu laulab materjali näiteks mina tean. Ma salvestasin ühe loo paar kuud tagasi, aga ma olin hästi, ma olin hästi madalseisus, mainin hästi kangete ravimite peal, ma olin oma jalgadest ilma jäämas oma teise seljaoperatsiooni Tal ja mul on kusjuures kuue kuue kuu jooksul kaks sellist suurt operatsiooni tehtud, hästi kanged hopi, hoidid olid. Ja me salvestasime, see lugu pole veel välja tulnud ühe Ameerika produtsendiga. Ja see on jumala häppi, Lugo põrey nagu hästi rõõmus ja saad aru ja ma lähen sinna boxi ja ma ei suuda, ma lihtsalt ei suuda. Ma saan aru, mis ma pean tegema, need käigud on nii lihtsad. Ja ma ei suuda. Ja praegu, kui ma kuulan, ma saan aru, et see nii mööda see vaib, on lihtsalt nii vale, palju sa ise jälgid seda vaibiga striteedi, üle mingit materjali ja üldse nagu mis su, mis su missioon on, et kui mina kuulan sinu mussi, kusjuures kuulan mul õppi-list, käib kogu aeg oma väiksest seibiellis ja mulle väga meeldib see muusika faktist sappa, mu lemmik. Ma ei tea, miks on. Mulle ka meeldib see muusika lihtsalt nagu, et kuni me selle rongi peal olemas. Ja mitte jääda ei saa nagu hästi teadvustada endale, et see, mida sa lood, et see mõjutab meid ka sinu kuulajaid ja mis ja mis Moudiga, kas sa muudad midagi, jälgid sa seda nagu energeetilist värki ka, mis sa paned sinna? Ma jälgin seda, kuidas see mulle endale mõjub täielikult ja ma arvan, lõppude lõpuks ütleme nii, et seal väikene dissonants on, et mina ise algul kuulan seda lugu nagu sadu kordi ja ma ei tea, mis on, kui inimene seda esimest korda kuuleb, kuidas ta seda tajub, seda ma nagu objektiivselt ei saa hinnata, kui ma just ei ole sellest mingi pool aastat ketti, naljatab. Ta hoiab mikrofoni, hoia Leisse, tollel ei ole objektiivne. Saunas. Sulab tehnika, sulanud praegu proovi kuidagi hakkama nagu märk sellest, et siis. See on see, et kui ei ole, ei see, kui ei ole Kogeredit, siis lähedki nagu selle vaata, kui kaamera praegu filmiks, siis käib niimoodi Mäo alti filmis nõual aitab peale. Tema muutus effi, aga jama. Täiega noh, selles mõttes, et ma teen nii, Ma tean, nii enda maitse järgi seda mussi, kui ma saan, et, et kui ma ikkagi mingi loo valmis saanud omamoodi värskelt valmis või niimoodi 90 protsenti valmis, ma ikka plastin ja nagu kuulan seal täiega, et lihtsalt, et ma saan sellest ise väga palju. Siis ma lihtsalt arvan, et, et inimesed on ikkagi kõike lõppude lõpuks samasugused, et kui inimesel on sarnane maitse minuga, siis arvatavasti talle võib tekitada sedasamasugust emotsiooni. Aga eks ikkagi koodi läheb mingiks singli valikuks näiteks, et et siis on, noh, mina otsustan tiimiga koos otsustama, et mis võib-olla on kõige potentsiaalselt lugu, mida näiteks mõnel plaadifirmale pakkuda või mis iganes. Et siis ma ikka mõtlen selle peale, et vaata, 10.-st olemasolevatest lugudest on ju, et noh, et mis siis võiks olla kõige noh, mis on kõige vähem Michikam võib-olla mingis mõttes. Aga mis sa arvad sellest ütlusest et tihtipeale ütleme, looming kõige magusam looming tuleb siis nagu melanhooliat või nagu öeldakse, et oh, et et artist peab olema kurb, et siis ta oskab kõige paremini nagu luua, et ja minul endal oli nagu kuidagi see, et, et ma tundsin, et kõige nagu sellisem parem koht, kus kust nagu kirjutada mida iganes siis luulet või lihtsalt mingeid tekste või mingeid asju siis ikkagi. No ma olin väga kurb ka kogu aeg ja väga pikalt on ju. Et siis järsku, kui kõik oli nagu korras, siis ma nagu istud ja vaatad seda paberit. Seal on nagu mingi. Kõik on nagu hästi, et mis ma siis nagu kirjutasin ju uuendaiemmyy. See on that, et no lihtsalt ei oska kirjutada, et kõik on hästi. See on siis kurat, vaata armunud, siis unustad süüa, unustad juua, unustad kõik ära, siis niimoodi kaal kukub kokku. Aga armastus peaks inspireerima, oledki, oled heas kohas, endaga oled iseendasse täiega ära armunud, vaata, kus sa seda inspiratsioonilaksu saad, et ei, aga küsimus ongi selles. Kas vaata tõele, et ainult nii saab? Miks see ei vasta tõele, sest ma juba Andres läheb, hulluksime? Intervjuud nõrgas sellise pürgija Arvo Pärdi oma või seal Arvo Pärt mingi mingi muu intervjuu temaga ja siis ta rääkis kurbusest siis ta rääkis, et, et kurbus on tegelikult see ei ole üldse halb emotsioon, et kurb, võib olla väga tugev ja väga loov ja väga hea emotsioon võib inimesele väga palju anda, kas oleneb lihtsalt, mis vormis on see kurbus, et kas ta on nagu kurbus, kurbus või ta on nagu depressiivne kurbus. Et kui on depresiivne kurbus, et siis see ei pruugi mõjuda hästi. Ja ma olen ise ka nagu tajunud seda, et kui on lihtsalt kurb, et hästi noh, süda valutab, sest keegi tegi näiteks haiget ja, ja see nagu sihuke armastuse kurbus on ju, et siis see tegelikult võib-olla nagu väga hea loome ja nii-öelda alus. Aga kui see kurbus on nagu mingi teistlaadi, selline nagu nii-öelda depressiivsema maiguga et siis tegelikult seda energiat, mis sul ei ole seda energiat, mida endast nagu välja jagada. Aga, aga puhas kurbus nii-öelda, et see kindlasti teatud määrab väga hästi, ma arvan, toimib loomeallikana. Aga siis, kui sa oled näiteks endaga heas kohas lihtsalt siis tihtipeale võib-olla enda pealt olen ka nagu tajunud on see, et mingid lood, mis võib olla on, lepi siis pildile tõid olid ka sellised pigem melanhoolselt lood, mis rääkisid ammu valustan ja siis kuna mul oli ka algul Sony plaadifirma kes siis ikkagi ootas minu käest pidevalt uut Movia midagi sellist, siis ma ajasin ise taga küll sedasama emotsiooni ja ma proovisin tegelikult kirjutada mingit mingit muusikat, mis tegelikult ei olnud see, mis ma kujuta, mis nagu mis tegelikult tahad öelda, on ju, et ma nagu võib-olla liiga palju sorkisin kuskil nagu minevikku, emotsioonidest, mis sel hetkel enam ei kõnetanud. Aga võib-olla sellest tasukski järeldada seda, et noh, et kui sa oledki sugugi kõik korrasena, siis mingi luu nagu kõik jumala hästi. Et, et see ausus, ma nüüd alles hiljuti ka nagu jälle jõudsin sellele järeldusele ja, ja ma arvan, et see ausus on see, mis toidab teiega. Ja üks minu arust väga ausa kõlaga lugu on fluumi ja Torovi moi lugu. Defrens. Naiste saun. Naiste saun siin Kaul diil kuud väga paljud teist isegi ei tea, et siin on täitsa Eestimaa oma poissmees mees metsast. Minule ta muusika väga meeldib ja meeldib selle loo sõnum, muusika lihtsalt mul on tunne. Kui ma lõpuks suudan siia saatesse välja valida, mingidki lood, see minu jaoks kõige stressirohkem rääkida, ma võin aga lugude valikus, et ma olen ikka, kes kuulab, kõrsikud hommikust õhtuni tervitamegi siinkohal ansamblil kõrsikuid. Aga meil ei ole täna mitte kõrsikud stuudios ei, Jaan Pehk, vaid meil on siin. Ja härra Andres Kõpper on meie saatekülaline esimene meeskülaline naiste saunasaates. Ja rääkides heast tundest hea olemisest, mis sinul tekitab siukse mõnusa hea tunde, kuidas sina nagu hakkad ennast laadima? Ma käin oma maakohas saunas Nii et kas võib öelda, et sa tunned ennast? Ilma naljata, hea, eks lemmikumaid asju kindlasti nii vaiksest pealegi saunaga. Nii räägi nüüd oma saunarituaalid, siis meil ära nipi, nii saunanipid, davai, mitu kraadi. Noorena oli vaja ikkagi kõmmutada nii kaua, et pildiskabest ära vaiksena tunnetab. Käisin niimoodi ala isa ja vanema vennaga käisin saunas, siis ma pidin ikka sama kaua vastu pidama ja siis ma vaatan, hea Gorman, tulin, jõudsin üles tagasi, siis põhimõtteliselt pildi viskasin. Aix, ainuke kord, kui ma olen minestanud elu jooksul, siis seal saunas kunagi maal ja vanem vend ja isast Reimo varad, mu vanem vend oli, siis ma ei kujuta ette mingi kaheksa aastane või midagi, siis mõtlesin. Neli aastat noorem vend lihtsalt kukub järsku sauna sauna eesruumis vastu kivipõrandat. Veits nagu ehmataks ära küll. Aga noh, saunarituaalidest, eks nad on ajas muutunud. Nuus Rauna saunarituaal on selline. Ma mavas ei ühendanud. Alguses seda ei vete v ma panin sisse, aga ma ei ühendanud boilerit ära, et siis oli nagu noh, põhjavesi. Kuna mul ei olnud lihtsalt pistikuid sinna ja siis bänni pistikud juurde, siis ma juba arvasin nii ära selle kaevuveega, et see on nagu nüüd ülimõnusat, iga kord talle sauna, siis on nagu siukse jääkülma veega agent duši all, seepärast suur suur osa saunaskäigust. Kas kas viht või ei, viht? Mina ikka Vislane nii, kas kadakaviht kase vikule see ei ole saare? Oma poissi kase eukalüpti vihaga. Praegu sel perioodil, kui on poest saada ainult poekasevihad, need lähevad nii kiiresti, lehed tulevad ära, esikui, sa hoiad seda kuskil külmas ämbris, on ju, et siis eukalüpti on, peabki lihtsalt pigemini vastu küll. Kadakatargem on selle kärbsepiitsaga peksta. Ma kasutasin viimati päris ammu, on huvitav mõte majalasedama. Aga pigem kõrvetab õige magus. Mina olen ka selle ootad ka seda mina, mina tegin alati niimoodi, et ma leotasin seda, seda vihta seal hästi pikalt seal vee sees ja siis pärast loputasin selle veega, nagu blondiinid on, väga ei soovita, siis tulevad suuremad juuksuriarvet, sest et see värvib juuksed kollaseks. Aga see oli siuke mõnus naha, tegi hästi pehme, kusjuures. Minu juuksur ütles et tema ei tea, mis värk nende saare naiste kõigil on. Juuksealajoon. Juuksealatoon on kusekollane. Niisugune väike ei oska kaasa rääkida, nii oskas rääkida nii, aga mina pöörduksin selle kuse kollase peaga alatooniga Kristel Aaslaiu toppis Andres Kõpper juurde, kes rääkis meile oma saunarituaalidest. Koht siis, kus ta ennast laeb, on saun, vihtleb, kõik, lähevad nüüd ostavadki, eukalüpti, vihad endale kastavad ennast põhjaveega üle misel. Mulle meeldib jalutada, aga seal on mingi viimaste aastate teema, et õhtuti jalutan, siis saab eriti, jalutan kõige rohkem tegelikult praegu talveperioodil vist eile üleeile õhtul ka mõtlesin, et lähen teen väikse jalutuskäigu enne magamaminekut Siuke keskel läksin jalutama ja siis ühest jõudsin tagasi. Et noh, et siukest väiksest jalutuskäigust tuli siuke tunnine aval õhtuti, kui ma jalutan, siis ma mõtlen, et huvitav, nii vähe inimesi jalutab. Et huvitav, et kas kõigil on siis nagu hilja olla. Ma olin ma lihtsalt ikkagi õhtuti, noh, mingi üheksa aeg niimoodi tunnen nagu täiega, tahaks minna õue jalutama, et siis kuidagi saab. Ma ei tea, et kui liiga kaua toas olnud, siis mul on selline tunne, et tahaks minna õue ja siis on kuidagi, ma arvan, et veri hakkab rohkem, kin ringi käima ja rohkem hapnikku läheb ajju ja siis kuidagi mõte on kohe selgem. Siis kui nii vähe inimesi jalutab, siis mõtlen, et ju siis nad saavad. Maa, Kuu jalutad mujal ma kuu aega tagasi ka siis ma veel päriselt ei saanud kõndida, ma jõudsin sihuke 10 minutit järjest kõndida ja hingeldasin, ähkisin, puhkasin, kuna õppisin uuesti kõndima. Ja siis ma käisin, ma mõtlesin, ma lähen öösel jalutama, und nagunii ei olnud, onju ja siis sõitsin taksoga linna või nagu ma elan siinsamas muidugi noh, 15 mintsa muidu tulla, aga mina kõnnin 100 viitteist minutit, et muidu kaks tondi sõitsin taksoga linna ja siis kõndisin mööda Gonsiori tänavat, lihtsalt siis vaatasin, issand kui ilus on öine Tallinn natuke oli juba lund maas, mõtlesin, kus on kõik inimesed, panin ma panin üleni valged riided selga, et mõtlesin noh, et siis kõik näevad, et helbeke, et ma kuskil mulle kõigi otseseid hästiaegselt liigun, sest päeval ma ei tahtnud jalutada, ma ei teadnud, et keegi näeks, et ma nüüd kõnnin hästi aeglasemas tempos. Siis ma jõudsin, kysib, see on nii piinlik. Vaikselt ja oligi, sest see nii piinlik, et oma omas tempos, aga mul oli seda laadimis ja niimoodi iga päev natukene nagu lasin mingi linnatempo, milles teised ja, ja sellest maha, et ma ei ole piisavalt geenius, ma ei olnud isegi teadlik. Aga sellega on ka täiesti teema, näiteks, et, et kui ma näiteks Lõuna-Eestis olen kas oma vanemate juures Valgas õiguma, mingi aeg oli rohkem Võrus siis mu tempole. Esiteks autoga Tallinnasse sõidad ikkagi niisugune, no 50 pluss kilomeetrit tunnis on 60 siis sealsed 40 ja siis ka kõndimise tempo on muidu siin Tallinnas viidud niimoodi, et higipull otsa kahes siis seal võtad nagu siukse, rahul nagu rahustab, et kas see on siis võib-olla see looduslähedus või selline mingi teine vaib, on seal või selline jalutamise tempo, nagu mõjub, hästi. Tahtsin vahekommentaariks ütelda. Andres, ihaluutav Andres. Kui ma nüüd hakkasin analüüsima sinu juttu, pigem ma mõtlen, mis on veel, teen. No ütleme nii, et praegu täiega kutsub ikkagi mingit lumeaktiviteet tegema, aga ei ole väga jõudnud, ühe korra jõudsin. Proovisin esimest korda maja suuska, muidu olen nagu lumelauda sõitnud. Aga noh, see on ikkagi harv, on ju, kui Eestis saab seda teha. Mis te ise teete? Praegu ma pean muusikat, tead, ma küsin sealt parem. Niimoodi, et mis, mis suhted sul ütleme siis vaimse tervisega on, kuidas sa, kuidas sa, ma ei tea, mis, mis, kuidas sul on olnud retk, kas me just ennem rääkisime, et oi, et depressioon on tohutu trendihaigus või vähemalt niimoodi räägitakse, kuigi eksin, teadjamad? Kes nüüd, eks on läbinud ise või läbi maas seda kadalippu, teavad, et asin trendist kaugel, et tegelikult on kõik seda juba ammu ütleme, läbi elanud või, või kannatanud selle all, et kuidas, nagu sul endal sellega on, kas, kas depressioon on mingi asi, mis on sulle kauge, võib-olla natukene läheb, ei ole ise läbi käinud seda rada või, või oled sa mu jalutamistega ennast nii balanssi saanud, et see on nagu sihuke depressioon? Tihti pole kuulnudki? Ja aiman depressiooniga kokku puutunud ja rohkem isegi nagu nooremana siis kui veel see olnud trendi haigus. Aasta ees ja. Ja noh, ma arvan, et sellega meie vanemate põlvkonnal on samamoodi see kummitusega lihtsalt sisi teatatud, et selline asi on, et eks siiamaani tihtipeale trendi haiguse nii-öelda silt, mis ta võib-olla endale külge saanud on jah, selles mõttes ohtlik asi, et ega sa kunagi ei tea, kui kui tõsiselt inimene siis võid murega kala käes vaevelda. Et väga lihtne on jah, kuidagi noh, hinnata niimoodi, et noh, et ta lihtsalt ütleb seda suusoojaks ja tegelikult ta lihtsalt on kurb või väsinud või mis iganes ja ma usun, et seda juhtub ka rohkelt. Et inimesed kasutavad üle seda sõna sellepärast, et ega tegelikult see definitsioon on ju keeruline, et eriti inimestel tegelikult, kes näiteks ei ole depressiooni ise näiteks põlenud või väga lähedasel inimesel pole seda olnud, siis tegelikult sa ei oska nagu lõpuni nagu ise analüüsida, et, et noh, et kas on või ei ole ja tihtipeale on inimesed ei teagi ka, eks. Aga, ja eks see oleneb ka sellest, et kui raske vorm sellest on, on ju ja nii edasi, et ma ise olen ikkagi suhteliselt suhteliselt kindlalt olen, olen sellega nagu tegelenud küll. Ja, ja ma arvan, et just see hetk oligi kõige, kõige toredam hetk, kui ma sain üldse kuulsin siuksest asjast, et on olemas, kust sa kuulsid, ah, ma ei mäleta, see oli nüüd juba nii ammu aega tagasi, aga ma ei tea Youtube'ist või kuskilt. Ma mäletan, et, et kui mul tekkis arusaamine, et vao, et niisugune asi on nagu mingi et, et see nagu nime selle panna, et see väga suur muutus. Ehk siis sellest edasi saad ise otsustada, et noh, et mis sa selle informatsiooniga peale hakata, et ma arvan, et ma olen olnud elus piisavalt laisk, et ma ei ole nagu 100 protsenti nii-öelda kõiki aktsiaid mängu pannes selle vastu nagu võidelnud, vaid et see on see, et kui on vähegi nagu juba käia ja vaatad, siis ma ikka ja on alkoholi edasi ja, ja ma tea, teenest palju töödelnud misiganes. Aga, aga, aga jah, ma arvan, et selle teadvustamine on nagu väga tähtis asi. Siis nii-öelda teine teadvustamise vorm, mis mul oli, ma arvan nüüd nii neli-viis aastat tagasi, kui ma olin reisil, siis mul oli selle kopsupõletik. Käisin seal arsti juures, ma sain endale need antibiootikumid ahah, jaa, järsku pärast neid antibiootikumide võtmist, kopsupõletik läks nagu lihtsamaks, aga siis järsku mingi õhtulist täiesti noh, nagu nagu null perspektiiv. Sihuke olukord tekkis mul peas, et üldse nagu tekkis täielik klaustrofoobiat ma kuskil saarel lõksus ja mingi noh, kõige-kõige nagu halvemad mõtted, kõige nagu hullemad stsenaariumid olid ainult peas ja hästi selline perspektiivitu tunneli. Siis mulle meenus, et tegelikult enne kui mul need antibiotsid kirjutati, et seal oli nagu depressiooni küsimus, et kas On olnud või oled kokku puutunud Elena. Ja siis lugesin, guugeldasin selle antibiootikumikohta ja siis oli, et pää on, võib nagu esile kutsuda depressiooni ilminguid. Ja siis nagu võluvitsaga main, nagu see on nagu mingi ajukeemia värkene. Sa näed. Ja siis pärast seda majasin Andrus rahulikult ja, ja põhimõtteliselt suhtusin sellesse kahe niimoodi tahtsin mingi aju jämeprotsess, mis lihtsalt praegu natuke aega jukerdab, kuni ma neid võtan ja siis jääb rahule. Et minu arust see enda mõtete ja enda nagu eraldamine on selle koha pealt nagu tihtipeale vajalik etet, et ei pea alati nagu samastuma kõikide su vana hea igal pool budismis ja, ja väga paljudes õpetustes kirjas ja kindlasti väga paljud on seda kuulnud ka. Aga jah, et see enda mõtete ja enda eraldamine sellistes olukordades on vahel väga hea, et tegelikult sa ei pea, samastame ennast kõikide enda mõtetega, mida. Et sina ei ole see probleeme Jah, et selles mõttes, et sul võib olla nagu misiganes mingi sundmõte, mingisugune mingi asi, mis sul raiub, peas on ju see nagu nagu tihtipeale tuuakse siis piltlikult see clapping Mancy lihtsalt nagu. Ajab ajab mingid teemad sul peas, siis esimene reaktsioon on kohe nagu samastuda, et sina oledki sedasama see asi, mis sul nagu huugab, onju. Aga tihtipeale see võib olla nagu ongi lihtsalt näiteks füüsilisest olekust ajus põhjustatud mõtted ja, ja nagu olukord, et, et ma arvan, et need kaks niisugust asja, mis minu arust tihtipeale isegi kui tänapäeval ka ega ma ma ei saa öelda, et ma lähen mingi 100 protsenti vaimsesse mingisugusesse. Seni ei ole ju mitte kommenteeriti eriti praegu koroona ajal on kui seda nagu tunda, et, et neid õnne siis inglise keeles öelduna drivereid on ju palju vähem. Et, et, et ei ole nii palju oodata näiteks sõpradega kokkusaamist või mingi kinno minekut või teatrisse või kontserdile või et minu arust toredate asjade ootamine on see, mis tihtipeale seda õnne õnne ikkagi soodustab. Ja, ja kuna neid on vähem, siis ma arvan, et meil jääbki rohkem nagu siukseid raskemeelseid mõtteid ja rohkem mures Teid on ju siis see kindlasti on mind ennast ka mõjutanud. Aga kuidagi kogemuse põhjal olen vähemalt siiamaani saanud suht nagu normaalselt hakkama, et noh, et kõik nagu halvad ajad siis mööduvad ja, ja siis ma ei tea, skonna alguses joon vähem alkoholi ja dendro, et rohkem trenni ja, ja ma olen ise sellises seisus, et mulle üldiselt nagu aitab stabiliseeruda, et see kindlasti inimestel, kes on nagu hullemas kohas, on ju, et see võib kõlada lihtsalt nagu sellise plakutamisena on ju, tahad ja rohkem trenni, et ma teen rohkem trenni ja ma lihtsalt ei suuda enam, on ju, et et see kindlasti igas vormis nagu ei aita. Selle õnne teema enne, kui muusikalise vahepeal ma tahtsin öelda väikse sellise sihukese tobenaljaka näitajaga, KuMul viimane laks oli vaimse tervise poolest oli nagu natukene all, siis oli nii huvitav, et mulle tuli just kumine kehastada õnneks õnne karakteri reklaami jaoks. Ja siis ma mõtlesin, ma ütlen selle ära, et ma ei tee seda, sest ma ei olnud lihtsalt selleks valmis. Ja siis ei, ei, et sa pead sina olema. Sinu see, see naeratus, millest teinekord saan peksa, teinekord see on hästi, see meil on seda vaja, et tuled ikka küll, saame tehtud ja siis ma hakkasin harjutama ja see vaat et sa petad enda kehakee, nagu sa petad oma keha ise ära ja siis ma hakkasin niimoodi nagu peeglis jälle ma proovin siis hoida, sest seda on ju vaja. Ja kusjuures kuidas see päriselt see aitas. Ja siis ma sain aru, et appi, kui lahe, et see on tegelikult minu sees olemas ju, et, et ma olen liiga kaua nüüd see seal istunud kuskil muus augus, aga see õnneketti on ka olemas ja aitäh, et see nagu reklaam tuli, et ma pidin sellesse rolli, et teinekord sa platsis nagu kehastuma hakkama kehastasin lihtsalt ära vaata kui mingeid muid õnnelikke sündmusi tulnud ja see oli täiesti, see oli minu nagu päästerõngas. No vot see ongi, mul on hea meel, et et Andresel on tekkinud selline nagu endaga selline loogiline nagu kahekõne nagu kuule, seal on veits kurb ja see okei, aga nüüd tegelikult sul ei ole põhjust olla kurb, me lähme teeme trenni ja siis on tegelikult jumala fain nagu ma olen ise ka tihtipeale jõudnud nagu sinna, et loogikaga lihtsalt panen paika nagu Pole mõtet olla, kurb. Aga mõtete asjadega lähme laseme Francowtionil rääkida sellest, kuidas ta thinking about juus või midagi siukest. Naiste saun. Raul Ojamaa ja monstrack oli see lugu uus lugu, mis on nüüd väljas juba pikemalt. Mõned päevad või mõned nädalad tagasi uus lugu tema nüüd on vastupidi. Kui muidu on näpithrintsinud silla, siis nüüd on raul ajama Fitz ringnäpp. Mis tunded sind valdavad poolsiitjal, mis tunded sind valdavad? Kuidas sooritas jube hea sooritus mulle eriti ja? No tegelikult see on, see pidi nii pärast seepärast, et rahul on selle nii-öelda põhiinstrumentaali autor, kuhu ta siis otsis? Ma tean, saatis mulle portsu lugusid ja Mul on väga paljud nendest lugudest nendest emadest meeldisid ja siis ma hakkasin järjest kirjutama peale sinna. Ma siis oma sõnu ja meloodiaid. Ja seda me vist isegi kirjutasime nagu koos. Jah, ja, ja siis ma pärast produsin seda ka natuke, aga et see on jah, Rauli lugu, kus siis ma teen kaasa. Mul on mure, minul on küsimus Andresele. Kuidas sina valid inimesi, kellega sa suhtled, kuidas sina jõuad, nagu näiteks Raul Ojamaa tahtis kohe sinuga koostööd seal päris paljudega koostööd teinud. Mille järgi sa valid, kuidas sa nagunii mõnus oled? Uued inimesed ei leia väga kergesti oma tee minu ellu, sellepärast et, et ma, ma, ma arvan, majandusele kuskil ekstraverdid introvert, siis teha on see mingisugune termin, et ma vahepeal võin olla ka Estravelit, aga aga ma pigem kipun olema vist introvert ka. Aga tegelikult Rauliga isegi täitsa lugu olla rääkida. Ma üks hetk tajusin, et kui keegi mind kuskile kutsub või midagi pakub või mul on mingisugune asi võimalust teha, siis ma, mu nagu esimene vastus on tihtipeale nagu ei või vähemalt ma tunnen, et ma tahan öelda Neek et, et kui, nagu siin kärje mängis, et oli esmann suurim noomen. Ja, ja siis mõistlik nagu tajusin seda, et hoida toetatud igasuguseid asju ja pakkumisi ja potentsiaalseid juhtumeid jõuavad muu ellu peaaegu. Aga siis ma tunnen, et kõik, mis on võõras, ma pigem nagu eemaldan sellest. Ja siis ma otsustasin, ma mäletan, ütlesin isegi välja seda arutades, et kuule, et, et natuke proovinud seda muuta teadlikult. Ja siis vaata, kas muudu vist kutsus endast tutsi hängima ja vaatama mikstrit mäest üles ja seal oli täpselt selline kutsumine mis muidu ütleks nagu eilsest, noh, ma nagu teadsin, tean noh, mõõdud ja, ja Raule ja kõike juba ammusest ammusest ajast, aga noh, ei ole kunagi olnud nagu mingite megaklemmid, onju. Ja siis ma mõtlesin, et okei ja siis tuligi põhimõtteliselt pärast seda, kui ma nõndaks, mõtlesin, siis kohese pakkumine tuli ja siis ma mõtlesin, et okei, noh nüüd on see hetk, kus ma selle asemel, et nagu ütelda, ei, ma ütlen ja siis läksin ja ja üldse nagu väga pikalt seal ei olnud, aga siis ma tundsin, et oh, et nüüd ma kuidagimuudu, kes on siis ka Eestis produtsent ja muusik. Et nüüd ma nagu olen kohe nagu teisel levelil temaga ja Rauliga, et kuidagi nagu ala siuksest ööeluvälisest olukorrast oleme ka nüüd nagu kohtunud ja suhelnud ja, ja siis oli niisugune tunne, et noh, et juba nagu võib nagu öelda, nahetate sõbraks pidada põhimõtteliselt. Ja siis tema tõsis säält edasi pidin, tegelikult ei teagi, kuidas me selle Rauliga ka siis edaspidi rohkem hakkasime suhtlema, et ütleme nii, et see, ma arvan, et me sinnamaani jõudsime lugusid, sündis seal tegelikult sündis läbi pika vinna, aga nagu läbi teadliku otsuse, et olla natukene avatud rohkem uutele inimestele, nii ehk siis tegelikult see ei juhtu ja väga tihti, et mul on mingi baas inimesi, kellega ma suhtlen ja siis on mingid uued inimesed, kellega ma suhtlen kuhugi maal, aga see ei pruugi jõuda nagu kuskile edasi, kuigi nagu inimesi mu elus on väga palju, hästi toredaid. Ja ma arvan, et need inimesed, kes raadiot kuulavad, kellega ma suhtlen üldiselt võivad nagu mida ta küll mind enda enda sõbraks Kas sind huvitab ka nagu, nagu sihuke noorte väljend, kas sind kotib ka, mida teised sellest arvavad? Noh, võiks ju öelda, et mind ei huvita, aga kindlasti huvitab mind väga huvitav, ma arvan, see, mind huvitab inimeste arvamus kelle vastu mul endal on respekt, kelle intelligentsi vastu mul on nagu austus või nagu maitse või mis iganes või, või see inimene on hea inimene, ta ütleb mulle, et et ma olen paha inimene näiteks siin siis ja kui see võib, noh, väga paljudel inimestel see võiks tulla, see mind üldse ei kõiguta. Aga kui keegi inimene, kelle vastu mul endal on näiteks suur respekt, ütleb nii, siis ma tõesti ma arvan, et see paneks natukene ennast analüüsima küll. Ehk siis meil Kristeliga pole võimalik kuidagi Andrest nagu Brassist välja viia. Ärme nüüd ala ennast. Me oleme kutsunud. Inimese siia, ta on öelnud meile ja, ja kes teab, võib-olla ta lahkub ka siit saates täna sa tunda ja selle tasemele läinud oma sõprusega öeldes ja andesse universumile teada endast mingisuguseid asju on ju, et sa tegelikult oled ja rääkides kõikidest nendest asjadest meiega tegelikult suhteliselt ütleme, avatud eetriväliselt tuli meil jutuks see, et sa said mingi hetk aru, et tõepoolest, naised räägivad hästi palju. Ja korda kaks siis tänases saates korda kaks, sa oled väga vapper olnud, siiamaani pole aitäh peast kinni haaranud ja välja jooksnud põlvest. Ja siis meil on väga vedanud, et meil pole Andres. Peri suurust auku siin seinas kuskil, kus ta jooksu pannud, et mis mu küsimus oli, oli see, et vaadata, et kui palju naised räägivad ja, ja üsna kindlalt jäävadki pikaks ajaks väga palju rääkima ja mehed seevastu väga palju ei räägi eriti just nendele nagu vaimsetel teemadel. Et miks sa arvad, miks sa just tegelikult Eesti meeste puhul ma arvan, et noh, eestlaste kohta öeldakse ju niikuinii, et väga kinnine ei naerata, päike ei paista, järelikult süda on külm, külm ja kalk, et miks sa arvad, et mis eesti meestel on? Ma arvan eriti selline kuulsus nii-öelda küll küljes, et et ei räägita, on väga kinnine. Ütleme, vaimsetele teemadel ei ole üldse mitte midagi kaasa rääkida, polegi vaimsust ja, ja kõik selline, et miks sa arvad, kas see on pigem müüt, kas see on või on see muutumas. No ma arvan, et kaks põlvkonda, kolm põlvkonda enne mind oligi, see võib olla kuidagi rohkem arusaadavam ka, et oligi sihukest olelusvõitlust rohkem siin külmal maal, kus oli vaja põldu rohkem harida ja lihtsalt nagu sihukeste ellujäämise faktorit oli kindlasti rohkem ja ma arvan, et see tegi ka inimesed nagu karmimaks mingis mõttes vähemalt väliselt. Ma arvan, et ta on nagu niimoodi põlvkondade pidi edasi kandunud, et noh, et mingi mees, kelle isa oli noh, siuksel raskemal ajal on ju sõja ajal, nii et noh, et siis tema kasvatus ja käitumismaneerid ja kõik need kand kandvad põlvkonnast põlvkonda. Aga nüüd ma arvan, et iga põlvkonnaga see natuke nagu lahustub, see sihuke sunniviisiline maskuliinsus. Meie ühiskonnas. Et et seal on nagu muidugi huvitavam konflikt, et teatud määral mulle nagu mulle just nagu meeldib see, nagu see meeste ja naiste rollid nagu teatud määral, et minu arust mingile piirile, kui inimestel on ikkagi nagu selle jaoks nagu vaba valik ja see ei diskrimineeri kedagi või kellelegi valikuvabadust või võimekust. Et siis nagu sinnamaani minu arust on nagu nagu mingil määral nagu tore, et mulle meeldib teha uksed lahti ja niimoodi, et naised lähevad nagu enne muuseas läbi sellepärast et kust see tuleb. Et noh, et kui karukoopasse mindi, siis naised enne. Kas aruandes see selleks naine räägiks sellega? Aga, aga ma arvan, et selle. Nii-öelda meeste ja naiste rollide nii-öelda pahupool nii-öelda meeste suunas on jah, see nagu niisugune hästi-hästi mehelikkuse nii-öelda. Siis šabloon, kuhu siis nagu kõiki mehi võrdselt lükatakse ja ma usun, et eks varieerubki, et osad mehed ongi nii-öelda sellised nii-öelda jälle üks sõna, millega on väga palju assotsiatsioone, aga siuksed, alfamaad on ju siis on mehed, kes võib-olla ei sobi sellesse alfamehe rolli nii hästi, aga ma arvan, et isegi nüüd alfamehed nagu tunnevad midagi. Et selles mõttes, et et ma tunnen, et üha rohkem ikkagi räägitakse ka, et see ei ole enam nii mingi häbiasi tabu esiga tegelikult naiste seas, ma arvan, et tegelikult see on naiste sama moodi, et inimesed ei julge tegelikult ennast haavatavaks teha. Et võib olla naistel, ma kujutan ette, on sama asi, et, et noh, et ei taheta, et keegi kuskil jälle mingi stereotüüpne lähenemine, onju, aga noh, et, et, et ei, tekiks nyyd uitamist kuskil keegi Räis kuskil selja taga. Noh, et, et nagu need on ikkagi see haava haavatavuse küsimus on kindlasti ja ma arvan, et et on lihtsalt hea, et kui sul on nagu sõpruskonnas või lähiringkonnas inimesi, keda sa tegelikult nagu usaldad, et see info näiteks leki kuskile edasi ja nii edasi, et siis sa julged rohkem nagu vaatame ka. Ja, ja omast kogemusest võin öelda ka nii, et kui sa nagu ise oled avatum, siis on ka lootust, et sa leiad nagu teisi inimesi, kes on ka sinuga avatumad, sellepärast et võib-olla sina pead lihtsalt olema see, kes sa teed selle nagu esimese sammu. Võib muidugi juhtuda, et noh, et midagigi naerab välja või ütleb, et see ei saa üldse aru, millest sa räägid, onju, aga aga noh Kui sa teise inimesi nii nagu ei jõuagi selles mõttes, siis noh, võidki nagu korraks nagu mõelda, et, et kas sa oled selle inimesega nii-öelda samal samal tasemel, võib-olla see on tema kaitsemehhanism, õppis enne võib-olla see kunagi teha inimesed hästi komplekssed mitte neid nägusid, mis me ikkagi manamen ju on väga palju. Et see on hästi ka siuke levinud asi, mida öelda ja kõiki neid väga palju kuulnud. Aga niimoodi vanusega ikkagi kohtab inimesi ja näeb inimesi seda siru viirulisust nagu üha üha rohkem. See on minu meelest, tegid praegu pakkisid selle sõna haavatavusi ja nagu avatus ja haavatavus hästi ilusaks, tegid selle kuidagi nii ilusaks, nii ilusa mõtte kuidagi andsid kaasa meile siin vabariigi aastapäeva eel, et, et võib-olla see on ka siuke hea uus moto, mina võtan küll sellega, et selline haavand tõus ja avatus, et seda on raske teha isegi võib-olla ma kujutan ette, meestel veel raskem, aga naistel, et isegi ma mõtlen enda puhul, kui ma ütlen, muidu on hästi avatud justkui, aga justkui on sellised sügavamad ja võib-olla olulisemad ja valusamad teemad, siis on tõesti keeruline usaldada. Võib-olla iseennast usaldada siis sellele teisele inimesele selle infoga, mis tahad jagada. Aga see on hästi ilus, kui on see võimalus olla miinus mõtte andis minu meelest nii armas. Kohe meestele ei meeldi, kui neile öeldakse, armas, aga see mõte narmas, mis sa ütlesid, mulle meeldib, et sa jagad aitäh, Kristeliga. Au ei no tore, kui tead, tead Andra ja hästi toredad, kui nad panevad siin natuke rohkem mõtlema kui lihtsalt. Selline tore mulle tänase naiste sauna saate juures meeldib, eriti et meil on täna segasaun ja meil on eesti moodi segasaun ja rätikud ümber kulbid käes vihad ja aga et Andresel ei ole. Ja see, et Andres tasakaalustab meid praegu ma ütleks, et me Kristeliga oleme üsna sellised naisenergiamees ikkagi suhteliselt domineerib. Me oleme suhteliselt emalike sihuke. Siis algatajad ja Andres tuleb sellise mõnusa rahulikkusega hütsika, et sulle meeldib metsas olla ja niimoodi jalutsed ja sa kuidagi nii mõnusasti suudab meil praegu balanssi viia ja, ja võib-olla vaimse tervise eest, kui see üleüldiselt mõelda, siis kõige olulisem ongi see, et mida, nagu mõelda ja teadvustada endale tsen, okei, kui sa käid vahepeal all ära ja see on okei, kui sa saad aru, kuidas siis ülesse tulla ja täna oled sina kuidagi nii märgi ehkki maha löönud meile templisse, et Andres on mind Kristjanit täna tekstiga auhind läks nagu ja kusjuures meeste kõige seksikam kehaosa on ajud ja analüüsivõime ja see sul on väga tugevalt domineerib. Nii et mehelikkuse auhinna saab ka Andres ja mis auhindu me veel saame, selle? Otsustasime ära juba jaanuari alguses, et sina oled kõige ägedam mees ja, ja siis me otsustasimegi, et me siin kolmekesi seda saadet teeme, eks ju, toimetaja ka ja Me hakkamegi oma auhindu andma endale anname, muidugi need auhinnad võivad ja masseerida, et ja siis ma mõtlesingi, et kui on aasta 2035, siis ikka nagu aasia seksika ja seksikamat Kristele ketti, nagu, et siis vaatme embkumb. Et millal, nagu kellel nagu parem. Et me oleme koos, oleme kogu aeg, nagu see ongi selline öelik jagamine, et ei ole nagu mingit üks on nüüd ühest parem või teisest paremini ei ole sellist asja, me oleme alati nagu niimoodi koos balansis, aga Palaintsist rääkides siis ma unustasin ära, mis ma tahtsin öelda, täpselt nagu igas saates. Kristel Kristjan, mina tahtsin seda öelda, et sinul on varsti vaja ennast väga nagu sellise Andresessenni olekusse viia mulga, kuidas. Nüüd räägi, küsimusi tuleb täna minu poolt. Otse härra. Kuidas sina enne esinemist endast rahu rahustaja, kas sa oled üldse selline inimene, kes läheb närvi või sa pigem olen nõnda et seesama närv, see? Nagu Stig Rästa ütles, et temal on absoluutselt mingi pulss, oli madal, ma neid numbreid ei mäleta, praegu ütles, et tal nagu kunagi pulss ei tõuse, et kas sa oled sihuke Stig Rästa tüüpi vend. Ei ma tunnen, et see esinemine on kohati ikkagi suhteliselt, oleme igasuguseid ekstreemspordile, enne kui sa hakkad kuskile. Ma ei tea, silt mäest alla sõitma, et natuke ikkagi kisub seda pulsi üles, aga see oleneb kontserdist, et palju on teadmatust peale teadmatust ja neid faktoreid, mida ma ei tea, kuidas, mis võivad mu esinemist mõjutada. Publiku. Publik. Ma ei tea, meelestatus, mis minu arvuti olukord need. Ma korra nägin, kui sul arvuti jooksis kokku esinemisel sa tulid jumala hästi sellest välja ja rahvas armastas sind pärast veel rohkem. See tüüp oskab ITd ka. Näiteks sina oled ka Eesti laulul, tempol, Trabitiga kunagi, kas see oli nüüd aastaid paar üheksa ühe jeerum, ei, me ei ole nii, vajaks ühesõnaga, kas sa tunned, et selle ajaga on selle närviga, on nii-öelda nagu selle närvikäsitlus või sellega toime tulemine või selle rahustamine, kas see on muutunud 10 aastaga või ei ole? Ma usun ikka, et võiks, võiks loota, et mingisugune areng on ajus toimunud. Aga, aga ma ei ole nagu mingi hull suur põdeja kunagi olnud, mäletan seal Eesti laulul ka, kui ma esinesin, ega ma nagu liialt palju ei kartnud, seal oli see ainuke asi, mis mulle nagu põhjustas nagu niisugust ebakindlust, oli paar nooti seal oblivianis, mis olid nagu üsna kõrged ja mulle jäi sihuke veits nohu või siis vaatan, et see, see oli küll niisugune asi, mis natuke lõi mind rivist välja. Aga praegu, mis me teeme vahepeal õnnena, mingid pime, vime ennast sünki, teeme, käisin halvim Hoffi õpilase, hollandlase mingisugusel workshop il maja aastaid tagasi, siis me tegime selle paari harjutust, mida me nüüd niimoodi pool naljaviluks pool tõsiselt enne enne esinemist teeme. Ja see aitab ka sooja saada ja, ja tihtipeale noh, see kuidagi nagu aitab. Aga aitäh, Andres oled, sa tulid naiste saunasaatesse, Sa oled suure aplausi ja, ja sellel hommitame siis eetriväliselt edasi, sest et Kristelil on tegelikult taatordatud Eesti laulu poolfinaal täna Agraphanniga ja mina võtan selle julguse ja täitsa lasengi sinule. Mitte. Pealkiri oli. Kuulge, kõik ennast sisse ära härraga. Aasta, eks ikka ütleme täna ei olnud meil kerist vajagi, sest mees oli nii kuum siin saunalaval ütleme, viskasime sind ainult veega. PUR tuli nii, mis mühiseb, aitäh, et sa tulid, aitäh, et sa meiega oma mõtteid jagasid, meiega oma energiat jagasid ja aitäh hea muusika eest, mis sa oled teinud ja nii edasi ja me loodame, et inspiratsioon ei jäta sind mitte kunagi maha ja et on su kõige produktiivsem armuke, eder. Edu edu täna aitäh mind kutsumast, väga mõnus. Mulle meeldib saunas käia. Nii ära, nii et olge kõik tublid ja kohtume siis, kui kohtume. Järgmises saates näeme, kas Christian selle õhtuse leili vastu pidasid. Tšau.