Algab nädalat kokkuvõttev saade stuudios on toimetaja Hanna, aset 12. nädala märksõnad olid USA, Venemaa Helsingi tippkohtumise ootuses spekuleeriti küll Jalta kahe taolise lepingu võimalikkusega, küll muude sobingutega. Esialgsed arvamused kohtumisest on tagasihoidlikud. Clinton ja Jeltsin said kokku kaks vana sõpra ja leping on seegi, kui lepitakse kokku, et ei lepita milleski kokku. Aga tõenäoliselt saadi ühele poole relvastuse küsimusega, ent NATO laienemise üle jäid riigipead eriarvamusele. Kui ka Eesti ja ülejäänud kaks balti riiki kipuvad vägisi NATO ukse taha jääma, siis on sinna ehk hoogsalt rühkimas Euroopa üks suurriik, Ukraina välisminister Gennadi Udovencosay Brüsselist kaasa lubaduse, et NATO peasekretär Javier Solana sõidab Kiievisse juba aprillis. Eesti sai aga sel nädalal uue vähemusvalitsuse Mart Siimanni ka eesotsas. Uued on ka põllumajandus ja haridusminister ning regionaalministri portfell ootab esialgu omaniku. President Lennart Meri soovis uuele valitsusele ennekõike head läbisaamist opositsiooniga, sest inimesed on väsinud valitsuste vahetustest nähklemistest, tõdes president. Nädala alguses lahvatas leegina Tallinna linnapea Robert Lepiksoni rahulolematus Koonderakonna juhatuse juhtimisstiiliga. Asi võib viia uue erakonna loomiseni, arvab Lepikson ise. Uue valitsuse esimese istungi järel tõi Siimann ajakirjanike ette kogu valitsuse. Peaminister lubas hakata koostama programmi ja konkreetset tegevuskava ning rahvast häirivate valupunktide pingerida uudsena rapsima hakata pidama valitsuse väljasõiduistungeid. Omamoodi suhete parandamise eesmärki täidavad ka kavandatavad Eesti kultuuripäevad-Venemaal. Kultuuriminister Jaak Alliku sõnul on kultuurivahetus Venemaaga hoogsam kui kunagi varem. Oluline on seegi, et esimese vene ministrina saabus Tallinna kultuuriminister. Lisaks Venemaale teeb asjalikku koostööd Eestiga Põhja- ja Baltimaadega. Sellekohasele lepingule kirjutati lõppeval nädalal alla Stockholmis riigikogule, kui delegatsioon käis Moskvas. Venemaa riigiduuma kutsel. Kohtuti Riigiduuma, Venemaa välisministeeriumi ja Moskva linnavalitsuse esindajatega. Riigikogulased tõdevad, et Venemaa juhtkond on võtnud kindla kursi Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamiseks. Neljapäevane kalendrikevade algus ei toonud kaugeltki veel kevadet kuid arutelu selle üle, et põlevkivi ja elektrienergia hinda tuleb tõsta, on küll käima lükatud. Kui kõnekoosolekute ja arutelude melu kõrvale jätta, siis loodab Eesti energia hinnatõusuga ühele poole saada esimesest maist. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Ehkki nädala lõpul oli oodata ajaloolist Ühendriikide ja Venemaa tippkohtumist Helsingis, algas kõik hoopis koduse kriisilahendusega. Terve talve. Vaikselt tüdinud valitsuskriis sai lahenduse üsna kiiresti pärast seda, kui Mart Siimann sai riigikogult volituse uus valitsus kokku panna. Kohe oli simmanil nimekiri taskust võtta ja esmaspäeval astus kabinet riigikogu ette ametivannet andma. Suuri muudatusi polnud valitsuse koosseisus ega tule ilmselt ka valitsuse programmis sest aluseks jääb eelmise valitsuse koostatud programm, mida vaid kohandatakse ja täiendatakse. Ametivande andmise järel oli nii uus valitsus kui ka ametist lahkuvat Tiit Vähi, Ilmar Mändmets, Rein Loik ja Tiit kobri Toompea lossi valges saalis ajakirjanike ees. Peaminister Mart Siimann tänas lahkujaid ja lisas. Tahan avaldada, piiras tunutus tänu ja sümpaatiat Tiit vähile ja Tiit varivalitsuse liikmetele, ükskõik millega sa hea sõber Tiit tulevikus Kai tegeleb kas töötaksid riigikogu saalis, vaid oleksid taas siia kvaliteeti juhtima või teataksid ennast mingil muul moel. Oled sa juba läinud Eesti ajal. Ja mitte oma peaministriks olemise staaži poolest vaid selle pärast, mida sa oled teinud rasketel üleminekuaegadel eesti rahva ja riigi heaks. Sa oled üks nendest, kes on viinud Eesti riigi kesk- või Ida-Euroopa riikide tippu. Kogemus, mis mul sageli sinu kõrval olles siin, jälgides seda, kuidas sa otsuseid vastu võtab või kuidas ennast täiendad on kuuele ministrile haruldane kogemus. Ainuke, mida ma kahetsen, et ma sind veelgi tähelepanelikumalt järginud sind kui peaministrit aga ei teadnud tol korral, ei sina ega mina ise teatepulga üle andnud. Jah, ametist lahkuv Tiit Vähi Meie kahe aasta pikkune töö Toompeal on selleks korraks mööduda. Kingadele oste, isiklikud arvamused tulemusrikas ja mul on süda Toompea peaministri kabinette dramaks viimane üle andnud. Lahkuva valitsuse ministreid nii lahkumas valitsuses kuni 600-l. Täna ei olnud riigikogu ees uut regionaalministrit, kas see koht jääbki täitmata, Mart Siimann. Kindlasti ei jää see ministrikoht täitmata. Milline on ministri nimi ajakirjanduses ja hea tavapärasesse hotellid ja spaad regionaalminister, haldusminister või mingi muu nimi? Sõdame, asutame lähemate päevade jooksul koht täitmata, eye. Ja see, et EME peasekretäri standres Varikust sai põllumajandusminister, on Siimanni sõnul poliitiline kokkulepe. Samal õhtul võttis president Lennart Meri Kadriorus vastu uue valitsuse. Pärast seda, kui peaminister oli tutvustanud oma kabineti ministreid, ütles president neile kaasa oma soovid. On hea meel, et te olete peaminister ja valitsusliitu. Valitsusi valitsus ka tugevamaks. Tähele panna meie aja kõige olulisemad käsku. Eesti valija ootorteet. Et see valitsus töötaks praegu üksmeelselt efektiivselt, toetades võimalikult heale koostööle opositsiooniga. Selleks, et läbi ja need ajaloolised uuendused See on olnud Eesti vabariigi kõigi valitsuste programmiline ülesalla. Fraktsioonidele ja opositsioonile südamele panna et riigikogu toetus on teile praegu Meil on väga vähe aega ja selleks, et tasa teha kaotatud aega, me peame sellest ka tõsiselt rääkima, et olen ka aega nii välispoliitiliselt siis. Taas on aega väga palju väikesse omavahelist alaealistel ja millest Eesti on väsinud. Peaminister Mart Siimann Täna ei julge ma ütelda ja ilusad sõnad. Pisaratest ära. Et nad on võimekad, suudavad juhtida teatud eluvaldkonda ja uued ministrid täidavad oma eelneva eluga on kõik eeldused saada headeks, vaid liikmeteks. Mul oleks väga hea, me teeme kõik. Tuleb aeg, vees seisab uus valitsus. Te võiksite oma esinemist austada samade sõnadega. See või mida hakkab juhtima, on kolmas. Ehkki president manitses tülideta läbi saama, tõi nädala alguses teravalt esile sisetülid Koonderakonna kodus. Tallinna linnapea Robert Lepikson, kes kord juba üritas kõige kõrgemale postile tõusta kelle omad seejärel ära nullisid, otsustas pärast valitsuskriisi lahenemist jälle iseloomu näidata. Sisetüli ja seda, miks ta teatas väidetavalt oma Koonderakonna liikmeks oleku kommenteerib Robert Lepikson. Vaadake, kui kunstlikult erakonnad otsivad omale erisusi selleks, et näidata, et nad on parimad ja nende poolt hääletada ja need vahed on tegelikult noh, mitte eriti sisulised, siis ma leian, et parempoolsuse ühtsuse ja parempoolsuse võidu nimel oleks ikkagi vaja teatud häid kontakte nende vahel. Jaan kahjuks isiksuste problemaatika ja sellest tulenevalt siis ka erakondlikest ambitsioonidest nimetavad probleemid nii teravad, et niisugust mõistlikku kokkulepet ei saavutata ja siin on kaks võimalust, kas kas ei saavutatagi seda kokkulepet või siis toimub kas mingisugune ühinemine või osaline ühinemine või või mingisuguse päris uue loomine, nii et ega, ega siin siukseid arenguteid suurt rohkem ei olegi. Üks põhipõhjus võib-olla ongi see, et sellise erakonna juhatuses on väga raske asju ajada, kus ühesõnaga selline tõepoolest sisuline konfidentsiaalne arutelu lekitatakse sisemiste poliitiliste või või võimu pingete tõttu ajakirjandusse ja kuna tekkis üleski või kerkis üles küsimus, kas Koonderakond on ikka Tallinnas võimul piisavalt esindatud või mitte. Et kui ta piisavalt esindatud ei ole, siis kas ta saab ikka Tallinna tänase juhtkonna poliitilisi tegevusest poliitilist vastutust kanda. Ja kui selline küsimus kerkib üles ja siis seda mina käsitleda ainult kui aseesimehena tegevuse vaatanud aseesimehena, ainult kui umbusaldusavaldust oma tegevuse vastu ja jääb kaks varianti, kas olla linnapea või peatada tegevus koonderakonnas. Kuna seisukohta ei võetud küsimuses siis ma otsustasin, kui seisukohavõtmiseni lihtsalt aja seisma panna. Aga tuleme veel kord uue valitsuse juurde, esimese istungi järel tuli kogu koosseis pressi ette rääkinud. Istungil arutatud põhiteemadest ütles Mart Siimann, et valitsuse programmi pole veel ette näidata. Teisipäeval kõneldi vaid programmi koostamise alustest. Nii ehk teisiti baseerub valitsuse programm eelmise valitsuse loodud põhimõtetel. Siimanni sõnul koostatakse peagi ka selle aasta konkreetne tegevuskava. Peaminister rõhutas, et valitsus keskendub reformidele, mille kiirendamist peab vajalikuks. Need on euroreform, maareform, pensionireform, elamu ja omandireform ning haldusreform. Kõigele eelöeldule lisaks hakkab valitsust kokku panema veel ühte dokumenti. Sellesse koondatakse enim häirivad probleemid kogu riigi jaoks ja selle loetelu peavad ministrid valitsusjuhi lauale panema üsna kiiresti. Regionaalministri ametikoht võib saada haldusministri nimetuse, kas selle kohta on midagi otsustatud ja kas selle ministri pädevusse jääks kolme ministri haldusreformialase ettepaneku arvestamine, selgitab peaminister Mart Siimann. On mitmeid ideid, mida üht julgemaga välja pakkuda, kaalutakse praegu varianti, et see ministrikoht, mida täitis Tiit Kubri, et see ministrikoht läheks siseministeeriumi oleks sisulisem. Teine siseminister, kes võiks tegeleda niisuguste küsimustega nagu regionaalpoliitika võib olla kodakondsuse migratsioon, võib-olla haldusreform, ma kordan, võib-olla seda pole otsustatud. Missuguseks kujuneb valitsuse konkreetsem majanduspoliitika, ei osanud peaminister vastata, kuid lubas seda teha kuu aja pärast, kui on arvesse võetud kõigi ekspertide ja nõunike ettepanekud. Ühe pisukese muudatuse tõi Siimann küll välja, nimelt kaalub valitsus võimalust pidada ka nõndanimetatud väljasõiduistungeid. Ja kuivõrd ärgitati ministritelt ka päevakorravälist küsima, pärisin haridusminister Mait Klaassen neilt, kas teil pole plaanis riigieksamite küsimuses kannapööret teha. Mõtlesin kannapööret enam teha ei saa ja protsess ise on käivitunud, ette valmistatud nii, et see läheb oma rada paraku edasi. Endine põllumajandusminister Ilmar Mändmets pälvis Eestimaa rahvaerakonnalt teravat kriitikat. Nüüd on EME peasekretäriks saanud Mändmetsa mantlipärija Andres Varik. Missugused suured muudatused seisavad Eesti põllumajanduse sees? Mida nüüd teisiti teha? Küsimus on selles, et, et siiski maarahvas, põllumees ootab et sellest madalseisust üle saada. Ja siin on võimalus seda lahendada, kui teha väga head koostööd ja põllumajandusministeeriumil. Meie meelest ei olnud piisavalt head koostööd seadusandjatega, riigikogust ja ka riigikogu ei teadnud piisavalt, mida tegelikult põllumajandusministeerium p. Majandusminister Jaak Leimann tõdes aga, et toetada on mõtet vaid efektiivset põllumajandust. Valitsus määras kindlaks ka ministrite asendamise korra. Peaministrit asendab esimeses järjekorras justiitsminister Paul Varul ja teisena välisminister Toomas Hendrik Ilves. Olgu valitsuse programmiga, kuidas on, on üks ebameeldiv otsustamine seisab seal kabinetil küll üsna peagi ees. Nimelt kogunes teisipäeval Eesti Energia suurde saali hulk eksperte ja asjast huvitatuid aru pidama selle üle, kui kõrgele kannatab tõsta põlevkivi ja elektrienergia hinda. Et see hinnatõus tuleb, ei kahtle paljud enam ammu beeta, kui aru palju tahes või kellega tahes. Monopoolne tööstusharu ja ettevõte suudab igal juhul endale vajaliku hinnatõusu ära põhjendada. Kõnekoosoleku oli 100 korda kokku kutsunud põlevkivi ja elektrienergiasõltumatu hinnakomisjoni esimees Ilmar Öpik. Ta rõhutas, et tuleb leida kompromisstootjate ja tarbijate hinna tahtmiste vahel. Mõistetamatuks jääb üksnes see, miks sõltumatu komisjoni juht peab täiesti enesestmõistetavaks põlevkivitootjate survet ja teatab, et põlevkivi hind peab tõusma. Majandusminister Jaak Leimann selgitab, miks valitsusel seisab ees hinnatõusu heakskiitmine. Hinnatõus on alati ebapopulaarne, aga ma ütleks, et olles valitsuses 90. 92. aastal et siis nagu te mäletate, oli see ju meil selline alatine teema, kuna siis me liberaliseerisime hindasid ja mul on hea meel, et tollest ajast tänaseni on selline stiil säilinud, et inimestega vesteldakse, arutatakse enne, kui otsus tehakse. Aga kas jõutakse mingile konkreetsele kompromissile nüüd tootjate ja tarbijate tahtmiste ja Hino soovide vahel? Ma usun küll, et leitakse ja kui mitte täna, siis on jäänud veel mõned nädalad, enne kui me otsuse langetanud Kas need võimalikud riigi pakkumise, millest on juttu olnud, oleksid teie arvates piisavalt? Jah, muidugi, Eesti energia tahab märksa rohkem kui ütleme me kõik siis Talumäe ja, ja meie võib-olla oma poolt tahaksime, Terme üldse tõstame, see on nüüd teine Pärnus ja, ja seal vahepeal me peame leidma ühe sellise suuruse, mis ikkagi veel kuidagi rahuldav Eesti energiat. Ja, ja teiselt poolt oleks talutav ka igale perele. Kas see ei ole niisugune koera saba maharaiumine ühe hoobiga või, või mitme hoobiga, kumb neist valulikum on, võib-olla oleks olnud juba üle elatud see etapp, et oleks tõusnud ühe kroonini näiteks kilovatt-tunni pealt? Ma siiski nii ei arva, sest pärast selgub, et ka kroonist ei jätku ja vaadake selline hinna kuidas öelda, piirang on ikkagi mõjutab ka tootjata, ehk vaatab palju odavamalt oma kulutuste peale ja, ja otsib täiendavaid võimalusi siis ikkagi kasumiga töötada, kui tal on teatud selline range piir ees, kui me väga heldelt anname. Asi on ju selles, et ega siiski energiasüsteemi ei ole nii katastroofilisi olukorras, et me peaksime kohe ja väga palju investeerima, nii et sellist hüpet ei ole hädavajalik teha minuarvates. Ja hinnatõusuga Ki seekord kõik, aga raha teemal jätkame. Tallinna linnavalitsus otsustas reedel, et linna rahadega hakkab tegelema Ühispank. Tallinna linnavalitsus valis Ühispanga pealinna rohkem kui kahe miljardi krooni suuruse eelarveteenindajaks. Praegu on Tallinna linnal erinevates pankades kokku 240 kontot. Nüüd avab Tallinna ühispangas kontsernikonto, kuhu koondatakse kogu pealinna raha. Lõpliku valiku tegi linnavalitsus Ühispanga ja Hansapanga vahel. Linnavalitsuse spetsialistid pidasid läbirääkimisi ka Hoiupanga ja Tallinna Pangaga. Abilinnapea Hans Leemets. Valik oli ääretult raske, meie spetsialistide grupp ja, ja mina siis panin ettepaneku linnavalitsusel arutada küsimust niimoodi, et Hansa ja Ühis on parimad, kelle hulgast võiks valida. Ja põhjusi, miks just need kaks. No ütleme, võib tuua välja palju, kuid linnavalitsus oma istungil täna, 21. märtsil leidis niimoodi, et see on ühispank, kes hakkab meid teenindama. Üks võib-olla võib-olla selle kaalukeel oli ka võib-olla see, et ühispank teenindab meil praegu reaalselt lõviosa rahast, on seal pangas ja selle panga vastu ei ole kellelegi pretensioone. Pangad olid väga huvitanud, tegid väga häid pakkumisi ja kõik neli panka, noh, ütleme on head valitsemises, langes praegu sellisel kombel. Kontsernikonto peaks olema avatud aprillikuu jooksul. Linnavalitsus arutas olukorda Tallinna raviasutustes. Abilinnapea Peeter Kreitzbergi sõnul on see olukord kujunenud suhteliselt pingeliseks, sel aastal on oluliselt vähenenud lepingu maht haigekassade, ka riik on ka vähendanud kommunaalkulude katteks antavat raha munitsipaalhaiglatele. Peeter Kreitzberg. Nii et Tallinna tervishoiusüsteem on mingis mõttes finantskriisis, aga samal ajal. On ka selliseid väiteid, et Tallinna tervishoiusüsteem ei funktsioneeri eriti otstarbekalt. Meil on olemas palju kalleid haige kohti, spetsialiseeritud haige kohti, samal ajal kui suund peaks olema selles, et meil peaks olema rohkem hooldusravikohti, mis on tunduvalt odavama Linnavalitsus andis Tallinnale üle antud 3,1 kilomeetrit raudteed Haabersti linnaosa bilanssi. Linnapea Robert Lepiksoni kommentaar. Mina igal juhul tegin küll ettepaneku, et koos raudteega võiks tulla linnavalitsuse liikmetele raudteelaste mütsid kõigile. Tegu on ikka täielik absurd iga. Aga tagamaa on selline, et tolleaegne linnaosa vanem Neeme Jõgi ilmselt oli see initsiaator ja seal oli küsimus teedeehituses ja selles raudteetammist leiti, et seda raudteed ei ole vaja. Selleks, et saada nüüd ma ei tea, kas see vastab tõele täpselt või mitte, aga nii seda täna meile serveeriti. Selleks, et saada siis seda teealust maad kätte selleks siis nagu võeti kõigepealt raudtee eesmärgiga seda lammutada. Kuid samas nüüd selgus, et Harku karjääriga mingeid lepinguid veel, nii et seda ei saa ka lammutada ja juhtuski siis see, et meie, Haabersti linnaosa valitsus hakkas rokeilaseks. Kultuuri osatähtsust ei maksa alahinnata ka riikidevaheliste suhete parandamisel. Eesti ja Venemaa vaheline kultuurivahetus on hoogsam kui kunagi varem. Nii imelik, kui see ka ei tundu. Ja võib-olla aitab tõepoolest kahe naabri vilgas kultuurielu ja kultuurikontaktid piiriprobleemide rahulikumalt lahendada. Kahe riigi poliitiliste suhete pingelisel taustal pole ehk laiemalt märgatud täiesti normaalselt toimivat kultuuri koostööd. Kultuuriminister Jaak Allik kinnitas seda. Vaatamata probleemidele majanduslikele ja poliitilistele, Eesti ja Venemaa vahel kõigele teadaolevale on kultuurisuhted erakordselt head ja tihedad ja kontaktid kultuuritegelaste kultuurijuhtide vahel on säilinud. Veevahetus Eesti ja Venemaa vahel on praegu tihedam, kui talle nõukogude liidu häälerahvaste sõpruse pääl ongi. Ütleme Vene teatris Tallinnas ei ole kunagi olnud. Moskvast ja Peterburist eesti teatrid käivad üsna tihedalt sõnade hämmastav. Lisaks Arvo Pärdi juubeli ja Georg Otsa sünniaastapäeva suurejooneline tähistamine ja Eesti moodsa kunstinäitus Moskvas Vene filmi päevad Eestis ja kunsti ühisprojekt Tallinn-Moskva Tallinna kunstihoones. Need olid mõned näited 95. 96. aasta kultuurivahetuse programmist ja kui midagi tegemata jäi, siis ainult rahapuudusel. 97. 98. aasta kultuurivahetuse programm kirjutatakse alla ülehomme, 21. märtsil, kui Tallinna saabub Venemaalt suuri minister Jevgeni siiderov. Muuseas, see on esimene Venemaa minister pärast 90 teist aastat, kes Eestit külastab. Ja tulemas on Eesti kultuuripäevade Venemaal. 28.-st kolmanda aprillini on eesti kultuur esindatud Moskvas, Peterburis, Novgorodis, Vladimiri, suustelisi, Asecteffgaaris päevadel tahetakse 28. märtsil Moskva väikeses teatris Estonia balletietendusega. Aga nende päevade sisse jääb veel Eesti skulptuurinäitus, Tretjakovi galeriikogudest, Eesti kirjandusõhtu ja Eestis ilmuvate venekeelsete kultuuriajakirjade esitlus. Mikk Mikiveri loominguline õhtu ja Vanemuise solistide osalemine ka Eesti raamatunäitus ja filmiõhtu Kaljo Kiisa filmi hullumeelne, mida omal ajal NSV Liidus näidati vaid üks kord ja see ükskord oli konflikti komisjonis. Need on publikul võimalus film ära vaadata. Pianist Peep Lassmann annab kontserte ja Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann kirjutab alla koostöödokumendi Moskva konservatooriumi ka sest mõlemal pool ollakse huvitatud üliõpilaste ja professorite vahetusest. Need olid vaid nopped päevade kavast. Moskvasse sõidab Eesti ametlik delegatsioon eesotsas kultuuriminister Jaak Allikuga. Ja pole sugugi naiivne lootus, et vilgas kultuuri läbikäimine tasandab pisutki Teed poliitiliste suhete lahenemisele. Eelmise jutu jätkuks sobib suurepäraselt kõnelda Venemaa kultuuriministri Eesti visiidist. Jaak Allik ja Jevgeni Siidolov kirjutasid alla kultuurikoostööprogrammile. See määrab kindlaks kahe riigi kultuurisuhtluse, konkreetse sisuvisiitide ja ürituste ajakava selleks ning tulevaks aastaks. Programmis on ka mitmed uued kontaktide valdkonnad. Jevgeni siider, ava on Eesti kultuuriga kokku puutunud juba mitukümmend aastat. Näiteks 1969. aastal kirjutas ta eestlasena Friedebert Tuglase vene keeles ilmunud novellikogule. Kultuuriminister Jaak Allik ja Jevgeni siidrow kirjutasid alla kahe riigi kultuurikoostöölepingule selleks ja järgnevaks aastaks. Jevgeni siis oli Venemaa kultuuriminister ka 1992. aastal. Kui kirjutati alla koostöö raamlepingule, siis oli see tema esimene lepingu allakirjutamine ministrina. Järgmisele leppele kirjutati alla 1995. aastal ning Jaak Alliku sõnul on see ka üldjoontes ellu viidud. Juba enne Eesti-visiiti ütles Jevgeni siidrow, et Venemaa peaks Eesti presidendi ametiraha tagasi andma. Sama kinnitas taga. Täna. Sööd. Eesti presidendi ametiraha peab olema Eestis. Vene kultuuriministri sõnul on vaja Eesti valitsuse pöördumist, sellele peaks järgnema Venemaa riigiduuma otsus. Vaja on ka Venemaa prokuratuuri poolset selgitust, kuna Konstantin Päts represseeriti täiendab kultuuriminister Jaak Allik. Presidendi ametiraha ei ole selline asi, mida ta postiga saata või toob ära mingisugune ametnik oma seljakotis, ma arvan, et on vaja ka kahe riigipea kohe. Et vot see asi teoks teha üle, aga see on minu isiklik arvamus. Mis puutub teistest Eesti muuseumidest Venemaale viidud varasse, siis siin on Jevgeni sidrovi arvates vaja asuda läbirääkimisi pidama. Kõigepealt tuleks aga kindlaks teha, kust need varad asuvad ning mis seisukorras nad on. Sel teemal tuleb hakata arutama, seni on tegeletud vaid unistamisega. Aga Eesti ei teekultuurialast koostööd mitte üksnes ida poole, vaid ka Põhja- ja Baltimaade suunas. Sestap kirjutas ja kallike Stockholmis alla ka nende riikidega kultuuriprogrammile. Ma arvan, et see on Joosi hea asi, vähemalt sellest kogemusest vaadates, et juba mõnda aega tegutsenud Visby Gotlandil selline Läänemere ühine kirjanduskeskus ja ma näen lihtsalt, kui palju Eesti kirjanike kombel-eesti tõlkijaid on sealt läbi käinud. See on töötanud väga hästi, teine samalaadne skulptuuri tsentrum on loodud juba poolask. Ja kui me mõtleme ka Eestis, ma tean ka Lätis Khanis Jurmalas ja midagi luua, tähendab taolised hooned, kus saab ööbida, kus saab olla teatud mõttes eraldi oma kodumiljööst ja töötada ja kus toimuksid ka konverentsid, sümpoosionil, seminarid, näitused. Kui nüüd ma arvan, et aasta viie või 10 jooksul oleksid nad igas Läänemereäärses riigis, siis ma arvan, tekib selline võrgustik. Ja tekib väga palju selliseid programme. Ja ma arvan, et ka sellele keskusega Stockholm'is saab nii Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalist toetust kui edaspidi Euroopa liidu rahalist toetust, nii et ma hindaksin seda üsna oluliselt läks. No nüüd, kõige suurem ühine üritus Rootsiga, mille vastu ma arvan, on ka ise suurt huvi on juuni lõpus just nimelt Gotlandil, Visby toimu põhja maade ja Balti ühine laulupidu. Jah, ikka veel Moskva ja Venemaa teemadel. Meie riigikogu liikmetest delegatsioon oli Moskvas üsna mitu päeva ja muljed on niisugused. Riigikogu Eesti-Vene parlamendigrupi esimees Juhan Aare väljendas rahulolu, et kahe maa Parlamendi vahel on sisse seatud alalised töösuhted. Ja ma arvan, et üks põhisõnumeid muidugi, millega me tagasi tuleme, on see mille saime täna hommikul kohtudes Vene Föderatsiooni välisministeeriumi teise Euroopa büroo asedirektori Sergei priodgoga. Ja see sõnum on see, et Venemaa juhtkond on võtnud kindla kursi Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu allakirjutamiseks. Visiidi käigus kohtuti peamiste Riigiduuma fraktsioonide esindajatega. Kõigil kohtumistel tuli kõne alla Eesti püüdlus liituda NATOga. Venemaal on küll see teema üks neid väheseid, mille suhtes poliitilistel jõududel on üksmeelne seisukoht ja see seisukoht on üldiselt eitav. Vene pool tõstis korduvalt üles ka siin elavate venelaste ja sõjaväepensionäride teema. Tiit Tammsaare sõnul on väikesest Eestist tehtud suur kuri lohe. Valveraudnask märkis, et info levib Venemaale väga aeglaselt hilinedes mitte ainult päevade ja nädalate, vaid kuude ja isegi aasta jagu. Et Eesti ei ole see riik, kes ületab selle infoläve isegi see 3,3 miljonit, jaanilinna võlg, et ta pidi väga mitu korda enne helistama ja meelde tuletama, et see lehte pannakse. Nii et ühesõnaga, kui sa teed loo, sa pead kolm korda üle kontrollima, et see on märgatud ja et see läheks lehte. Delegatsiooni liikmed märg. Rääkisid, et paljud suhtusid Eestisse jäiselt ja tõrjuvalt kasutades aasta pooleteisevanuseid argumente. Kohtumiste ja vestluste käigus õnnestus seda suhtumist aga muuta. Juhan Aare. Väga hästi võeti vastu ka see uudis mille kohaselt siis Eesti vabariigi valitsus on otsustanud teatud aja möödudes anda võimaluse ajutiste elamislubade ümbermuutmiseks alalisteks elamislubadeks, vene keelt kõnelevate inimeste teatud hulgale. Ja seda peeti väga tähelepanuväärseks sammuks Eesti vabariigi valitsuse poolt ja, ja ma arvan, et see annab oma väga head tulemused. Kahe maa parlamendisaadikute kohtumised jätkuvad maikuus on kavas koos Venemaa Riigiduuma esindajatega külastada setomaad. Nüüd aga taas suure maailma ja suure poliitika manu. Balti riikide NATO ukse taha jäämine on Helsingi tippkohtumise eel ja järel olnud tõsine kõneainet nii meil kui ka Atlandi taga. Enne veel kui lähemalt Helsingi teema juurde, asume peatuma Ukraina ja NATO suhetel. Ukraina välisminister Gennadi Udo venko jäi oma Brüsselis käiguga rahule ja ootab juba aprillis külla NATO peasekretäri Javier Solana AT. On ütlematagi selge, mida tähendaks Ukraina võimalik liitumine Põhja-Atlandi sõjalise liiduga Venemaale. Viimane on kas või nahast välja pugema, sed takistada oma endiste liiduvabariikide võimaliku NATO tiiva alla sattumist. Ukraina välisminister nadi Udab enko ütles tänama kõnes Brüsselis NATO peakorteris kohtumisel NATO peasekretär Javier Solana ja liikmesriikide alaliste esindajatega siin Sibeerinud Ukraina strateegiline eesmärk on täielikult integreeruda Euroopaga, Euro-Atlandi julgeolekustruktuuridega. Seega esmakordselt on Ukraina kõrge riigiametnik väljendanud ühemõttelist Ukraina soovi ühineda Põhja-Atlandi organisatsiooniga. Ukraina välisminister, kenade judo vänkoja, Ukraina rahvusliku julgeolekunõukogu esimees Volodõmõr Horboolin viibisid NATO peakorteris selleks, et ametlikult alustada Ukraina NATO läbirääkimistega erilepingu sõlmimiseks, mis soovitakse katuse alla saada ja allkirjastada NATO tippkohtumisel juulis Madridis. Lepingu tehniliseks lihvimiseks moodustati täna ühine töögrupp, mida NATO poolt hakkab juhtima ka Eestis tuntud mees. Gepartfan molke. Ukraina välisminister ei soovinud kommenteerida, millise kuju leping võtame, see tähendab, kas tegu on juriidiline siduva lepingu või poliitilise deklaratsiooniga, hartaga võtab. Enko sõnul leitakse sellele küsimusele vastus täna alanud läbirääkimiste käigus. Ukraina esitas omapoolsed seisukohad, milliseid peaks sisaldama Ukraina ja NATO vaheline leping. Nendest neli tähtsamat on poolte kinnitus alliansi avatusele, uutele demokraatiat telesealhulgas Ukrainale. Järgnevalt ühine vastuseis Euroopa jagamisele mõjusfäärideks ning õiguse ja vabaduse garanteerimine kõigile ühinemiseks eksisteerivate julgeolekustruktuuridega. Ning viimaks, mis Eestile väga tähtis pooled kinnitavad alliansi põhimõtet etemmel liitumist NATOga peavad olema lahendatud iga liituda sooviva riigi suhted oma naabritega. Tähelepanu väärne on tänane Ukraina-NATO suhete kindla positiivse arengumärke muidugi Venemaa ja USA presidentide kohtumise kontekstis. Ja saate lõpp kuulub, nagu arvata võib Ühendriikide ja Venemaa tippkohtumise teemale. Ajalooline kokkusaamine ei kujunenud oodatule vastavaks ega anna ilmselt mingeid olulisi lahendusi. Informatsiooni Clintoni-Jeltsini hommikusest kahetunnisest ja pärastlõunast tunnisest jutuajamisest tilkus pressile äärmiselt vähe kohtumist kokkuvõtvale pressikonverentsile tehti ajakirjanike seas edasine valik. Loomulikult huvitas baltlasi ennekõike see, kas Helsingis sõlmiti heal ta kaks või mitte aga nii, nagu seal ta sobingut selgusid alles aastaid hiljem, nii ei maksa ka Helsingist ehk midagi rohkemat loota. Üks on aga selge NATO laienemise osas jäid riigipead eriarvamusele. Alustaksin veel kord sellest, et suurriikide läbirääkimised on eriti raskelt seetõttu, et mõlemad pooled peavad näitama, et olid edukad. Põhimõtteliselt on see ju võimalik, ainult et siis võib kaotajaks pooleks jääda keegi kolmas. Kas keegi seekord kaotajaks jäi, pole eriti selgelt, sest tegelikult pole selgunud ju, kas NATO laienemine ongi see kõige õigem asi ja kuidas kõige õigem oleks. Mida siis pooled võitsid nii palju kui pressikonverentsi kuulates ja hallo kirjutatud dokumente vaadates aru võib saada. USA-s saavutas seda, et Venemaa kuigi kuulutab NATO laienemise veaks neelab selle pilli alla Venemaa saavutased laienemisele seatakse rida tingimusi. Millised need tingimused on, see peab selguma lähinädalatel, mil valmib Venemaa NATO leping. Helsingist saavutas Venemaa lubaduse, et uute liike territooriumile ei paigutada tuumarelva. Seal ei arendata NATO infrastruktuure ja ka seda, et Venemaa arvamusega NATOs arvestatakse. Arvamuse, et see muudab need maad NATO teisejärguliseks liikmeteks, lükkasid mõlemad presidendid otsustavalt tagasi. Jutt käis sellest, kui uus on nato, kui uueneb on Venemaa ja et mingit otsest ohtu Euroopas tegelikult ei ole. Tõsi, seetõttu ei saanud ka päris selgeks, miks selle uue NATO laienemine nii suur viga on. Baltimaadest räägiti enne tippkohtumist ja selle kohtumise taustal palju kohtumise dokumentides ja Clintoni-Jeltsini pressikonverentsil. Taolisi riike aga ei mainitud. Imestada ei ole siin tegelikult vaja, sest pääs pressikonverentsile seda enam küsimuste esitamine oli rangelt reglementeeritud. Küll aga kiitis Jeltsin Soometi Ahtisaari, kes kellegiga ühineda ei kavatse. Et kohtumist Venemaale veel meeldivamaks teha, teatas USA, et toetab Venemaa saamist mitmete rahvusvaheliste organisatsioonides täieõiguslikuks liikmeks muuhulgas ka G7 muutmist kahetseks. Presidendi toonitasid edu relvastuse piiramise läbirääkimistel. Alla kirjutati avaldust tuumarelva ja keemiarelva piiramise ning õhutõrjesüsteemide vähendamise kohta. Siin ei sõltu küll kõike mittepresidentidest õhutõrjelepingu vastu on USA kongressi start kahe vastu, Vene Riigiduuma. Kui aga kõik õnnestub? Ning veel arutati majanduslepet, mille kohaselt Venemaa nõustub suurte Ameerika rahade voolumisega Venemaale. Nii et tippkohtumine on läbi, sellele on tulnud praeguseks juba hulgaliselt hinnanguid ja kommentaare üle kogu maailma. Aga see pole praeguse ülevaate teema. Aasta 12. nädal tõi meid kevadesse ja ehki, päris kevad on veel kaugel, mõjub kalendri, kevadki ootusärevalt ja paljulubavalt. Sellesse nädala kokkuvõttes tegid kaastööd Eriks Sammel, Kai Vare, Madis Mikko, Riina Eentalu ja Uku Toom ning Riina Gross. Saate toimetas anne aset ja ilusat laupäeva teile. Täistunnini aga kõlab muusika.