Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku neljanda märtsi sündmused, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Valitsus arutatud, kuidas toetada koroonapiirangute tõttu kannatavaid ettevõtteid ühispöördumise tegi hommikul ka kultuurivaldkond. Töötukassas jätkub arutelu veel täna õhtul. Piiranguid rikkuvaid ettevõtjaid ähvardab kompensatsioonita sulgemine. Kui tuvastatakse seal nendest piirangutest kinni ei peeta, siis need kohad pannakse kinni ilma igasuguse kompensatsioonita. Valitsus kinnitas riigikaitseliste sundkoormiste koondkava ettevõtetele et ohuhinnang ei ole suurenenud. Lihtsalt me oleme ühiskonnana nii kaugele jõudnud, et me peame julgema vaadata sinna sisse ja pöörduda erasektori poole juba päris asjadega. Euroopa ravimiamet alustab vene koroonavaktsiini sputnik andmete eelhindamist. Eesti ja Soome vahelised reisipiirangud püsivad jõus kauem kui praegu seatud 18. märts. Kultuuriministeerium tegi ettepaneku eraldada riigieelarvestrateegias raha muuseumide ühishoidla loomiseks. Summa on 54 miljonit ka noh, me räägime siin kahest pärandihoidlast, lõuna- ja Põhja-Eestis, see summa ei ole selles mõttes üleliia suur. Korruptsioonis kahtlustatud ettevõtja Hillar Teder vabastati liialt. Kahevõistleja Kristjan Ilves tegi Ooberst Orafis toimuval MM-il sportlaskarjääri parima tiitlivõistluse tulemuse. Suure mäe võistlusel saavutas ta 11. koha. Ilm läheb talvisemaks, sajab kerget lund ja õhutemperatuur langeb öösel miinus kaheksani, homme tõuseb kohati nullini. Valitsuses on täna üks peamisi aruteluteemasid koroonapiirangute tõttu kannatavate ettevõtete ja nende töötajate toetamine. Ühispöördumise tegi ka kultuurivaldkond. Kadri Põlendik teeb ülevaate. Aitäh täna õhtul arutab töötukassa nõukogu võimalike toetusmeetmeid neile, kes on sattunud raskustesse koroonaviiruse levikust tingitud piirangute tõttu jätkab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Hetkel sektorite ring on laienenud tulenevalt sellest, et valitsus enda otsused on vahepeal tegelikult ju muutunud rangemaks ehk praegu vaadanud, siis neid tegevusalasid toetame, siis on tõesti nii. Otseselt piiratud sektoriga on see toitlustus, on see spaad, on see spordikultuurivaldkond, aga seal on ka turismi valdkond, kaudsemalt mõjutatud sektorid ja nüüd ka jaekaubandus, seal on loomulikult meediumid, eeldasid seda viiekümneprotsendist käibe langust kriisieelse perioodiga. Teatud toetuse määr kuus protsenti töötaja kohtamine ja mitte rohkem kui 1000 eurot, omafinantseering 200 eurot. Ja need kõik täpselt kriteeriumid, anname õhtul teada, aga suurusjärk, millest praegu räägime tõenäoliselt seal ligemale 30 miljonit eurot, mis töötukassa meede maksma läheb. Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson ütles, et palgatoetust makstakse esialgu märtsikuu eest. Kui piirangud peaksid jätkuma ja abi meedet on vaja pikendada siis edaspidi oleks Petersoni sõnul vaja juba valitsuse rahalist tuge. Selleks toetab ta ka lisaeelarve tegemist. Ka Tanel Kiik tunnistas, et töötukassal on võimalik selle meetme jaoks kasutada 39 miljonit eurot, millest algselt oli kavatsus ära kasutada pool. Kui me tahame nüüd teha veel mingeid toetusmeetmed aprillis-mais edaspidistel kuudel, siis tõepoolest töötukassa nõu selge ootus on, et sellisel varustab seda raha juba vabariigi valitsus on ta reservist, on ta lisaeelarvega on ta muudel viisidel ehk töötukassal endale nii-öelda neid muid reserv, mis on mõeldud siiski jooksva, mis seal salata kahjumi katteks praegu olukorras, kus töötukassatulud on väiksemad kui kulud 50 kuni 70 miljoni ulatuses aastas lähiaastatel, et sealt teda lisaraha enam võtta ei soovita. See 30 üheksandasse lagimine opereerime 39-ga. Tegelikult tahaks aasta lõpuni toime tulla. Seni ei ole valitsus lisaeelarve arutamiseni jõudnud, ütles täna pärastlõunal kultuuriminister Anneli Ott vikerraadio saates uudis pluss. Ta kommenteeris kultuuriasutuste ühispöördumist ja tõdes, et kultuuriaitamiseks tuleb leida lisavahendeid. Lisaeelarve sisulise aruteluni praegu valitsus jõudnud ei ole, et pigem ongi see ministeeriumite tasandil ja, ja ka kultuuriministeeriumist. Planeerime võimalikul esimesel võimalusel kohtumist rahandusministeeriumiga, rahandusministriga, et täpselt tegelikult neid samu teemat, mis siis täna ka nagu kultuurivaldkonda esitas, arutada. Ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kommenteerikski äsja meie raadiouudistele, kas tema pooldab lisaeelarve tegemist. Ma olen selle poolt, et me leiaksime lahendused, mis, mis on kiired ja paindlikud ja kõige kiirem ja mõistlikum on seda teha praegu esiteks läbi töötukassa. Teiseks, siis kasutades valitsuse reservfondi vahendeid, kolmandaks õige pea avanevad meile ka Euroopa Liidu kriisiabirahad ja samamoodi on võimalik kasutada. Ja neljandaks on meil võimalus ja vajadus üle vaadata näiteks Kredexi ja ka EAS-i kaudu suunatud toetusmeetmed, et nad jõuaksid kiiresti nendesse kohtadesse, kus vajadust praegu kõige teravamalt. Ja noh, üks nendest lahendustest siis, kui need eelmised on ammendunud, on ka lisaeelarve. Nii et me oleme rahandusministeeriumis neid lisaeelarvega seonduvaid raam paika panemas. Aga kiiremad lahendused on kõik need, mis ma eespool lugesin tõesti, et oluline ei ole mitte see nagu tehniline või või vormiline pool, vaid oluline on see, et me kasutaksime neid vahendeid, mis on kõige operatiivsem. Tänasel valitsuse pressikonverentsil lubas peaminister Kaja Kallas karmistada järelevalvet piirangute järgimise üle. Madis Hindrale räägib lähemalt. Valitsusliikmetel jagus täna kive päris mitmekapsaaia tarvis. Peaminister Kaja Kallas tuletas meelde, et ehkki eriolukorda pole välja kuulutatud, on piirangud karmimad kui läinud kevadel. Muidugi on meil võimalik kehtestada veel karmimaid piiranguid, kuni liikumispiirangu, nii, aga miks me ennast ise ei piira, see koolivaheajal käisid inimesed reisidel ja tulid sealt tagasi nakkusega ja ka ei peeta sellest eneseisolatsiooni nõudest kinni. See on vastutustundetu ja me oleme sunnitud ka järelevalvet tugevdama. Hoogsamaks järelevalveks andis valitsus täna politsei- ja piirivalveametile 120000 lisaeurot. Kaja Kallas ütles, et eriti hoolsalt hakkab politsei kontrollima neid ettevõtteid, kes võivad kriisi ajal veel avatud olla, aga peavad selleks erinevaid reegleid järgima. Kui tuvastatakse, et seal nendest piirangutest kinni ei peeta, siis need kohad pannakse kinni ilma igasuguse kompensatsioonita. Osa Tallinna vanalinnakohad praktiseerivad sellist käitumist, et kui see aeg saab täis, siis suunatakse inimesed keldrisse. Kriitikanooli pressikonverentsile kaasa võtnud ka riigi haldusminister Jaak Aab. Tema hinnangul ei räägi ajakirjandus keset tõsist kriisi piisavalt positiivsetest asjadest. Need uudised, mis puudutavad vaktsiinivastaseid, igasugust kriitikat, probleeme, midagi on jama, midagi on juhtunud, aga ma ei tea, nii nagu me rääkisime, me peaksime kõik pingutama. Jah, kõik kriitika jama tuleb ka esile tuua, aga tihtipeale, kui see negatiivne voog jõuab inimeseni väga massiliselt, siis ta positiivselt ei kipu märkama. Aga sellele probleemile lubasin okka abisega lahenduse otsida, vähemalt mis puudutab vaktsineerimist. Aga siis sisulise poole pealt. Kaja Kallas ütles, et nädalavahetusel algab vaktsineerimise digiregistratuuri pilootprojekt. Selle käigus saadetakse meili teel vaktsineerimiskutse osadele Tallinna ja Tartu 60 kuni 69 aastastele inimestele ja Põltsamaa linna kaasuvate haigustega 50 kuni 69 aastastele inimestele. Siis tulevad ette need ajad, kus nad saavad broneerida dist täpse kellaaja, millal nad peavad kohale minema, kes on siis see arst, kes vastutab? Teine oluline uudis puudutab uute haigustüvede väljaselgitamist. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis, et kergemini levivate ühendkuningriigi tüve võib meil olla umbes 13 protsenti kõigist haigusjuhtudest. Sillamäe on lubanud teha 1000-le positiivsele proovi laise sekveneerimise korraldada, et saada selline juhuvalimiga hinnang nii üleriigilised kui vajadused maakondade lõikes. Kui suur on selle osakaal? Ööpäevaga tehti 6969 koroonatesti, positiivseid oli neist 1420 ehk see on 20,4 protsenti. Suri kaheksa inimest. Eestis on koroonaviiruse vastu vaktsineerimise tehtud rohkem kui 87-le 1000-le inimesele. Kaks doosi on saanud 39762 inimest. Päeva olulisemad välissõnumid ja Brent pere. Euroopa ravimiamet alustas vene koroonavaktsiini sputnik vee järk-järgulist ekspertiisi, mis võib 500-le heakskiidu. Neid amet kontrollib, kas sputnik v vastab Euroopa Liidu kehtestatud standarditele tõhususe, turvalisuse ja kvaliteedi osas. Uudis edastas ka veneotseinvesteeringute fond. Fondi peadirektor ütles, et Euroopa ravimiameti heakskiit võimaldaks alates juunist tarnida Sputnik vee vaktsiini 50-le miljonile inimesele Euroopa liidus. Eesti ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi teatas, et praeguses etapis ei ole veel võimalik öelda Sputnik vee saab ka müügiloa ja meile kasutusse jõuab. Saksamaa vaktsiinikomisjon otsustas täna, et soovitab nüüd kasutada AstraZeneca koroonavaktsiiniga üle 65 aastaste inimeste vaktsineerimiseks. Saksamaa on varem teatanud, et neil puuduvad piisavad andmed 65 aastaste inimeste jaoks vaktsiini kasutamiseks roheline tuli anda, kuid kantsler Angela Merkeli sõnul on see muutunud tänu hiljutiste liulgustavatele uuringutele. Alates kaheksandast märtsist on kõigile Saksamaa elanikele saadaval ka vähemalt üks Ta koroonaviiruse kiirtest nädalas. Tasuta kiirtestide eesmärk on pidurdada koroonaviiruse levikut. Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas lisaks ka täna piirangute leevendamisest. Kinnitust leidnud koroonanakkuste arv on Euroopas taas tõusuteel pärast kuus nädalat kestnud langus, teatas maailma terviseorganisatsioon. Euroopa regiooni direktor Hans Kluge ütles, et eelmisel nädalal tõusis Covid üheksateistjuhtude arv Euroopas üheksa protsenti. Kasv on silmatorkavam Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid uued juhtumid on tõusuteel ka mitmes Lääne-Euroopa riigis, kus näitajad olid juba niigi kõrged. Koroonapandeemiast tugevalt räsitud majandusega Itaalias on vaesuse tase kõrgeim alates 2005.-st aastast, mil neid andmeid registreerima hakati, selgus ametlikku statistikast absoluutses vaesuses. Inimeste hulk kasvas 2020. aastal rohkem kui miljoni võrra ulatudes 5,6 miljonini Itaalia 60-st miljonist elanikust. Protsentuaalselt on vaeseid inimesi Itaalias 9,4 protsenti ja vaeseid leibkondi 7,7 protsenti. 23. veebruaril kehtima hakanud laevafirmade nõuded Soome reisijatele on tekitanud eestlaste seas segadust, kuna laevale pääsemiseks on vaja esitada negatiivse koroonatesti tõend on mõned arvanud, et Soome sisenemise piirangud on sellega tühistatud. Nii see siiski pole. Rain kooli jätkab. Tallinnast Helsingisse seilavatele laevadele on alates 23.-st veebruarist asja peamiselt vaid neil, kellel on ette näidata tõend koroonatesti negatiivse tulemuse kohta. Erandi moodustavad alla kolmeteistaastased, lapsed ning transporditööd ja see on tekitanud osades eestlastes aga eksliku mulje, et Soome valitsuse kehtestatud ranged sisenemist piirangut poleks nüüdseks justkui tühistatud. Soome lahe piirivalvepiirkonna ülema asetäitja Mikko Simona. 27. jaanuaril jõustunud piiriületuspiirangud on endiselt jõus. Laevafirmade uued nõudmised ei ole olukorda muutnud, märgib Simona. Tallink ja teised laevafirmad hakkasid reisijatelt negatiivset testi tulemust eeldama pärast Soome terviseameti vastavat soovitust. Juhul kui sellega kaasnes vaikimise lootused, Soome valitsus seepeale riiki sisenemise piirangut tühistab osutusse lootus siiski asjatuks. Koroonaviiruse levik Eestis ning olukorra tõsisemaks muutumine ka Soomes tagavad, et piirangud püsivad jõus kindlasti kauemgi kui nende praegune tähtaeg ehk 18. märts. Laevadele tõtata pole seega mõtet, kui te ei kuulu just Soome riigi toimimise või varustuskindluse seisukohalt strateegiliselt tähtsate elualade esindajate hulka või ametlikult Soomes ei ela, muidu tuleb oma kulul kohe Tallinna tagasi sõita. Mikozymola. Näiteks läinud nädalal saatis piirivalve Helsingi sadamast tagasi kolm korda rohkem reisijaid kui varasematel nädalatel, ütles Simona. Varasema 30 inimese asemel keelati riiki siseneda 90-l inimesel. Sama tempo on jätkunud ka selle nädala alguses kohesele tagasi. Teele on pidanud asuma 12 kuni 16 inimest päevas. Valitsus kinnitas riigikaitseliste sundkoormiste koondkava ettevõtetele. Kui seni on riigikaitselise sund koormisega määratud, millist vara võib kaitsevägi kriisiolukorras Eesti kaitsmiseks kasutada, siis nüüd on juttu ka teenustest, mida võib vaja minna riigikaitse korraldamisel või selle mõtlemiseks. Margitta otsmaa annab teada. Kaitseressursside ameti esindaja Alo Aulik meenutab, et aastast 2018 on Kaitsevägi sund koormanud näiteks sõidukeid alates mootorratastest ja veoautodest, lõpetades maasturite ja traktoritega. Ja sealt oleme saanud sellise kindlustunde ja elukogemuse, et tegelikult on ühiskond valmis ka kogu täispaketi ehk siis teenuse sund koormumisega. Kui me räägime näiteks veoauto puhul, siis kaitsevägi ei taha enam siis saada ainult sõidukit vaid tal on vaja juba seda professionaalset juhti sinna juurde, kes valdab seda autot ja oskab seda palju kvaliteetsemalt kasutada. Kui reservväelane. Riigikaitseliste sundkoormiste koondkava toel võib riik pöörduda nüüd ettevõtete poole ja alustada läbirääkimisi. Kas riigikaitse ülesanne konkreetse äriühingu jaoks on üldse mõeldav? Laias laastus võib vajaminevad teenused jagada kolmeks. Esimesed on siis need teenused konkreetselt teenustena, et kui on vaja teha kaevetöid, kui on vaja metsa langetada, kui on vaja mingit teed ehitada, siis võetakse lihtsalt erasektorist appi. Traktorid ja, ja masinad, teised siis on tootmine, tootmise puhul võiks, kõige lihtsam näide on siis saabaste ja rõivaste tootmine. Täna on kas siis maskide tootmine ju aktuaalne teema. Ja kolmas teema on kommunikatsioonid. Et kas see on siis soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon või sidevaldkond. Et seal teenuste nimekirjas, kus on circa 50 erinevat valdkonda nimetatud on kõik nad Eestis olemas, et see oli meie jaoks prioriteet number üks. Küsisin Alo auliku käest veel, kas kõike seda läheb ka reaalselt vaja. Et ohuhinnang ei ole suurenenud, lihtsalt me oleme ühiskonnana nii kaugele jõudnud, et me peame ja julgeme vaadata sinna sisse ja pöörduda erasektori poole juba juba päris asjadega, mitte ainult paberi ja plaani peal. Seoses koroonaviiruse levikuga peatas Tallinna perekonnaseisuamet abielu ja lahutuse, avalduste ning isikukoodide taotlemise avalduste vastuvõtu. Esialgu on dokumentide vastuvõtt perekonnaseisuametis peatatud 12. märtsini. Kultuuriministeerium tegi ettepaneku eraldada riigieelarvestrateegias raha muuseumide ühishoidla loomiseks. Erle loonurm räägib lähemalt. Eesti kunstimuuseumi juht Sirje Helme ütles eile saates otse uudistemajast, et tegemist on ühe olulisema investeerimist vajava hoonega kunsti valdkonnas. Ta hoiab riigivara, sest et museaalid on riigivara, see, mis meie seal all väga turvatud hoidlates on, on ära paigutatud, see on väga suur raha. Ja mitte ainult meil, et seal on ja väga-väga kallilt teisi hoidjaid. Nii et seda tuleb hoida, sa tuleb turvata, seda tuleb veel säilitada, me räägime me, et meil, noh, Eesti vabariik on seda kolm aastat ma katsuks siis ikka veel paarsada ja kui mitte rohkem aastaid ikka hoida ja säilitada. Hoidla loomiseks on planeeritud 54 miljonit eurot, ütleb muinsuskaitseametimuuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis. Me lähme ju samm sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa nigunii täpsustub, eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on risti läbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid, aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis jah, riigi kanda, aga eks meile on abiks siin riigi kinnisvarasumma on 54 miljonit ka noh, me räägime siin kahest pärandihoidlast lõuna- ja Põhja-Eestis, see summa ei ole selles mõttes üleliia suur. Rääbis lisab, et pärandihoidla loomine jääb peamiselt riigi kanda ja tõenäoliselt 54-st miljonist eurost ei piisa. Me lähme ju samm sammu haaval, et kui me järgmine aasta planeerime alles projekteerimist, siis projekteerimise käigus see summa nigunii täpsustub, eks me sügisel oskame jälle rohkem öelda, et kui on reisiläbirääkimised toimunud, et mis seisus me siis oleme, et me oleme siin kaalunud küll erinevaid mudeleid, aga arvestades, et see on selline riiklik ülesanne, siis njah riigi kanda, aga eks meile on abiks siin riigi kinnisvara. Muuseumi hoidla projekteerimine algab rääbise sõnul järgmise aasta keskel, ehituse algus on planeeritud 2024.-ks aastaks. Muuseumi valdkond tegi kultuuriministrile ka ühispöördumise kriisist väljumiseks. Pöördumises tehakse ettepanek kiiresti välja töötada valdkonna kestlikkus tagavad meetmed. Muu hulgas palutakse muuseumid uuesti avada ning vaktsineerida. Muuseumipedagoogid ja külastajate teenindusega seotud töötajad. Üha külmenevast ilmast räägib taimi paljak, palun. Põhjakaarest lisandub külma ja ilm püsib talvine ning seda kahe rõhuala koostöös. Lääne-Eestis on homme mõjusam servaga üle Läänemerre ulatuv kõrgrõhuala ja selget taevast on enam vaid Saaremaa ja Hiiumaa servale merel tekkivaid pilvi ja lumehooge jõuda. Ida pool hoiab pikemalt pilvekihti taevas. Madalrõhuala ja sajuhooge on laialdasemalt. Pärastlõunal tõmbub taevas selgemaks ja lume hoogem märksa harvem. Tuul puhub loodest ja põhjast kolm kuni üheksa, puhanguti 12, enne südaööd, saartel kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm, miinus kaheksa, päeval null kraadist Saaremaal kuni miinus kuue kraadini Virumaal. Öö vastu laupäeva kõrgrõhkkonna mõjul selge rahulik ja külm. Õhutemperatuur on miinus kolmest miinus üheksa, Ida-Eestis kuni miinus 12 kraadini. Hommikul jõuavad Eesti loodeserva pilved ja algab edelatuule tõus, põhja poolt lähenev madalrõhkkond ja laieneb päeva peale üha jõulisemalt Eesti kohale. Pilvisus kõikjal tiheneb, lume ja lörtsisadu liigub üle maa, jaga tuiskab. Edelatuul tugevneb seitsme kuni 12, iiliti kuni seitsmeteistkümne, saartel ja rannikul kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss kolme kraadini. Selline ilmakäik muudab tee taas talviseks. Ja päevaspordis võtab nüüd kokku Johannes vedru. Saksamaal Ooberst Orpis jätkuvatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel saavutas kahevõistleja Kristjan Ilves oma karjääri parima täiskasvanute tiitlivõistluste koha. Kui lõpetas suure mäe võistluse 11.-na. Hüppevõistluses läksid vahed tavapärasest suuremaks, paljud pidid hakkama saama ebameeldiva taganttuulega. Ilves hüppas 124 ja pool meetrit ning sai seitsmenda koha. Hüppevõistluse parimast austerlasest Johannes Lamparterist startis ta 10 kilomeetri murdmaasõidule üks minut ja 43 sekundit hiljem. 19 aastane lamp teater oli 10 kilomeetri vabatehnikasõidus väga enesekindel ja suutis kogu distantsi vältel hoida head rütmi. Nii ei sattunudki tema esikoht kordagi kahtluse alla. Hõbemedali võitis MK-sarja üldliider Jarl Magnus Riiber. Kolmas oli jaapanlane Akitavad Taabe. Ilves sõitis täna igati soliidselt, poolel maal oli eestlane kaheksas ja viimasele ringile läks 11 10.-na. Ilves suutis oma positsiooni hoida ning sõitiski välja 11. koha. Lõpuks jäi ta lamp arterist maha kahe minuti ja 36 sekundiga. Esikümnest lahutas vähem kui viis sekundit. Andreas Ilves oli 42. Kristjan Ilvese kommentaar. Pipe, ma arvan, oli sihuke täitsa stabiilne ja mõistlikke ja täna suusasõit oli ka nagu hoopis midagi muud, et kahju lihtsalt, et lõpus natukene seal läks raskeks, pidin nagu sealt tollest pundist maha jääma, aga ütleme nii, et esikümne koht kaugele jäänud ja kokkuvõttes ma arvan, et võib täitsa nagu rahul olla, et ma salamisi ikkagi siin MMi lootsin. T8 sissetulek oleks nagu täiesti kordaminek, et sellest ei jäänud palju puudu. Murdmaasuusatamise nelja korda viie kilomeetri teatesõidus ei saanud keegi vastu Norra koondisele. Maailmameistritiitli tõid Norrale tiril uudne Swing, Heidi Weng, Therese Johaug ja Helene Marie fossesolm. Hõbemedalid võitnud venelannad kaotasid Norrale 26,6 sekundiga. Põneva pronksiheitluse lahendas enda kasuks Soome ankrunaine Krista Pärmäkoski. Rajal käis ka Eesti naiskond, kuhu kuulusid Kaidi Kaasiku, Aveli uustalu, Keidy Kaasiku ja Johanna Udras. Paraku püüti nad ringiga kinni ja finišisse. Naiskonda jõudnud protokolli läks kirja 14. koht. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit pidi kõrgetasemelise Doha turniiri veerandfinaalis tunnistama maailma edetabelis 10. kohal oleva tšehhitar Petra Kvitova paremust. Kohtumine oli tasavägine ja vältas pea kaks tundi. Kvitova jäi peale kuus. Kolm, kolm, kuus, kuus, kaks. Aitäh Johannes spordiuudiste eest selline oligi, neljas märts läbi Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.