Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku reede, 26. veebruari. Peamised sõnumid stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa. Inimeste testimises. Koroonaviiruse tuvastamiseks praegu muudatusi vaja ei ole, leiavad teadlased. Lisaks meil on piisavalt haridust ja oskust, et välja selgitada, kas inimene on jääk positiivne või ta on positiivne. See haigestumus, mida me praegu näeme, on päris pesuehtne. Haigestumus ei ole testi tulemuste järgi leitud, mingisugune pseudohaigestumise on päris. Peaminister Kaja Kallas ei pea realistlikuks, et Eesti alustaks vaktsiinitootjatega otsekõnelusi vaktsiinide hankimiseks. Nii nagu soovitas EKRE esimees Martin Helme Nendel vaktsiinitootjatel ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidujooksus jääb kaotajaks eelkõige väike riik. Töötukassa nõukogu toetab valitsuse ettepanekut eraldada raha palgatoetusteks, praegu on selleks reservis 38 miljonit eurot. Eesti Energia käive langes mullu 10 protsenti ja puhaskasum 45 protsenti. Languse põhjus on erakordselt soe aasta ja sellega kaasnenud väiksem energianõudlus agaga Kroonakriis. Transpordiamet lõpetab selleks hooajaks jääteede uuringud. Selle talve ainus jäädi pandi kinni. Vesi peal praod lahti ja piisavalt paksust ei ole. Piirissaare sai külastada peaaegu 1100 autot, nii et trass täitis oma eesmärgi. Kahevõistleja Kristjan Ilves saavutas Ooberst orfis peetavatel maailmameistrivõistlustel Maal mäe võistluses 19. koha. Tiitlit kaitses Jarl Magnus Riiber ja ilmast nii palju, et kuigi öösel sajab mitmel pool lund ja lörtsi, on homne selge ja sajuta päev. Õhutemperatuur tõuseb kuni pluss nelja kraadini, kuid õhtul läheb taas külmaks ja teed muutuvad libedaks. Ja alustame kõige värskemast, nimelt valitsus kinnitas äsja istungil senisest rangemad meetmed piirata koroonaviiruse levikut. Koolides kehtivad uued piirangud esimesest märtsist meelelahutusasutustes toitlustuses kolmandast märtsist, seda kuni 28. märtsini. Üldhariduskoolides jätkub märtsis tavapärane õppetöö vaid esimese kuni neljanda klassi õpilastele. Kõik ülejäänud on distantsõppel. Sama kehtib ka kutsuda asutustes ja ülikoolides. Huvihariduses ja sportimisel on lubatud tegevusi või treeninguid teha kas üksi või kahekesi. Spordialadel lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises on lubatud ka paarismängud. Lubatud ruumi täituvus on 25 protsenti. Ka on lubatud individuaalseks ujumiseks kasutada siseujuma. Basseine. Siseruumides ei või aga pidada jumalateenistusi, korraldada teatrietendusi, kontserte, kinoseansse. Söögikohad võivad alates kolmandast märtsist avatud olla kuni kella kuueni õhtul ning edasi müüakse toitu kaasa piirangutest pikemalt ja täpsemalt veebis. ERR punkt. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsus äsjase seire uuringutulemustele toetudes arutlema testimise korralduse ning selle üle, mis järgneb koroonapostid disavastamisele. Ülikooli hiljutisest juhuvalimiga uuringust ilmnes nimelt ette ligi pooled positiivse koroonaviiruse proovi andnud ei olnud nakkusohtlikud nadolid jääd positiivsed ehk haiguse millalgi varem läbi põdenud valitsuse ja arstide sõnul ei tähenda see, et testimist peaks teisiti korraldama. Joakim Klementi uuris asja. Koroonaviiruse tuvastamiseks organismis kasutatakse laialdaselt BCR testi, mis oma tundlikkuse võib anda ka positiivse tulemuse juhul, kui inimene on viiruse juba seljatanud. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutab, et kindlasti ei ole ainult pooled täna positiivse proovi andnud inimestest nakkusohtlikud. Isegi kui nad oleks pooled neist nii-öelda nakkusohtu, et teine pool on ikka nakkusohtlik ehk et kui me võtame näiteks 1200 näitaja täna selliseid vähemalt 600, neist on ikkagi nakkusohtlikud tõenäoliselt rohkem, kuna ilmselt need inimesed, kes pöördub perearsti poole, ei ole juhuvalim või nüüd on ikkagi inimesed, kellel on mingid tervisemured, kes on kellegi lähikontaktsed olnud endal sümptomid tekkinud. Igal juhul laialdane testimine on kõige kindlam viis haigete inimeste tuvastamiseks võimaluseks lähikontaktsetele. Eneseisolatsiooni testimismahtusid me kindlasti ei lahenda. Perearst Karmen Joller seletab, et kui juhuvalimiga võib selguda, et pooled positiivse proovi andnud ei ole nakkusohtlikud, siis perearstid ei suuna testimisele juhuslikult. Me ju näeme ka seda, et on tõusnud haigla patsientide arv, ka näeme seda, et pöördumiste arv tõusnud. Meie ei saada ilma sümptomiteta inimesi testimisele isegi siis, kui inimene seda küsib, sellepärast et me teame, et see ei ole väga näidustatud. Lisaks meil on piisavalt haridust ja oskust, et välja selgitada, kas inimene on jääk positiivne või ta on positiivne. Selleks on ka omad meetodid. Jälgime, uurime sümptomeid, küsitleme ja nii edasi. See haigestumus, mida me praegu näeme, on päris pesuehtne, haigestumus ei ole lihtsalt testi tulemuste järgi leitud, mingisugune pseudohaigestumise on päris. Viroloog Andres Merits seletab, et uuringu tulemused on ootuspärased. Sisuliselt on juba aasta aega teada, et BCR-test võib osutuda positiivseks ka mittenakkusohtlikel inimestel. Praegu segab see fakt peamiselt viiruse leviku tuvastamist, kuid niikaua kui ka kõik teised näitajad tõendavad viiruse leviku laienemist, on mure teisejärguline. Kui me oleksime nii-öelda olukorras, kui epideemia võisid viiruse levik väheneb siis see tähendaks automaatselt seda, et protsent nendest inimestest, kes on jääk positiivsed, pitseriga kättesaadavad, suureneb olukorras, kui levik absoluutselt kindlasti kõikide märkide järgi laieneb, on selle jääk positiivsuse mõju üldisele olukorrale väiksem ja olulisem on inimeste kiirem isoleerimine. Pitsi 11 on tähtis, näiteks kui te tahate inimesi võtta haiglasse plaanilisele ravile, siis ma ei näe talle erilist alternatiivi teie olukorras, kui haiguse läbi põdenud. Kuid veel positiivsete inimeste hulk on oluliselt suurem kui nendestki. Haiguse aktiivses faasis muutub probleem aktuaalsemaks. Meritsa sõnul oleks teoreetiliselt võimalik BCR meetodi abil eristada jääk positiivsed ja kindlasti nakkusohtlikud inimesed. ERR-i portaalile novaator ütles siin läbi Eesti infektsioonihaiguste valdkonna juht Paul Naaber, et praegu ei ole see siiski võimalik. Täpsemalt testimise kohta saab lugeda novaator. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno tõdes tänasel koroonaviiruse leviku olukorrateemalisel pressikonverentsil, et olukord on ülikriitiline. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6412 koroonaviiruse testi, neist positiivseid oli 1204 ehk 18,8 protsenti testide koguarvust. Haiglaravi vajas hommikuse seisuga 510 patsienti. 71 protsenti kõikidest haiglajuhtudest on terviseameti põhjapiirkonnas. Lanno sõnul tegutsevad näiteks Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla juba oma võimekuse piiril. Haiglavõrku tänase käskkirjaga ma tõstan juurde Covid haigete jaoks ja see tekitab siis 852 üldvoodikohta kokku ja intensiivravisse tekib siis 74 kohta, ehk siis kokku 926 ainult Covid haigetele mõeldud tegevust. Me antud nakkusele piiri mitte saades 11, mitte hoides tekitame järjest lähemale seda olukorda, kus plaanilise haiglaravi hulk on põhimõtteliselt kas minimaalne või pea olematu. Ööpäeva jooksul tehti 6547 vaktsineerimiste, seega on vähemalt ühe doosi saanud 72000 inimest ja kui sel nädalal oli plaan vaktsineerida Eestis kokku 26000 inimest, siis selleni tõenäoliselt ei jõutud. Üllar Lanno märkis vaktsiinide kohta, et need terviseametis kinni ei ole, kuna lao seis on sisuliselt nullis. Ka Euroopa ülemkogul arutati koroonakriisivastast võitlust ning võimalusi vaktsiinitootjate survestamiseks. Vaktsiinid jõuaks meile kokkulepitud mahus nii, ütles Indrek Kiislerile. Peaminister Kaja Kallas. See oli põhiline teema, et kuidas neid survestada või kuidas neid aidata, et nad saaksid tarneid paremini teostada. Seal on mitmed erinevad teemad, et, et kui on näiteks puudu mingitest toorainetest, et kas Euroopa saab kuidagi kaasa aidata? Muidugi peab vaatama, seda Euroopa toimib siin globaalses konkurentsis teiste maailmapiirkondadega ja näiteks Ameerika ja ka Suurbritannia hoiavad näiteks oma riigis olevat vaktsiinide tootmist väga enda käes, kõlas ka selliseid mõtteid, et kas Euroopa võiks sama teha ka Euroopal on siiski ikkagi kohustused kogu maailma ees. Suurima opositsioonierakonna juht Martin Helme käis eile välja mõtte, et ei ole hilja veel ka alustada ikkagi ise Eesti riigil kõnelusi vaktsiinitootjatega, et leida kiiremini sellele olukorrale lahendus. Mis te sellest mõttest arvate? Martin Helme oleks võinud sellega tegeleda eelmise aasta kevadel, juba praeguse seisuga on seis see Nendel. Vaktsiinitootjatel ei ole lihtsalt seda toodangut ja kui hakkame üksteisest mööda ostma, siis selles võidujooksus jääb kaob. Tahaks eelkõige väike riik, kellel ei ole võimalust rahaliselt siis üle maksta suuri riike. Praegu on kitsaskohad eelkõige vaktsiinide tootmises. Kui Euroopa saab tagant aidata toorainet võimaldamisega tarneahelate paremaks korraldamiseks, et seda kõike peab Euroopa tegema. Joosep Värk uuris vaktsiinide tarnete kohta ka Brüsselis koha peal. Üritasin täna hommikupoole selgeks teha seda, millest rääkisid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel eilsetel pressikonverentsidel pärast Euroopa ülemkogu. Nad ütlesid. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia on seadnud sisse nii-öelda ekspordikeelud koroonavaktsiinile ja ma üritasin saada teada Euroopa komisjonis seda, millised võiksid olla Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni sammud, et siis vastu astuda sellistele keeldudele, kas on võimalik, neid keeldusid kuidagi nii-öelda lahti muukida ja mulle vastas Euroopa Komisjonikaubanduse alakõneisik viriamugarzsyjafereeri üsna sellises ütleme, Euroopa liidule omases kõnepruugis, kus ta viitas Taskorde Fonderlaien öeldule, ütles, et Euroopa Liidu tee on ekspordi kontrollimine, aga mitte blokeerimine ning seda koroonavaktsiin. Eksporti jälgitakse lähedalt ehk teisisõnu, kui üritada tõlkida tema öeldud, siis Euroopa liit ei saa väga palju midagi teha, sellepärast et kui koroonavaktsiini on toodetud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides ja nad on seal kinni, siis neid sealt ära tooma minna ju ei saa. Ja teiseks võib välja lugeda seda et kuigi oleks võimalik alustada ka nii-öelda vaktsiini, seda blokeerides mõne teise toote eksporti, mis oleks näiteks vajalik vaktsiinide tootmiseks siis Euroopa Liit seda ei tee, sellepärast et vaktsiini seda lihtsalt ei taheta. Töötukassa nõukogu arutas täna hommikul valitsuse ettepanekut töötada välja uued palgatoetuse meetmed, mis on vajalikud seoses uute koroonapiirangutega. Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson ütles, et praegu ei minda kogu majandust toetama, vaid otseselt abivajajaid. Töötukassa ilmselt suudab toetada ühe kuu vältel. Vajadus võib olla toetada kahe kuu vältel, aga sellisel juhul teise kuu puhul me vajame juba valitsuse poolt lisarahastust. Kas eesmärk on see, et töötukassa tahaks oma reserve täielikult praegusel hetkel nagu ammendada, sest sest viirus on veel liikvel ja ma ei tea, mis saate teine pool või suvi toob selle fondi, siis kust, kust me oleme neid palgahüvitisi Sedalaadi meetmeid teinud on nagu hetkel 38 miljonit on tõstetav. Aga kui me tõstma hakkame, siis võivad, et sattuda ohtu meie põhifunktsioonideks. Töötuskindlustuse maksmine võib tulla jutuks ehk siis võltskindlustus, maksutõus, et sinna ma esialgu praegu ei vaata, nii et esialgu modereerimisele 38 miljoni piirides ja küsima vajadusel valitsust juurde. Arutelu jätkub esmaspäeval ja siis peaks selguma, millised on ka toetuse saamise tingimused. Eesti Energia käive langes mullu koroonapandeemiast tulenenud väiksema energianõudluse tõttu 10 protsenti 833 miljoni euroni ja puhaskasum 45 protsenti 19 miljoni euroni. Janek Salme. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõi majandustulemusi tutvustades välja suured muutused näiteks kaevandusettevõte mullu seitse miljonit tonni põlevkivi. Veel 2018. aastal oli see maht 16 miljonit tonni. Põlevkivielektritoodang oli Sutteri sõnul aastakümnete madalaim, ulatudes natuke üle kahe teravaid tunni. Energia tootmise kogumaht kahanes põlevkivielektri vähenenud tootmise tõttu aastaga 15 protsenti. Kogu elektritoodangust 40 protsenti andis toodang taastuvatest allikatest, ütles Sutter. Aasta algus oli ju väga vilets ja, ja elektrihinnad ja kogu majanduskonjunktuur kogu aasta teises pooles paranes. Ja see võimaldas meil ka tegelikult, et siis aasta alguse kahjumist välja tulla, jõuda kasumisse, nii et meie täna seda kasumit, kuigi jah, ta on väiksem, kui ta oli aastal 2019, aga kõiki neid asjaolusid ja aasta keerukust arvestades loeme igati kordaläinuks. Lõpetasime kasumisse ja saime kõik oma nii-öelda elutähtsad funktsioonid täidetud. Ma arvan, et see on tõesti vähim, mida sellelt aastalt oodata võis. Vedelkütuseid toodeti aastaga 452000 tonni ning müük läks hästi, vaatamata turu langusele koroonakriisi puhkedes. Sutteri sõnul aitasid turu madalseisus ka varem sõlmitud riski maandamise lepingud. Praegu teeb Eesti Energia ettevalmistusi uue õlitehase ehitamiseks. Täna sõlmime lepinguid, tegemist on äärmiselt kompleksse ja keerulise projektiga, ajagraafik on väga pingeline ja ma tõesti loodan, et reaalne ehitustegevus ka sellel aastal saab alata ja 2024 juba võiks sealt ka õli tulla. Nii et jah, see projekt on keeruline. Aga samas praegu liigume vastu vastavalt plaanidele. Eesti Energia investeeringud suurenesid aastaga 38 protsenti 188 miljoni euroni. Sellest 95 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu kvaliteedi tõstmisse. Tallinna kultuuri ja spordiamet saatis kultuuriministeeriumile kirja, milles palutakse riigi rahastust Tallinna spordirajatistele. Kadri Põlendik. Tallinn soovib järgmises riigieelarvestrateegias lisada riikliku tähtsusega spordiobjektide nimekirja neli rajatist. Pirita velodroomi asemele tahetakse rajada uut spordikeskust, mille maksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot ja riigil soovitakse abi sellest poole katmiseks. Lisaks võiks Tallinna nägemuses uue velodroomi kõrvale kaaluda Eesti spordimaja rajamist. Selle maksumus oleks neli kuni viis miljonit eurot. Selle juures näeb linn kolmepoolset koostööd. Linn eraldab maa, riik rahastab ja Eesti olümpiakomitee haldab. Kolmas objekt on Kalevi staadion, kus on renoveerimine käinud alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast ja peaks lõppema tänavu. Küll aga ei piisa linna hinnangul seni kulutatud 16-st miljonist eurost ja vaja oleks veel veidi üle kolme miljoni, et olmehooned ja staadion täielikult renoveerida. Lisanduv raha tuleks ettepaneku järgi võrdselt linnalt ja riigilt. Lisaks pakub Tallinn koostööd Kadrioru staadioni renoveerimisel, millega on juba algust tehtud. Kogu staadioni kaasajastamisele kuluks hinnanguliselt 12 miljonit eurot. Kui suur oleks riigi osa, seda ei ole ettepanekus täpsustatud. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et kui riigilt toetust ei tule, venib nende objektide taastamine ja ümberehitamine väga mitme aasta peale. Projektides Kadrioru staadionist me alustasime juba näiteks harjutusväljaku renoveerimisega, selle maksumus on tsirka üks miljon, aga kindlasti vajab staadion palju suuremad investeeringud, nii et karta on, et kui riik ei tule selle projektiga kaasa, siis kohaliku omavalitsuse Tallinna linna näol peab üksi sellega hakkama saama ja see võtab kindlasti palju rohkem aega, et Ma arvan, et päeva lõpus ikkagi teeme selle staadioni korda, aga millal see tuleb nagu seda on päris raske ennustada. Kui tragimaid Pirita velodroomi, siis siin olukord on veel nukram, sellepärast et seal jalgratast Ta sõitu harrastada ei ole enam üldse võimalik. Praegu see on pigem selline mälestusmärk kui spordiobjekt. Jällegi vaadates neid summasid, mis võiks kuluda siis kindlasti kohalikul omavalitsusel on väga raske sellist summat planeerida. Jällegi võtab hästi mitu aastat, et kui riik ei ole valmis siinkohal koostööks siis on tulevik selline päris ebamäärane. Jätkub Jaak Joala lese Maire Joala ning lauljale monumendi püstitanud mittetulundusühingu Meie Viljandi ning viimase ja Viljandi linnavalitsuse vaheline vaidlus monumendi ümbertegemise või teisaldamise asjus. Maire Joala esindaja teatas MTÜ-le Meie Viljandi, et katkenud läbirääkimisi pole siiski plaanis jätkata. Olev Kenk. Teisel veebruaril saadeti Maire Joalat esindava advokaadibüroost Väljakiri, milles öeldakse, et Trinity büroos toimusid sõbralikud ja konstruktiivsed läbirääkimised. Kuid 15. veebruaril andis Joala advokaat mittetulundusühingu Meie Viljandi juhile harjuhani Aalto neile teada, et katkestab läbirääkimised, kuna tuli ilmsiks, et Altonen on kuu aega varem teinud patendiametile avalduse registreerida. Jaak Joala nimi kuues kategoorias. Eile sai Harri Juhani Aaltonen aga teada, et advokaadibüroo ei plaani katkenud kõnelusi jätkata. Seis on alk, minu hinnangul tuleks ära võtta ja edasi minna, eksponeerida. Teisel veebruaril lasi linnavalitsus ehitada monumendi ümber kasti, kuid meie Viljandi sai nõudmise saavutada Joala lesega kokkulepe 28.-ks veebruariks ja kui kokkulepe ei sünni, tagastab linn monumendi mittetulundusühingule ja viimasel tuleb linnale tagasi maksta ka 50000 eurot, millega linn samba rajamist toetas. Viljandi linnapea Madis Thompson ütles, et kuna 28. veebruar on pühapäev, siis juriidilises mõttes on meie Viljandil ausamba eemaldamiseks või Maire Joalaga kokkuleppe saavutamiseks aega esimese märtsi õhtuni. Linnavalitsuse esmaspäeval oma istungil teemat ei arutanud. Ta, kuid võib-olla jõutakse mingi otsuseni. Kaheksandal märtsil. Juhan Hepner annab teada, et transpordiamet lõpetas selleks hooajaks jääteedeuuringud ning ainsana oli tänavu vahepeal avatud Piirissaare trass Peipsi järvel. Lääne-Eestis jäidki jääteed avamata. Transpordiameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ütles, et vabariigi aastapäeva järel tehtud uuringud näitasid, et jää on liiga õhuke, et Lääne-Eestis saaks jääteid rajama hakata. Saabunud suur sula tõi lisaks jääle vett ja lõi lahti paarikümnest sentimeetrist kuni poole meetrini ulatuvat praod, jätkab Hannes Vaidla. Uuringud viisime läbi siis Kihnu trassil Saaremaa Hiiumaa trassil Rohuküla Vormsi ja Noarootsi trassidel ja siis igal pool oli tulemus suht sarnane, et vesi peal praod lahti ja piisavalt paksust ei ole ja nagu me kõik näeme siis kevad on saabunud ja, ja transpordiamet siis siinkohal lõpetab selleks aastaks jääteede uuringud ja, ja, ja trasside rajamise. Ainsaks avatud jääteeks jäi tänavu Piirissaare trass Peipsi järvel, kuid Hannes Vaidla sõnul on ka seen nüüd suletud. Jah, Piirissaare trass pidas rõõmsalt vabariigi sünnipäevani vastu ja peale seda tuli jääle vesi ja olime sunnitud ka selle trassi kinni panema, et seekord olid lõuna regiooni mehed tublimad kui, kui Lääne regiooni mehed pidasid need sõna ja avasid trassi küll kahetunnistel autodele ja, ja Piirissaare sai külastada peaaegu 1100 autot, nii et trass täitis oma eesmärgi. Mõne aja eest valitsenud pakane andis vahepeal jääteede jaoks lootust ka Lääne-Eestis, kuid looduse vingerbussid jäid lõpuks siiski peale, jätkab Hannes Vaidla. Ka sellel aastal oli ju näha, et pakast oli palju, aga jää paksenenud, kas siis oli vesi soe või, või kas selles piirkonnas vesi liikus, ei oska täpselt öelda, aga aga looduse vastu ei saa, me peame jälgima, mis ta meile pakub ja vastavalt sellele tegema otsused. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Sünoptik Tuuli juhtum räägib ilmast palun. Eeloleval ööl tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, Lääne-Eesti saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolmest pluss kahe kraadini ja teedel on libeduse oht. Homme tugevneb Lääne poolt kõrgrõhkkonna mõju ja ilm tuleb sajuta. Lääne-Eestis on selge õhtul vähese pilvisusega ilm, Ida-Eestis on pilves selgimistega. Õhtupoole selgineb taevas ka seal. Puhub loodetuul viis kuni 10, ennelõunal Lääne-Eestis, saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Õhtul temperatuur langeb. Nüüd tuleb veel spordiblokk Johannes veidralt. Saksamaal Ooberst Storfis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel saavutas kahevõistleja Kristjan Ilves normaalmäe võistluses 19. koha. Hüppemäel tegi Ilves paremuselt viienda tulemuse. Eestlane lendas Ooberst Orphy normaalmäel 101 ja poole meetri kaugusele, tegi puhta maandumise ning kogus hüppe eest 134,4 punkti. Murdmaarajal püsis Ilves esialgu veel esikümne konkurentsis, aga distantsi teisel poolel andist aega ja kohti ära. Finišisse jõudis Ilves 19.-na. Võitjale kaotas ta ühe minuti ja 46 sekundiga. Kristjani noorem vend Andreas Ilves sai 45. koha. Maailmameistritiitlit kaitses norralane Jarl Magnus Riiber. Hõbeda võitis soomlane Ilkka Herola ja pronksi norralane Jens luuras ühte pro Kristjan Ilves tänasest võistlusest. No kokkuvõttes ikkagi ei saa kuidagi rahul olla, et hüppemäel tegin oma ära, läks, läks nii nagu pidi, aga jah, suusarajad kindlasti ootasin enamat, et võib-olla oli täna lihtsalt selline päev, et keha ei teinud koostööd. Tervitused algusest peale, nagu ikkagi seal kiires tundis, mind on võib-olla natuke kiigega algusele algusega ja siis lihtsalt lõpuni üritasin nii palju võidelda, kui soovite, seda ka tänase, kes nagu võistlemist ma ise ei tundnud, et oli selles suhtes kindlasti Murna nagu just enesetunde poolest kindlasti seda, mis rõõmustama paneb. Autoralli maailmameistrivõistluste hooaeg jätkub Põhja-Soomes Lapimaal peetava Arktika talveralliga. Esimese kiiruskatse järel juhivad võistlust Hyundai sõitvad ott Tänak ja kaardilugeja Martin Järveoja. Reedel läbitakse kaks korda 31 kilomeetri pikkust sarjo Järvi kiiruskatset. Hommikusel testikatsel parimat aega näidanud Tänak võitis päeva esimesel katsel teise koha saanud meeskonnakaaslast Craig Breeni 3,6 sekundiga. Kalle Rovanperä kolmas therinovil neljas, Elfyn Evans viies ja Sebastian see 22 sekundilise kaotusega üheksas. Neljateistkümnenda aastane ujuja Eneli Jefimova püstitas Läti lahtistel meistrivõistlustel 100 meetri rinnuliujumises Eesti rekordi, kui läbis distantsi ajaga üks. Minut ja 7,53 sekundit. Varasemat riigi rekordit parandas Jefimova pea 1,3 sekundiga. Tokio olümpiamängude A-normist jäi puudu 46 sajandikku. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja kena õhtut.