Žürii otsustas anda tänavuse auhinna lilli luugile novelli kolhoosi, mis ja Tauno Vahteri le novelli taevast Tartu kohal eest. Žürii esimees Maarja Kangro. Mõlemad novellid on omamoodi retrolood. Lilli luugi lugu algab 1988. aasta sügisel. Näeme 80.-te lõpu kolhoosi reaalsust läbi teismeliste tüdrukute silmade. Tauno Vahteri lugu räägib vaimukalt tudengiaastavahetusest 90.-te Tartus. Autorid iseloomustab kaasahaarav sümpaatselt irooniline jutustamisviis intelligentne kergus. Aga peamine polnud siin siiski ajastu oskuslik taasloomine. Tähtis on ikka see, kuidas kasutatakse keelt, kuidas osatakse jutustada ja karaktereid esitada. Kas loost kerkib esile mingi üldistus kui huvitavana autori hoiak, mis paistab tekstikoest ja mõttekäikudest? Laureaat Tauno Vahter ütles, et kirjanikuna pakuvad talle huvi erinevused inimeste vahel. Maailmavaadete põrkumine ja näiliselt juhuslikest kohtumistest arenevad sündmuste ahelad. Novelli taevas, Tartu kohale peab Vahter ise klassikalise teekonna loo töötluseks. Kaks tegelast antud juhul 90.-te lõpu Tartus vana-aasta õhtul otsivad parimat võimalust õhtut mööda saata ka selle jooksul, siis kohtuvad erinevate inimestega, avaldavad arvamust asjade kohta, mille kohta tingimata ei pea arvamust avaldama ja kuulevad teiste inimeste arvamusi enda kohta. Tegelaskujud vormuvad elu jooksul tehtud tähelepanekutest, mida Vahter ise nimetab igapäevaseks erilisuseks. Ka rohkem on minu jaoks tegemist sellise riiuliga, kuhu ma olen elu jooksul harjumuseks saanud, talletada pisikesi juhtumeid, nähtud inimtüüpe iseloomulikke lausekatkeid ja kuidagi ongi mul meeldima hakanud see variant, et ma võtan täiesti erinevatelt riiulitelt siis ühe killukese ja panen selle kokku teiselt riiulilt pärit juhtumi inimtüübi või muu killukesega ja ja nii need asjad kipuvadki lõpuks sündima. Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971.-st aastast ning see on maailma üks vanimaid järjepidevalt välja antavaid novelliauhindu.