Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, teise märtsi. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Peaminister Kaja Kallas ütles vikerraadio saates stuudios on peaminister, et kui nakatumisnäitajad ei lange, võib arutuse alla tulla ka liikumiskeelu kehtestamine. Kui me seda nakatumiskordajat alla selle ühe, mis on vajalik, et, et meil neid nakatunuid enam peale ei tule, siis me oleme sunnitud võtma ka karmimad meetmed kasutusele. Valitsus arutab praegu uusi piiranguid koroonaviiruse leviku peatamiseks, laual on kõik senised teadusnõukoja soovitused, näiteks spordiklubide sulgemine, kaubanduskeskuste kinnipanek ja muu. Tallinn alustab viiruse leviku peatamiseks oma maski kampaaniat. Mask hakataks jälle jagama inimestele. Eelmise kampaania käigus jagasime umbes miljon maske. Prokuratuur ei kiirusta eileõhtuse võhma laste pussitamise juhtumisi järeldusi tegema. Selles osas võtab seisukohamenetluses kindlasti ekspert, milline oli selle naise vaimne tervis selle teo toimepanemise ajal. Eesti president Kersti Kaljulaid on visiidil Lätis. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis määrus, millega keelati takse meie sidevõrkudes ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara. Homme on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Sooja tuleb kolm kuni kaheksa kraadi. Valitsus kaalub täiendavaid meetmeid koroonaviiruse kiire leviku peatamiseks. Sellest rääkis peaminister Kaja Kallas vikerraadio saates. Stuudios on peaminister. Tõnu Karjatse teeb kokkuvõtte. Peaministri sõnul näitab märtsikuu, kas me suudame nakatumiskõverad tallata poole suunata. Praegust seisu hindab peaminister meditsiinisüsteemile juba ohtlikuks, seetõttu tuleb karmistada ühiskondlikke reegleid. Probleemkohaks on noored, kes ei põe haigust ka raskelt ja suhtuvad sellesse niisiis lihtsamalt. Oluliselt on vähenenud nakatumine aga eakate hulgas, sellele on kaasa aidanud vaktsineerimine, ütles Kallas. Peaministri sõnul võib valitsus kasutusele võtta ka täieliku liikumiskeelu, nagu seda on olnud ka teistes riikides. See nüüd ongi lähinädalate küsimus, et kui me seda püstloodis üles minevat viiruse kõverat allapoole käänatud ei saa, ehk siis me ei saa seda nakatumiskordajat alla selle ühe, mis on vajalik, et meil neid nakatunuid enam peale ei tule, siis siis me oleme sunnitud tõepoolest võtma ka karmimad meetmed kasutusele. Samuti on valitsus arutanud, kuidas paremini selgeks teha maski kandmise vajadust. Maski kandmise kohustus on juba kehtestatud, aga järelevalve selle üle võiks olla parem ja me arutasime, et selleks peab muutma nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, et seda rakendada, ja valitsuses valitses küll üksmeel, et selle muudatusega tuleb kiiresti edasi minna, et seda saaks jõustada paremini. Tõsine on aga lugu laste haridusega, tõdes peaminister, sest epideemia ajal tekkinud lünk on väga suur. Veel kord. Kaja Kallas. Teadusnõukoda tuli siin välja ka kompromissettepanekuga ja see on see, et võimaldada siis üheksandal ja 12. klassil olla kontaktõppes ehk siis koolis käia vähemalt kahel päeval nädalas ja jälgida siis erinevaid piirkondi. Mis puudutab neid õppi lünkasid, siis jah, tõepoolest praegu haridus teadusministeeriumi hinnangul nende õpilõngad on 0,3 kuni 0,9 aastat. Selle jaoks valitsus otsustaski, et see aasta on eksamid kohustuslikud, aga, aga nad on lahti seotud jutud kooli lõpetamisest. See on vajalik selle jaoks, et meil tekiks täielik ülevaade nendest õpi Lõnkadest ja Haridus-Teadusministeerium on tulnud välja ka sellises väljumise strateegiaga, et kuidas nende õpilünkasid ületada ja seal on väga erinevad punktid, näiteks Õpilaagrite korraldamine, suvel toetust, telefonid õpetajatele distantsõppe korraldamiseks ja noh, seal on erinevaid meetmeid. Minu palve oli ka, et teised valdkonnad tuleksid sarnaste strateegiatega välja. Valitsuskabinet jätkab praegu arutelusid uute piirangute üle. Riigi haldusminister Jaak Aab ütles Indrek Kiislerile, et ilma nendeta viirust maha suruda ei õnnestu. Olukord on tõsine ja me väga põhjalikult tõsiselt arutame, eesmärk oleks leida neid kohti, kus veel kontakte saaks vähendada. Ehk siis üritada neid kontakte juba ka järgmisest nädalast veelgi allapoole võtta. Ja kaalumise all on noh, kõik sektorid. Me ei saa öelda, et siin täpselt üht rihitakse või teist. Et me vaatamegi kogu pilti. Ja eesmärk on, et siis tõesti märtsikuus seesama, nüüd kolm neli nädalat viia kontaktid ikkagi miinimumini. Sest mis on see, mis on see järgmine võimalus, järgmine võimalus on mingi väga karm liikumispiirang. Ma ei tea, mida iganes siin on Euroopas rakendatud. Kui ma neid numbreid ikkagi nüüd siis järgmise paari-kolme nädala jooksul ei saa pidama ja allapoole ja teadusnõukoda lähtub paljuski sellest ERR-is. Ja ERR on praegu tõusnud juba kuskil 1,25 kanti üle ühe koma kahele. Aga kui me tahame muutus, siis me peame selle tooma üheni või alla selle. Tallinna kaubanduskeskused kontrollivad maski kandmist linnapea Mihhail Kõlvart ütles Tõnu Karjatse selle ette. Linn alustab peatselt ka oma maski kampaaniat inimeste tervisekäitumise parandamiseks. Praegugi. Ettevalmistus töö maske hakataks jälle jagama inimestele eelmise kampaania käigus me jagasime umbes miljon mask ja seekord kindlasti jagama ja mitte vähem. Aga samas me näeme, et ühiskond praegu vajab selgemat sõnumit riigi poolt. Ja kui me näeme, et olukord kriitiline siis tuleb kehtestada struktuurseid piiranguid igas valdkonnas. Parem kehtestada piiranguid enda otsusega, kui juba mõni nädala pärast olla sellises olukorras, et elu on piiratud kuna suur osa inimestest on nakatatud või enese isolatsioonist. Mihhail Kõlvarti sõnul jagatakse maske sihtrühmadele linnaosavalitsuste kaudu, nagu see oli ka eelmise aasta lõpus. Peamisteks sihtrühmadeks on need pered, kellel on raskem finantsseis, ütles Kõlvart. Linnapea kinnitas, et algkoole omavalitsus sulgema ei võta, seda enam, et haridussüsteem vajab tsentraalset lähenemist, õpetajaskond stabiilsust. Mis aga puudutab vabas õhus sportimise võimalusi, siis praegu jätab linnavalitsus spordiplatsid Tallinnas avatuks. Praegune ilm ei luba veel spordiväljakuid linnakuid intensiivselt kasutada ja samas inimestel peab olema ka mingi alternatiiv, et praegu me ei näe vajadust seda võimalust piirata. Lõuna ringkonnaprokuratuur ei kiirusta eileõhtuse võhma laste pussitamise juhtumis järeldusi tegema. Juhtivprokurör Kairi Kaldoja leiab, et kõige olulisem on mõista, et laste vastu suunatud vägivallale pole mingisugust õigustust. Olev Kenk käsitleb teemat. Häirekeskus sai teate kella 17 50 paiku, kui trepikojast leiti kaks vigastatud last. Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk rääkis koha peal, et noahaavadega lapsed avastas üks naine, kes kutsus kiirabi, andis lastele ka esmaabi. Pussitaja 37 aastane naine hüppas esimese korruse rõdult alla, kuid vigastas jala ja politseile ta vastupanu ei osutanud. Tänud edasi, räägib operatiivjuht Ottomar Virk. Kaks naabermaja väikest poissi, kaheksa ja kümneaastane tulid siia trepikotta, oma mängukaaslast oma eakaaslast tüdrukut õue kutsuma ja teel viiendalt korruselt alla. Praeguseks veel teadmata põhjusel. Esimesel korrusel elav 37 aastane naisterahvas ründas noaga kahte poissi. Politsei alustas eile õhtul menetlustoiminguid, täna koguti täiendavaid tõendeid ja kuulati asjaosalised. Ülehomme esitab prokuratuur kohtule taotluse pussitaja vahistamiseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja jäi tema teo motiividest rääkides napisõnaliseks, rõhutades, et laste vastu suunatud vägivallale pole õigustust. Tegemist on äärmiselt äärmiselt kurva juhtumiga homme prokurör läheb ja palub kohtult selle naisterahva jätkuvat kinnipidamist, ehk siis tema vahistamist. Nii politseilt kui prokuratuurilt on nende loetud tundide jooksul korduvalt küsitud, et mis oli selle naisterahvamotiiv, mis selle tegevuseni viis ja mina tegelikult tahaksin vastu küsida, et aga mis tähtsust sellel on, kas on mingisugust põhjust või motiivi, mis sellist tegu kuidagi pehmendaks või põhjendaks või või vabandaks jah, kriminaalmenetlus, kindlasti kõik nüansid, ka selle motiivi püüab selgeks teha, aga juba täna me saame öelda, et sellisel tegevusel mitte mingisugust õigustust ega põhjendust ei ole. Selles osas võtab seisukohamenetluses kindlasti ekspert, milline oli selle naise vaimne tervis selle teo toimepanemise ajal? Võhma pussitamise teemal on sõna võtnud ka justiitsminister maris Lauri, kes juhib tähelepanu, et eilse juhtumi kajastamisel on meedias juba kõlanud küsimus, kas lapsed võisid neid rünnanud naist häirida. Põhjus ei ole kunagi vabandus ega õigustus vägivallale. Ohver ei ole kunagi süüdi, kui teda rünnatakse, ütleb justiitsminister rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eesti president Kersti Kaljulaid on visiidil Lätis. Eesti ja Läti president tähistasid Riia lossis toimunud kohtumisega 100 aasta möödumist kahe riigi juure vastastikusest tunnustamisest. Riigipead tõdesid hätta praegust ühist väljakutset pandeemiat aitab ületada vaktsineerimine ja piirangutest kinnipidamine. Meetmete ülevõtmine naabrilt ei pruugi kultuuriliste erisuste tõttu olla tulemuslik. Riigijuhtide omavahelisi silmast silma kohtumisi toimub viimasel ajal harva. Naabrid siiski kohtuvad. Eile oli Riias Leedu parlamendi esimees, täna Eesti president, kes suundub siit edasi Leetu. Täna möödub sajand ühes teiste Läti olulise koostöö tähisest, kui tühised asjad on siin ajada olnud juba ammu enne seda, meenutas Läti president Egils Levits. See oli üks esimesi riikidevahelisi diplomaatilisi suhteid, mida meie kui rahvusvaheliselt tunnustatud riik sisse seadis, märkis Levits. On loomulik, et need suhted loodi eelkõige naabrite vahel. Täna on tähtis päev meie riikide ajaloos, kuid ka palju laiemalt kui ainult meie jaoks. Oleme ju palju aastasadu enne meie riikide loomist elanud ühes poliitilises ruumis, kui meenutada Livooniat või teisi ühendusi. President Kersti Kaljulaid tõi tänase päeva olulistest väljakutsetest esile digitaalse mõtlemise ja arengu. Oluline on meile see, et meie partnerid Euroopas tuleksid järele Lätile ja Eestile digitaalses mõtlemises. Euroopa Liit on otsustanud, et igal Euroopa kodanikul peab olema oma digitaalne identiteet kuid sellest veel ei piisa, need peavad ka omavahel ühildama. Eesti ja Läti on teinud pikka aega koostööd selle nimel, et meie allkirjad, meie süsteemid saaksid paremini koos toimida. Üha paremini see ka õnnestus. Eestil on ambitsiooni ja me loodame, et ka Läti toetab meid selles koostöös maailma terviseorganisatsiooniga ühendada kõik maailma digitaalsed vaktsineerimise sertifitseerimise süsteemid ühtsesse süsteemi. Ja ma loodan, et see saab tehtud nii, et meie inimesed ehk saavad kiiremini tagasi oma reisimisvabaduse. Peaaegu iga päev küsitakse Eestis ja Lätis, miks koroonaviiruse ohjeldamiseks seatud piirangud on meil nii erinevad ja miks nakatumise kõver liigub riigiti erinevalt. President Kaljulaidi meelest on siin keeruline naabrite kogemusest rääkida või sellega arvestada. Et alati ei ole võimalik leida selget põhjust, miks lõpuks viirus justkui alla annab ja miks ta ühel hetkel tagasi tuleb, sellele ei ole täiesti üheselt võimalik, nagu vastata, et see on üheselt nende meetmetega seotud, aga see on väga kultuuriline, kultuuriga seotud küsimus ka, niiet see arutelu on huvitav, aga väga praktilist sellist, et võtame ühelt poolt midagi üle, teeme teisel pool, täpselt samamoodi saame kindlasti sama tulemuse. Seda tegelikult väita ei saa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas valitsusele määruse eelnõu, millega keelatakse meie sidevõrkudes kõrge riskiga riist- ja tarkvara. Paljuski Hiina ettevõtte Huawei seadmeid kasutada vale elisale võib muudatus tuua kuni 54 miljoni eurose kahju. Uue määruse eelnõus kirjeldatakse, missugust risti tarkvaral loetakse edaspidi kõrge riskiga riist- ja tarkvaraks. Selle hindamisel on väga oluline tootja päritolumaa, selgitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk. Sidevõrkude riist- ja tarkvara ostetakse teenusena niimoodi, et tehnoloogiatootja pakub tarkvara uuendusi turvapaikasid. Me peame arvestama, et kas riik, kus ettevõte asub, võib potentsiaalselt seda ettevõtet mõjutada oma globaalseid ambitsioone realiseerida ka selle tehnoloogia kasutamise kaudu. Ehkki määrus, ühtegi konkreetset tootjat või riik ei nimeta, on kõikvõimalikud kulu analüüsid tehtud, eeldusel, et kõrge riskiga tootjaks loetakse muuhulgas ka Hiina ettevõtte Huawei sidevõrgu kõige olulisemas osas niinimetatud tuumikvõrgus Peaks ohtlikud seadmed ja tarkvara kohe välja võtma. Samas ükski Eesti sidefirma oma tuumikvõrgus Huawei seadmeid ei kasuta. Küll aga kasutatakse neid sidevõrkude selles osas, millele määruse eelnõu pisut pikema üleminekuaja annab. Sinna kuuluvad sisuliselt kõik viiskee funktsiooniga seadmed. Kuni siis 2025. aasta lõpuni me lubame kasutada registri tarkvara, kui see on isegi defineeritud kõrge riskiga riist- või tarkvaraks, sest meil on vaja samast anda ettevõtetele mõistlik üleminekuperiood ja teiseks on seda vajakasidevõrkude toimepidevuse seisukohad. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli ütleb, et nelja ja poole aastane ülemineku aeg ettevõtet väga ei aita. Seadmed peavad omavahel ühilduma, ehk kui uued viiske saatjad ei tohi Hiina päritolu olla, tuleb välja vahetada. Kas senised nelige seadmed? Neli g oja piiskee on omavahel nii seotud, et see tähendab tegelikult täielikku nii-öelda võrgu ümber vahetama, siis meie nii-öelda huvi ei ole nagu seda iseeneslikul teha, et meil on Eesti nii-öelda kiireim mobiilne internet praegu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hindab, et elisale võib tehnoloogia väljavahetamine maksta kuni 54 miljonit eurot. Valitsus võib sidevõrkude turvalisuse määruse vastu võtta juba sel neljapäeval. Toomas Polli ütleb, et Elisa kohtusse minna ei sooviks. Siis me oleme teinud riigile nagu kompromissettepaneku, mille kuluks on kuskil 2,5 miljonit eurot aastas kompenseerimaks seda vajalikku nii-öelda kohustusliku võlgu vajadus, mis läbi selle määruse tuleb, sellest me saaksimegi siis läbi rääkida täpselt riigiga, et kui mitu aastat see oleks, et sellepärast me ootamegi nagu riigilt nii-öelda tulekut kui laua taha ja rääkida tõesti läbi see meie nii-öelda alternatiivne pakkumine. Raul Rikk ütleb, et riigi ülesanne on tagada sidevõrkude julgeolek ja kui oleks pelgalt sellest lähtutud, poleks sidefirmadele ka ülemineku aega antud. Et üleminekuajad ongi kompensatsiooniks ettevõtetele? Täna Anna kirjanik Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäev. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ning Eesti Kirjanike Liidu koostöös anti välja ka järjekordne Friedebert Tuglase novelliauhind. Reene Leas läheb teemaga edasi. Žürii otsustas anda tänavuse auhinna lilli luugile novelli kolhoosi, mis ja Tauno Vahteri le novelli taevast Tartu kohal eest. Žürii esimees Maarja Kangro. Mõlemad novellid on omamoodi retrolood. Lilli luugi lugu algab 1988. aasta sügisel. Näeme 80.-te lõpu kolhoosi reaalsust läbi teismeliste tüdrukute silmade. Tauno Vahteri lugu räägib vaimukalt tudengiaastavahetusest 90.-te tartus. Autorit iseloomustab kaasahaarav sümpaatselt irooniline, jutustamisviis intelligentne kergus. Aga peamine polnud siin siiski ajastu oskuslik taasloomine. Tähtis on ikka see, kuidas kasutatakse keelt, kuidas osatakse jutustada ja karaktereid esitada. Kas loost kerkib esile mingi üldistus? Kui huvitav on autori hoiak, mis paistab tekstikoest ja mõttekäikudest? Laureaat Tauno Vahter ütles, et kirjanikuna pakuvad talle huvi erinevused inimeste vahel. Maailmavaadete põrkumine ja näiliselt juhuslikest kohtumistest arenevad sündmuste ahelad. Novelli taevas, Tartu kohale peab Vahter ise klassikalise teekonna loo töötluseks. Kaks tegelast antud juhul 90.-te lõpu Tartus vana-aasta õhtul otsivad parimat võimalust õhtut mööda saata, aga selle jooksul siis kohtuvad erinevate inimestega, avaldavad arvamust asjade kohta, mille kohta tingimata ei pea arvamust avaldama ja kuulevad teiste inimeste arvamusi enda kohta. Tegelaskujud vormuvad elu jooksul tehtud tähelepanekutest, mida Vahter ise nimetab igapäevaseks erilisuseks. Ka rohkem on minu jaoks tegemist sellise riiuliga, kuhu ma olen elu jooksul harjumuseks saanud talletada pisikesi juhtumeid, nähtud inimtüüpe iseloomulikke lausekatkeid ja kuidagi ongi mul meeldima hakanud see variant, et ma võtan täiesti erinevatelt riiulitelt siis ühe killukese ja panen selle kokku teiselt riiulilt pärit juhtumi inimtüübi või muu killukesega ja ja nii need asjad kipuvadki lõpuks sündima. Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971.-st aastast ning see on maailma üks vanimaid järjepidevalt välja antavaid novelliauhindu. Ilmauudiseid vahendab meile nüüd Ülle Jõemaa. Öösel ulatub Eesti kohale kõrgrõhuala kirdeserv ilmann, meil sajuta ning selge või vähese pilvisusega. Tuul puhub loodest ja läänest kolm kuni üheksa, enne keskööd ulatuvad puhangud põhjarannikul 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolme kuni pluss kahe kraadini. Homme päeval liigub Skandinaaviast meie poole aga madalrõhulohk, mis toob soojema ja niiskema õhumassi. Ennelõunal on ilm valdavalt päikesepaisteline, pärastlõunal aga pilvisus järk-järgult tiheneb ja õhtul sajab Põhja-Eestis mitmel pool vihma ja lörtsi. Lääne ja edelatuul tugevneb viis kuni 11, rannikul puhanguti 15, Virumaal kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss kolme kuni pluss kaheksa kraadini. Ja lõpuks räägime spordist. Seda teeb Johannes vedru. Saksamaal Oberhofis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel jagati medaleid murdmasuusatamise naiste 10 kilomeetri eraldistardist vabatehnikasõidus. Üliveenvalt kaitses kaks aastat tagasi 10. kilomeetris võidetud MM-tiitlit norralanna Therese Johaug. Tõsi küll siis toimus sõit klassikatehnikas. Karjääri 13. MM-kulla pälvinud Johaug oli kiireim kõigis vaheajapunktides ja suurendas eriti distantsi teisel poolel. Oma edu finišis edestas ta hõbeda saanud rootslanna Frida Karlssoni 54,2 sekundiga. Pronksmedali teenis nelja naise võitluses teine rootslanna Eba Andersson. Võistlustules olid ka eestlannadest kaksikud Keidy ja Kaidi. Kaasiku edukam oli Keidy Kaasiku, kes teenis kolme minuti ja 56 sekundilise kaotusega 51. koha. Koidi kaasik kooli 60. Austrias Obertillachis peetakse laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlusi. Meesjuunioride sprindidistantsil sai Robert Heldna 16. koha. Mõlemad lasketiirud läbis Heldna puhtalt. Vanuseklassi maailmameistriks tulnud prantslasele Emilinud Kloodile kaotas Heldna minuti ja 20 sekundiga. Teises tiirus kaks möödalasku teinud Kristo Siimer pidi korralikust suusasõidust hoolimata leppima 28. kohaga. Eesti parim naismaadleja Epp Mäe pälvis esikoha möödunud nädalavahetusel Ukrainas Kiievis peetud kõrgetasemelisel Jonaitid World Estlink turniiril. Kehakaalus kuni 76 kilogrammi pidas mäe neli võidukat matši. Seejuures sai ta jagu kolmest tiitlivõistluste medaliomanikust. Tähelepanu väärib fakt, et kogu turniiri jooksul ei teeninud ükski maadleja eestlanna vastu ainsatki punkti. Mäe valmistub Euroopa meistrivõistlusteks Tokyo olümpiaks, kuhu tal on pääse juba varasemast olemas. Etmäe. Küll küll, et pärast võistlus oli läbi, siis ootasime, et seal veel autasustamise toimuksid ja siis ühe hetkega tuli meelde taovad, aga ei andnudki mitte ühtegi. Et selles suhtes oli küll selline enda jaoks selline rõõmustav üllatus. Ma arvan, et hetkeseis on rahuldav selles suhtes, et see saksalaager, mis me saime enne teha, see kindlasti väga palju aitas praegu sellele Ukraina turniirile kaasa, et seal ma sain väga hea sparringu teha. Mul oli mitmeid paarilisi, kellega seal treenida, et kindlasti on seis praegu positiivne. Tänane Päevakaja sai sellega läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.