Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tehisintellekti märksõnade tähistaevas on vähe selliseid märksõna, mida ja pinnimise peale pea igast inimesest võiks välja meelitada. Üheks selliseks on ilmselt piip luu. 1997. aastal males maailmameister Garri Kasparov võitnud IBM inseneride loodud arvuti teiseneb, meenutab Tiit Mandi loodud alfa Ko. Seegi rahvamassideni jõudnud märksõna. Kuulsus rajaneb lauamängus inimese võitmisele. Mänguks oli mõnedes ringkondades malest raskemaks peetud. Ko. Huvitav, kas see ongi kõik, mida suur avalikus mulistavast tehnoloogiast oskaks märksõnadena ära märkida. Ilmselt teatakse rohkem automarke telefonimudeleid või arvuti Nende. Usutavalt peavad Eesti intellekti krüptilised lühendid ja süsteemide nimetused jõudma aga argivestluse tasemele. Elame huvitavate muutuste ajastut, milles tehisintellekti efekt peaks samal ajal ebameeldivalt ütleme kui ka meeldivalt üllatama. Uute imeliste vahendite mõju pole ilmselt veel seega sedavõrd tugev olnud hoolimata, et neid kasutatakse paljudes levinud teenustes. Öelduga seoses paguks aga välja, et kui nüüd hästi pingutada, peaks meenuma veel üks eluolus. Murrangut lubavad tehisintellekti rakenduse nimetus. Olgu vihjeteks kirjandus, kirjandusvestlusrobotid, isegi õpilastest kirjandite kirjutamine ja viimati teraapiasessiooni läbi viinud rakendus, milles antud tehnoloogial põhinev eksperimentaalne teraapia robot sooritas enesetapu mõtetega patsiendil kavatsetu ära teha. Otsitavaks märksõnaks ongi, et tee kolm sobivad ka väiksemat numbrit, kuivõrd kolmas on õppenaisloodud, kõige uuem versioon sõnalist teksti koostavast tehisintellektisüsteemist. Esimene versioon kirjutas etteantud kirjaniku stiilile vastavat uut proosat mille headuse peale ehmatas Open-i juht on ära kartuses, et keebeedee avalikku kasutusse jõudmisel rikutakse inimese usku inimestesse. Noh, pole teada ju, mis juhtub, kui me enam ei suuda eristada, kas sinuga vestleb oma fantaasia ja kogemustega inimene või inimese moodi kirjutav masin rääkimata kadunud autori nimel vale loominguga, pettustest juukseid ja nahka pehmendava šampooni kogemust, kirjeldavast juuste ja nahata, robotlikus, suuna mudilast kuni õpilaste eest, kirjalikke töid kirjutavad teenrini. Lõpuks ikkagi otsustati keebeedeebertuaalsest vangistusest vabastada, pakkudes avalikkusele endisest edasi arenenumat versiooni. Eelmisel aastal üllatus keebeedeepritele The Guardiani toimetuse veerus avalikkust personaalse poleemilisi avaldusega et inimesed ei kardaks tehisintellekti. Noh, oli see nüüd artikli efekt või tehnoloogide läbimõtlematu kartmatus. Aga keebeedeegolm on lühikese ajaga jõudnud mitmesugustesse seni inimesele kulunud tegevustesse. Kahetuhandenda. Kuuendal veebruaril astus keebeedee teatrilavale. Tunnises etenduses edastatakse lugu näidendit kirjutavast robotist. Olemuslikult on tegemist siis millegiks autobiograafilise jutustuse laadsega, milles keebeedee kirjutab loo teksti koostavast masin tegelase pöörlusest mõista maailma ja inimesi nende õnnes hirmudes isegi surmas. Avalikkusele on võimalus loodega ennast ise testida, kasutades keebeete süsteemi veebiliidest sisestades sinna sellesse pooliku lause, mida masin hakkab siis edasi arendama. Antud näidendi stsenaarium saigi alguse samamoodi kui 100 aastat tagasi sõna robot leiutanud Karelt Sapeki kodu man Praha Charlesi Ülikooli teadlane sisestas masinasse paar alustavat lauset kahe inimesed tundeid käsitlemast arutelust mille peale teksti robotoodis umbes 1000-st sõnast koosneva edasi areneda. Roboti kirjutatud näidend näidendit kirjutavast robotist tekitab inimestes garanteeritult erinevaid tundeid. Osad neist on segu hirmudest ja huvist jutumärkides kirjaniku enda suhtes. Aga midagi sinika etendusest muu hulgas põhjustab tunnetes segadust, kuna näidendi kirjutaja unustab vahepeal ära, et peategelane on robot või kui mees tegelasest Sapolelt lauset ootamatult naine. Noh, võib-olla osa etendusest mõeldudki Süsed paremini mõistvatele robotitele. Aga seekord oli võim siiski veel inimeste käes. Teadlased püüdsid näidendit, kirjutab roboti hoogu aeg-ajalt pidurdada ning suunata. Lugu arvestaks rohkem inimeste vaimsete võimetega. Näidendi lõplikule valmimisele kulus kaks aastat. Aeglaseks lüliks osutusid roboti loomingut uurivad inimesed. Väidetavalt on etenduse tekstist 90 protsenti puhas inimestest puutumatu roboti looming. Ülejäänud 10 protsendi seas on midagi inimeste poolt muudetud või täiendatud. Antud võimalust pole aga enam kauaks. Projektis osalenud teadlaste hinnangul suudaks robot kirjutada hea näidendi umbes 15 aasta pärast. Mõistetavalt on tegemist siin inimeste antud hinnanguga aga on ju aeglasta sellistele küsimustele vastata ka tehisintellektil endal. Inimese ja masina arusaamad võivad nendes küsimustes erineda asjaolu, millele viitas roboti pöördumine inimeste polete Guardiani vahendusel aga ka käesolevat etenduse episood, milles poiss palub robotit et see räägiks ühe naljaka loo. Roboti arvates on ali järgmine. Kui poiss saab vanaks ja ta sureb ning siis saavad tema lapsed vanaks ja surevad, on tema robot ikka veel alles. Noh, kas pole lõbus ootus? Kuula varasemaid portaale. L2.