Karjafarmi omanik Jouns oli kanala ööseks lukku pannud, aga ta oli nii purjus, et unustas sulgeda augud, kust kanad sisse-välja käivad. Laterna valgusõõnsus siia-sinna, kui ta läbi aia tuigerdas. Võõruses viskas ta saapad jalast, laskis endale köögist seisvast vaadist viimase kannu õlut ja kobist sängi, kus juba norskab proua Jones. Kohe, kui valgus magamistoas kustus, algas kõikides farmihoonetes liikumine ja tiivasabin. Päeval oli levinud sõnum, et vana major, auhinnatud suur valge tõugult olevat möödunud ööl kummalist und näinud ja tahtvat seda teistelegi loomadele jutustada. Lepiti kokku, et kui Johnson jalust ära, kogunevad, kõik suurde küüni vana major. Teda hüüti ikka nii, ehkki näitustel oli seda kulti välja pandud. Wellingtoni võrratu nime all oli farmis niivõrd lugupeetud loom, et kõik nõustusid meeleldi loobuma tunnikesest uneajast kuulmaks, mis tal öelda on. Suure küüni ühes otsas barrelt rippuva laterna all oli major omalaadsel poodiumil juba ilusasti õlgedest asemele heitnud. Ta oli 12 aastat vana. Viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endistviisi majesteetlik väljanägemisega siga. Väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud. Peagi hakkas saabuma ka teisi loomi, kes võtsid platsi nagu igaühel kombeks. Esimestena saabusid kolm koera kellukas Jessi ja pitsu. Ning siis sead, kes külitasid õlgadele otse poodiumi ette. Kanad leidsid koha aknalaudadel, tuvid lendasid partele, lambad ja lehmad heitsid maha sigade taha ning hakkasid mäletsema mõlemad tööhobused tümpsu. Ristik sisenesid üheskoos väga aeglasel sammul astudes eriti ettevaatlikult oma hiiglasuurtel karvapuhmas kapjadel et mitte lömastada pisemaid loomi, kes võisid õlgede all peidus olla. Ristik oli keskeale lähenev kogukas, emaliku loomuga mära kelle keha polnud pärast neljanda vardaga maha saamist enam päriselt oma endist kuju tagasi saanud. Tümps oli tohutu elajaloom peaaegu 18, kämmalt kõrge ja nii tugev nagu kaks tavalist hobust kokku. Valge triip tümpsa ninal tegi tema väljanägemise pisut lihtsameelseks ja ega ta tarkuse poolest hiilanudki. Kuid kõik pidasid temast lugu ta kindlameelsuse ja määratu suure töövõime pärast. Hobuste järel tulid valge kits Muriel ja eesel. Benjamin. Benjamin oli farmi vanim ja tusa seim loom. Ta rääkis harva ja ka siis vaid selleks, et mõnd küünilist märkust teha. Näiteks võis seda öelda, et jumal on andnud talle hänna kärbest eemale peletamiseks aga parema meelega elaks ta nii ilma hännata kui ka ilma kärvesteta. Ta oli farmiloomadest ainus, kes iial ei naernud. Kui talt küsiti, miks siis ta vastas, et ei näe midagi, mille üle naerda. Igatahes oli Benjamin, ehkki seda avalikult tunnistamata kiindunud ümpsasse pühapäevad, veetsid nad tavaliselt üheskoos väikeses koplis viljapuuaia taga, kus nad külg külje kõrval rohtu sõid ja iial sõnagi ei vahetanud. Mõlemad hobused olid just jõudnud pikali heita, kui üks ema kaotanud pardipoegade pesakond riburadalauta paterdas ja seal haledasti pääsudes edasi-tagasi rändas, otsides kohta, kus neid ära ei tallataks. Ristik sättis oma suured esijalad nagu isemoodi müüri pardipoegade ümber ja need heitsid müüri taha ning jäid otsemaid magama. Veel viimasel hetkel kepsles suhkrutüki näksides elegantselt sisse molli. Rumal kena valge mära, kes Johnsil kaarikut vedas. Ta sättis end paika eespool ja hakkas oma valget lakk raputama, lootes juhtida tähelepanu sellesse Pletitud punastele lintidele. Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks tümpsu ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu majori kõne kestel rahulolevalt nurru kuulamata sõnagi sellest, mida major rääkis. Nüüd olid kohal kõik loomad linnud peale Moosese taltsa ronga, kes magas vööruses õrrel. Kui major nägi, et kõik on kenasti platsi võtnud ja ootavad tähelepanuga, köhatas ta kurgu puhtaks ja alustas. Seltsimehed, te olete juba kuulnud sellest isevärki unenäost, mida ma möödunud ööl nägin. Aga selle unenäo juurde tulen ma hiljem tagasi. Esmalt on mulle öelda muud. Ma ei arva, seltsimehed, et mind veel kauaks teie seas on ja ma pean oma kohuseks anda teile enne surma edasi kogu tarkus, mille olen kogunud. Mul on pikk elu selja taga. Üksi oma aedikus lesides on mul olnud aega mõtteid mõlgutada. Ja ma vist võin öelda, et mõistan maist elu niisama hästi kui iga teine praegu elav loom. Sellest ma tahangi teile rääkida. Nonii seltsimehed, missugune see meie elu siis on? Vaadakem tõele näkku, meie elu on vilets täistöörügamist ja üürike. Me sünnime, meile, antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasu nii ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vabaloomade elu on üks ainumas viletsus ja orjus, see on sulatõde. Aga kas see kõik ikka on lihtsalt looduse kord? Kas see tuleb sellest, et meie maa on liiga vaene, et kindlustada korraliku elu oma asukaile? Ei, seltsimehed, 1000 korda ei. Inglismaal on viljakas pind hea kliimamaa suudab anda rohkesti toitu võrratult suuremale hulgale loomadele, kui neid praegu siin elab. Ainuüksi meie farm võiks elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend lehma, sadu lambaid ja kõik nad võiksid elada nii hästi ja jõukalt, et seda on praegu võimatu ettegi kujutada. Miks me siis üha viletsuses virelema? Aga sellepärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töö vilja ära röövivad. Siin seltsimehed on kõigi meie hädade põhjus. Seda võib kokku võtta ühteainsasse sõnasse. Inimene on meie ainus tõeline vaenlane. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud. Inimene on ainus olend, kes tarbib ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune, mune, ta on liiga nõrk atra vedama. Ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle vastutasuks, andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks. Ülejäänu aga jätab endale. Meie töö harib maad, meie Rammuga seda väetatakse. Ometigi kuulub meile ainult meie nahk Teie lehmad, keda ma siin enda ees näen. Mitu 1000 liitrit piima te olete viimase aasta jooksul andnud? Ja mis on saanud sest piimast, mis oleks pidanud teie tublisid vasikaid toitma. Viimane, kuid tilk on läinud, meie vaenlaste Kulkub. Ja teie kanad. Mitu muna te olete sel aastal munenud ja kui palju neist munadest on tibudeks autod? Kõik ülejäänud munad on viidud turule Edda Jonesile ja tema sulastele raha tuleks. Ja sina ristik, kus on need neli varssa, keda sa kandsid, kellelt sa oleksid pidanud vanaduspäevil tuge ja lohutust leidma? Kõik nad müüdi aasta vanusena. Ühtki neist ei näe sa enam kunagi. Mis muud kasu on sul eales olnud oma neljast maha saamisest ja kõigest põllutööst, kui vaid paljassöök ja paik tallis. Ja isegi meie närusel elul ei lasta loomuliku lõpuni jõuda. Ma ei nurise iseenda pärast, sest mina kuulun õnnelike kilda. Olen 12 aastat vana ja mul on üle 400 järeltulija. Säärane on sealoomulik elu. Aga lõpuks ei suuda ükski loom julma noa eest pääseda. Teie noored põrsad, kes te mu ees istute, viimane kui 11 kiljub, hingehädas tapapakul veel enne, kui see aasta mööda saab. See õudus jõuab meil kõigil kätte lehmadel, sigadel, kanadel, lammastel, viimasel kui ühel isegi hobuste ja koerte saatus pole parem. Sel samal päeval tümpsa, kui su võimsad lihased oma jõu kaotavad. Müüb Joensuu Lihulikule, kes su kõri läbi lõikab ja su jahikoertele toiduks keedab. Kui aga koerad vanaks jäävad ja neil hambad välja kukuvad, seob Chouns neile Telliskivi kaela ja uputab nad lähimasse tiiki. Kas pole siis päevselge seltsimehed, et kõik hädad loomade elus tulevad inimesed ranniast vaja ainult inimesest lahti saada ja meie töö vili jääb meile endile peaaegu üleöö, saaksime rikkaks ja vabaks. Mida me siis selleks tegema peame teada, mis tuleb ööd ja päevad ihust ja hingest pingutada, et inimkond troonilt tõugata? See on mu sõnum teile, seltsimehed ülestõus. Ma ei tea, millal see ülestõusuaeg koidab. Sinnani võib minna nädal või aastasada, aga niisama kindlalt, kui ma näen neid õlgi oma jalge all teadma, et varem või hiljem õiglus võidab. Kinnitage oma pilk sellele, seltsimehed ja tehke seda kogu lühikese teile veel jäänud elu jooksul. Eelkõige aga levitage minu sõnumit nende seas, kes tulevad pärast teid, et tulevased sugupõlved jätkaksid võitlust kuni võiduka lõpuni ja pidage meeles, seltsimehed, oma otsuses ei tohi iialgi kõhklema lüüa. Mingid väited ei tohi teid kõrvale eksitada. Ärge iial kuulake, kui teile räägitakse, et inimestel ja loomadel on ühised huvid. Et ühtede heaolu on teistegi heaolu vale puha. Inimene ei teeni ühegi muu olendi huve peale iseenda ja valitsegu meie loomade seas täielik üksmeel, täielik seltsimehelikkus meie võitluses. Kõik inimesed on vaenlased, kõik loomad on seltsimehed. Sel hetkel tekkis vägev segadus. Majori kõne ajal olid neli suurt rotti ulgudest välja hiilinud ja tagajalgadel istudes teda kuulama jäänud. Äkki olid koerad neid märganud ja ainult kibekiiresti urgudesse joostes päästsid rotid oma naha. Major tõstis vaikust, paludes sõraseltsimehed, ütles ta. Siin on üks punkt, mis tuleb selgeks rääkida. Kas metsloomad nagu rotid, jänesed on meie sõbrad või vaenlased. Pangemise hääletusele. Esitan koosolekule lahendamiseks küsimuse, kas rotid on seltsimehed? Hääletus pandi kohemaid toime ja enamus oli selle poolt, et rotid on seltsimehed. Ainult neli looma hääletas vastu kolm koera ja kass, kes, nagu tagantjärele selgus, oli hääletanud mõlema võimaluse poolt. Major jätkas. Mul ei ole enam palju öelda, ma ainult kordan. Pidage alati meeles, et teie kohus on ilmutada vaenulikkust inimese ja kõigi tema tegemiste vastu. Kõik, mis käib kahel jalal, on vaenlane kõik, mis käib neljal jalal või lendab olnud sõber. Ja jätke meelde ka see, et inimese vastu võideldes ei tohi tema sarnaseks muutuda. Kuid ega temast võitu olete saanud, ärge tema pahesid omaks võtke. Ükski loom ei tohi iial elada majas, magada voodis, kanda rõivaid, pruukida alkoholi, suitsetada, tubakat puutuda raha või äri ajada. Kõik inimese kombed on halvad. Mis aga peamine, ükski loom ei tohi iial türann niseerida, teisi omasuguseid. Kas nõrgad või tugevad, kavalad või lihtsameelsed, me kõik oleneb vennad. Ükski loom ei tohi iial tappa teist looma, kõik loomad on võrdsed. Nüüd aga, seltsimehed, jutustan ma teile möödunud ööl nähtud unenäost. Ma ei oska seda unenägu teile kirjeldada. Ma nägin unes, milline on maailm siis, kui inimene on kadunud. Aga see meenutas mulle midagi, mille ma olin juba ammu unustanud. Palju aastaid tagasi, kui ma olin veel väikene põrsas, oli minu emal ja teiste lemistel kombeks laulda üht vana laulu, millest nad teadsid vaid viisi ja kolme esimest sõna. Lapsepõlves oskasin ma sedaviisi, kuid see oli ammugi jõudnud meelest minna. Möödunud ööl aga meenus viis mulle ühtäkki unes ja enamgi, mulle tulid meelde laulusõnad ning ma olen kindel, et just selliste sõnadega laulsid loomad ennemuiste. Ja hiljem on need sõnad terveid sugupõlvi unustuses olnud. Ma laulan nüüd teile selle lauluseltsimehed, ma olen vana ja mu hääl on käe. Aga kui ma olen selle laulu teile selgeks õpetanud, võite juba ise paremini laulda. Laulu nimi on Inglismaaloomad. Vana major, köhatus kurgu puhtaks ja hakkas laulma. Nagu ta oli öelnud, oli tal kähe hääl, aga ta laulis üsna hästi ja ka viis oli erutav midagi Klementayni jala kukerRadža vahepealset. Loomad Inglismaal ja iiris. Loomad koguil maa sees. Kuulge see tar satuudist, kuldne aeg meil ootab ees varem-hiljem, see koidab melga abtroonildi nime. Ja kõik maa see veel jaganud, kuulub ainult meitajale. Rõngad Niinastik kaelast vooruks piitsi, asu eest, korv kätekannus, roostes Ko vabalt lokigume, karv, aarde äraarvamatud, rukis, nisuõun ja ploom, ristikaadia tammetõrud. Maitsta saab veidi ka loom, kirkam on siis kõrge taevas priius puhtamaks deebee. Mahedamaltvu hub tuulgi. Päeval seal kuiva me selle päeva heaks köik tehke, kui ei näegi see ta silm, lehmad, lambad, pardid, haned, loogem koos uus rahuilm. Loomade Inglismaal ja iiris loomad koguelma sees. Kuulge see tara Satoodist, kuldne aeg meid A vees. Praegu veel enne, kui major oli lõpuni jõudnud, olid nad lauluga kaasa tulnud. Kõige Turakamatki olid viisi ja mõne sõna selgeks saanud, aga arukamatel loomadel nagu sigadel ja koertel oli kogu laul mõne minutiga peas. Nõnda siis paari katse järel puhkes kogu farm vapustavas unisoonis Inglismaa loomi laulma. Lehmad ammusid seda, koerad ulgusid seda lambad mägesid, seda hobused hirnusid, seda pardid praegsusid seda. Nad olid laulu üle nii rõõmsad, et laulsid selle viis korda järjepanu algusest lõpuni läbi ja oleksid ehk jätkanud laulmist terve öö, kui neid poleks katkestatud. Õnnetuseks äratas lärm Jounci, kes hüppas voodist välja, olles kindel, et rebane on õues. Ta haaras püssi, mis tal alati magamistoanurgas seisis ja põrutas number kuueszteehaavlitega paugu pimedusse. Haavlid tungisid küüni seina ja koosolek lõppes kiiruga. Kõik põgenesid oma magamispaikadesse, linnud abistasid õrrel loomad, pugesid põhku ja ühe hetkega magas kogu farm.