Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku laupäeva, 27. veebruari. Tähtsamad uudised. Stuudios on toimetaja Reet Weidebaum. Sealt aasta tagasi tuli Eestis esimene positiivne koroonatesti vastus. Tänaseks on viiruse diagnoosiga surnud 584 inimest. Uus linnugripi tüvi pole esialgu inimesele ohtlik, kuid võib lähiaastatel ohtlikuks Nuteeruda. Soome Tuglase selts kinnitab, et soomlaste huvi Eesti vastu ei ole koroona ajal vähenenud. Haigekassa hinnangul on Võru ja Põlvamaal koroonaviiruse vastu vaktsineerimine toimunud plaanipäraselt. USA kongressi esindajatekoda kiitis heaks 1,9 triljoni dollari suuruse koroona abipaketi. Öösel on pilves ilm, sajab lund ja lörtsi. Homme on ilmselgem ja sajuta. Öösel on õhutemperatuur nullist miinus viie saartel kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval on pluss üks kuni pluss neli, Lääne-Eestis kuni pluss seitse kraadi. Ja vaatame üle viimase ööpäeva koroonanumbrid. Terviseameti andmetel tehti viimase 24 tunni jooksul 9451 koroonatesti, millest 1570 ehk 16,6 protsenti oli positiivsed. Ööpäevaga suri üheksa koroonaviirusega nakatunut, kui on Eestis nõudnud koroonaviirus 584 inimese elu. Haiglaravi vajab seitse inimest vähem kui päev varem ehk haiglates on kokku 503 patsienti. Neist juhitaval hingamisel on 27 patsienti. 41 inimest on intensiivravil. Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 840-l inimesel. 578 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas Ida-Virumaale lisandus 221, Saaremaale 105, Tartu ja Pärnumaale 76 ning teistesse maakondadesse alla 40 uue nakatunu. Viimase kahe nädala nakatuvus 100000 inimese kohta on 949 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 15 protsenti. Eestis on Covid 19 vastu vaktsineerimisi tehtud 77500-le inimesele. Kaks doosi on saanud 33500 inimest. Koroonaviiruse diagnoosiga on aasta jooksul nagu öeldud, surnud 584 inimest. Teadusnõukoja liige Krista Fischer selgitab, miks koroona ja gripisurmade arv on madal võrreldes teiste peamiste surma põhjustega. Roberta Vaino lugu. 2020. aastal suri tervise arengu instituudi andmete kohaselt 15643 inimest. Üldiselt on surma põhjused püsinud aastate lõikes samad. Vähenenud on traumade ja mürgituste arv. Tervise arengu instituudi surma põhjuste registrijuht kleeptenissav andis ülevaate eelmise aasta peamistest surma põhjustest. Peamiseks surma põhjuseks oli veresoonkonna haigused, mis võtsid 7687 inimese elu. Umbes pool siis pahaloomulised kasvajad, vähk umbes neljandik ja siis õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad, kolmandal kohal. Neljas ja viies kohtan seedeõuandite hingamiselundite haigused. Tõnisson ütles, et 2020. aasta jooksul suri koroonaviiruse diagnoosiga 201 inimest kõige rohkem detsembris, mil suri 89 inimest. Ta lisas, et tavaliselt sureb aastas hingamisteede haigustesse 500 kuni 600 inimest. Gripp võitis eelmisel aastal 20 inimese elu. Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja teadusnõukoja liikme Krista Fischeri sõnul on koroonaviiruse suremus olnud madal tänu piirangutele, kuid teise laine ajal on näha liig suremust. Nüüd sügisene laine, teine laine, mis nüüd on peale tulnud, et siin on asjad natuke teisiti, et juba nagu kuskil novembrikuust alates on ikkagi selgelt näha, et on ületanud üldsuremus ka sellise tavapärase varieeruvuse piirid mitte mitmekordselt, aga siiski oma 10 15 protsenti vähemalt ja noh, näitabki, et ikkagi mingil põhjusel on kogu aeg ikkagi surmasid rohkem ja see põhjus ei ole ju teadaolevalt mitte miski muu kui seesama koroonaviirust. Fisher lisas, et koroonaviirus kaasuvate haiguste kõrval pole surmade puhul juhuslik. Aga siis peame mõtlema, et kui suur protsent inimestest on juhtumisi koroona positiivsed, et kui ma juhuslikult siin testime, et ta on hinnanguliselt kuskil üks protsent, võib-olla kaks, aga mitte rohkem ja päevas meil sureb keskmiselt 42 inimest, et kui me võtame sellesama üks, kaks protsenti, 42-st, siis ütleme, et võib-olla osadel päevadel nagu üks inimene võib-olla mõni päev juhuslikult kaks võivad olla need juhuslikud, aga viis-kuus, et seda me enam selle juhusega ära seletada ei suuda. Ta lisas, et tehtud on ka uuringuid, mis selgitavad, et suur osa kaasuvate haigustega inimestest oleksid koroonaviirus, et ta veel elus Loomulikult elustiil, suitsetamine, rohke alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toit, kõik need lühendavad eluiga, aga neid ei saa kohe nagu öelda, et inimene suri täna sellepärast, et ta seda tegi. Madalat gripisurmade arvu põhjendas Fischer piirangute kehtestamisega, mis koroonaviirust pole suutnud sarnaselt ohjeldada. Jätkame välisuudistega. USA kongressi esindajatekoda kiitis heaks 1,9 triljoni dollari suuruse koroona abipaketi, mis demokraatide sõnul on hädavajalik samm, et tagada raha vaktsineerimiseks, toetada ülekoormatud kohalikke valitsusi ja miljoneid pandeemia tõttu hätta jäänud perekondi. Nelja päeva eest ületas koroonasurmade arv Ühendriikides poole miljoni piiri. President Joe Bideni toetusega abipakett võeti esindajatekojas vastu häältega 219 212 ja selle poolt ei hääletanud ükski vabariiklane. Esindajatekoha selgelt kahte leeri jaganud tulemus saadi sellest hoolimata, et Biden oli 20. jaanuaril ametisse astudes kutsunud sajandi tervisekriisiga silmitsi seisvat riiki ühtsusele. Abipakett läks esindajatekojas läbi vaatamata neljapäeval demokraatidele osaks saanud tagasilöögile. Nimelt välistas senati juhtivametnik, et eelnõu lõppvarianti jääks sisse alampalga tõus vaid on teinud kihutustööd selle nimel, et 2009.-st aastast kehtiv riiklik minimaalne tunnitasu tõuseks seitsmelt dollarilt ja 25-lt sendilt 15-le dollarile. Abipaketiga eraldatakse vaktsineerimiseks koroona testideks seireks 50 miljardit dollarit, koolide taasavamiseks 200 miljardit ning osariikide ja kohalike valitsuste toetuseks 350 miljardit dollarit. Kavas on poole aasta võrra pikendada ka töötushüvitisi, mis peaksid muidu märtsi keskel lõppema. Hüvitis tõuseb 400 dollarini nädalas. Kehtestatakse ka moratoorium miljonite üüri maksmisega hätta jäänud inimeste tänavale heitmiseks. Uued Johnson ja Johnsoni koroonavaktsiini puhul piisab USA tervishoiuametnike sõnul alustuseks ühest kaitsesüstist, et tekitada inimestele vajalik immuunsus. Ühendriikide toidu- ja ravimiamet FDA teatas, et praegu tegeletakse õudsalt vaktsiini testimisega, et sellele kasutusluba anda. Kui amet annab nädalavahetuse jooksul oma lõpliku otsuse. Vaktsiini ohutuse osas võivad esimesed paar miljonit vaktsiinidoosi tehastest välja minna juba esmaspäeval. Johnson ja Johnsoni vaktsiin pole aga erinevate uuringute põhjal nii tõhus kui Moderna või Faizeri vaktsiin. Viimased on näidanud 95 protsendist efektiivsust, kuid Johnson Johnsoni vaktsiin on raskete juhtumite puhul näidanud 85 protsendist ning leebemate juhtumite puhul 66 protsendist kaitse efektiivsust. Samas ei testitud Moderna ja Faizeri vaktsiin Ajal, mil viiruse mutanttüved laialdaselt levima hakkasid, kuid Johnson ja Johnsoni kaitsesüsti puhul on seda tehtud. Johnson Johnson on öelnud, et esimesed vaktsiini tarned ei ole väga suured, kuid märtsi lõpuks suudaksid nad välja saata 20 miljonit ning juuni lõpuks 100 miljonit doosi. Uuringud on ka näidanud, et Johnson ja Johnsoni vaktsiini saab hoida leevemates tingimustes ehk see ei vaja säilitamiseks madalaid miinuskraade. Jätkame Eesti uudistega. Võru ja Põlvamaal on koroonaviiruse vastu vaktsineerimine toimunud plaanipäraselt, järgmisel nädalal jätkatakse riskirühmade vaktsineerimisega. Leevi Lillemäe jätkab. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemannil sõnul on Võrumaal vaktsineeritud üle 2200 inimese ja Põlvamaal on vaktsineerituid üle 1200. Võru maakonnas on esimese doosiga vaktsineeritud üle 1400 inimese ja üle 802 doosiga vaktsineeritud ja Põlvamaal vastavalt siis esimese doosiga üle 500 inimese ja teise doosiga 754 inimest. Nii Põlva kui Võru maakonnas jätkub riskirühmade vaktsineerimine. Külli Friedemann. Põlva maakond on tegelikult üks Eesti paremini, kes on teise doosiga vaktsineeritud siin kolm protsenti ja see on tegelikult üks suuremaid protsente üle üle vabariigi. Põlva Võrumaal on haridustöötajate vaktsineerimine on osades kohtades lõpetatud osadest kohtadest ta veel käib, et nii nagu kuidas parasjagu keegi on, on jõudnud sellega tegelema hakata. Samuti on nii Võrus kui Põlvas topeltpäästjate politseinike vaktsineerimine, et selles mõttes üsna heas tempos ja vaktsineerimine Põlva maakonda jõuab ka riskirühmadele. Võru on juba saanud osaliselt vaktsiini. Põlva saab, saab nüüd algaval nädalal ja siis saab ka riskirühmade vaktsineerimisega edasi liikuda. Puudutab siis vanemaealisi inimesi. Friedemann rõhutas, et inimesed peaksid kinni neile vaktsineerimiseks antud ajast. See on nagu hästi oluline, et kui minul ka vaktsineerimise aeg tuleb sellest kokkulepetest kinni pidada, minna vaktsineerima ja kui siis ei soovi või ei saa mingil põhjusel minna, et siis kindlasti sellest teada anda, et saaks pakkuda vaktsiin vaktsineerimiseks järgmisele inimesena. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Nädala teadusuudistes tutvustab Airika Hallik viit asja, mida linnugripi kohta võiks teada. Novaator, err, poee. Viimasel ajal kuuleme taas üha rohkem uudiseid linnugripist. Täpsemalt räägitakse uuest ohtlikust tüvest nimega H viis N kaheksa. Nagu AIDS, ebola ja praegu maailma räsivad koroonaviirus on ka linnugripp, Soonootiline haigus. See tähendab, et haigus võib hüpata liigilt liigile ja suudab lõpuks nakatada ka inimest. Novaator rääkis linnugripist Tartu Ülikooli tehnoloogia Instituudi viroloogia kaasprofessor Niscaynohviga. Navi sõnul mõeldakse linnugripi all haigusi, mida põhjustavad lindude seas levinud A-tüüpi viirused. Eeskätt kannavad viiruseid edasi veelinnud, aga nakatuda võivad ka kodulinnud loomad ja inimesed. Kuna kõik linnugripitüved teistele liikidele ei levi, tuleb iga tüve uurida eraldi. Puutüve on leidnud mitmel mandril ja paljudes riikides. Venemaalt on teada ka juhtum, kus linnugripp nakkas linnult inimestele. Nakatunud töölistel polnud siiski haigusnähte. Samuti pole teada, et nakkus oleks levinud edasi inimeselt inimesele. Tüve H viis N kaheksa eripäradest rääkides ütles Kainov, et need pole veel selged. Samas meenutas ta, et uus tüvi pole sugugi nii uus, sest selle puhanguid esines Lääne-Euroopas juba 2014. aastal parimal juhul head, puhangud hinnangul vaid üksikute kohtade piiresse. Halvimal juhul levib viirus laialt ja muteerub niimoodi, et see hakkab levima ka inimeselt inimesele, ütles ta. Viroloog jagas ka soovitusi, kuidas iga kuulaja end linnugripi eest kaitsta saaks. Ta tõi välja, et koroonaviiruse tõrjumise meetmed on pidurdanud ka linnugripi levikut. Näiteks vanades maski desinfitseerida käsi ja hoides sotsiaalset distantsi pärsib inimene muude nakkuste, sealhulgas linnugripiedasiandmist. Käin hoiatas samas, et kuna praegu põevad inimesed grippe vähem, võivad nad tulevate aastate uutele nimedele vastuvõtlikumad olla. Soomes eesti kirjandust ja kultuuri tutvustav Tuglase selts kinnitab, et soomlaste huvi Eesti vastu ei ole koroona ajal vähenenud. Neti kaudu õpitakse keelt ja kuulatakse eesti kirjanikega tehtud intervjuusid. Soomes on polaarpopulaarsust kogunud ka eestidisain, jätkab Kai Vare. Tuglase seltsi tegevjuht Jana Vasama ütleb, et seltsil tegelikult vedas, sest juba enne koroona algust oli hakatud korraldama keelekursusi neti kaudu. Ka kultuuriüritustest tehti ülekandeid netis. Aga muidu Gmailis on kurbeke Judki reidil ei saanud korraldada. Lisaks sellele, et soomlased ei pääse Eestisse, ei pääse ju ka eesti kirjanikud, näitlejad ja muud kultuuriinimesed. Soome Jaana Vasama ütleb, et seegi ei ole takistuseks saanud. Kõik on juba harjunud soomiiatiimsiga. Me oleme intervjuud saanud siiski teha siis, kui piirangud ei olnud veel nii ranged, eks meil oli seal programmi ka, mida inimesed ei olnud. Lained. Kõige populaarsemad on intervjuud eesti kirjanikega, aga on ka palju muud huvitavat, ütles Janawasama. Kõige uuem on Sofi Oksanen, kes rääkis, et mis ta on positiivne rahvuslik identiteet ilmus sellel nädalal ja järgmine meil tuleb nüüd kevadel. Kohalikud valimised on tulemas Soomest, et me tahame nagu tutvustada seda ei ole siin elavatele eestlastele. Vasara sõnul on väga huvitav ka kuueosaline sari laht endaga soomlaste ja nende eesti sõprade kohtumisest. Näiteks Juhani Salokannel ja Jaan Kaplinski räägivad oma kohtumisest ja on ka lugu sellest, kuidas Tarja Halonen hakkas eesti keelt õppima. Tuglase seltsil on kavas teha ka disainisaateid. Vasama lisas, et Eesti majas on uus Eesti disaini showroom. Esimene külaline on disainistuudio ootoot. Koroonast hoolimata on see olnud väga populaarne, kinnitas Tuglase seltsi tegevjuht. Tuglase selts loodab, et veel sel aastal saab taas Eestisse reise korraldada. Sügiseks on reisiplaanid valmis. Pihlapuu kirjutab juba aga 24, valik oli, et see kevad tuleb teisiti, et, et kui me saame sellest kevadest üle, siis on olukord teine. Nii et soomlased tunnevad vaatamata koroona tekitatud pausile endiselt huvi Eesti ja meie kultuuri vastu. Neljandal märtsil on Tuglase seltsi aastakoosolek ning Eesti suursaadik Sven Sakkov ja Soome endine suursaadik Eestis Kirsti norinen arutavad Eesti ja Soome suhteid. Ka seda saab jälgida neti kaudu. Räägib nüüd sünoptik, maile Meius. Öösel pilvisus tiheneb ja Loode-Eestist alates läheb ilm sajule. Sajab lund ja lörtsi, saartelt alates läheb sadu üle vihmaks ja suureneb jäiteoht. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa, pärast keskööd rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel kuni pluss kaks kraadi. Pärast keskööd. Õhutemperatuur tõuseb järk-järgult. Homme päeval on Lääne-Eestis selgem ja ilm sajuta. Ida-Eestis on pilvisem ning mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, pärastlõunal saju tõenäosus väheneb. Puhub loodetuul neli kuni üheksa, puhanguti 12, rannikul kuni 14 meetrit sekundis. Õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on Ida-Eestis pluss üks kuni pluss neli, Lääne-Eestis pluss neli kuni pluss seitse kraadi. Ja nüüd toob spordiuudised teieni Juhan Kilumets. Ott Tänak ja Martin Järveoja on autoralli maailmameistrivõistluste hooaja teisel etapil Arktika rallil seitsme kiiruskatse järel kindlalt esikohal. Mõlemad eile sõidetud kiiruskatset võitnud Tänak on täna kavas olnud viiest katsest kiireim olnud kolmel ja edestab Toyota sõitjat Kalle Rovanperä 23,3 sekundiga. Järgnevad Tänaku meeskonnakaaslasel Hyundai eestyeriinovilje Craig Breen. Neuville jääb Tänakust maha 38 ja Priin juba viie 10,6 sekundiga. Viies on Elvin Evans ja alles kuues hooaja avaetapi võitnud Sebastien. See prantslane kaotab Tänakule minuti ja seitsmeteistkümne sekundiga. Täna jääb sõita veel üks kiiruskatse ja homme on kavas ralli kaks viimast katset. Käärikul toimuvatel suusaorienteerumise maailmameistrivõistlustel võitis Daisy Kudre teise kuldmedali. Kolmapäeval sprindis parim olnud Kudre krooniti täna ka lühirajavõistluse maailmameistriks. Kudre edestas seitsmeteistkümne sekundiga rootslanna Magdalena Ossonit. Lisaks kahele kullale on Kudrel koduselt MM-ilt ka jälitussõidu hõbemedal. Ooberst tornis toimuvatel suusaalade maailmameistrivõistlustel olid kavas suusavahetusega sõidud. Karjääri esimese individuaalse maailmameistritiitli võitis venelane Aleksandr Bolshunov. Varasematelt tiitlivõistlustelt koguni seitse hõbemedalit võitnud Bolshunov jättis lõpuspurdiga selja taha viis norralast. Simene ekstad, Krüger kaotas talle 1,1 ja Hans Christer hoolunud 1,7 sekundiga. Neljandaks jäi Johannes Høsflot, Kläbo Kaarel Kasper kõrge lõpetas 50.-na ja Alvar Johannes Alev 54.-na. Naiste suusavahetusega sõidu maailmameistriks tuli oodatult norralanna Therese Johaug. Avaringi lõpus koos rootslanna Frida Karlsson. Iga kukkunud Johaug tõusis kiiresti esimeseks ja edestas finišis hõbemedali võitnud Karlssoni 30 sekundiga. Kalsonile kaotas napilt koondisekaaslane Eva Andersson. Esimest korda suurvõistluste kavva kuulunud naiste kahevõistluse maailmameistriks tuli norralanna kiidavestvalt Hansen, kes edestas kahte koondisekaaslast ja austria sobertiljakis toimuvatel laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel sai seitsmeteistkümne aastane Mehis Udam noormeeste tavadistantsi võistlusel kuuenda koha. Tuudur Palm lõpetas 10.-na. Aitäh selline saigi laupäeva 27. veebruari Päevakaja suur aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.