Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port Briti impeeriumi aegadest kuulsal luuletallort. Bayronil oli kuulus tütar Ada lobleis. Ada kuulsus rajaneb maailma esimese arvutile programmi kirjutaja staatusele. Seda hoolimata Ada ajal arvuteid tegelikult ei olnud. Teda motiveeris arvutitega tegelema esimene arvuti, mis kunagi valmis ei saanud. Ada valmistas algoritmilise ehk arvutil rakendatavate instruktsioonide seeria planeeritava arvutamise masinad töö juhtimiseks, mistõttu teda peetakse esimeseks programmeerijaks. Programm pidanuks tekitavam Bernooli arvude rea juhul, kui lubatud arvuti oleks tööle hakanud. Arvutit nimega analüütiline masina ehitas Charles Päbich kes on samuti kuulus. Erinevalt kahele eelpool mainitule rajaneb tema kuulsus esimeseks peetava arvuti mitte valmistegemisele ja siis veel vähemalt üheksateistmoodi intrigeerivalt. Asjaolule. Esimese osas ei tasu kohtumõistmisel olla liiga range. Läbits võttis endale raske ülesande ilma teostamise kogemuseta. Oma ideed oskas ta usutavalt teda ja sain arenduseks nii raha kui aega. Mõlemad said planeeritust kiiremini otsa, sest arvud on masinal mehhaaniline, pöörlevate hammasrataste oli kooditelgede ning. Tega töö nõudis suurt täpsust ja mehaaniliste ülesannete lahendamisel, vaimset nutikust ning käsitööoskust. Läbis küsis korduvalt ajapikendust ja raha ning muutus tööst huvitunute suhtes üha toredamaks. Paistabki, et. Kristel ja ta on iseloomuga. Olgu ülesande raskusastme võrdluseks 2011. aastal startinud projekt, milles grupp Briti arvutiteaduse huvilisi otsustas päevitši arvutava masina valmis ehitada. Võimalik, et sellest saab majanduslikus mõttes kõige ebatõhusam arvuti. Valmis arvutusmasina. Mälu vastaks tänases mõttes 605-le baidile ja mõttelise protsessori taktsagedus oleks umbes seitse sammu sekundis ehk seitse hertsi. Alanud aasta suvel möödub Charls Päbitsi surmast 150 aastat. See daatum on ühtlasi projekti valmimise tähtaeg. Seega 10 aastat. Esialgu hinnati, et raha kuluks mitu miljonit naelsterlingit, millest osa kavatsete Tigata annetuste abil. Päbitsin traditsiooni austades arvutab masin sellel aastal ilmselt valmis ei saa. Lubatud teine Päbitši kuulsuse teema tuleneb tema aktiivsest rollist avaliku rahu kaitsmisel ja võib-olla õigemini selle rikkujate vastu väljaastumiste näol. Näiteks leidis ta arvuti ehitamise kõrvalt aega uurida katkiseid aknaid. Töö tulemused avaldas artikli, milles luges kokku 464 katkist klaasi milledest omakorda olevat 14 purunemise põhjustanud purjus mehed ja naised ning ulakat poisid. Teisem oma ajastu probleem uuriva kaheksakümnepäevase linlaste rahu häirivate tegevuste vaatluse käigus. Lugesin kokku 165 erinevat probleemi. Suurimat pahameelt põhjustasid temas tänavamuusik, kandid, kelle tekitatud helisid pidas ta vaimse töötahtlikuks takistamiseks. Päbitš kirjutas imestusega, et võimatu. Too on kokku lugeda kahju, mida põhjustatakse rääkivate helide tõttu tuhandete intelligentsete inimeste vaimse tööpanusega kahjudesse kandmisega. Lisaks vihkas ta tänaval mängivaid lapsi, kes lärmavad ja kelle veeremängude mängukannid satuvad tänaval liikuvate hobuste jalgadesse seades ohtu loomade tervise läbitsialist, sõda, müra ja kaost. Põhjustavate linlaste vastu oli sedavõrd avalik teema, et tema käitumist arutati isegi parlamendi alamkojas. Üllatava seose. Esimese arvutiehitaja ja laste mänguhõikeid ihkama George päevitšiga leiab tänapäeva Jaapanist. Enam pole vaja arvuti valmimist oodata. Palju ja ajastu väljakutseks on üha uuemate arvutit kasutavate rakenduste väljamõtlemine. Kuna. Pani asumite tänavatel kostub kilkavate lastehõisked ja mida mõned kodanikud peavad häirivaks siis arvutiaastale omaselt otsustati teha midagi vaikuse kaitseks. Lahendusena sündis jaapani kaart, millele märgitakse kõik vaikselt äraolemist mitte võimaldava tasuga. Kaardil on juba kogunenud umbes 6000 märgistust. Tähised hoiatavad näiteks lähedal asuva kooli või lasteaia mängu helides. Mõnes kohas leidub rohkem nutvaid väikelapsi, väga hoiatatakse isegi omavahel uudised vahetavate täiskasvanute liig palju kõne asukohtadest. Tänu kaardile saabki teada täiskasvanud jaapanlastele meeldib vägagi kõva häälega tänavajutte levitada. Jaapani ühiskond vananeb. Vanamoodsale tänava vestlusele rajanev suhtlus on vanema põlvkonna osakaalu sümpton. Paraku on see vastuolus sama põlvkonna kuse ja rahusoovidega. Paradoksaalselt ei rõõmusta alineva elanikuna vähemalt ühte osa ka laste naer ega hõisked. Kaarti peab 40 aastane anonüümseks jääda sooviv härra põhjuse avalikust tähelepanust hoidumisele tuleneb kasvavast pahameelest. Sallimatust külvab teenuse vastu ja ometi on selline areng. Arvutite ajastul paratamatu arvutitele rajatud info ajastut iseloomustab jutt USA ja pahameelelevik hõisetest ja valjust kõnest kaugemale kujundades seda kunstlikult. Uueks normaalsuseks sest usast inimeste puhul puudust ei tule. Tõdes lord Byron armastavad inimesed kiirustades, kuid kasutavad vaba aega põlgamiseks. Kuula varasemaid portaale R2 L2.