Professor Kumari, missuguse Eestimaa linnulaul on teie arvates kõige ilusam? See küsimus on muidugi väga niisugune individuaalne ühele, üks, teisele teine meeldib linnulaul Möötlevat mulle vist kõige rohkem meeldib musträsta laul, ööbik, laulurästas on raamatu kui head laulumeistrit, aga musträsta, see väga sujuv ümmargune meloodia, mida tema veeretab kuskil puu ladvas ka keset Tallinna linna Estonia juures võite seda kuulda kevadajal ja isegi märtsikuu sees. See on minu arvates kõige ilusam laul ja eriti need musträstad kes seal Matsalu lahe ümbruses laulavad, on minu arvates tõeliselt helimeistrit mustrassiste osasest kõige paremad lauljad. Piirkonniti on need laulud erinevad. Piirkonniti on laulude erinevate lõikude lendudel räägitakse ju linnulauludest, dialektidest. Need on siis võrreldavad yin keele murretega, näiteks. Umbes nii, mitte päriselt, aga analoogia on sellele küll. Ma olen kuulnud öeldavat looduskaitseala töötaja kohta, et mis ta seal ka teha on. Vahib ainult linde, tööd peab ka tegema. Kuidas teie niisugust hinnangut mõistate? Minu arvates see inimene, kes niiviisi ütleb, ei tunne asja, sellepärast et tegelikult lindude vaatlemine on ka töö. See on samasugune töö nagu puulõhkumine, kraavi kaevamine kuskil vabrikus tööl olemine või kantseleis kirjutas laua taga tööd tegemine, lendude vaatamine, looduse vaatsmäe kuulub samuti töö hulka ja kui inimene arvab, et see töö ei ole, siis ta ei saa asjast aru. Kus teie oma tööd alustasid? Mina alustasin oma tööd lindude alal Matsalu lahe ümbruses ja sinna on palju aega tagasi 1928. aastal. See oli niisugune periood, kus inimene veel oli väga noor, kus tema oma ala ei tundnud, ainukene raamat, mis tol ajal minul käepärast oli, oli Mihkel Härms eesti lennustik. Ja ma siis püüdsin. No nii hästi või halvasti, kui see ka õnnestus, selle raamatu abil tungida linnuriigisaladus ja pikapeale siis muidugi need saladused avastaja. Kas kõik? Ei, seda ma ei julgeks ütelda, seal on linde veel, keda ma ei ole siin Eestis kohanud, nad siia tulevad aeg-ajalt seal ja linnuriik on üldse niisugune, et ta on väga, väga muutlik, aga vaheldav, ühed liigid taanduvad, teised tulevad juure ja need keha juure tuleb, paistab, et neid on eriti palju lõuna poolt ja kagust tulevad selle edela poolt põhjast küll vähem ja niisugused uued liigid, muidugimõista, need on siis niisugused, keda ma ei tunne, aga ka meie lennustikus on niisugusi liike, keda ma ei ole kohanud. Need on muidugi nii haruldased liigid, kes on alles avastatud viimastel aastatel, nagu näiteks mõne aasta eest hiiderale avastavad sinisaba, keda praegu on siis ka olemas juba Lõuna-Soomes, Rootsis, varematel aastatel kümnendatel tasin täiesti puudus ja veel mõned teised, nii et kuigi ornitoloog menu tal on seal juba 50 aastat seal töötanud, sel alal, aga seda ei saa, küll ma ütelda kõiki linte tunneks. Te alustasite Matsalus tööd, teenen Matsalus palju mälestusi ja te olete ka neid avaldanud trükis. Kas te praegu ka suudaksite meenutada mõnd esimest oma kokkupuudet Matsalu lahe loodusega? Jah, seda küll neid kokkupuuted on õige, mitmed olude võisid välja haarata üks väga reljeefne, võib-olla mulle meenub siis üks niisugune jaanipäeva. Jaanilaupäevane reis Matsalu lahes oli 1000 928. aastal just sellel aastal, kus ma seal tööd alustasin oli väga suurvesi, rannakarjamaad olid veega üle ujutatud ja mina siis sõitsin Ruubaga lamedapõhjaline lootsik matsakas käibel bikinist vee välja, vesi iseendast oli madal, võib-olla 50 või 60 sentimeetrit ja seal sai vabalt sõita, siis langes mu pilk jäskusel mõni meeter sellest Ruubast eemale. Neli-viis väikesest Varbla suurest linnukest ujus veepinnale, nad hüppasid seal lainetes nagu kerged korgitükid. Hiljem selgus, et need olid veetallajate üks niisugune haruldane lind, kes ainult Matsus meil praegu pesitseb, võib-olla veel ka mõnel pool Saaremaal, kes võtnud meie punasesse raamatusse. See oli minule üks suuremaid elamusi, mis mul siiamaani on väga hästi meelde jäänud. Matsalul meelispaik teile, nagu ma aru saan, olen sellest ammu aru saanud juba teid lugedes ja kuulates, vahetevahel on neid paiku veel. On jah, Matsalu on või kui nii võib öelda noorusearmastus ja muidugi nähtavasti kobras armastas kunagi meelest ei lähe. Aga üks teine koht, kus aga palju käisin üliõpilaspõlves, oli Ahja jõe ürgorg taevaskoja eriti. See oli muidugi niisugune väga tore. Kuidas nii võib öelda, metsik koht, kärestikuline jõgi, toredat okasmetsad, metsavaikus ja rahu ja kui siis selle saesaare kärestiku kaldal istuda, mis seal kohises praeguse elektri elektrijaam tehti, sinna asemele, elektrijaam kaunudki konserveeritud ei tööta, aga tol ajal siis kolmekümnendatel aastatel saesaare kärestik oli niisugune tore koht, kus võis istuda seda kose kohinat kuulata. Oli väga musikaalne, väga emotsionaalne. Ma pean ütlevad, et sealt kuulus välja justkui mingisugust inimkõnet sellest toredast saesaare kärestiku kohinat, mida kahjuks ei ole. Seda vist kuulevad loodusega üldiselt väga lähedaselt seotud inimesed, nii nagu indiaanlased. Selles halli öökulli kopraraamatus kuulevad metsa kohinas inimkõnet, mis neid siis õpetab ja mis neid siis hoiatab? Jah, ma pean ütlema jah, et ega mina seda loodust uuri muidugi teadlane väga range, kaine ratsionaalne inimene. Aga teisest küljest, ega selles juures minusse olud ei ole ka inimene, emotsioonid ja ma pean ütlema ja mida noorema olin, seda emotsionaalsem ma tundusin, endale olevat muidugi vanaduses inimene väga kaineks asjalikuks. Aga ma siiski loodus ka praegu vaatan mitte ainult kui kaine asjalikku uurimisobjekti, vaid ka niisugust nähtust, mis inimest rikastab tema tundmused ja sisemaailma, tema vaimset palet. Ühesõnaga, ja mõtlesin, emotsioonide seisukohad. Missuguseid aastaid või võime küsida ka eluperioodi peatama kujunemisel kõige olulisemaks? Mina arvan, et need olid 1900 kolmekümnendad aastad, enne seda oli muidugi töö algus, aga siis astun juba Tartu Ülikooli ja seoses sellega muidugi hakkas minust kujunema see mina, keda ma, kes ma praegu olen looduse uurija ja selle juures muidugi need aastad veetsin seal Tartu Ülikooli seinte vahel on minu elule vajutanud väga olulise tähtsa Minu õpetajad olid niisugused tuntud eesti bioloogid NAGU botaanikutest, professor Lippmaa Soloogidest, professor Piiper, mõlemad on juba surnud, kuid üks minu õpetaja, professor riikoja elab veel praegugi Tartus kõrges vanaduses ja ka tema oli üks minu õpetajaid ja need kolm meest võib-olla ongi kõige tähtsamad olnud, kes ülikooliaastatel on oma mõju mulle avaldanud. Kas nad on olnud teile eeskujuks, kuidas te üldse eeskujusid mõistate? Eeskuju võib mõista väga mitmest aspektist, minu arvates ühelt poolt, et inimene on väga töökas, väga süsteemipärane ja selles suhtes on eeskuju, teisest küljest on eeskuju oma erialal kui ornitoloog kui looduskaitsetegelane. Aga see võib olla ka mitte väga süsteemipärane töötaja vete, väga töökas ja nii edasi. Kui võtta eeskujust rohkem, nii erialaliselt seisukohast, ma mõtlen siin praegu just seda linnuteadust ja looduskaitset, siis niisukesi eeskujusid muidugi on olnud õige mitu ja alustades neid looduskaitse kõigepealt, see on ka üks minu väga varasemaid varaseid hobisid juba olnud, alates 30.-st aastast. Seal oli muidugi minul väga suureks eeskujuks tolleaegne looduskaitseinspektor doktor Vilbaste. Mis aga puutub nüüd Ornitoloogiasse linnustiku-uurimisse, siis ma nisukesi eeskujusid peale mihkel härbsi tolleaegne, väga auväärt vana ja tol ajal ainus kutseline ornitoloog. See oli minu eeskujuks, aga neid eeskujusid leidsime ka väljaspool Eestit. Seal oli kolmekümnendatel aastatel näiteks niisugune väga tuntud mees, saksa ornitoloog, professor Strezeman, Berliini Ülikooli professor, kellega mul õnnestus luua kontakti 1939. aastal, kui me koos August Mankiga avastasime natsiräbal väikekoovitaja pesitsemise, milles professiastreesemale niivõrd huvitavad, et palus sellest kirjutada isegi tolleaegsele juhtivale Saksa ajakirjas urnarherlonitology. Artikli, mida mina tegin, sõjajärgsetel aastatel kujunesid, meil on väga head sidemed juhtiva Nõukogude ornitoloogi Moskva Ülikooli professori doktor dementi viga, kes on minule kaolot suureks eeskujuks minu töös pärast sõjaaastal. Teine niisugune mees oli professor Burtenko Leningradi ülikoolist, kes oli ka minu doktoriväitekirja oponent ja kellega sügelesid minul head sidemed, kunid tema surmatunnini kahjuks mõlemad need kanged mehed on surnud ja praegusaegsetest Ornitoloogiast. Ma ei julge kedagi otse nimetada. Nii et, aga niisugused mehed, keda ma siin rääkisin, tõesti mundris. Kui noor inimene omale eeskuju seab, ma ei tea, kas need seatakse või nad nagu kuidagi iseenesest vahel tekivad elu, seab nad sulle ette. Mis te arvate, kas eeskuju peab olema kättesaamatus, on natuke üldisem küsimus, see ei puuduta konkreetsed inimesed, kes peab olema kättesaamatu nii kauge, nii kõrge, et selleni kunagi ei küüni. Või peab ta olema midagi niisugust? Noh, oma tasemelt, milleni ei saa ka ise kunagi suudad jõuda. Ma alustaksin küsimuse algusest. Et mida see eeskuju siis endast kujutab, kas see on kuidagi seotud endale niisugune eeskuju on ta iseenesest tekkinud. Minule näib, et mis minusse puutub, siis ma ei seadnud omale mingisuguseid erilisi eeskujulik, need eeskujud tekkisid ise selle praktilise töö põhjal, mida nemad tegid oma elus oma loominguga, oma saavutustega olid nad mulle eeskujuks ja kas see eeskuju peab siis olema kättesaamatud, on tema täiesti konkreetne nii-öelda kahe jala peal maa peal asuv, seda ma ka ei julge päris konkreetselt tuvastada. Eeskuju on üks niisugune, minu arvates üks niukene efemeerne mingisugune asi, mis iseendast tekib, mille poole sa püüad ilma otseselt väga mõtleksid või kuidagi väga kainelt kaalutledes, et kes eeskuju one, kust tema asub, kastan kätte saada või kättesaamatu. Vaat nüüd see küsimus, ma ei julge lihtsalt vastata. Aga mis te arvate, kas ilma on lihtsam või, või on see hea, kui nad on olemas? Minu arvates kindlasti on, on see hea, kui nad on olemas, nii et ma olen selles täiesti veendunud. Ilma igasuguse eeskujuta on ka teadusemehe elu hall ja ilmetu ja ma arvan, et niisugust teadlast ei saagi olla. Kellel üldse eeskujusid ei ole? Nonii natukene ligemale need tegelikkusele. Teie kaaslasi lennuretkedelt. Neid on olnud õige mitmeid. Nimetaksin kohe siin kõige rohkem kättesaadav, kes siin päris meil Tallinnas asuval August Mälk kindlasti, keda mina tundma hakkasin kolmekümnendatel aastatel. Temaga tegime väga huvitavaid nooruspõlveretkede. Olite siia Aegviidu ümbruse metsadesse ja soodesse. See on üks niisugune, siis oli teine mees, kes Tallinnast pärit oli, õppis bioloogiat Tartusse, oli Leo Sepp. Pärast oli ta ülikooli assistent sellega Me matkasime, temaga ornitoloogia ei olnud, tema tegeles selgrootute loomadega, aga kuna mina tegelesin omale selgrootute loomadega, nimelt mulluskedega Vellimustega tegin ühe auhinnatöö ülikoolis professor Riikoja nii-öelda juhendamisel, siis Leo Sepp kui minu noorem kolleeg, võtnud sellest vedu ja tegi järgmisel aastal teise uina töö samuti maadlus, kes need, Leo Sepp oli ka üks matkakaaslane, aga neid on veel teisigi olnud. Neeme Mikelsaar näiteks praegu Zooloogia Botaanika Instituudi töötaja, temaga oleme nooruse matkanud ka siin Tallinnas, Klooga ümbrusest, Tallinna järvele, mujal pool ja neid on veel teisigi. Õige mitmed, kes on minu matkakaaslased olnud. Kuidas te hindate kontakte teadlase elus ja töös? Teil on need kindlasti palju ja, ja võib-olla, et mõni sõna kaenlas Ja minu arvates kontaktid teadlase elus ja töös on määratu suure tähtsusega. Ilma kontaktideta isoleeritult töötades oleks minu arvates teadust teha päris võimatu. Neid kontakte on minu elus muidugi olnud määratult palju, olgu nad siis isiklikud kontaktid komandeeringutes, reisidel väljaspool Eesti NSV piire, selle hulgas ka välisriikidesse Inglismaale, Hollandisse, Saksa föderatiivses, vabariiki, Poolasse ja nii edasi. Ja ka Meie oma sisemaal väga palju tuntud teadlasi, kellega mina olen kontakte pidanud kogu oma elu. Noh, selle hulgas võib nimetada ka niisugusi väga tuntud lähinagu inglise ökoloogia käivitud näkk Ameerika ornitoloog, evolutsioonist Ernst Meier, professor streesemale, siis ma juba rääkisin ja veel mitmed teised, nii et niisugused kontaktid on minu tööd suuresti viljastatud ja vära pallustimuleerinud nende saavutuste taotlemiseks, mida ma siis olen omale sihiks saanud. Teie töö ja teereisid konverentsidele, kongressidele Nõukogude liidus ja, ja mujal maailmas on teid kokku viinud väga paljude inimestega, nagu selgub, missuguseid teaduse elu ja ja kultuurielu suurkujusid, on teil elus tulnud kohata. Jah, mina olen osa võtnud kõikidest Nõukogude liidus toimunud üle Liidulistest, Vornitoloogilistest, konverentsidest, zoogeograafia kongressidest ja veel mitmetest teistest üritustest. Välismaal olen ma viibinud väga mitmetes Euroopa riikides rahvusvahelistel ornitoloogiakongressidel. No siin võiks välja haarata mõned üksikud episoodid, näiteks oli 1966. aastal Oxfordi ülikoolis, kus toimus 16. rahvusena ornitoloogia kongress sellel kongressil siis see ülemaailmne foorum kasutas juhust, et valida Inglise Kuningliku akadeemias on Royal Society liikmeks Ameerika teadlane professor Ernst Meier. See oli väga pidulik tseremoonia toimus Oxfordi ühes kirikus ja tema pühitseti siis selleks audoktoriks väga piduliku tseremoonia saatel, orelimäng oli seal ladina keeles toimus kõik see asi ja see jättis muidugi väliselt väganisse imposantsema mulje. Kui aga nüüd minna seal puht nii teaduslikude küsimuste juurde, siis need teaduslikud ettekanded, mida niisugust ülemaailmsetel foorumitel peetud näide on olnud hästi palju siin konkreetselt ette tuua mõnda üksikut oleks väga raske, aga eriti need, mis puudutavad minu kitsamat eriala. See on siis ornitoloogia, et seal võiks tuua jällegi ka meie maa siin nõukogude liidus toimunud huvitavaid kohtumisi või ettekannete kuulamisi nendele üleliidulistel konverentsile, kus ma olen osalenud siis looduskaitsest peaks midagi ütlema. Need looduskaitse peaassamblee, et kus ma ka mitmest olen osa võtnud, on väga huvitavaid inimesi minule tuttavaks teinud ja neid ettekanne, mis seal peeti seal eriti rahvusvahelise looduskaitseliidu professor vääri poolt, see oli erialad parasitoloog, Šveitsi teadlane, ta oli sellesama või selle peaassamblee president, mis tema pidas siis loodusaegsete Lutscasse praegu selliseid probleeme, sest see oli jällegi üks niisugune väga märkimisväärne. Näib, et tuua veel palju-palju õnne. Professor Kumari. Te olete palju aega ja energiat kulutanud loomastiku kaitse üldse ja tegev olnud punaste raamatute koostamisel. Missugused on teie arvates suurimad ohud, mis tänapäeval ähvardavad inimest, kui liiki järjestage? Need ohud? Jah need ohud on mitmepalgelised kõige suurem oht, kui jätkub senises tempos keskkonna saastamine, kahtlemata see on kõige suurem koht ja selle saastamise all tuleb siin mõista mitte ainult meie joogivee, meie sissehingatava õhu ja meie tervisliku seisukorra ütleme kahjustamist, vaid samuti ka veel mitmeid niisugusi asju, mis mõjuvad inimese psüühikale. Ja minu arvates inimest ohustavad siis mitte ainult need füüsilised tegurid, millest nemad tervist rikuvad, vaid ka need, et inimene kaugeneb loodusest, tekib urbaniseerunud inimene, nagu see suurlinnades on, kus juba mitu inimpõlvkonda ei ole looduse kokku, kuidas sul see muudab inimese väga kalgiks kaalutamise temast kaovad nii-öelda need inimese humaanset omadus, et minu arvates on see ka üks oht tänapäeva inimesele, tänapäeva inimesel on võib-olla veel mitte niivõrdkujust tulevastele põlvkondadele, mille vastu siis maailma looduskaitsja strateegia püüab võidelda, mis tulemusi annab, on raske. Ütelda selgitage, palun mõne sõnaga seda mõistet maailma looduskaitsestrateegia ja missugused vahendid on selle strateegia käsutuses? Maailma looduskaitsestrateegia on püstitatud rahvusvahelise looduskaitseliidu poolt koostöös maailma puutumatu looduse fondiga ja ühinenud rahvaste organisatsiooni keskkonnaprogrammiga. Nagu me mäletame, 1972. aastal toimus Stockholmis keskkonnakaitsealane konverents rahvusvaheline ÜRO tasemel, mis siis pani aluse ühinenud rahvaste organisatsiooni keskkonnaprogrammile. Ühinenud rahvaste organisatsiooni keskkonnaprogramm on niisugune programm, millest osa võtavad peaaegu kõike seda vastu raske ütelda, suurem enamik maailma riike, kaasa arvatud ka Nõukogude Liit, et seda programmi teostada, selleks peavad riigid sinna sisse maksva vastavad summad, nii et see Unep, nagu ta lühendatult nimetatakse, ei ole siis mitte mingisugune platooniline, niisugune heategevprogramm, vaid tõesti niukene programm, mille taga on siis vastavate riikide valitsuste poliitika. Rahvusvaheline looduskaitseliit on siis selle maailma looduskaitsestrateegia nii-öelda teoreetiline isa ja nüüd viimasel, sellel rahval on looduskaitseliidu peaassambleel, mis toimus siis Uus-Meremaal võeti vastu väga ulatuslik resolutsioon selle rahvusvahelise või või maailma looduskaitsestrateegia ellurakendamiseks, nii et ühesõnaga, selle taga on siis maailma riikide valitsused ja et seda edukalt ellu rakendada, selleks on vaja ainult ühte ja kõige tähtsamad see rahusõja tingimustes on see kõik täiesti savijalgadel olev asi, mis ei lase. Kas teil on nii, et ühesõnaga see maailma looduskaitsestrateegia on vahetult otseselt seotud rahuaja tingimustes töötamisega? Nii et see on siis teine oht mis ähvardab inimest kui liiki Kendaste Kendasteni. Kuidas seda õieti sõnastada, need, seda, seda mõtet, mis mul tekib teid kuulates. Et kumb nendest. Kumba nendest te peate olulisemaks? Mõlendab? No näiteks meie seisukohalt kuulajad meie praeguste kuulajate seisukohalt Jah, asi on nimelt niiviisi, et mõlemad on üksteisega seotud ja läbipõimitud maailma looduskaitsestrateegia ühinenud rahvaste keskkonnaprogramm taotlevad ühti ja samu eesmärke selleks et tulevased põlvkonnad võiksid elada ja töötada saastamata ilmas võiksid juua puhast vett, hingata puhast õhku ja see maailma looduskaitsestrateegia on püstitatud väga huvita deviisi. Et meie ei ole pärandanud maailma oma eellastelt, meie oleme tema laenuks võtnud. Oma lastelt laenuks võtmine tähendab muidugi seda, et praegused põlvkonnad peavad tagasi maksma selle laenu pidanud tulevaste põlvkondade ees on teinud sellel on väga sügav filosoofiline mõte, kui seda lahti mõtestada. See näitab seda, et tõepoolest nii hästi siis maailma looduskaitsestrateegiad kui selle ühinenud rahvaste keskkonnaprogrammi pilgud on suunatud tulevikku, sellepärast et meie ju elame ja töötame selleks, et tulevane maailm võiks normaalselt õnnelikult eksisteerida. Te olete kirjutanud mitmeid raamatuid ja avaldanud artikleid. Olete tuntud hea popularisaator, Ena, ma ei ütle seda mitte teie meelitamiseks ja see ei ole mitte minu mõte. Missugune teie arusaam selle töö vajalikkusest? Minu arusaam populariseerimise vajalikkusest on selline, et seda tööd on vaja kindlasti teha. Ja kõige parem, kui seda tööd teevad need inimesed, kes on vastava teaduse haru spetsialistid. Muidugi mitte kõikidele inimestele ei ole antud, kui nii, võib öelda Anne, et populariseerida aga hea tahtmise juures ja teata harjutamise juures on siiski võimalik oma mõtteid avaldada nii, et sellest saaks aruga laiad rahvahulgad. Ja üldse ma suhtun negatiivselt nendesse teadlastesse, kes arvavad, et võimalikult keeruka terminoloogia taha pugemine võimalikult keerukad laused, et need annavad teadvusele midagi juurde. Ka minu mõte osalised ja need annavad paljud suured teadlased nii hästi praegu või minevikus on öelnud, et Teaduse väärtus ei ole mitte üksi tema sisust, vaid ka väljendites, kuidas seda tehakse teatavaks oma kaasinimestele? Millal ilmub Eesti Punase raamatu populaarne väljaanne? See on niisugune küsimus, mida ma õigupoolest ei tahakski vastata. See on nii palju muret ja vaeva ja küsimusi ja arusaamatusi meile kaela toonud, see tähendab nendele autoritele koostajatel, kes seda raamatut tegid viimase seitsme ja poole aasta jooksul. Et ta on juba habemega küsimus. Ma ei julge öelda, mis on siis selle taga, miks kirjastus valgus ei ole võimeline seda raamatut välja andma. Muidugi, trükitehniliselt on seal tõesti suuri raskusi, see on illustreeritud 98 väga hea värvitahvliga ja need värvitahvleid on joonistanud kunstnik Heldur Viires oma ala suur spetsialist, kui mina vaatasin nende tahvlite tõmmiseid aastapäevad tagasi, olid seal täiesti praagid, nii et niisugusel kujul, nagu nad seal olid trükkivast välja tulnud, ei kõlba mitte kuhugi. Ja muidugi meie siht on siis niisugune tekst oleks illustreeritud vastavate objektide, vastavate taimede ja loomade joonistega värviliste joonistega. Just niisukest joonistega, mis tõepoolest vastavad looduses esinevatele värvidele. Aga see värvide kooskõlla viimine tegelikkusega paistab olevat trükikojas. Eks äärmiselt raske küsimus. Tekst oli juba kõik tehtud, korrektuurid olid käinud, aga siis, kui ta tahvleid seal sain neid näha, siis need ei kõlba mitte kuhugi, nii et ma ei julge öelda, ta on ette nähtud valguse plaanis plaan välja kuulutatud käesoleva aasta teises kvartalis, aga nähtavasti nihkub ta veel edasi. Ja kui palju ma ei tea, aasta lõpul muutub, siis juba oleme siis juba kaheksa-aastase ajaloo ees. Paistab, et siin on tegemist keemiaga, mille ees me oleme, võimetud. Läheme nüüd sellest valdkonnast ära. Kas te olete kohanud Eestis lindu, keda te ei tunne? Jah, niisukesi linde nooruses kohtasin hästi palju ja mida rohkem edasi, seda vähem on neid kohtasid. Aga praegu? Ma ei tea öelda seda, muidugi võin kindlasti öelda, et nisukesi linde on ja eriti on nende häälte hääle mitmes nüanssid, niisugused, mida siiski ei saa täpselt määrata. Aga asi on niisugune, et ornitoloog siiski on niisuguste, teatavate erialaste või professionaalsete kogemustega tema lõpuks selle tundmatu linnu siiski avastab. Olgu pealased, ta jälgib teda, seal vaatab tema lendu binokliga heal kuulatava häält ja lõpuks saab selle aga niisugusi. Linde muidugi on seal jah, neid edaspidi. Aga kas need viimastel aastatel ka on ette tulnud? Ei, viimastel aastatel ei ole siiski olnud seal, nii et no ma pean ütlema, ma olen juba niisuguses eas, et ma saan loodus sama palju või ei käi kahjuks, kuigi see loodus käinud väga meeldib, aga aga ma ainult vähestes kohtades on käinud viimase ajal kas siis Matsalus või, või taevaskojas peamiselt, aga seal on need lennud kõik kastetud. Kas see on tõsi, et rääk rändab jalgsi niimoodi räägitakse? Ja niiviisi räägitakse ja niiviisi on ka mitmetes populaarteaduslikes väljaannetes kirjutatu. Aga see küll tõsi ei ole, nii et tema muidugi jookseb seal jah, seal teatavad maitse, aga lendamine nagu kõikidel teistel lindudel ikka, see, millest me siis tema viib Aafrikasse talvituma. Ikka on olnud kuulda, et ajad pole enam endised. Kas ajad on palju muutunud? See on üks üsna niisugune, kuidas öelda, seal keeruline küsimus. Need, kes praegu on juba minuealised, ütlevad, on muutunud, keskmine põlvkond tunnetab seda vähem ja noored ütlevad, et kõik on korras, et, et ega seal vist ei tulegi, see, kus me elame, jätkub igavesti. Ja kui mina, noor mees olin, Mulle ka näis, et vot see miljöö ja see keskkond ja need inimesed ja üldse ümbrus, kus siis elu veedeti, et see on niisugune, mis püsib igavesti, aga tegelikult muidugi see nii ei ole. Nii nagu kogu looduses muutub ka inimelu inimeste tõekspidamised, inimene inimese Elumen, inimese vaimselt valged ja nii edasi, kõik on muutlikud ja ma arvan, et et see on täiesti loomulik ja seaduspärane nähtus. Et muutub meie ümbrus, muutume ka meie ise. Mõningal määral kindlasti endasti näiteks nagu kuidas väärtuste hindamist endast mõtelda, võtame kasvõi niuksed, minul selle eriala nooruses ma tegelesin peale lindude veel kaste tugevasti botaanikaga ja professor Lippmaa, kui ma olen Tartu üliõpilane seal 30 neljandal-viiendal aastal väga pettunud oli, kui ma mõtlesin, et ma ikka selle botaanika, pane need punkti ja hakkan päris Oretoloogiat tegema. Kas seda võib nimetada väärtuste ümber endale, siis on raske ütelda. Aga siiski, kui inimene mõtleb väga kainelt ja nii ettenägelikult, siis ilmas on väga palju huvitavaid asju ja kõigiga tegeleda ei saa samuti mind vedanud nooruska muusika, nii et ka selle asjaga olen tegelenud päris intensiivselt. Aga lõpuks mingit muusikust muusik jutt või kunstniku helikunstniku minu arust muidugi ei saanud ja ja see on ka seotud teatavate väärtuste ümber endale. Aga need, mis puutub minu kitsamasse erialadesse näiteks Ornitoloogiasse neid hinnanguid ümberhinnanguid peaaegu pole olnud küloneid onutega looduskaitse valdkonnas, sest see on teatavasti üks ääretult keeruline küsimus. Probleemide ring ja see, mis tundus õige olevat seal 50 aastat tagasi, ei ole enam mitte tänapäeval see ja sellel alal muidugi nii mõnedki ümber hinnangud on tulnud teha. Seal vist valdkond ka, kus on ääretult raske teha prognoose. Te ütlesite, et olete tegelenud muusikaga, kas sellest on kasu olnud ka linnulaulude, lindude, häälte ja üldse looduse häälte tundmaõppimisel ja omaksvõtmisel. Sellest on olnud isegi väga suur kasu ja eriti need väikesed laululinnud meie looduse helimeistrid onu, neisse objektid, kus ilma muusikalise võib-olla kuulmised on isegi raske nende hääli uurida, kui ma olin noormees, üliõpilane seal ja võib-olla natuke hiljemgi käisin ma alati metsas, helihark oli mul pidevalt taskus ja ma püüdsin näiteks sedasama musträsta minu lemmiklinnulaulu helidesse märkida ja nootidesse märkida. Ja ega see nii väga halba ei tulnudki. Tolleaegset 30.-te aastate esimese poole päevikud, seal leiame mitmel pool nootidesse märgitud lindude laule. Kas teil on veel, et mismoodi valiti Eesti rahvuslind? On küll rahvusvaheline lennukaitse nõukogu oli teinud esildise, et oleks väga hea, kui linnukaitse huvides iga rahvusvaliks omale rahvuslinnu, niisukese linnuliigi, mis antud rahvusel on kõige iseloom kõige populaarsem, mida kõik tunnevad. Et seda siis kasutada, müttab seal kirja plankettidel ja propagandamaterjalile. No selle töö tegi ära siis looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsioon 1000 960. aastal. Ja meie tegime väikese võistluse korras, nii et saatsime ringkirjad laiali, mis inimesed arvavad. Ja siis väga üllatav oli see, et paljud panid ette suitsupääsu. Nüüd samal ajal oli aga juhtunud, oleks niisugune lugu, et suitsupääsukese oli rahvuslinnuks valinud ka Austria kaks rahvust. No Me teatasime sellest asjatult, me valisime selle muidugi Austria teatas kaasa linnukaitsenõukogusse ja selgus, et meie olime jõudnud nädal või 10 päeva ette Austriast ja selle tõttu meil olid prioriteet. Suitsupääsuke jäi meile rahvuslinnuks ja Austria sai omale. Ma täpselt ei mäleta, missugune linnuolija pääsuke jäigi meile, pääsuke on tõesti üks niisugune suitsupääsuke nimelt niisugune lind, kes on ikka ülipopulaarne meie rasvases May, tea, et keegi üldse ei tunneks teda ja tema toredat kena vidinat nii kodus seal. Kuidas sa teed, istub kuskil telefonid Raadil või või seal kuskil suitsutare ees kuskil väljapaistval kohal, see on ikka tõesti tõeline rahvuslind, tõesti, meie, meie rahva lemmik. Kas te olete kunagi ärganud, lakkas, kus on suitsupääsukeste pesa? Jaa, olen küll nooruses päris palju, isegi äris palju osutav ja lendavad sisse-välja, söövad seal poegi seal, nii et väga tore vaatepilt meie rahvuslinde. Millega te praegu olete hõivatud? Praegu olen mina hõivatud peamiselt 18. rahvusvahelise ornitoloogia kongressi töödega. See kongress toimub siis augustikuus Moskvas ja mina olen katsele kongressiorgkomitee liige ja pean sedasin koordineeriva nõukogude balti vabariikide ulatuses. See oleks väga suur ettevõte. See kongress, rahvusvaheline ornitoloogiakongress Nõukogude liidus toimub esmakordselt varem seda siin ei ole olnud ja selle tõttu muidugi meie nõukogude ornitoloogid oleme väga hõivatud, kõik nende eeltöödega võimalikult hästi korda läheks. On teil kavas seal kongressil ka endal ettekanne pidada? Jah, mina sain niisuguse austava ettepaneku osaliseks kõnelda seal avaplenaaristungil kõige esimesena esimesena, selleks antakse mulle terve tund, muidu need ettekanded on 115 kuni 20 minutit, aga see käsitud nii väga suurt ulatuslikku ajaloolist teemat, mille pealkiri oleks siis vene ja nõukogude ornitoloogide, palus pale Argsilase regioonid zoogeograafiasse. See on muidugi võib-olla tundub väga niisugune keeruline pealkiri, aga ühesõnaga tema tegeleb siis niisuguste küsimustega. Mida siis meie Maasel, Nõukogude Liit antud ajal läänepiirist etaja Põhja-Jäämerest lõunasse selle, sellel suurel maa-alal on tehtud ornitoloogide poolt temad zoogeograafiliste sidemete välja seal muidugi see oli väga raske teema, ma töötan sellega peaaegu viis aastat või vähemalt neli ja pool aastat ja nüüd on see ettekanne siis valmis ja ja tuleb seal siis esimese plenaaristungil ettekandmisele. Ja kuhu te kavatsete nüüd viimane küsimus veel tänavu kevadel teha oma esimese linnuretke või on see juba tehtud? Ei ole küll tehtud, talv on väga lumerohke olnud ja mina vana inimene muidugi oleks võinud seda teha. Kõige esimene teen ma kindlasti oma suvekodusse sinna Ahja jõe kanti, aga tõeline peaministriretk toimub Musta mere looduskaitsealale maikuu esimesel poolel. Seal asunud pesitsema sihukese supp, arktiline linnuliik, nagu seda on hahk muidugi täielik ime ja tahan siis oma silmadega näha. Hähka pesitseb seal viimase viie-kuue aasta jooksul ja praegu on juba oma 15 või 20 paari seal muidugi 19-le täiesti täiesti niisugune senikuulmata nähtus ja tahaks seda oma silmadega vaadata. Nii et on kokkulepe Mustamäe looduskaitsealaga. Maikuu esimesel poolel sõidame nädalaks ajaks sinna sealse. Kas te aprillikuu sees Matsalusse ei kavatse minna? Aprilli luikede läbi? Nojah, see on üks tore asi, on seal korduvalt käinud ja selle? Jah, aga siis oli ees minul aprilli keskel 13.-st kuni 15 aprillini toimub Kaunases lindude rände uurimise Balti komisjoni plenaaristung. Ja mina kui selle komisjoni esimees pean Kaunases muidugi olema ja selle päevakorras on siis nõukogude balti vabariikide punased raamatud, nii et sellest ma puududa ei saa, kui siis pärast seda avaneb, seal võib olla kuni maini, siis meelsasti läheksin, aga ma kindlasti praegu ei julge ütelda.