Tõst kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku kolmanda märtsi olulisemad sõnumid. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Riik otsib võimalusi vaktsiini tarnete suurendamiseks kiirendamiseks. Valitsus kiidab tuleval nädalal heaks seadusmuudatuse, mis annab politseile õiguse maski kandmise reegli rikkujaid trahvida. Meie oleme tegelikult need, kes on seal väljas ja kohapeal terviseameti ametnikud, keda on ju kordades vähem kui kui politseinikke tõepoolest ise igale poole ju ei jõua. Kaupmehed kardavad, et kui poode tuleb nädalavahetusel kinni panna, meelitab see äripäevadel oste tegema suurema hulga inimesi ja nakatumisrisk kasvab. Mida enam on kaubandust lahti ja mida pikema aja jooksul poed lahti, seda lihtsam on klientidel ajas ja ruumis hajuda. Kultuuri ja spordi valdkond saab toetuseks 4,3 miljonit eurot, see aga ei lahenda abivajadust. Selge on see, et üksiküritajate seis on keerulisem täna ehk siis nendesamade vabakutseliste loovisikute kõikvõimalike ettepüüde ja ka ettevõtete seis. Soome valmistub üldiseks liikumiskeelux, Prantsusmaa valitsus arutab aga sealsete rangete liikumispiirangute leevendamist. Selleni jõuab Pariis aga ilmselt alles aprillist Eesti esitennisist. Anett Kontaveit on Dohas toimuval kõrgetasemelisel turniiril kahe veenva võiduga jõudnud veerandfinaali. Ja ilmast. Öösel sajab vihma ja lörtsi ning sadu läheb üle lumeks. Hommikuks pilvkate hõreneb. Päeval sajab kohati lund ja õhutemperatuur on homme miinus kolme ja pluss kahe vahel ning teed lähevad libedaks. Eestisse on kokku saabunud üle 170000 doosi vaktsiine, terviseametilaos hoitakse vaid teisi doose tulevaks nädalaks. Esmaspäeval jõudis Eestis C4 doosi Faizeli vaktsiini ameti lausun peaasjalikult teise doosi varu. Moderno lao seis on praegu 4700 doosi, neist 3100 on juba ära tellitud, ülejäänud lähevad uuel nädalal kasutusse. AstraZeneca vaktsiini jõudis Eestisse 16800 doosi, sellest 16000 liikus kohe edasi ja 800 doosi Eilatu. Eileõhtuse seisuga oli vaktsineeritud 120000 inimest. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et otsib võimalusi vaktsiini tarnete suurendamiseks kiirendamiseks. Puudutab see Pfizer-BioNTechi vaktsiini, mille puhul lahvatasid Marburgi suus tootmisüksus, mis tegelikult mõnevõrra seda tootmiskiirust tõstab ehk ka neil on huvi, saatsin sel teemal Euroopa Liidu tervisevolinikule kirja tulenevalt Eesti raskest Covid 19 olukorrast võiks olla üks neist riike, kes saab mõnevõrra ennaktempos varem välja ostetud vaktsiine. Hiljem saab need siis tasaarveldada perioodi lõpus. Täpselt samal teemal olen suhelnud ka saksa terviseministriga, arusaadavalt veel mõnda aega. Nii nõudlus Eestis laiemalt Euroopas on kõrgem kui need mahud, mida ta suudavad. Tootjad, kes on seni müügiloa saanud, pakkuda. Kinnitas ka, et kauaoodatud digiregistratuuri tehniline võimekus on valmis. Käivitub järk-järgult. Et esmajärjekorras saavad ennast kirja panna need inimesed, kelleni on jõudnud vaktsineerimisjärjekord ka Donald siis erinevates teatud liinides. Kui me räägime haridusvaldkond, siseturvalisus, sotsiaal-tervishoid või on nad siis mõne riskirühma liikmed ehk kasutades selleks Eesti komitee kaudu või siis muul viisil saadud infot, on võimalik siis ennast seal registratuuris tulevikus registreerida laiemale jalale ringkonnale me oleme seadnud sihiks, et pakun vaktsineerimisvõimalust alates maikuust. Me tegelikult täpset kuupäeva ei tea, sõltub sellest, kui palju tuleb vaktsiin Eestisse, kui suur osa riski rikutest omakorda eesliinil töötavatest vaktsineerimist soovib. Ehk täna ei ole võimalik hakata broneerima aegasid laiema elanikkonna vaktsineerimiseks, kuna me lihtsalt ei tea seda kuupäeva, meediaga isegi vaktsiine, kui palju meil näiteks maikuus erinevaid tootjaid parasjagu turul on? Ööpäevaga tuvastas terviseamet Eestis 1467 koroonaviirusega nakatunut. Kokku analüüsiti 8299 koroonaviiruse testi. Positiivseid proovi tulemusi oli neist niisiis 17,7 protsenti. Taas tuli kõige rohkem uusi positiivseid testi tulemusi Harjumaale 813, neist 603 Tallinna ööpäevaga suri 10 koroonaviirusega nakatunut. Tänahommikuse seisuga vajab haiglaravi 555 koroonapatsienti. Peaminister Kaja Kallase sõnul kavatseb valitsus muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, et tõhustada maski kandmise järelevalvet. Uku toom jätkab sel teemal. Praegu kehtiva korra kohaselt politsei üksnes abistab terviseametit kehtestatud piirangute täitmise tagamisel. Seadusemuudatus annaks politseile volitusi juurde politsei ja piirivalveameti kriisijuht. Vallo Koppel peab muudatust loogiliseks. Tõepoolest on hetkel olukord, kus politsei kohapeal ei saa konkreetselt trahvi ise määrata, tuleb materjalid edastada terviseametisse ja, ja selles vaates tundub see siiski täitsa mõistlik ettepanek ja, ja muudatus, sest meie oleme tegelikult need, kes on seal väljas ja kohapeal ja terviseameti ametnikud, keda on ju kordades vähem kui kui politseinikke tõepoolest ise igale poole ju ei jõua ja tegelikult ka konkreetne tagajärg rikkujale saabub kiiremini. Sest hetkel noh, võib öelda ju, et politseil see aeg, mis oleks kulunud rikkumisele, tuli kulutada sellele, et vormistada ette see teatis terviseametile ja siis teele saata. Seadusemuudatuse valmistab ette sotsiaalministeerium juba teisipäeval peaks olema arutlusel valitsuskabinetis ja maanduma seejärel riigikogus. Küsisin Isamaa fraktsiooni juhilt opositsiooni esindajalt Priit Sibulalt. Kas nemad seda eelnõud toetavad? Sibulaotsusega ei kiirusta, ütleb, et kõigepealt tuleb vaadata, mis seal eelnõus täpselt kirjas on ning lisab. Ma arvan, et kõige olulisem on see, et inimestele tehakse selgeks tõesti, kui see maskid nii nagu me eeldame, ju aitavad viirust, et vähendada, siis on see igal juhul mõistlik, et inimesed maske kannaksid. Palju mõistlikum on see nii nagu nagu kaupmehed praegu suutsid kokkulepe teha ja rakendavad ja, ja ise nii-öelda järgivad korda, et see on kindlasti kordades mõistlikum kui see, et hakata riiklike sanktsioonidega toimetama, aga kui kui me näeme tänaseks sisuliselt oleme noh, piltlikult öeldes maailmameistrid viiruse nii-öelda nakkuse levikut, et siis, siis on selge, et me oleme erinevate meetmetega hiljaks jäänud ja kui see on nüüd ainumas meede või ka meede, mis aitab ühiskonda distsiplineerida siis tuleb seda tõsiselt kaaluda. Ja Priit Sibul juhib tähelepanu veel ühele asjaolule. Ma vaatan, kuidas inimesed maske kannavad, siis mulle tundub, et me ei ole täna ühiskonnas nagu suutnud selgeks teha, et et milleks need maskid on, kui ma vaatan, kuidas inimesed neid maske mingit kära võtavad, laudadele jätavad, kus nii-öelda see viiruse levik ja nii edasi, et et inimesed saavad aru, milleks neid maske, siis ma väidan, et pole ka sanktsioneerida vaja, aga täna on nagu nagu probleem selles, et, et ka need, kes kannavad sellest ka pole piisavalt tolku, et seletamist on siin igal kujul. Lõuna-Eesti haiglates on praegu vabu voodikohti koroonaviirusega nakatunud patsientidele ja seetõttu ollakse valmis haigeid vastu võtma ka teistest maakondadest, jätkab Leevi Lillemäe. Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja Janne Kallaste sõnul on just Tõnu haiglate omavahelistele koostööle leitud voodikohad isolatsiooni vajavatele haigetele. Kindlasti ei ole Lõuna-Eesti haiglates olukord nii tõsine, kui on praegu Põhja-Eestis, praegu me oleme suutnud tööd korraldada nõnda haigete ravikoha valikul lähtume ikkagi patsiendi tervislikust seisundist ja ütleme, selliseid raskemas seisundis haiged tulevad ravila, kliinikumi juba paranevad haiged, siis suuname maakonnahaiglatesse ja noh, selles osas on meil maakonnahaiglatega väga hea koostöö või õnneks on ka patsiendid väga mõistvad, et võib juhtuda niimoodi, et näiteks haiged ei lähe ravila ravi jätkamiseks elukohajärgsesse haiglasse agaaga patsiendid mõistavad päris kenasti, et veelgi raskemas seisundis haiged, kes siis kliinikumis ravil oleksid, kõigile jätkuks neid, neid vajalikke voodikohti. Põlva haigla juhataja Margot Bergmann kinnitas, et haigla saab isolatsiooni vajavaid haigeid taas vastu võtta. Põlva haiglas tõesti praegu olukord on stabiliseerunud. Et tänahommikuse seisuga on meil Covid osakonnas ravil seitse patsient. Et kui meil siin maksimaalselt oli vahepeal 50 voodikohta avatud ja 49 patsienti ravil, et siis siis tänaseks on olukord ikkagi tunduvalt leevenenud ja vahepeal oli meil avatud siis kaks eraldi osakonda kahel korrusel. Tänaseks päevaks oleme me need suutnud ühe korruse peale siis kokku kohtuda ja täna avatud meil on siis 12 voodikohta, kuhu patsiendid peale võivad tulla ja nendest, mis praegu seitse, seitse voodikohta on hõivatud, et, et see voodifond on, meil on meil avatud ja, ja võtame siis vastu täpselt need patsiendid, kes meile siia suunatakse. Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes art ütles, et haiglaravi vajavate patsientide arv võib kasvada. Covid osakonnas on meil kokku 25 voodikohta, momendil on siis nendest seitsme kohta hõivatud. Nii et 18 kohta vabad. Senine kogemus on näidanud seda, et, et kui nakatumisnäitajad tõusevad ööpäevane nakatunute arv kasvab siis haiglaravi vajavate haigete, et arv hakkab kasvama kusagil pooleteise või kahenädalase latentsiga. Ühesõnaga et on oodata, nuttis ikkagi pooleteise kahe nädala pärast suuremat haiglaravi vajavate haigete arvu, nii et noh, arvuliselt ei oska öelda, aga, aga ilmselgelt haiglaravi vajavate patsientide hulk kasvab. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe. Valitsus kinnitas korralduse, millega piiratakse laupäevast toitlustus- ja kaubandusettevõtete lahtioleku aega ja ruumi täituvus nõudeid. Samuti piiratakse spordivõistluste ning spordi ja liikumisürituste läbiviimist. Lõppu ja riigieksamiteks valmistuvad õpilased võivad 15.-st märtsist minna osalisele kontaktõppele. Nädalavahetuseks tuleb niisiis sulgeda enamik kauplusi, kaupmehed leiavad, et see võib meelitada rohkem inimesi poodi äripäevadel. Samas peavad kaupmehed jälgima 100 ruutmeetrisesse, poodi ei läheks üle kuue inimese. Madis Hindrale räägib lähemalt. Eile teatas valitsus, et nädalavahetusel tuleb kinni hoida kõik kauplused, välja arvatud prillipoed tegid toidupoodi ja lemmikloomakauplused. See piirang ei puuduta ainult kaubanduskeskusi, vaid kõiki poode. See tähendab, et ukse peab kinni hoidma ka haapsalu aiatarvete pood, Jõgeva lillepood ja Tartu Ehitus kauplus, räägib Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Ma arvan, et see on igal juhul kogu sealjuures üks õigemaid otsuseid ja ka targemaid otsuseid, et et kui panna kinni, siis panna kinni kõik, eks ole, sellest muidugi jääb ikka noh, et need, mis seal lahti siin inimesed rohkem koonduvad, eks ole, ja noh, nüüd on nagu selgus majas Aga üldiselt Guido Pärnits valitsuse otsust ei mõista. Viirus ei ole kaubanduskeskuste haigused, kuna kaubanduskeskuses on suhteliselt nagu suured hõredalt on seal rabas praegust, et kõige suurem potentsiaalne viiruse levitamise ok peale sihukeste öiste pidudeks on siiski haridussüsteem. Kaupmeeste liidu juht Nele Peil märgib, et majanduslikus mõttes on ettevõtjaid rõõmsad võimaluse ülepoed vähemalt äripäevadel lahti hoida. Et kui seda nüüd vaadata tervise hoidmise aspektist, siis, kui nädalavahetusel on toed kõik kinni, siis suunatakse inimesed ostlema üsna lühikesse ajavahemikku tööpäevajärgsesse aega umbes kella viiest seitsmeni võivad tekkida sellised kaubanduse tipptunnid. Mida enam kaubandust lahti ja mida pikema aja jooksul on poed lahti, seda lihtsam on klientidel ajas ja ruumis hajuda. Mõneti mõtles valitsus ka sellele, kõigis poodides tuleb tagada täituvus, ei ületaks kahtekümmet viit protsenti. See tähendab, et sajaruutmeetrises müügisaalis võib korraga olla kuus inimest. Guido Pärnits ütleb, et kaubanduskeskustes ei tohiks probleeme tekitada, neis on ruumi üsna palju. Tuleks lihtsalt jälgida, et ütleme, selliseid punte nagu sisse ei tuleks, eks ole, hetkeks, aga sihuke harju keskmisena on see täiesti talutav, piirata. Valitsus on lubanud kriisis kannatavatele ettevõtjatele abi, räägib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Aga täna me arutame ennekõike töötukassa palgatoetus, ma arvan, kõik toetusmeetmed tegelikult sõltuvad ka sellest, et kui pikka aega need täiendavad piirangud peavad kehtima täna ju see horisont, mida me vaatama üks kuup. Nele Peil ütleb, et palgatoetusest oleks kindlasti abi, sest kaubanduse suuremad kulud ongi seotud tööjõuga. Kas küsida ka niisugust renditoetust nagu kauplustele läinud kevadel pakuti neile Peili sõnul veel arutatakse. Et siin natukene, sõltub sellest, millises olukorras on kaubanduskeskused ja millised kokkulepped nad suudavad sõlmida Marentnikega ja ka mida teevad pangad, ehk siis, et kas pangad on omakorda valmis tulema vastu kaubanduskeskustele, kellel on pangalaenud peal. Kui me kevadel vaatasime pankade tegevust, siis üldiselt ma tantsida väga kergel käel maksepuhkust, enam nad seda teinud ei ole. Guido Pärnits ütleb, et toetuste pakett võiks olla tõesti pisut laiem. Samas lisab ta, et kauplused ei pruugi piirangutega väga tugevalt pihta saadagi. Eks nad oma niisuguse ütleme, üheksakümneprotsendise käibe teevad ikka ära. Eesti suhtub Venemaal toodetud Sputnik viis koroonavaktsiini apoliitiliselt ning on valmis seda kasutama, kui see Euroopa liidus saab kasutusloa. Selle praegune massiivne propageerimine on aga kommunikatsioonilõks, ütles president Kersti Kaljulaid. Presidendi sõnul kehtib sama ka Hiina vaktsiini sinova kohta. Kaljulaid rääkis Vilniuses peetud pressikonverentsil, et arutelu sputniku ja teiste ja kolmandate riikide vaktsiinide kasutamisele TÖÖ pesile Euroopas valitseva kommunikatsiooni probleemi kaljulaid märkis. Sputniku vaktsiini on praegu Euroopas rohkem müüdud kui seda iial toodetud ja ka see lisab küsitavusi. Soome meedia teatel valmistub sealne valitsus kehtestama liikumiskeeldu nii, et politsei hakkaks inimeste liikumist jälgima ja keelu, kui jäid ka trahvima. Liikumispiirangut kehtestaks Soome aga alles viimase abinõuna. Liikumiskeeld on valitsusel vajadusel plaanis kehtestada neis Soome piirkondades, kus koroonaviiruse olukord on kõige hullem. Prantsusmaal valmistub koroonavastaste liikumispiirangute leevendamiseks aprilli keskpaigas. Ühtlasi kiirendab Prantsusmaa vaktsineerimise tempot, ütles valitsuse kõneisik Gabriella. Tal Prantsusmaa on kehtestanud ka öise liikumiskeelu. Suletud on toitlustuskohad ja meelelaadi, tutus ning kultuuriasutused. Vene justiitsministeeriumi lülitas sealse arstide kutseliidu arstide allianss välisagentide nimekirja. Vene justiitsministeeriumi teatel on erialaliit korduvalt saanud finantsabi alt ja tegelenud ka poliitikaga. Organisatsiooni enda leheküljel seisab, et arstide allianss kaitseb meditsiinitöötajate huve Venemaal. Ametiühingujuhil Anastasija Vassiljev vale on aga esitatud süüdistus seoses sanitaarnõuetega kumisega ning sama kohtuasjaga on seotud ka vangis olev opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi venda leeg. Navalnõi pressiülem kiira ei armus ja veel mitmed Navalnõi-ga seotud isikud. Ungari parempoolne võimuerakond Fidesz lahkus Euroopa Parlamendi paremtsentristliku Euroopa rahvaparteist EPP-st. Nii teatas Ungari peaminister Viktor Orbán. Ungari valitsusel on olnud aastaid Brüsseliga lahkhelisid õigusriigi põhimõtete ja euroopalike väärtuste pärast. Palestiina omavalitsus tervitas rahvusvahelise kriminaalkohtuotsust avad ametlik kriminaalasi sõjakuritegude uurimiseks Palestiina aladel. Rahvusvahelise kriminaalkohtu Talle uuritakse kuritegusid mõlemalt poolelt, nii neid, mida on korda saatnud Iisrael kui ka neid, mida on toime pannud palestiina üksused. Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel möödunud aastal 1448 eurot ja see on 2,9 protsenti suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aasta kasv sedavõrd tagasihoidlik 10 aastat tagasi. Maakonniti oli kõige kõrgem keskmine palk 1588 euroga Harjumaal, kõige madalam aga 1063 euroga Hiiumaal ja 1106 euroga Valgamaal. Valdkondade kaupa võttes suurenes palk kõige enam info ja side tegevusalal aga langes kaubanduses, majutuses ning toitlustuses. Riigile kuuluv Eesti Post lõpetas aasta rekordilise käibe ning seni suurima kasumiga. Käive kasvas pea poole võrra 135-le miljonile eurole ja aasta varem saadud kahjumi asemel oli kasum 9,6 miljonit eurot. 2019. aasta kahjum tulenes peamiselt sellest, et mitmeid teenuseid hinnati rahvusvahelises äris valesti, see omakorda tekitas likviidsuskriisi. Pikaajalisi investeeringuid tehti lühiajaliste arvelt. Kasumi taga on aga posti ja pakiteenuse käsitlemine ühtse teenusena ja veel mitmed tegurid, ütleb Eesti Posti juhatuse liiget Charlie Viikberg. Ma ütleks, et siin on väga palju kinni kahes bakteris, et üks on kindlasti Omniva inimeste pühendumus ja soov tegelikult ettevõtet päästa, et noh, tegelikult me oleme külmutanud palgafondid kärpeid nagu kohtadest, kus tegelikult võib-olla need ei ole ka sellised pikaajaliselt väga mõistlikud koolituskulud, ütleme siin kogu, ütleme, töötajate heaolu pool on kõvasti kärbitud, aga teine külg on muidugi, me ei saa eitada ka seda, et märtsis alanud koroonapandeemia on kindlasti meile üldiselt hästi mõjunud. Seda siis e-kaubanduse tõusu mõttes kahju, mis on praegu perioodika kojukanne, ütleb Viikberg. Siin me otsime nii ettevõtte seest efektiivsuse meetodit kui tegelikult peame ka läbirääkimisi, näiteks meedialiiduga kuidas ütleme, võib-olla paremini korraldada seda ajalehtede kojuvedu selliselt, et, et oleks kuluefektiivsem, hetke seadus ütleb, me peame tegema selle kuuel päeval nädalas, hetkel käibki tegelikult meedialiiduga läbirääkimine, et kas ütleme tulevikku vaadates on, on mõistlik jätkata kuuel päeval nädalas. Kas see võiks olla viis päeva, kas ta võiks olla sealt veel mõni päev edasi, et noh, kui me vaatame näiteks äripäeva, siis Äripäev ilmub täna paberil üks kord nädalas. Et noh, tõenäoliselt ma arvan seal trendina. Et pigem seal ajakirjanduse poole pealt on kuulda olnud lähenemiste tõenäosuse puutub leht sisukamaks, aga ütleme, ilmumisaeg muutub igapäevases tõenäoliselt arvamaks. Riik doteerib kojukannet 1,8 miljoni euroga aastas. Tänasest märtsi lõpuni kehtivad kultuuriasutustele uued piirangud. Majandusmõjude leevendamiseks otsustas valitsus toetada kultuuri ja spordi valdkonda ligi 44,3 miljoni euroga. Kadri Põlendik räägib sellest lähemalt. Kultuurile ja spordile määratud valitsuse abirahast poolteist miljonit eurot läheb vabakutselistele loovisikutele. Ülejäänud 2,8 miljonit tuleb jagada kultuuri ja spordiorganisatsioonide vahel. Kuidas täpselt, seda veel arutatakse, ütles kultuuriministeeriumi kunstide valdkonna asekantsler Daniel Raudsep. Selle teise paketiga tahame me appimine ennekõike nendele organisatsioonidele, kes siis ühel või teisel põhjusel ei sobitu hästi töötukassa meetmesse. Erinevalt paljudest muudest valdkondadest on kultuuris kasutusel küllalt palju nii-öelda võlaõiguslepinguid ehk siis teistsuguseid töösuhted. Raudsepa sõnul ei saa esile tuua konkreetset valdkonda, kus oleks vajadus toetusraha järele kõige suurem. Pigem võib öelda, et raskustes on eelkõige vabakutselised, kes ei saa minna töötukassast abiraha küsima. Selge on see, et üksiküritajate seis on keerulisem täna ehk siis nendesamade vabakutseliste loovisikute all kõikvõimalike MTÜde ja ka ettevõtete seisan inimest väga keeruline. Vabakutseliste toetamine käib peamiselt loomeliitude kaudu, neist suurima liikmeskonnaga on eesti kunstnike liit, mille liikmed on ka suurimates raskustes, tõdes liidu president Elin Kard. Kunstnike liidul selle aasta loometoetuste eelarve vahendid, sest 23. jaanuaril ja nüüdseks on juba kogunenud üsna suur hulk kunstnikke, kellel olid pikenduse võimalused kuuele kuule, sest olukord paranenud ei ole kui ka uusi taotlejaid, sest järjest enam kunstnikke satub raskustesse. Aga kuna need summad, mis riigireservist tulevad, on mõeldud ikkagi kogu loomevaldkonnale, siis eelmise aasta kogemus näituseks reservi rahad jagunesid enam-vähem võrdselt. Poolreservist läks loomeliitude liikmetele ja teine pool nendele, kes ei kuulu otseselt loomeliitudesse. Eelmisel aastal sai Kunstnike Liit riigilt toetuseks veidi üle miljoni euro koos reservistunud lisaraha ja niinimetatud pearahaga, mis on sel aastal ligi 180000 eurot. Mullu maksti sellest 300-le kunstnikule. Kard hindas, et sel aastal on soovijaid rohkem ning kõiki ilmselt toetust ei saa. Külmenevast ilmast räägib lähemalt Kairo kiitsak, palun. Mõõdukas soojus asendub peatselt põhjamaise karmusega. Ööl vastu neljapäeva on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, mõnel pool tuleb ka lund, paiguti mooduste budu. Pärast keskööd hakkab pilvkate põhja poolt alates järk-järgult hõrenema. Hommikuks sajud valdavalt lakkavad. Enne keskööd puhub edela ja läänepärast keskööd lääne ja loodetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus nelja kuni pluss ühe kraadini. Ettevaatust, teedel suureneb libeduse oht. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab lund. Puhub loodetuul viis kuni 10, Lääne-Eesti saartel puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Spordipäeva võtab kokku Johannes vedru. Eesti esitennisist Anett Kontaveit jätkab Kataris Dohas toimuval kõrgetasemelisel WTA turniiril häid esitusi. Kui avaringis võitis Kontaveit Tseeniferepreidid, siis teises ringis ehk 16 parema hulgas sai ta kuus. Üks, kuus. Neli jagu endisest maailma esireketist sakslanna Stansilikkerberist. Maailma edetabeli 24. reket Kontaveit alistas praegu WTA edetabelis 20 kuuendat kohta hoidva Kerberi täpselt tunniga. Tuhaturniiri. Veerandfinaalis on Kontaveidi vastane maailma 10. reket ja kahekordne suure Slami turniiri võitja tšehhitar Petra Kvitova. Saksamaal Oberhofis jätkuvatel 40 teistel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel selgus täna maailmameister murdmaasuusatamise meeste 15 kilomeetri eraldistardist vabatehnikasõidus. Mõneti üllatuslikult pälvis kuldmedali 32 aastane Norra koondislane Hans Christer Haglund. Viie kilomeetri vaheaegades oli hoolunud paremuselt neljas, kuid poolelt võistlusmaalt alates juhtis sõitu tema. Finišis edestas hoolunud koondisekaaslast Siimon Hextat Krügerid 20,2 sekundiga. Norrale kindlustas kolmikvõidu Haarald Östberg Amondsen, kes kaotas võitjale 35,6 sekundiga. Võistluse favoriidiks loetud venelane Aleksandr Bolshunov jäi seekord neljandaks. Kaasa tegid ka kolm eestlast. Meie parimana oli Kaarel Kasper kõrge 47., kaotades võitjale kolme minuti ja 51 sekundiga. Alvar Johannes Alev lõpetas 56. ja Martin Himma 66. kohaga. Saksamaal peeta põhja, suusaalade MM on fookuses olnud ka mitte sportlikel põhjustel. Võistlustel on lahvatanud koroonakriis. Mitmete sportlaste viirusega nakatumise tõttu on kogu Itaalia koondis olnud sunnitud Ooberst orfist lahkuma. Medal jäigi itaallastel MMil võitmata. Positiivse koroona proovi andis ka maailmakarikasarja üldliider Norra suusahüppaja halvur Egnercraanerud. Temagi jaoks on võistlused lõppenud. Juba täna õhtul saavad alguse meister palli Eesti meistrivõistluste poolfinaalid. Esimeses paaris, kus avakohtumine läheb lahti kell 19 on omavahel vastamisi Saaremaa Võrkpalliklubi ja Selver Tallinn. Teise paari moodustavad Bigbank Tartu ja Pärnu Võrkpalliklubi ning selle paari avamäng toimub homme. Aitäh, kuulsite Päevakaja rahulikku õhtut.