Kuidas võiks alata saade, mis kannab sellist pealkirja? Võiks hüüda hulgakesi laululava kaare alt mikrofoni ta elagu. Täna saab 60 täis arhitektuuri akustikaspetsialist. Eesti NSV teeneline teadlane, arhitektuuri doktor, professor Helmut Oruvee. Paraku ei kajaks see elada laskmine läbi mikrofoni helilindi saatja eetri ja teie vastuvõtja enam nii võimsalt. Seepärast alustagem lihtsalt. Professor Oruvee kui te tahaksite ajada erialast juttu teise arhitektuuri doktoriga kui lähedale või kaugele tuleks sõita? Kuna arhitektuur on nii lai mõiste ja lai tegevusala siis selle alakraadiga mehi on muidugi mitmesuguseid. Ja ega väga vist kaugele pole vaja sõita, sest meil on olemas ka vabariigis nüüd teine arhitektuuri doktor kuigi tema eriala linnaehitus, nii et ikkagi muidugi mitte niisugusel piirimaal nagu mina seda olen teinud oma töödega. Just arhitektuuri akustika loetakse nagu tehnikateaduste arhitektuuri piirimaadel. Aga kui sama küsimus oleks esitatud akustikaspetsialisti kohta Üldiselt on nii, et arhitektuuridoktoreid, akustikuid vist mina ei tea kedagi peale praegu enda, sest seniste kogemuste põhjal kõik teised, kes tegelevad sel alal on kas ümber spetsialiseerunud ehitusinsenerid või siis füüsikud. Eestis tähendab, Eestis võiks öelda, polegi olemas taolisi, aga näiteks Soomes üle lahe. Teame niisuguseid juhtumeid kus arhitekt töötab praktikuna ja töötab akustikuna ühtlasi omamata teaduslikku kraadi. Isegi. Ja samuti võib öelda, et ka Moskvas praegu põhiline tegevus läinud nagu ehitusinseneride ümber spetsialiseerumise kujul. Arhitektuuri akustiku elukutse on siis harv ja haruldane, aga millest tuleneb see harukordsus? See harukordsus tuleneb sellest, et see teadusharu ise on võrdlemisi noor. Kui me tuletame meelde selle sajandi kahekümnendaid aastaid, siis võib öelda niimoodi, et alus pandi alles kuskil 80.-te aastate lõpus ja selle alusepanek oli seotud just raadiolevi ja raadiostuudiot ehitamisega. No veel mõni aastakümmet edasi ja selle teaduse edasine areng oli seotud muidugi ma kontserdisaalidega rohkem, sest seni ehitatud saalid olid kõik kogemuste põhjal rohkem tehtud, aga teooria nagu sellist veel ei olnudki. Kas eelmiste sajandite teatrisaalid? Ooperit ja kõik on sündinud akustiku osavõtuta. No võib öelda, et need ajaloolised saalid, kus me väga kõrgelt hindame akustikat on sündinud tõepoolest ilma sellise teoreetiku akustika osavõtul. Aga nende nende edu on nähtavasti seotud sellega, et omal ajal hoopis rohkem arvestati kogemusi, jälgiti eelkäijate tööd ja hinnata seda hoopis teisiti kui tänapäeval. Mõnikord tuleb välja paradoksaalne olukord, et need saalid, mis on ehitatud teooria järgi, on kehvemad kui need, mis on kogemuste põhjal ehitatud. Miks ja millal te huvituksite just sellest erialast, millede väliselt? See näib olevat päris juhus oli nimelt niiviisi, et kui ma veel õppisin arhitektuuritudengina TPI-s ja sattusin ehituspraktikale suvevaheajal ja sattusin raadiomaja ehitusele hakkasid mind huvitama sealsed imelikud konstruktsioonid tähendab missa seintele paigutatud sellises vana raadiomaja raadiomaja ja ja hakkasin neid asju siis uurima, hakkasin kirjandust hankima, sellel teemal polnud muidugi midagi lugeda ei vene keeles ega ka eestikeelse ammugi mitte. No lõpuks leidsime inglise keeles ja siis tegin ma väikese, isegi referaadi, mille ma siis hüüti liinis ette kandsin isegi auhinna, sain. Need olid siis igasugused lainelised ja ja auklikud paneelid seal, mis stuudio seintele. Ja auklikud paneelid ja silinderpinnad mitmesugused. Nende kohta tõepoolest ei olnud mitte midagi kuskilt lugeda. Ja muidugi edasi läks juba niiviisi, et mind suunati peale lõpetamist TPI juurde. Seal aga paari aasta möödudes selgus, et on vaja õppida edasi aspirantuuris. Aspirantuuris oli nagu teema juba sellega olemas. Õppisin Leningradist, Leningradis oli muidugi põhiliselt rohkem kirjandust võimalik saada ja teiseks muidugi ka siis täiesti välja lülitada. Igapäevast elu probleemidest läks asi kaunis ladusasti, nii et kuskil 54. aastal ma olin juba siis lõpetanud aspirantuuri. Kas Leningrad on liidus ainus koht, kus seda haruldast eriala õppida saab? Ega seda siis tegelikult erialana sealgi polnud, ega minu juhendaja polnud spetsialist, ta oli võrdlemisi laia silmaringiga mees ja tundis huvi üldse ehitusfüüsika vastu mille ühe osana kartuliakustika on tuntud. See oli siis professor Hoffmann. Nüüd võib öelda, et Leningrad ei ole selline keskus. Õigem on öelda moskva suurim keskus paevusest tegelikult Moskvas asub ju üleliiduline ehitusfüüsika niisugune instituut, kus on akustika laboratoorium olemas. Kus on olnud kõige keerukamad ja ühtlasi kõige huvipakkuvamad objektid? Minule tuli esimese niisuguse suurema ülesandena kohe lahendada Tallinna ja Vilniuse laululava akustika probleemid. Koostöös minu endise diplomitöö juhendaja Alar Kotli, ka meil õnnestus hästi Tallinna laululava projekteerimine. Meil oli võimalik seda teha otsekohe katsetuste teel, mitmes variandis ehitatud mudelitel ja oli võimalik esmakordselt ka natukene tõestada juba veidi kindlamal tasemel, kui ainult teoreetiliselt selle variandi eeliseid. No peale selle siis kohe Vilniuse laululavaga paralleelselt käis siis ka juba Tallinna televisioonistuudio projekteerimine. Kui on käsil sellise suure kontserthoone või kontserdiehituse projekteerimine, millises staadiumis lülitub töösse akustikaspetsialist? Olukord on selline, et tegelikult peaks lülitama projekteerimistesse akustikaspetsialist juba võrdlemisi varakult. Tähendab siis, kui otsustatakse selle hoone gabariidid, selle hoone kubatuur, selle hoone proportsioonid ja kuju, sest hilisem sekkumine harilikult näitab seda, see on juba see toimub juba võrdlemisi suurte kulutustega või ei ole hoopiski võimalik enam midagi ette võtta. Niisugust niisugust näidet pole meil kaugelt otsida. Meile küllaltki hästi tuntud Soome kontserdisaal Finlandia talo. Sellega ollakse nüüd väga mures ja hädas, sest tema akustika ikkagi vile rahulda peale mitmekordseid juba ümberehitusse, plaane ja ettevõtmisi. Siin on näide selle kohta, et arhitekt töötas võrdlemisi kaua ja üksinda ainult intuitiivselt muidugi ka tänu sellele, et ta oli võrdlemisi suurte kogemustega mees ja tal seni oli väga palju õnnestumise olnud mainida siin harva laadapäeva kõrge selles mõttes, et arhitekt nüüd jõuame, puhul on tegemist väga-väga hästi, aga kõrge erutatsioon tasemega ja tal on tõesti olnud õnne taolist tähendab saal ehituste püstitamisel ja võib-olla niimoodi, et see oli isegi võib-olla esimene ebaõnnestumine tema elu jooksul. Kui palju võib usaldada siis fantaasiate intuitsiooni ja millises osas tuleb toetada juba kogemusele arvestustele? Kui fantaasiat üldse hinnata, siis minu arvates ruumi akustikas on siin muidugi väga siiski kindlad piirid. Asi seisab selles, et akustika kui ruumi nähtus on väga tihedalt seotud üldiste ruumi parameetritega ja, ja selles mõttes on eriti oluline osata tähendab tunnetada siin nii-öelda proportsioone, tunnetada selle kuju mõju hilisemale akustikale ja isegi mitte mõnikord ei anna seda graafiline arvestus, vaid tuleb lihtsalt kontrollida mudelit hotell. Ja, ja selles mõttes ütleme, see fantaasia mõnikord tõesti lihtsalt on teinud palju paha, tahetakse millegipärast just olla erinev oma eelkäijatest, mitte arvestava neid valusaid kogemusi, mis on olnud ja teha midagi täiesti omamoodi, uutmoodi, aga kui ta on kontrollimata ja kui sellel ei ole veel alust teadusliku alus, siis võib muidugi väga halvasti lõppeda. Aga kuidas sündis Tallinna laululava selline kuju, kuigi ka see on erinev eelkäijatest see kuju, mida me praegu mere ääres näeme? See kuju oli tuli välja, tähendab töö käigus alguses oli Alar Kotli ettepanek, see oli tema nimelt ka konkursitöös välja toodud. Et see pidi olema tavalise kõlakoja, tähendab nii-öelda kujuga. Aga arutades temaga neid küsimusi, me jõudsime lõpuks ühiselt sellisele järeldusele, et masskoorile ei ole selline kõlakoja vorm vastuvõetav, sellepärast et masskoori spetsiifika on hoopis teistsugune, tema paigutus juba lavale on teistsugune. Ja tuli hakata neid probleeme tõsiselt uurima. Kuna kuskil maailmas seda ei olnud seni tehtud, siis tuli seda teha minul, mul tuli siin ka appi võtta mitmesuguseid tähendab tehnilisi vahendeid, selleks et otsustada palju küsimusi, mis on seotud masskoori ettekannetega ja minu nii-öelda edaspidise töö üks niisugune tähtsamaid osi oligi mask, kooriteooria või nii-öelda mass, koori akustilist tingimuste väljatöötamine. See oli ka mul doktoritöös üheks tõsisemaks peatükiks. See kuju kujunes meil osalt katsetustega, osalt aga muidugi ka niisuguste tähelepanekute alusel, kusjuures oli selge, et see kuju peab olema kahe kõverusega, mitte ühe kõverusega pind. Ja kuna see sobis ka hästi konstruktsioonilist ettepanekutega, nimelt just tross konstruktsioon ja rippkandja süsteemiga, siis olime sellest nagu isegi veidi üllatatud, et see nii häid tulemusi andis. Meil oli paralleelselt kaalumisel ka teine kuju, lihtsam staadioni kate tüüpi. See andis märgatavat muidugi nigela maid tulemusi. Laululava vaadates ei saa kuidagi öelda, et see on arvestustöö, vaid sulle tundub, et tegemist on kunstiteosega. Seda küll, muidugi siin on ka ikkagi muidugi möödalaskmisega ei saa olla täiesti rahul sajaprotsendiliselt ma mõtlen just TEMA arhitektuurilist külge, siin oleks võinud mõningasi olla teisiti, aga siiski kokkuvõttes ta on omapärane ja unikaalne ehitus. Ja kui teda nüüd püüti veel rakendada ka teise kohta teise linna, ega seegi polnud võib-olla see kõige õigem ettevõtmine, mõtlete, mõtlen Vilniuse lava selle täpselt samasuguse kujuga, tähendab, lahendus erineb ainult oma külg, mis elementide poolest. Ja teiseks ta ei olnud tegelikult mõeldud sellisele horisontaalselle, võiks võtta praktiliselt pinnale nagu Vilniuses vaid ikkagi tõusuga profiilile, nii nagu ta meil on. Nii et võiks öelda niimoodi, et meil on ta muidugi paremini sobitatud olemasolevasse keskkonda kui, kui Vilniuses. Kas meil ka kõlab laul paremini kui Vilniuses? Seda, seda, seda võib öelda küll, et ta kõlab ka paremini ja vähemalt see heli toitumas või tähendab tugevus üle välja on kindlasti ühtlasem kui Vilniuses. Kui palju tuli teha katseid ja mõõtmisi enne laululava ehitamist? Neid mõõtmisi oli, võiks öelda kolm seeriat, esimene seeria mõõtmisi ja katsetusi tehti päris lihtsatele analoogmudelitel, isegi valgus sai siin kasutatud sel väikesel väikesel mudelil. Seejärel kasutasime ära TPIs ehitatud konstruktsioonimudelit, mis oli juba päris suures mastaabis ehitatud ja millele sai juurde siis konstrueerida akustilise pinna. Siis juba tuli meile, nagu on see veendumus, et niisugune konstruktsioon sobib. Ja teiseks andis see mudel meile juba ka aimu, et tõesti meil on, tähendab õige tee selle, see mass kooriteooria osas, et me olime õigesti tähendab kujutanud ette selle heli levikust tekkivaid probleeme üldse. Lauluväljakul. Nende probleemidega seni ei oldud ju tegeldud kusagil maailmas. See oli jah, tõesti tuli meil esmakordselt lahendada ja see oli muidugi võib-olla see kõige tõsisem samm, mis sai üldse astutud, ütleme selles ka sellest tulevas erialast. Nii palju siis Tallinna laululavast, võib-olla veel teistest töödest. Mille juures te olete üheks autoriks olnud. Kui on teada-tuntud töödest, Vanemuine kindlasti vist. Ja Vanemuine kahjuks ei kuulu nüüd nende objektide hulka, kus võiks täiesti rahule jääda, kui ma neile. Kui ma nüüd nimetaksin neli õnnestumist Eestist, siis ma nimetaksin peale laululava Tartu riikliku ülikoolilauda rekonstrueerimist kus oli probleeme kuhjaga. Vahepeal isegi kerkis küsimus, et kas teda üldse täpselt sama sama taastada või mitte, milles need probleemid seisnes? Võhikule mõistetav probleem seisnes isegi taolistes detailide lahendus, nagu on seda sambad rõdu all ja samuti lagi, lae konstruktsioon. Siis me jõudsime tulemuseni, et mitte ainult pind ei ole oluline akustika mõttes, vaid konstruktsioon ja palju kaugemalt, palju sügavamalt, kuna see töötab kaasa terviklikult. Teisena ma nimetaksin võib-olla jõhvi kultuurimaja, kus minu osavõtt oli küll võrdlemisi põgus, kuid siiski õnnestus saavutada üldkultuurimajade osas enam-vähem rahuldav tulemus. Ja edasi Ugala teatrit ühte viimast meie ettevõtmist, kus meil oli küllaltki tihe kontakt, eriti ruumi kujundaga ja ka samuti arhitektiga ja kus õnnestus sisse viia selliseid mõtteid, mis on viimasel ajal tähendab nii rõhutatud teoorias ja praktikas. Ja, ja võib öelda, et teatalise vaatamata sellele, et ta on mõeldud draamateatriks, on siiski näidanud ka võimalusi et seal võib muusikat teha ja, ja on küllaltki vastuvõetava akustikaga Need objektid siis peale laululava oleksid kõige rohkem õnnestunud, kus täielikult rahul olla samuti ei saa, on meie spordi ja kultuuripalee kus kahjuks ei teostunud autorite mõtted täiel määral, sellepärast et lagi ei tulnud välja selline nagu tegelikult taolist pidanud olema. Ja teadagi, sellise suure kuulajaskonna puhul, nagu siin, linnahallis meil on 6000 maksimaalselt ei ole võimalik loomulik akustika enam, kuid sellele peale vaatamata mudelitel sai proovitud võimalusi ja, ja, ja oli ka soove, et seal võiks korraldada näiteks kas või kooride eelproove laulupeo eel ja nii edasi ja ka loomulik akustika mingil määral peaks seal olema ilma võimendus ilma võimenduseta. Ning kahjuks kukkus niimoodi välja, et lae ehitamisel ei olnud võimalik neid materjali saada sellisel kujul, nagu oleks vaja olnud ja, ja praegusel kujul ta ikkagi sobib ainult tehisakustikaga kasutamiseks. On seda puudust edaspidi võimalik kõrvaldada või on juba hilja? Ma arvan, et seda vaste siis, kui on võimalik kõrvaldada, aga jah, kõik on seotud muidugi täiendavate ümberehitustega tülikate ümberehitustega. Veel, ma nimetaksin õnnestumiste hulka veidi kaugemalt, Vilniuse tähendab laulda lavama, nimetasin pilisi ooperiteatrit, ka selle mudeli katsetus tuli meil siin läbi viia ja tulemus on rõõmustav, eriti sellepärast, et selle teatri puhul on tegemist rekonstruktsiooniga ja julgesime muuta tema esialgset kuju ja julgesime teha ettepaneku tema parendamise suunas ja nüüd tulemus oli üpris rõõmustav ja seniajani vähemalt on kõik rahule jäänud, kui vana see oli, see oli, see oli üpris sajandivahetusest pärinev ehitus, taon ehitatud, sõidame aurit stiilis, aga tema avarii tõttu, ühesõnaga ta põles ja selle tagajärjel tuli ta täiesti uuesti rekonstrueerida ja saal sai täie saal oli, saal oli varem, tähendab tundetu tuntud halva akustika poolest sai täiesti uue kuju ja, ja uue kujunduse, mistõttu tähendab ka siis akustika paranes tunduval määral. Kui võtta veel kaugemalt näiteid, siis samuti paneveesise diaatriga akustikaga võib jääda rahule Leedu NSVs ja samuti ka Saraatovi konservatooriumi ooperisaaliga kus toimus samuti rekonstruktsioon ja see oli akustikale kasuks. Kas te olete kõigis nimetatud kaugetes kohtades ka ise viibinud etendusel või kontserdil? Olen küll jah, olen küll. Kõige kaugem koht on veel seegi mul olnud Siberist Tomsk aga seal ma kahjuks etendusel ei ole olnud. Seal mõeldud koha peal olin. Teerimisel ja ja enesetunne, autori enesetunne. Kas kas siin on ka mingi loomisrõõmuhetk, kui, kui istud saalis ja Kahtlemata see, see hetk on olemas ja see oli mulle eriti tugevalid pilissis. Te ainult võib-olla sellepärast, et hetk oli pidulik, see oli avaetendus ja nii edasi. Kuid ka hiljem, kui ma olen seal olnud, ikkagi tunnetan, et asi on korras ja, ja see ei jäta muidugi hea tunde. Samuti, ma võin öelda Ugalas olles, mulle tundub seal selle lahendusega võib täiesti rahul olla, vähemalt praegu kui mitteajad ei muutu ja kui esitate uusi nõudeid. Nii ma võin näiteks öelda, et Tallinna raadiomaja raadioteatri rekonstrueerimisega juhtus selline lugu. Et teda projekteeriti kaunis kaua siis seda ehitati veel kauem. Vahepeal muutusid tingimused ja soovid vahepeal tulikvaad, roheli ja nii edasi ja on muidugi siis ei saa enam öelda, et nüüd oleks meie mõtted võimalik nüüd sinna juurde panna niimoodi juba alguses, kohe arvestades tulevikku nii kaugele ette. Ja see on harilikult ka arhitektid töös väga raske Asinejalt projekteerida mitte tänase, vaid homse ja ülehomse päeva jaoks. Ja ka siin on väga palju muudatusi alati ja muutusi võimalikud. Ja nii näiteks ka võib öelda, praegusel ajal on ju väga laialt võimalik rakendada juba mudel katsetel igasugust tehnikat, sealhulgas ka raale ja nii edasi. Ja see kahtlemata loob hoopis uued võimalused taoliste asjade projekteerimisel. Kui seda varem oli. Mul on olnud kokkupuuteid siin naabritega, kes väga tõsiselt praegu tunnevad muret Helsingi uue ooperiteatri akustika üle. Ka nemad on teinud neid katseid mudelitel ja küllaltki palju on tehtud järeldusi, mis seni aja nagu ei ole eriti tuntud olnud. Ja ma arvan ka, et kui meie peaksime saama oma uue ooperiteatriga nii kaugele, et meil ta tuleb uus ja ehitame tõepoolest välja et siis on kahtlemata jällegi vajalik minna mudelite peale. See loob ikka niisuguse kindluse, milleta ei saa ilma ilma tähendab hakkama. Millised külastatud ehitused ja saalid, ükskõik kus maailmas on teile kui arhitektuuri akustikale? Sügavamat muljet avaldanud, mulle on jäänud meelde mitmed saalid. Kõigepealt võib-olla Puka arestist. Bukarestis on olemas üks huvitava kujuga saal, see on peaaegu ümmargune ja näib olevat nagu vasturääkiv kõikidele seni tunnustatud seisukohtadele, et saal ei tohi olla ümmargune. Millegipärast tähendab selles saalis ja muidugi on ka teada, mispärast seal on üsna head tingimused kontsertideks. Mulje jättis see küllaltki hea elamuse. On üks näide. Ja mispärast on see ümmargune 100-l, just see? Missugune see on, see on nii hästi. Aga see on saavutatud lae abil ja samuti seinte küllaltki huvitav oligenda Saabil samuti ka selle orkestri enda paigutuse abil. Teine saal, mis mulle on meelde jäänud, on Beethoveni nimeline kontserdisaal Bonnis. See on, võiks öelda saali põhiplaanis samuti mitte täisnurkne, vaid on ka ovaalse kujuga võrdlemisi väikese põrandatõusuga, ja ehkki väikesemahuline saal, kuid kõlab hästi. Siin on muidugi ka tähendab teada, mis siin on põhjuseks, põhjuseks on muidugi jällegi ehitusmaterjalid. Ja samuti võib ütelda ka, et siin on osavasti lahendatud lagi terviklikult üldse nagu, ütleme siis mahuliste elementidega võimaldab palju peegeldusi ja nii edasi. No esialgu rohkem mul ei tulegi meelde. Finlandia kohta võin ma niipalju öelda, et seal on tõepoolest probleeme, on selles osas, et üle saali kõikjal ei ole kohad ühtlased ja peale selle jätab soovida, jätab soovida muusikaline sära, kaduma läheb kuidagi viiulite niisugune, eks ole, kõrged helid ja seal hakkavad domineerima hoopis teised pillid vaskpillid tagantpoolt ja see on üks raskemaid probleeme, siis nähtavasti on võimatu peaaegu et nii lahendada projektis ainult pliiatsi paberi abil. Seda peab katsetama ja eelkõige muidugi mudelil. Missuguse osa teie ajast võtab või neelab või röövib pedagoogitöö, ma ei tea, missugust verbi kasutada, mis oleks õige? Eks elu olegi niimoodi läinud, et see põhitöö ikkagi on pedagoogitöö ja see on arhitektuuripedagoogina praegu. Kuigi ma olen ka olnud 17 aastat tegev TPIs arhitektuurikateedris, siis praegu muidugi siin sellel tööpostil on ikkagi peamine töö on ikka õppe-kasvatustöö ja seejuures arvestades olukorda, et meil on õppejõudude kaader küllaltki piiratud, jätkub igatahes tegemist ja olen kujunenud välja võrdlemisi universaalseks niisuguse õppejõuks, kellel tuleb lugeda väga erinevaid distsipliine. Ehitusfüüsika on ainult üks väike osa sellest. Mul tuleb tegeleda siin näiteks tüpoloogia, aga see on õpetus hoone tüüpidest. Ma olen küll rohkem spetsialiseerunud saale ehitustele, kuid sealhulgas tuleb ka teisi asju vaadata. Ja ma olen ka sunnitud olnud spetsialiseerunud isegi mingil määral ajaloole. Selles mõttes, et ma vaatlen siin linnade arengut ja, ja linnaehituse ajalugu ka selle ala, ütleme niimoodi läbitöötamine ei ole ju väga lihtne ja kerge. Ja samuti muidugi projektide juhendamine. Kusjuures neid projekte on igasugust igasugusel teemal, ühesõnaga siin on vaja universaalsust. Ma peale selle muidugi oponeerimine mõnikord vahetevahel tuleb seda ette otsitakse arhitektuuri alal, ei ole lihtsalt neid doktoreid kuigi palju ja tuleb võtta töid läbivaatamisele, mis ei ole üldsegi minu erialaga seotud. See võtab teinekord muidugi palju rohkem aega, tuleb süveneda, aga siiski noh, tuleb, tuleb, sellega tuleb leppida, et niisugused ülesanded tulevad. No meil on siin aeg-ajalt ja iga aasta toimuvad üleliidulised ülevaatus, et kus me esitame oma töid. Need toimivad igal aastal erinevas linnas, erineva kooli juures, seal tuleb olla siis oma tööde kaitsjaks. Seal tuleb olla ka mõne komisjoni esimeheks, kes vaatab läbi teatud, ütleme, seal ala või teatud piirkonna tööd ja seal on igasuguseid töid, nii et see eriala ja see koht nõuab tõesti väga suurt mitmekülgsust. Näiteks möödunud aastal oli meil väga edukas esinemine meie töödega Voronežis kus Ma isegi ei mäleta, et me varemeid oleksime nii edukalt esinenud. Meie saime oma ühe tööga kiituse osaliseks. Üks diplomitöö oli tehtud teemal arhitektide maja Tallinna vanalinna, mis võeti nii hästi vastu, seal leiti, et see väärib erilist tähelepanu, kui ta niivõrd hästi sobib selle vanalinnaga ja nii edasi. Muidugi sellest tulemusteni jõudmine, see on seal tükktööde tegemist ja nendel ülevaatust, harilikult me siis ka kohtume teiste koolide esindajatega ja seal on harilikult toimuvad arutelud ja seal vaieldakse arhitektuurisuuna üle. Eriti praegu on väga põnev, kuhu ta lõpuks siis pöördub? On ju nii palju igasuguseid stiili, katsetusi ja, ja proovimisi praegu on teatud ummik isegi tekkinud selles osas ja selles mõttes ka on vaja muidugi, et koolis oleks selgem jooned, kool ei pööraks oma nii-öelda tuulelipu nii kergesti sinnapoole, kus parajasti mujal tuul puhub. Õigus, niigi moevool tuleb esile. Milline on teie suhe muusikasse? Suhe muusikasse on, võib öelda päris otsene, sellepärast et minu hobiks on nii-öelda koorilaul olnud ja ma võin ennast lugeda kahe kooli asutajaks liikmeks. Üks nendest on siis vanem sealsest TPI akadeemiline meeskoor mille asutasime koos Arvo Ratassepaga ja veel palju mehi nende peale. Nende ja teine koor on Teaduste Akadeemia meeskoor, kes esimene dirigent tuli Kallikorm esimendilikuma, dirigent Kallikorm teastakadeem meeskonnas olema 25 aastat kaasa laulnud ja meil oli muidugi juubel ja selle kooliga käisime ka möödunud suvel Turu laulufestivalil kus meil oli võimalus proovida sealse kontserdisaali võrdlemisi head akustikat. Nii ma võin üldse öelda, et selle koorile tänu olen ma võlgu palju sest õnnestunud astuda kontakti vahetult esineja rollis. Mitmete saalide akustiliste omadustega. Ka nende saalidega, mida te ise olete aidanud. Ja ka nende saalidega ja mõnikord on muidugi olnud pettuda väiksed sest üldse akustika hinnang saab alati olla kahepoolne, kuulaja-vaatajapoolne ja esinejapoolne ja muidugi tarvitse katta. Aga mõlemad oleksid siiski olulised või kuidas? Kahtlemata mõlemad on olulised selle saavutamine, see on tükk tööd.