Kena koer oli tähendas tooni. Peenest nimest hoolimata tundus tegu olevat kõige tõupuhtam Agrantsiga kelle sugupuusse ei paistnud peenemat sorti esivanematel asja olnud. Säärane keskmise suurusega mustjaspruun ja parajalt karvane nähtsid kelle püstine rõngassaba ja väikesed pool kikkis kõrvad ei suuda kuidagi kurjamajavalvuri muljet jätta. Pigem ikka selline laste lõbus mängukaaslane, kes peenikeste jalgadele sibades haugub vaid moe pärast või suurest rõõmust, kui keegi temaga tegeleda. Vaata, millise otsa leidis, ohkas perenaine. Ega te siin midagi ei liigutanud, küsis tooni igaks juhuks üle. Eks Mike algul võtsin teise sülle ja kas ma arvanud, et ta nüüd kohe kuulnud on? Aga kui kõrtsmik käskis kõik panna nii nagu oli, siis ma panin ta sinna maha tagasi. Otse koera kõrvaltee, äärsel mullal ja kruusa segu seal ribal oli selgesti näha rattajälg mis laiuse järgi võinuks tõesti kuuluda mootorrattale või mopeedile. Tooni pildistas nüüd kõikide reeglite kohaselt oletatavat õnnetuspaika. Kuidagi imelik oli mõelda, et keegi võinuks sellise sõbraliku koera näh, vitsa meelega alla ajada. Samas olid mehed poe juures viidanud just säärasele võimalusele. Kuid sel juhul peab oletatavalt kurjamile ometi motiiv olema. Õnnetus oleks ju perenaisele ausalt üles tunnistatud ja lool sellega lõppkujust polnud tegu mõne argpüksist teismelisega. Millal te ta leidsite, jätkas tooni küsitlemist. Kuskil pärast seitset hommikul läksin talle süüa viima ja konstaablile helistasite siis tükk aega hiljem. Mehed soovitasid. Kas tohin küsida, kes ikka seppama Elmar ja kukega noado läksid siit mööda, ma rääkisin neile, et selline asi juhtus. Nemad võtsid asja väga südamesse, pidasid poe juures peiesidki, olid üpris täis juba. Aadu juua täis? Ei või olla? Imestas Linda, seppama. Andke andeks, aga mulle nad küll karsklased muljet ei jätnud. Elmar külitas peenra serval. Ja ega Aadulgi pingiveerel püsimine hästi õnnestuda tahtnud. Ma just sealt tulen ja ise nägin. Oligi nii, või? Küsis linga üle. Kuid siis ta nägu äkki selgines. Vahel nendega tõesti juhtub, seekord siis kohe päris täis. Päris päris, kinnitas tooni, kellele perenaise äkiline meelemuutus natuke kummaline tundus. Ma pakun teile tassi kohvi, mugavam juttu rääkida ka tõsine uus inimene. Kindlasti tahate veel midagi küsida? Meelsasti, kinnitas tüdruk, kes küll sisimas kahtles, kas ta suudab maal pruugitavat viljakohvi juua. Igatahes oli ta lapsepõlves vanaemalt kuulnud, et maal muud kohvi tuntavadki. Lillekirev siseõu jättis kiirpilgul hoolitsetud mulje. Kuigi ka tuuleveski pidi järjekordselt tunnistama, et taimeliike ja lillesortada üles lugeda küll poleks mõistnud. Väikesest esikust pääses avarasse kööki vähemalt tooni kitsukese Mustamäe koduga võrreldes. Ja sealt edasi elutuppa. Lahtisest uksest paistis nõukogude aegne standardi mööbel, mida oli püütud linakeste ja lillebaasidega hubasemaks muuta. Ärge nöödi jalanõusid küll ära võtma hakake, lausus Linda, kui nägi tooni kavatsust köögiuksel tossudest välja pugeda. Kui me kohvi köögis joome, pakkus tooni, kellel oli vastumeelt nii välisjalanõudega elutuppa marssida kui ka mitte just puhtusest läikival köögi põrandal valgete sokkide väel kõndida. Sobib, oli perenaine nõusi, hakkas köögi teises servas kapi peal kõige tavalisema presskannuga toimetama. Varsti auras naturaalne kohv kenas maasikatega Gruusias tüdruku ees laual. Kas ma võin kõrtsmiku ettekanded? Gregory surm oli õnnetus. Küsis tooni, kui majaproua oli laua ääres istet võtnud. Kui perenaine ise kedagi koera surmas ei süüdista, polnud noorel detektiivi hakatisel siin sipsu alevikus enam midagi teha. Kas ma siis oleksin hakanud konstaablit tülitama? Küsis sepamaa Linda vastu. Siin on ikka ettekavatsetud mõrvaga tegemist. Teatas ta dramaatiliselt silmi üritades. Maja ju siin tee ääres läks haukuma juhuslikku möödujad ja juhtuski õnnetus. Visalt õnnetuse liini ajades lootis tooni majaperenaise võimalikke kahtlusi välja rääkima panna. Vägivaldne surm, olgugi, et krantsi oma tuleb tõsiselt uurimisele võtta. Arvatavasti üksikule naisele oli ta ju pereliikme eest kelle kaotus on vägagi valus. Vähemalt midagi sarnast kadett tuuleveski peast läbi käis, kui ta otsustas uurimist jätkata. Võhivõõrastest ei teinud Gregor väljagi, kui nad just maja juures seisma jäänud. Siin tiheda liiklusega maantee veeres ei jõua ju koer iga mööduva masina või mootorratta peale haukuda. Pealinna piiga silmis ei andnud viimase pooltunni jooksul mööda sõitnud buss kolm sõiduautot ja üks kaubik küll tiheda liikluse mõõtu välja kuid ta noogutas nõusolevalt. Pealegi koera jaoks oli neidki liiga tihedalt, et tõepoolest jaksaks igal sõidukit haukumisega tervitada. Ta ei läinud juhuslike sõidukite peale tavaliselt hoovist välja, kinnitas Linda veel kord. Jälg jäljeks mõtles tooni. Kuna perenaine ise tunnistuseta liigutas kurjust siis võistlusele koeraga ise sinna jälje kõrvale panna. Kuid oma kahtluste väljaütlemisega perenaist solvata polnud tüdrukul kavas. Kas ta oli juba külm, kui teda leidsite, muutis tooni teemat, mis oli külm. Ei saanud Linda kohe pihta. Gregor hinda mõtles natuke ja vastas siis. Gusto külm oli ikka päris soe alles. Seega võis siis keegi varahommikustes tööle sõitjatest alla ajada. Köisse praegusel ajal mootorrattaga tööl käib nüüd kõigil auto tagumiku all, kahtles Linda. Sepamaa Elmar poe juures ütles, et Vaksu Karla sõidab mootorrattaga tööle. Pidi tooni oma eelinfo lagedale tooma. Seda juttu ei maksa küll tõsiselt võtta, Elmar kohe peab tole Karla igale poole ette söötma. Ei salli teist ju mitte sugugi. Miks siis pole andeks andnud, et Karla üritas tema Maimut veel altari eest ära meelitada? Kas sellest pole mitte juba hulk aega möödas, imestas tooni siiralt. Tema lihtsalt on selline pika vihaga jokkis peaga kirub Carlat ikka maapõhja. Olete ise kuulnud? Tüdimuseni ta mu kadunud mehe vend ju, teatas Linda. Aga kibumetsaaugust, tema pidi kasin hommikuti sõitma Läks tooni ülejärgmise kahtlusaluse kohta teabe kogumisele. Koostise vaevalt oli pealegi miks ta pidanuks vaesele Gregorile otsa sõitma. Aga Aadu kukekänd väitis, et August kibumets ei sallinud Gregorit ja see tunne olnud vastastikune urgitses tooni edasi. Kusti tiirleb siin minu ümber. Tema mulle haiget ei teeks, ta teab, kuidas MacGregor armastasin. Linda tõstis silmad teatraalselt lae poole. Toonile hakkas tunduma, et ta osaleb kehvapoolses külateatris. Noore piiga silmis oli tema vastas istuv naine vähemalt armastusega seotud küsimustes muldvana eideke, kes võiks säärastest asjadest parimal juhul vaid und näha. Kuna aga maailmas juhtub kummalisemaidki asju ja perenaine ütles endale seestunud olevat siis päris võimatu ei tarvitsenud see ju ka olla. Pealegi, kui tähelepanelikult vaadata, siis võis preili Linda kunagi küla esikaunitar olla küll. Ja mammi Linda mõne taadi tudi silmis kena proua, praegugi. On tal sellest kiirlemisessis eduga päris tooni, kes oli lõplikult otsustanud etenduses kaasa mängida, et näha, kuhu see lõpuks välja viib. Muidugi, mitt. Hüüatas Linda. Tema Salme on minu hea sõbranna, see ei läheks mitte, kinnitas ta veel kord. Gregor liputas iga kord saba, kui Kusti külla tuli. Tal oli alati koera jaoks jupp vorsti taskus, vahel isegi kotlet. Aga miks ei saadu kukekänd vastupidist, väidab Linda kohmetus hetkeks kuid vastast siis judo miskit sassi ajas. Pealegi ütlesite, et mees oli maani purjus. Purjus inimene oma loba ei kontrolli. Pisut pettunud tooni, kes oli lootnud kuulda järjekordsest armunud riigist, vaid noogutas nõusolevalt ja tuli siis oma viimase kahtlusalusega lagedale. Ega te siin hommikul ühte musta mantliga meest mootorrattal ringi tiirutamas ei näinud? Musta mantliga meest ei ole mina näinud. Kinnitas seppa maa Linda, kes muidu armastas asju üle küsida nüüd tooni meelest kuidagi liiga kähku. Kuna kõik õlekõrred olid ära kasutatud ja ei esitada, vaid viimane küsimus kas te ise kahtlustate kedagi Kui tahate minu ausat arvamust teada siis ei saanud see olla keegi teine kui Pärkli Johan. Teatas Linda väga veendunud toonil. Miks just tema Gregor teda ei sallinud. Mis põhjusel siis? Ta ei kannatanud joobnud inimesi. Eriti pärast seda, kui purjus kirsimäe Lembitu käest tappa sai. Kas ta läks siis kohe igale purjus inimesele kallale? Mitte just igale. Aga ma ise ässitasin ta ükskord pärtli Juhani peale. Selleks pidi küll tõsine põhjus olema. Oligi. Ta tuli mulle jälle kord purjuspäi kosja, teatas Linda otsetoonile silma sisse vaadates, kartes vistet tüdruk muidu tema juttu tõsiselt ei võta. Kui tuuni otsustas jälle kaasa mängida ja küsis. On ta siis nii halb inimene tema Kossaside kõlba vastu võtta? Kui ta kordki kaine peaga tuleks? Me oleksime juba ammu leivad ühte kappi pannud. Ta oli vanasti üle küla poiss, kõik tüdrukud tahtsid teda. Ma ei julgenud lootagi. Aga just siis, kui tema mind justkui märkama hakkas, teatas võsa metsa Aino, et tema ootab Juhanilt last. Eksis, mees pidi ta ära võtma. Sel ajal oli nõnda kombeks. Mina läksin siis sepa mardile mitte vanatüdrukuks jääda. Ega Mart paha mees olnud vahel purjuspäi ainult päriselt, kas ma teda ikka tegelikult ka armastan? Mis te siis ütlesite? Küsis tooni, kes nüüd kaasvestleja siiruses ei kahelnud. Mezzo purjus inimesele ikka ütled, kiitsin takka, et kuis siis muidu. Eks vaiksel viisil armastasin ka. Pealegi oma laste isa ikkagi. Ega me halvemini elanud kui teised. Aga mardi süda ei pidanud neile uue aja pingetele vastu. Nõnda olen ma juba viis aastat lesk. Juhani naise viis vähk paar aastat tagasi surnuaiale. Meiesugused kaks vana känd sobiks kokku küll. Aga see ettepanek peab ikka selge peaga tehtud saama. Ilmselt küll ei osanud tooni midagi targemat kosta. Tema Jaanus polnud siiani ei täis ega kaine peaga võimalikust abielust juttu teinud. Tõele au andes oli ka tooni jaoks meheleminek midagi sellist kauget, mis kord tuleb, kuid mitte veel täna ega homme. Pealegi olid need pärtli Juhani mootorrattajäljed seal Gregori kõrval, teatas nüüd Linda võiduka häälega. Miks te selles nii kindel olete? Ma ju rääkisin, et ta siin värava taga küll ja küll käinud oma mootorrattaga seppama Linda häälest kostis ilmselget rahulolematust kaasvestlejad laitmatuse pärast. Siis küll ruttas tooni kinnitama. Rohkem te siis ei kahtlusta kedagi? Küsis ta igaks juhuks üle. See oli Pärkli Johan, ma tean. Kinnitas Linda veel kord. Tooni tänas proua Lindat põhjaliku info eest. Ja saanud lahke lubaduse, et võib vajadusel alati tagasi tulla. Hakkas vaikselt oma tipukese suunas jalutama. Kui võtta vana kõrtsmiku käsku sõna-sõnalt siis oli tema ülesanne ju täidetud ehk Gregory Lip üle vaadatud pildid tehtud, omaniku põhjalikult küsitletud, isegi tunnistajate ütlused olemas. Edasine tegevuskava kuulus juba konstaabli pädevusse. Seda enam, et sepamaa Linda polnud esitanud koera surma süüdlaste otsimiseks kirjalikku avaldust, mille alusel edasi tegutseda. Aga maju ei pakkunudki talle seda võimalust. Ehmus tooni, kui oli oma mõttelõngaga sinnamaani jõudnud. Ega ta seda minusugusele Kadetile teekski, arutles tüdruk edasi. Väljavaade sõita tagasi või silmakonstaablipunkti ei paistnud kuigi ahvatlev. Vaevalt vallas täna veel midagi huvitavat juhtub, mistõttu tuleks ülejäänud päeva osa vana kõrtsmiku loengut kuulata või õppeotstarbel mingeid kiviaegseid toimikuid lugeda. Palju põnevam tundus antud koera lugu veidi omal käel edasi uurida. Nii sinisilmne tooni polnud, et lootuks tõsimeeli Gregory alla ajanud mootorratturid tabada. Vaene, kuid seal sai maja maanteeäärset asukohta arvestades kõige tõenäolisemalt löögi mõnelt juhuslikult mööda sõitnud mootorrattalt või autolt rääkiguse sepamutt mida tahes. Kogu Linda pealtnäha siirast jutust hoolimata tundusse kosjatamise lugu kuidagi kunstlik. Vähemalt oli toonile uudis, et vanad inimesed armastusest segi pööravad. Tema ise oli seda seni pidanud ikka teismeliste plikade armastusfilmide pärusmaaks mille suhtes suured tüdrukud, kelle hulka ta ennastki arvas, vanaemadest rääkimata, on juba immuunsed. Koriseb kõht tuletas talle meelde, et poleks paha kõigepealt lendava linnu paarislõunat süüa. Paar osutus seest üsna ruumikaks neljakandiliseks toaks kuue laua kohustuslikku letti ja selle tagaajakirja sirviva baaridaamiga, kelle rinnal ilutses silt Tiina. Aknast hoovab päevavalgus tumerohelised linad laudadel ja ehtsad põllulilled faasides jätsid ühe küla paari kohta ootamatult hubase mulje. Valinud päeva menüü kahe supi ja kolme prae hulgast frikadellisuppi ja kodused kotletid istus tooni aknaalusesse lauda. Viimast kotletiraasu suhu tõstes tuli talle hiilgav mõte. Kandiku mustade nõudega kenasti selleks ettenähtud lauale paigutanud, astus tüdruk uuesti leti juurde. Kas veel midagi? Küsis Tiina lootusrikkalt. Aitäh. Kõik oli maitsev nagu kodus. Siin pidas tooni küll silmas seda, et kõik maitses sama ebamääraselt kui Adeele tuuleveski valmistatud purgisupp. Üks väheseid oskusi, mis tuuleveskite igatpidi tragi pereema väärtuste hulka ei kuulunud, oli kokkamine. Kuna aga maailma silmis parimat toitu pidi tehtama kodus, siis oli toonisele käibelausega nii mõnegi naistuttava südame võitnud. Nipp töötas seegi kord, sest proua Tiina nägu läks heameelest särama. Nüüd oli paras aeg end tutvustada.