Kõrvalised isikud. Autor Ilmar Tomusk. Loeb Märt Pius. Soolaleiva pidu. Martini ja tema pere uus maja sai lõpuks valmis. See oli väga ilus, suurte akende ning punase plekk-katusega. Täpselt selline, nagu isa selle oli valmis mõelnud. Martin sai endale esimest korda elus oma toa. Nüüd ei pidanud ta enam öösiti ärkama, kui väiksel õel uni ära läks. Sest tema tuba oli maja teises otsas ning õe nutt lihtsalt ei kostunud temani. Homme korraldame uue maja valmimise puhul peo, ütles isa reede õhtul. Tore oli Martin rõõmus. Ta kujutas ette, et peole tuleb palju külalisi ning süüa saab igasuguseid magusaid asju, torti, kooki, kommi, šokolaadi ja mida kõike veel. Homme hommikul läheme koos poodi, jätkas isa. Meil on vaja osta väga palju toiduga raamisest. Soolaleivapeole tulevad kõik meie sõbrad ja tuttavad. Martin oli suure peo pärast nii põnevil, et ei saanud terve magada. Kui kell oli saanud üheksa, ronis ta voodist välja ning jooksis isa ja ema tuppa. Isa oli kadunud. Kus issi on? Uuris Martin. Köögis, vastas ema. Ta lubas meile pannkooke teha. Martin lippas kööki, kus isa askeldaski pliidi ees. Varsti said pannkoogid valmis ning pere istus lauda. Väike õde istusega ema süles, sest tema veel pannkooke ei söönud. Kui kõigil oli kõht täis saanud, panid isa ja Martin endale õueriided selga ning läksid poodi. Nii ütles isa, kui nad olid kohale jõudnud. Kõigepealt võtame leiba. Isa võttis käru, kuid lubas seda Martinil lükata. See oli äge. Leivariiuli juurde jõudnud ladus isa kärusse tervelt 20 pätsi musta leiba. Miks sa nii palju leiba ostad? Imestas Martin. Meil tuleb pidu, me ju rääkisime sellest, vastas isa ja jätkas. Nüüd otsime üles soolariiuli. Soolariiul oli hoopis poe teises otsas. Kohale jõudnud, pani isa kärusse 10 kilo soola. Seejärel seadis ta sammud kassa juurde. Martin ei saanud enam mitte millestki aru. Kas me midagi magusat ei ostagi? Küsis poiss. Magusat. Imestas omakorda ei saa. Miks me peaksime ostma midagi magusat. Aga meil tuleb ju pidu, vastas Martin. Oh sind küll, naeris isa. Ega meil siin mingisugune magusapidu ei tule, selgitas ta. Meil tuleb soolaleiva pidu. Eestis on kombeks, et kui uus maja saab valmis, tuleb korraldada soolaleiva pidu. Sinna kutsutakse kõik kõige paremad sõbrad ja tuttavad ning koos nendega süüaksegi soola ja leiba. Raha makstud linnas isa suure soolakoti selga haaras kummassegi kätte koti 10 leivaga ning sammus kodu poole Martin sabassibamas. Kui isa ja Martin koju jõudsid, hakkas ema kohe lauda katma. Talitas suured leivapätsid pooleks ning pannile lauale ritta. Nende vahele asetas soolapakid. Siis on hea võtta, selgitas ema. Külalised tulid kell kolm. Kõigepealt näitas isa neile uut maja. See oli palju suurem kui vana sest seal oli kaks tavalist tuba, kolm magamistuba, köök, esik, saun ning vannituba. Seejärel kutsus ema külalised lauda. Küll on maitsev, kiitis onu Riho, kes hammustas oma leivapoolikust mehise suutäie ning kühveldas selle järel suhu kaks peotäit soola. Ka teised külalised lasid leival ja soolal hea maitsta. Kõik sõid ja kiitsid, sest leib oli hea ja sool oli täpselt nii soolane, kui sool peab olema. Kas teil ka midagi joogipoolist leidub, küsis tädi Anne murelikult. Mul on janu, see on vist sellest, et täna on väga soe ilm. Oih. Hüüatas ema vabandavalt. Ma unustasin joogi täiesti ära. Ema lippas kööki, lasi morsikannu sooja vett täis ning segas sellesse pool kilo soola. Väga hea jook, kiitis tädi Anne. Nii värskendav. Martin võttis näpuotsaga soola ning puistas endale keele peale. See oli väga soolane. Seejärel murdis ta endale tüki leiba. Sellel polnud vigagi. Soolaleiva pidu on ikka üks väga imelik pidu, mõtles Martin. Kirtsutas nina, endal kirbe soola maitse suus. Onu Peetril oli juba palitu seljas, kuid ta ei saanud kuidagi laua juurest minema, sest paari soolapaki põhjas oli veel natuke soola. Lõpuks lakkus ta keelega laua üle, sest ka sinna oli pisut soola pudenenud. See oli maailma kõige parem soolaleiva pidu. Kiitis onu Peeter. Kõik külalised olid temaga nõus. Martin aga leidis, et suhkrusaiapidu oleks olnud palju parem. Aga kui ma suureks kasvan ja endale oma maja ehitan, otsustas Martin. Korraldan ma külalistele maasikatordi, peo. Õunakoogipeo ja pähklišokolaadipeo. Raamatu kõrvalised isikud, kirjutas Ilmar Tomusk, luges Märt Pius, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Andres olemas.