Võib-olla ehk mäletate veel hiljuti noorte hääles avaldatud intervjuud Eerik Hanseniga kus küsimus kõlas olla Tammsaar, poeg ei ole vist kerge ja vastus õnneks ei ole poja olemasolu niivõrd teada, et selleks olemine oleks raskelt talutav. Pealegi olen mina juvaid, Hansen temaga Tammsaare. Ometi on täna tulla Teyla Eerik Hansen esineda kirjaniku pojana, istuda presiidiumis. Kohtuda Moskva lastega. Me kohtusime eile juba Kirjanike Majas kirjanike aktiiviga kus oli väga huvitav kohtumisi. Huvitav oli see, et kirjandushuvilisi kõigi detailide, Tammsaare elu ja teoste suhtes oli üllatavalt rohkem, kui ma üldse eeldada oskasin. Teda tuntakse kaugelt rohkem jakk palju kaugemates paikades, kui me seda oma kodumaal võib-olla teame. Täna aga olime hommikupoole leninliku komsomoli nimelises autotehases tutvusime tehasega ja vahetasime seal mitme suure uue tsehhi töötajatega muljeid. Tuli ilmsiks, et ka nende raamatut kuus ja, ja nende töötajate hulgast on terve hulk inimesi, kes on minu isa toodanguga tuttavad ja tunnevad veel põlevat huvi veelgi enam teada saada, veelgi enam tõlkeid veelgi enam lugeda. Kas ei vastagi see teie isa Testamendile oma vaimse pärandi oma loomingu suhtes? Jah, leviks? Selles mõttes võib tõesti öelda, et isa on nagu ette näinud ligemale 40 aastat, edasi. Sellepärast lühikest aega enne oma lahkumist siinsest elust avaldas ta kindlat usku veendumuste soovi et tema teosed leviks ja eelkõige suure vene rahvakeeles, et nad oleks kättesaadavad. Nüüd, nagu see ilmsiks tuleb, on see tund nii-öelda kätte jõudnud. Tunded löönud tänan teid, Erikantsed.