Kell on saanud üks, alustame saadet 36-ga kõige meeldejäävamad sündmustest, mööduval nädalal teeb ülevaate Uku Toom. Esmalt väärib muidugi märkimist, et algas kooliaasta. Ja uusi koolimaju, sealhulgas aasta tagasi plahvatuses kannatada saanud Narva Eesti gümnaasium. Esimene september tõi taas teemaks õpetajate palgad, õpilaste pearaha, aga ka Eesti rahva jätkuvalt negatiivse iibe. Aga põhiteema oli ikkagi muu, vähemalt ajakirjanduses ajakirjanike nii kergelt poliitika juurest minema ei meelita ning seetõttu püsis tähelepanu keskpunktis jätkuvalt presidendivalimiste teema. Riigikogu on andnud teatepulga üle valimiskogule. Kohalikel volikogudel on nüüd käed tööd täis, et selgitada välja valijamehed. Selle protseduuri juures valitseb muidugi paras segadus ja seda mitte ainult esindajate määramise osas vaid ka selles, kas need valijamehed peavad hääletades arvestama volikogu kui terviku arvamust või mitte. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Enn Markvardt on juba kohalikke volikogusid hoiatanud, et need ei kohustaks oma esindajaid presidendivalimistel kindla kandidaadi poolt hääletama sest presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa volikogu anda kohustusi ega juhiseid ning valimiskogu liikmed on otsuse tegemisel vabad. Tegelikult ei ole see muidugi mingi probleem, sest kohapeal peaksid inimesed üksteise meeleolusid ja eelistusi teadma. Nii et alati on võimalus saata pealinna õige mees, kes esindab kohaliku volikogu meeleolu. Samal ajal peab ta suutma reageerima ka võimalikule muutuvale olukorrale. Kui tema esimene eelistus teise vooru ei pääse. Kelle vahel valimiskogu valima hakkab, on muidugi veel lahtine, see tähendab Lennart Meri ja Arnold Rüütli nimed on teada ja nüüd teevad mõlema kandidaadi pooldajad riigikogus näo, et nii oligi plaanis ja just nende kandidaadil on valimiskogus suurem toetus. Enne riigikogu istungit kinnitasid seda mäletavasti üksnes Arnold Rüütli toetajad. Pärast valimisi Riigikogus kõlas arvamusi, et kohe nüüd hakkab paat uute kandidaatide nimed kõlama ja neid hakkab kerkima nagu seeni pärast vihma. Siis tegelikult ei ole nii rikkalik olnud. On kõlanud juba riigikogu valimiste ajal ette tulnud Tunne Kelami nimi. Demokraatliku Tööpartei juhtkond pakkus Vaino Väljase kandidatuuri, kuid rääkida tema illusoorsetest võimalustest. Polegi mõtet, sest Vaino väljas on jõudnud juba ise kandideerimisest keelduda. Grupp teadlasi on pakkunud välja akadeemik Enn Tõugu nime. Ning kuna otsustamine läheb kohalikele omavalitsustele, siis käib arutluslinnade liidu juhatusele esimehe Narva linnapea Raivo murru võimaliku kandideerimise teemadel. Siin nõustun Andres Herkeliga, et abstraktne, kolmas kandidaat kõlab kahtlemata ilusamini on populaarsem kui mistahes konkreetne nimi. Tegelikult saab kolmanda kandidaadi võimalusi vaadata ju mitmest aspektist. Esiteks võimaliku kandidaadi populaarsus rahva hulgas. Asjaolu, mida rõhutatakse nii Lennart Meri kui Arnold Rüütli puhul. Siin on kõik võrdsed, kui lähtuda sellest, et Tiit Vähi, Siim Kallas, Andres Tarand, Toomas Savi, Endel Lippmaa jäävad oma lubadustele kindlaks ja ei kandideeri, aga pole mingit põhjust selles kahelda. Ta võimalikku kolmandat presidendikandidaadi populaarsus rahva hulgas ühte protsenti ja seegi oleks kõva sõna. Teine aspekt, kuidas tuleks võimalik kandidaat toime presidendi kohustustega, seda nii kodus kui piiri taga. Selle üle võib arutleda nii ja teisiti, võttes appi põhiseadust või välismaiseid autoriteete. Ja muidugi nõustun kinnitustega, et Lennart Meri on unikaalne isiksus aga ma kahtlen selles siiras veendumuses, et kui teda ei oleks olemas, tuleks meie presidendi kohta ära kaotada. Samuti selles, et meil puudub inimene, kes suudaks partneriga 10 minutit vestelda ilma eta ennast häbenedes toast välja tormaks. Umbes nii arvas hiljutises telesaates Heiki Kranich. Niisiis mõtlen ma, et meil on inimesi, kes presidendi tööga toime tulevad ehkki amet on amet ja loomulikult on Lennart Meri ennast sisse töötanud ja oma töövõtted omandanud nii palju ametiga toimetulekust, aga käsitletud kahe kõrval on sama oluline kolmas aspekt. Kes võiks olla see mees või naine, kelle kandidatuuri võiks heaks kiita? Ta valimiskogu. Sest tegelikult tekkis vajadus kolmanda kandidatuuri järele pärast seda, kui oli selgunud, et esimesed kaks ei kogu vajalikku toetust ja seda nimelt nende hulgas, kes neid valima peaksid. Ja kui uued kandidaadid tunduvad praeguse presidendi kõrval liiga ilmetud, nagu on ka rõhutatud siis ei ole vist liigne teadvustada, et vastuhääled kogus Lennart Meri just oma kohati liigse ilmekuse tõtt. Kolmas kandidaat omab võimalusi ju ainult sel juhul, kui ta on omavalitsuste ringkondades tuntud tuntud ja hinnatud ning siin on kandidaatide ring taas üsna väike. Kõne alla võiks tulla ju mõni maavanem, aga kõige tõenäolisem, nagu juba öeldud, on need, sel puhul lükatakse ette Raivo Murd, Narva linnapea. Need on võimalused. Ning esialgu pakungi ma teile vahepealkuulamiseks intervjuud sellesama Raivo murruga, mida tema arvab mõnedest probleemidest. Esmalt pärisin, mida ta mõtleb sellest, et valimine on nüüd läinud riigikogust valimiskogusse. Ma arvan, et ei ole midagi katastroofilist sest ilmselt kõik on saanud aru, sellest tuleb teha parim valik mis on täna Eestimaal ja see, et riigikogu ei suutnud valida temale ettenähtud valimisvoorude jooksul presidenti ja et ta tuli suurde suurele ringile, on endiselt tunnusmärk sellest, et ka omavalitsusorganite osatähtsus on Eestimaal siiski hakanud tunduvalt kasvama ja tähtis on ka see, et Euroopas on samad sammud ja Eesti läheb koos Euroopaga. Ning ma arvan, et see kogemus, mis on nüüd suurel ringil, on ka ju esmakordne kogemus ja seda ei saa lasta mingiks näitemänguks või naljamänguks. Tegelikult sellesse tuleb väga tõsiselt suhtuda ja ma arvan, et koostöökogul on võimalus koostöökogus. Õigemini ütleme, valijatekogus ära valida Eesti vabariigi president. Aga siin tekib see küsimus, et kes need Valdade kohalike omavalitsuste esindajad on, kas nad on valijamehed, kes etendavad omavolikogu tahet või on nad vabad inimesed, kes etendavad seal ainult iseennast ja otsustavad ise. Mulle tundub, et siin on meie seadustes vaikselt lõngad sees sest seadus on öelnud, et see valijamees on oma otsustes vaba. See tähendab seda, kui ta kohalikus volikogus volitatakse ta presidenti valima. Kohalik volikogu annab kaasa soovituse, valige ta, ütleme näiteks ära meri presidendiks. See valijamees otsustab. Ta teeb teisiti ja valijana salavalimine on salajane, siis me kunagi ei saa teada, kuidas ta käitus, kuid ta ei ole rikkunud seadust, vaid seaduses antud vabad käed. Et ilmselt tegelikult üles ka seda seaduste poolt vaadata tulevikus. Aga mida teie ise arvate, kuidas peaks olema, et ta siiski esindaks seda volikogu, ma saan täiesti aru. Ja ma leian seda, et tegelikult kui valitakse noh, ütleme Narva linna suhtes ma olen veendunud, et meil valimisvolikogu valib üheks valijameheks meie volikogu esimehe Anatoli Paali, kes on kolm aastat juhtinud laena Narva linnavolikogu tööd ja küllalt edukalt siis me anname talle kaasa mingisuguse noh, ütleme meiepoolse soovi. Ja see on ka meie rahva arvamus, muidugi, mitte täielikult, kuid siiski kuna saadikud esindavad linnaelanike huve, siis ta peaks ka tulevikus niimoodi olema. Tänase ütleme valimissüsteemi juures. Kui me nüüd vaatame neid esindusi Tallinnal 10 kohta, teistel linnadel kaks, igal vallal üks, siis kui suur osa kogu selles protseduuris kogu selles suures masinavärgis on sellel linnade liidul, mida te juhite Kuna linnade liidu juhatuse esimees on ka Eesti vabariigi omavalitsuste koostöö kogu juht, siis on vastutus kindlasti suur ja me oleme seda küsimust arutanud ja me oleme arutanud tegelikult sellest vaatevinklist, kuidas läheneda sellele uudsele tekkinud olukorrale. Me oleme veendunud selles, et me peame koostöös riigikogu leidma nüüd kõige parema lahenduse ja ma olen veendunud, et need lahendused on olemas. No lisaks sellele, et te olete linnade liidu juhatuse esimees, et te olete Narva linnapea, olete te ühe väga olulise linna linnapea, Kirde-Eesti võtmelinna ja siin on ju seoses nüüd nende valimistega esitatud mõtteid, et Kirde-Eesti volikogud ei pruugi olla eestimeelsed ja siin tekib aga selline oht, et võidakse esitada oma kandidaat. Teie seisukoht, et selles mõttes just, et kas saab öelda, et Kirde-Eesti on ühtne kuidas Narva linnaga? Ma ütleksin niimoodi, et seda ohtu ei ole just selles osas, et me esitaksime siin oma kandidaadi, te võib-olla oleks ta eestimeelne kandidaat ja nii edasi kolm aastat, mida ma, mis tööd me oleme teinud, omavolikogus on näidanud, et need jõud, kes on volikogus, on saanud täielikult sellest aru, et Narva on Eesti linn ja mida sügavamalt mõistame Eesti probleeme, seda paremad lahendused ka tula, tänane päev on ju kujukaks näiteks sellele, sest kui oleks tulnud Eesti riik appi, siis Narva linn ei oleks suutnud seda kooli renoveerida, mis oli aasta tagasi 16. septembril. Noh, ütleme siis heategijate poolt jutumärkidesse purustatud, see näitab sellest, et me oleme saanud aru, et ainult, mis võib edasi viia, on koostöö ja ma arvan, et ka teised Kirde-Eesti linnad, ma ütleksin Ida-Virumaa linnad, mulle meeldib see sõna rohkem. Ida-Virumaa linnad on täielikult endale aru andnud, kus nad asuvad ja selles suhtes, et oleks eestivastased, praegused volikogud. Ma leian, et seda ei ole. Ja seoses valimistega seoses sellega ilmselt, et te olete nendes organites juhtival kohal on juba ilmunud ka teie pildid ajalehtedes kui võimalikust presidendikandidaadist. Kui tõsiselt teise sellesse varianti suhtute? Muidugi mõnes suhtes on meeldiv, et selline usaldus on kusagilt üles kerkinud. Kuid ma arvan, et ma olen eluaeg olnud realist ja annan endale täielikult aru nendest küsimustest ja ma tean ka, millist osa peab Eesti riigis mängima meie president. Nii et ma arvan, Nendes küsimustes lähemal ajal saab olema täielik selgus ja tähtis on see, et me ei räägi täna mitte raevu murust, vaid me räägime süsteemist tervikuna. Ja ilmselt, kui ei ole täna täielikku eelistust, siis võib-olla tuleb pakkuda välja alternatiivne kandidaat. Kuid mulle tundub siiski, et selle kahe praeguse presidendikandidaadi juures on ikkagi enamus rahvast juba oma eelistuse andnud, kes kelle poolt see on eriküsimus. Kuid otsustamine ilmselt toimub siiski nende kahe mehe vahel. Aga viimasel ajal on heidetud ette. Ma ei tea nüüd keelele võib-olla ka ajakirjanduses on siin oma osa, et räägitakse põhiliselt nii-öelda valimismängust, ei räägita sellest, kuidas konkreetne kandidaat sobib presidendiks. Ma sellepärast ei taha just Aita Kivi riigikogu kapsaaeda, et võib-olla seal kuluaarides on kõik väga selgelt läbi tatud. Aga avalikkuse ette see ei ole jõudnud. Kuidas on kohalike volikogude esindajatega ja nende eelistuste tegemistega, tähendab, on siin kavas ka kindlalt arutada läbi, kuidas, mida peab president tegema põhiseaduse kohaselt ja kes siis järgmisel viiel aastal sobiks seda tööd kõige paremini tegema? Ma arvan, et võib-olla siit tulekski alustada, peab olema selge, millised on presidendi funktsioonid, kohustused, õigused, olgugi, et noh, need on teada üldiselt, kuid see peaks ikkagi olema ja millised tingimused esitatakse presidendikandidaadile. See peab olema täiesti selgelt paika pandud ja ma arvan, et noh, see on ka seadusandluses väike aps praegu sees. Lünk, ütleme, täpsemaid lünk ja see tuleb, see viga tuleb ära parandada ja ilmselt kõik need probleemid, mis nüüd on kerkinud üles seoses presidendi valimisega on heaks õppetunniks sellele, et me ei ole veel ju kõik seadustes sellisel tasemel, et me võiksime rääkida, noh, et me oleme Euroopas, meil ei ole enam vaja midagi muuta, meil on vaja palju muuta, kuid ka siin on õppida selles osas, et koostöö on siiski põhiline ja poliitilised mängud ei tohiks olla siin selles osas esmatähtsad. Esmatähtsad on ikkagi see, et me valime Eesti riigi presidenti. Ja selle intervjuu lõpetuseks teine teema kohalike omavalitsuste teema, kas presidendivalimisteks valmistumine või õieti nüüd ütleme, nende edasilükkumine segab valmistumist kohalikeks omavalitsuste valimiseks ja kuidas läheb see protseduur Narva linnas? Ma kuulsin just täna, et mingid valimisblokid on siin igal juhul juba tekkinud. Ma arvan, et kahju on sellest, et need natukene siiski kattuvad ja presidendivalimiste nüüd see uus voor siiski raskendab kohalike omavalitsuste valimisi just selles osas, et see vahe on liialt väikene ja teatud poliitikud Eesti riigis on hakanud lõikama profiti just nüüd seoses presidendivalimiste ja kohalike omavalitsuste valimisega, käis kohapeal ja tehes nahakendisatsiooni ütleme justkui omavalitsuste valimisteks, kuid tegelikult tehakse presidendivalimisteks, nii et siin on meie arvates see vahemaa liiga väike. Narva linna seisukohalt on täna selge, et meil on registreerinud seitse ütleme valitsusliitu ja parteid ja iga seitsmest saab volikogu. See tähendab seda, et konkurents on väga tõsine. Niisiis oli minu vestluskaaslaseks Narva linnapea Raivo Murdmees, kelle võimalusi ei tohi alahinnata, kui kohalikud volikogud peavad vajalikuks üles seada kolmas kandidaat oma ringkondadest ning tema võimalusi hindab küllalt kõrgeteks taolisel juhul ka peaminister Tiit Vähi. Kolmas kandidaat võib saada siis enamuse, kui nüüd need valla- ja linnavolikogud otsustama, et näiteks, et see on ja olgu meie mees ja Raivo murru. Narva linnapea ja linnade liidu esimehe šansid on suured, kui ta tahab saada sellepärast et tal oleks kindlasti sisse enamus olemas, aga samas ka need valijamehed maalt ja, ja linnadest on ütelnud, et nad ei taha mitte valdadele valida presidenti, vaid Eesti riigile valida president. Kuigi praeguse hetkeni kindlaks määratud valijamehed kinnitavad üksteise järel oma toetust Lennart Merile, ma ei tea praegu, kas presidendi valimise seadus valijameestel seda lubab või kuidas ta sellesse üldse suhtub. Aga igal juhul praegu jääb justkui mulje, et valimiskogus saab toetus olema praegusel presidendil. Siis teatab omavalitsusliitude koostöönõukogu peab nendepoolse kandidaadi esitamist ülimalt tõenäoliseks ja nad on solvunud, et neid peetakse poliitilisteks piilikuteks, keda peab õpetama, keda üles seada, kui valida. Aga lõpetame seekord nüüd valimiste teema, sellest jõuame veel rääkida järgnevatel nädalatel. Aga tänase jutu lõpetuseks kuulake ühte laulu eelmiste valimiste ajast. Teatavasti kerkis praeguste presidendivalimiste ajal üles väliseestlase Toomas Hendrik Ilvese nimi, mis rahva hulgas juga tegelikult üsna tundmatu. Aga tuletame nüüd meelde, et neli aastat tagasi kandideeris palju populaarsem väliseestlane Rein Taagepera ning nii arvati temast tookord. Mitte mitte tootne Taagepera rahva presidendikandidaadi rahvaritega jättide pektorita, kaugetaalid, farmi viijandidel, alama Poznan polegi mornid. Härra Taagepera soontes voolab eesti mehe verd. Talub austavalt meloodustehknatuurai. Meie Lagle on sümpaatne talle jaga eesti Meuri, kuid ta ei salli endist. Renomenklatuuri praegu põhjust ei uuri. Veetud Eestis oma elust umbes ühe viiendiku viibinud eemal õelusest jat usast. Värskel pilgul siinseid asju näeb ja noomima tiku. Kui me erineme Kanadast USAst Siimgi kiipz. Mõni vaenlane on valmis külge kinnitama silti näiteks Reinu kohta arvanud, et KGB kiusas leiva ja peab silmas nimegolme silpi, mis on kõla poolest sarnased. Keebee. Räägi veel ära harjunud register, mees on rahvusvaheliste suhete magister. Peale selle olla füüsik veel ja doktor ole lahke, üsna kõrge on see saavutuste edelatuumafüüsika ja tahke keha füüsika eos tahke kui ei meeldi talle see, kes leiva vedel näiteks, kes liialt joobes. Nii et joovastav emasti ehk otseselt ei maksa, võib ka sellelt Rülgelt vaimult leida mõlgi. Näiteks valdab mitmeid keeli inglise, prantsuse, soome, saksa, aga Vengudega vestleb läbi tõlgi kui ta on, mis neile öelda. Mis neetud pretsedendi kirjandusest eelistavad kevadet ja krossi vahel, paneb elektriküttega, et neid on terved virnad, talguid, Taylo. Pleesi ei sell, aega ole kirjutada igasugust jama, kes on Kirjanike Liidult saanud auhindu. Mis siis, ergutab ta vaimu. Lemmiktoit on Eesti kama, aga ka ei tule ta küll ei karga rinda almarraga kooli kombeid. Ammu suitsust loobus Taagepera nii et suu suitseb, kuid kus suitsu pole, äkki pole tulnudki? Ema leegid ei lõõma ega kõrvetabki, kuid see vahel vaikimine võib ju olla. Hultki õppejõul on jõukad mõtted. Raske öelda, mis ta riigitööl on esimeseks plaaniks, kuid saab valijatelt õige arvuti, ärme. Kuid kui sünnilinna teatab, et ei tulegi Nekaaniks sotsiaalteaduskonna sulgema, peab Kärner või siis kutsub siin ütleme Rüütli. Perra Reinu valiti presidendiks usunud Taageperra toimetatud Tartu kui on õige residentsis, rahval pole kaart. Ehkki elan Eestist eemal üle kolme neljandiku, eluaeg on mõelnud aina eesliväele, ehk siis vana-aasta eest, et siinset elu enam rikku koma Taagepera kasuks annan. Hääle. Oleme hinges, rahvarindes. Jätkame saadet 36. nädal ning jätkame valitsuse tegemistega. Neljapäeval arutas valitsus järgmise aasta eelarvet, mida see Eesti rahvale toob. Peaminister Tiit Vähi? Prioriteedid on järgmised. Kõigepealt riigiaparaadi kulutuste halduskulutuste vähendamine. Me oleme planeerinud riigieelarve-ettevalmistamist paralleelselt haldusreformi järgmise etapi ettevalmistamisega ja koondamisele läheb praegu umbes 1100. Et riigieelarvelistest asutustes on ka kavandatud teatud ametite likvideerimist ja reorganiseerimise. Need puudutavad praktiliselt kõiki ministeeriume, aga kuna valitsus ei ole oma lõplikku otsust veel teinud, siis ma ei tahaks ka nimetada siin missugustest ametitest konkreetselt jutt on teiseks kaitsekulutuste finantseerimine umbes kaks korda selles mahus, kui oli möödunud aasta ehk umbes ühe miljardilisest mahus. Siin me kavatseme osaliselt seda kulutuste finantseerimist lahendada riigieelarve osalt laenurahade arvel. Kohalike omavalitsuste eelarvete kasv on võrreldes riigieelarve eelarve kasvuga suurem. Me säilitame 56 protsenti üksikisiku tulumaksu osa kohalike omavalitsuste jaoks ja me säilitame ka möödunudaastase toetussumma, 687 miljonit kohalikele omavalitsustele. Nendes küsimustes on ka kohalike omavalitsuste liitude esindajatega kokkulepped saavutatud. Jätkuvad programmid pooleli koolimaja pooleliolev kultuuriobjekt ja oleme planeerinud koos sotsiaalministeeriumiga. Loodan, et ka valitsus seda toetab. Toetuste andmine sihtotstarbeliste eraldiste kaudu valla- ja linnaeelarvetele ning toetuste väljamaksmine hakkab toimuma siis kohaliku omavalitsuse organite kaudu. Meil on praegu jäänud nii-öelda lahkhelid natuke üle 600 miljoni krooni. Nendest umbes 300 miljoni osas ma näen juba praegu lahendusi ja ma usun, et valitsuse liikmed täna järgmiste päevade jooksul leiavad lahendused ka ülejäänud 300 miljoni jaoks. Kui juba valitsuse otsustele jutt läks, tuletame meelde ka teisipäevast istungit. Valitsus andis siis parafeerimiseks Eesti-Soome viisanõuete kaotamise lepingu ja volitas sellele alla kirjutama välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja Sulev roostali. See on hea märk, et delegatsioonid on teinud tööd tõhusalt ja põhimõtteliselt see kokkulepe on nii kaugele, et võib parafreerida järelikult üsna varsti alla kirjutada, järelikult üsna varsti ka jõustada. Ning üks põhimõtteline küsimus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse rakendamise aktid. Siin oli hulgalise reaktsioonilisi ettepanekud, kuid parandusi aga töökorras, otsustati alla kirjutada ning teine küsimus välismaalastele elamis- ja töölubade andmise, pikendamise ning tühistamise korra kinnitamine. Ja selle olemasoleva siis määruse 368 muutmine. Põhimõtteliselt kahe nädala jooksul tuleb paljud küsimused uuesti läbi vaadata, siin on tegemist siiski sellise. Ühelt poolt sellise juriidiliste küsimuste lahendamine, aga teiselt poolt ka siiski kontseptsiooniga. Niisiis peab valitsus taas otsustama, mida teha nende inimestega mitmekümne 1000-ga, kes pole esitanud taotlust elamis- ja tööloa saamiseks. Jutt on inimestest, kellel oli õigustaoline avaldus esitada. Lisaks jääb veel see kontingent, kes viibivad Eestis sisuliselt illegaalidena. Valitsus võttis seisukoha kolme isamaaliidu poolt esitatud seaduseelnõu suhtes. Need käsitlesid alkoholiaktsiisi muutmist, käibemaksuseaduse muutmist ning maareformi seaduse muutmist. Ühelegi nendest valitsus toetust ei andnud. Nii palju valitsuse töömailt. Tuletame nüüd meelde, mis juhtus möödunud nädalal laias maailmas ning siin võiks välja tuua märksõnad Iraak, Tšetšeenia Jeltsin. Iraagi valitsusvägede reid neile keelatud põhjaaladele kutsus välja USA vastulöögi raketirünnaku näol. Taas tülli ÜRO Julgeolekunõukogu. Siiski on olukord, nagu öeldakse, kontrolli all sest pärast lahesõda ei võta maailma riigid Saddam Husseini ähvardusi ülemaailmsest terrorismist eriti tõsiselt. Oma positsiooni määratlemisel on esiplaanile tulnud rohkem majandushuvid. Edasi Tšetšeenia Oleksandr leebed tegutses talle omase otsustavusega, tegi reidi vastase tagalasse, muutis ära igasugused ultimaatumeid ja rünnakud ning sõlmis kellelegi ka eriti nõu pidama. Ta rahu. Venemaa juhtkond sattus delikaatses olukorda, sest leebeedi samme heaks kiita senine poliitika nagu ei võimaldanud leebed oli võtnud bandiitidena ja link Priidena kuulutatud vastaseid võrdse partnerina ning ignoreerinud täielikult doku sav kajevi valitsust. Samal ajal on fakt, et Tšetšeenias katkes lahingutegevus ja inimesed enam ei hukku. See pluss kaalub aga vähemalt vene rahva silmis üles kõik miinused. Nii ei riskinudki ei peaminister Tšernomordin aga president Jeltsin leebeedi samme kritiseerida ning lõppude lõpuks kidest leebeedi käitumine heaks. Ning väljeltsinist. Neljapäeval tuli Moskvast sõnum, mida tegelikult niigi kõik teadsid. President Jeltsinil ei ole mitte külmetushaigus radiku liit ostma või telleerium tremens vaid tema süda streigib ning hirmsalt läheb ta. Venemaa presidendi diagnoosi avalikustamine võtab ometi kord põhja alt mitmesugustel kuulujuttudel ja oletustel. Teisest küljest ei saanud seda ka nii vara avalikult välja öelda, sest oleks Jeltsini südame iga avalikustatud. Kevadel. Võib-olla poleks Jeltsin presidendiks siiski valitud. Väga leidis presidendi meeskond, et kui president on kadunud, siis olgu ta kõigi meelest pigem purjus kui haige. See on nagu vene rahvale omasele. Tulen aga nüüd jutuga taas Eestile lähemale, on valminud uus Euroopa nõukogu raport Eesti kohta ning sellest rääkis lähemalt Pariisist naasnud, et riigikogu aseesimees Tunne Kelam. Võiks öelda raporti koostaja oli Eestiga üldiselt väga rahul ja nimetas, et Eesti on saavutanud märkimisväärseid edusamme oma liikmeks astumisel võetud kohustuste täitmisel. Nimetati seda, et Eesti on nüüd ratifitseerinud Euroopa Inimõiguste konventsiooni, mis oli tegelikult meie põhiline kohustus siis on alla kirjutanud sel aastal Euroopa konventsiooni piinamise ja ebainimliku kohtlemise vältimiseks ja samuti raamkonventsiooni vähemuse õiguste kaitseks. Samas toodi välja kolm valdkonda, kus Eestil tuleks veel midagi ette võtta. Need on poliitilise varjupaigataotlejate kohtlemine, niinimetatud mitte ajaloolise venekeelse vähemuse probleem ja olukord vanglates. Raporti tegijat ettepaneku kohaselt oleks eesti küsimust tulnud arutada paari nädala pärast Strasbourgis parlamentaarsel assambleel. Siis oleks tunnistatud, et Eesti kui Euroopa nõukogu uue riigi järelevalve võiks aasta pärast lõppeda tingimusel, et Eesti lahendab äsja nimetatud probleemid. Eesti delegatsioon tegi aga omapoolse algatuse. Nimelt mitte arutada sellel septembril Eesti lõplikku raportit vaid lükatakse edasi jaanuariks. Kuid seda eeldusel, et juhul, kui nüüd nelja kuu jooksul eestide olulise pingutuse, et ka need sellised ripakil asjad nagu mitmekonventsiooni ratifitseerimine saab ära tehtud siis võiks Eesti järelevalve lõpetada otsekohe. Eesti on esimene Euroopa nõukogu uutest liikmesriikidest, mille suhtes tuleb kõne alla kohustuste täitmise järelevalve lõpetamine. Tunne Kelami arvates tuleb järelevalve lõpetamine kõne alla ka juhul, kui 90 protsenti Eesti kohustustest on täidetud. Surmanuhtluse kaotamine on üks nendest Euroopa nõukogu nõuetest, mille täitmisest Eesti ilmselt ei pääse. Surmanuhtlus on vast keerukam küsimus. Ma eeldan, et valitsus võiks ka välja tulla seoses kriminaalkoodeksi muudatustega kaaluda surmanuhtluse kaotamist, aga teatavasti see küsimus on meil väga vastuoluline. Ma usun, et see vast ei mahu sinna praegu mitte veel selle 90 protsendi hulka, millest ma rääkisin. Tunne Kelam meil käis lennujaamas, vastas Eerik Sammel. Aga läheme saatega edasi. Eestis hakkavad tegutsema töövaidluskomisjonid. Mis komisjonid need on ja millega nad tegelema hakkavad, seda päris Tallinna töövaidluskomisjoni juhatajalt Raili Karjane neilt. Hanne Osvet. Töövaidluskomisjon on nii-öelda kohtule alternatiivne. Töövaidlusi lahendab organ, tema pädevusse kuulub kõikide tööseaduste täitmisel tekkinud vaidluste lahendamine. Töövaidluskomisjonis on nii-öelda töötajate ja tööandjate esindajate esindatud võrdsel arvul. Kui minul kui töövõtjal on tekkinud oma tööandjaga mõningane arusaamatus, kuidas ma saan siis töövaidluskomisjoni poole pöörduda, mida ma selleks tegema pean, missuguse paberi- või avalduse esitama? Peab kirjutama kirjaliku avalduse töövaidluskomisjonile avalduse vorm ja nõuded avaldusele on toodud ära töövaidluskomisjoni põhimääruses. Avalduses nõutakse muidugi äramärkimist, kes on vaidluse pooled, tähendab, kes on tööandja, kes on töötaja, millisele töövaidluskomisjonile avaldus esitatakse ja mida siis avaldaja nõuab, tähendab, kas ta soovib tööle ennistamist, kuidas soovib palga välja, mis tähendab nõue, mis tuleneb siis tööseadustest? Kas inimene leiab need töövaidluskomisjonid nüüd oma maakonna tööinspektsiooni juurest? Need asuvad kõik tööinspektsiooni töö juures ja informatsioon nende kohta avaldatakse kohalikus ajakirjanduses. Paljud inimesed ei julge kohtusse pöörduda, teie puhul on asjaajamine ja paberite vormistamine vist pisut lihtsam. Küll no kõigepealt töövaidluskomisjonid ei hakka kehtima enam need väga ranged tsiviilprotsessi. Eeskirjade töövaidluskomisjonis on menetluse tunduvalt lihtsam, kui on tsiviilkohtus kõige tähtsam põhjus, aga miks töövaidluskomisjonid moodustati? Olid need tsiviilprotsessi väga pikad tähtajad. Töövaidluskomisjonis lahendatakse asi ühe kuu jooksul arvates avalduse esitamisest töövaidluskomisjonile ei ole mingit vahet, kas see on tehtud otsus kohtusse või töövaidluskomisjonis. Igal juhul pööratakse sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustikule. Kui töötaja näiteks ei saa hakkama oma nõude kvalifitseerimise, teda ei tea paragrahv ühe või teede juhtumi puhul rakendatakse, siis see ei ole takistuseks avalduse mitte vastuvõtmisele. Töövaidluskomisjoni tähtis on siiski see, et töötaja peab kirjalikult esitama Nõukogude tööandja vastu. Ilma selleta muidugi me avaldust vastu võtta ei saa. Kohtus käimine teadupoolest hakkab üsna tõsiselt rahakoti pihta. Kas töövaidluses saab inimene oma probleemidele lahenduse kuu aja jooksul ja ta ei pea selle eest maksma midagi? Töövaidluskomisjonis nii nagu kohtuski on asja arutamine raju vaba, tähendab riigilõivu töövaidlusasjades töötaja ei maksa. Kuid töövaidluskomisjonil on ka üks erisus võrreldes kohtuga töövaidluskomisjon, mitte kummaltki poolelt ei töötajate ega tööandjalt ei mõista välja avalduse lahendamisega seotud kulutusi. Töövaidluskomisjoni kulud kaetakse riigieelarvest. Ning lõpetame saate kahe kultuuriteemalise materjaliga. Rahvusraamatukogus oli möödunud nädalal kaks esitlust. Ilmuma hakkab ajaleht kultuurimaa Mall Mälbergile materjal. Nii rahva rikkast esitlust pole rahvusraamatukogus ammu olnud. Tuttavad ei pruukinud kokku saada ja nööbid ei pruukinud ette jääda. Seetõttu tuli ka uue lehe peatoimetaja Olev Remsu peokõnet, pidades tublisti pingutada, et teda üldse kuulda oleks. Suure suure reklaamikära saatel ja selles reklaamiga äral oli ka mõte. Mõte seisneb selles, et sellesama lehe tiraaži tõsta. Siin meie kultuuriminister Jaak Allik täna nagu kirjutab et arvatavasti ei olegi Eestil kultuuriväljaandes nõndanimetatud nishi ja nüüd on selles olematus niisiis kaks ajalehte ja niimoodi kahekesi. Me hakkame vedama ühte vankrit kultuurivankrit ning vaatame, kumb jab tugevamini. Annan sõna Eesti vabariigi riigikogu aseesimehele Tunne kenamine. Riigikogu kui ei saa anda lubadused, abistab rahanduslikult kultuuri. Kuid me oleme õnnelikud. Terve ja ausa konkurentsi tekkimise puhul. Lõpuks õnnestus peatoimetaja õnnitlejate keskelt pisut eemale viia ja küsida, mis neisse siis õieti oma kuu kultuuri maha läheb. Uus leht läheb kvaliteedimissi, kasvatab endale 758941 korraliku lugejat ja siis hakkab ilmuma täpselt samasugune tiraažist, aga välja mõtlesin kus harva see arv on kompootoritega välja rehkendatud ambivalentse valemi poolt, kes lehe nime välja mõtles. Minul on sau, valisime kultuuri, riigi ja kultuurimaa vahel tükk aega ning žürii otsustas skulptuuri maa kasuks. Me tahame mitte kitsalt kultuuri kajastada, vaid ka laiatultuuri melon, publitsistika, teadvuse lehega. Meil on pedagoogikalehega religioonil heegel isegi numismaatik ja, ja kollektsineerimise leheküljed ja nii edasi. Et kõik hakkavad tulema ja leiti, jääb ilmuma igal nädalal igal kolmapäeval. Iga intelligentne inimene tormab kioski juurde ja küsib kultuurimaad. Ning teisest esitlusest, see on raamatu esitlus. Nimelt jõuab lugejateni esimene olümpiaraamat Atlanta olümpiamängudest. Tarmo Tiisler. Raamatu pani kokku spordilehe ajakirjanike noor seltskond, kirjutajate keskmine vanus veidi üle 26 aasta. Noorim kirjutaja, 15 aastane. See ei ole päris tavaline, nagu ei ole tavaline ka raamatu sünnilugu. Üks kirjutajatest Atlantas käinud Tiit Lääne. Sünnilugu oli ootamatu ja kiire, sellepärast et see idee üldse traumat teha sündis Atlanta olümpiamängude päevil, kui juba pool olümpiast oli sisuliselt möödas. Ja siis kohapeal siin Tallinnas hakkas meeskond selle nimel tööle. Mina tulin Atlantast oma Atlanta muljete ja, ja materjalidega, mis küll jah, kuna ajanappus oli nii suur, siis suurem osa seda väärtuslikku kirja materjali, mis sai Atlantast kaasa toodud, ei saanudki siin olümpiaraamatu puhul kahjuks kasutada, sest ei olnud võimalik seda läbi töötada aegsetes tagant. Ja tänu meie suurele meeskonnale kokku 13 inimest võtta koostajad, toimetajad, tehnilised töötajad, kokku sai see võimalikuks siis, et vähem kui kuu aega suvemängude raamat kaante vahele. Enam ei ole kombeks üks olümpiaraamat korraga juba lähematel nädalatel peaks ilmuma ka teine siis saab võrrelda. Need olid tänased. Teemad sellega on kokkuvõte 36. nädal lõppenud stuudios oli Uku Toom uued sündmused uuel nädalal. Head päeva.