Kõrvalised isikud autor Ilmar Tomusk. Loe. Martin ärkab üles. Tavalistel päevadel, kui isa ja ema pidid hommikul vara tööle minema, tuli ka Martinil väga vara ärgata. Muidu oleks ta võinud rahulikult edasi magada, kuid isa ja ema ei tahtnud teda üksi koju jätta. Ema viis väikese õe vanaema juurde. Isaga viis Martini lasteaeda. Hommikuti oli päris raske ärgata. Ühel hommikul, kui taas oli, vajab väga vara ärgata. Hüüdis ema Martinile ukse vahelt. Martin, kallis laps, palun ärka üles. Üles. Imestas Martin. Miks ma pean üles ärkama? Seda mõeldes ei teinud Martin isegi oma silmi lahti, sest magamine oli mõnus ja uni oli väga magus. Paari minuti pärast tuli ema uuesti Martini toa ukse juurde. Martin magas oma voodis nagu nott ega kavatsenudki ärgata. Partin. Ütles ema nüüd juba natuke pahaselt. Palun ärka üles, issi jääb muidu tööle hiljaks. Kui kõrgele ma pean ärkama? Küsis Martin läbi une. Mis mõttes, kui kõrgele oli ema segaduses. Aga sa ise ütlesid, et ma pean üles ärkama, teatas Martin. Kui ma pean üles ärkama, siis tahan ma teada, kui kõrgele üles ma pean ärkama. Mul on täitsa ükskõik, ärka kas või lae alla, peaasi, et sa ärkad üles, lausus ema ning läks kööki toimetama. Martin otsustaski lõpuks üles ärgata. Kuid sel samal hetkel, kui ta sellele mõtles, oli ta plaksti lae all taliärganud nii kõrgele lae alla, kui see üldse võimalik oli. Martini kõht oli kõvasti vastu lage. Samamoodi olid laes kinni Martini varbad ja nina. Mingi kummaline jõud pressis poissi nõnda kõvasti vastu lage, et tal oli isegi raske hingata. Selleks, et õhk paremini tema ninast ja suust sisse pääseks, pidi ta pead vasakule või paremale pöörama. Nii nagu seda teevad ujujad, et neile hingates vesi ninna ei läheks. Alguses oli lae all päris põnev olla kuid varsti hakkas Martinil igav, sest ta nägi ainult valget lage. Natuke aega nägid aga üht pisikest kärbest, kes korraks tema nina peale lendas. Kahjuks ei jäänud ta siin eriti kauaks ning poiss pidi üksinda lae all edasi konutama. Taastuli ema Martinit äratama kuid märkas kohe, et poisi voodi on tühi. Tubli poiss, kiitis ema. Palun pese ruttu hambad puhtaks ning tuleputru sööma. Ma ei saa. Kostis kuskilt vaikne hääl. Miks sa ei saa, imestas ema. Mis sind segab? See segab, et ma olen üleval, selgitas Martin. See on väga tore, et sa oled üleval lauses ema maju, palusingi sul üles ärgata. Ma ärkasingi, selgitas Martin. Ma ärkasin täitsa üles ega saa enam kuidagimoodi alla. Kus sa oled? Küsis ema ja vaatas toas otsivalt ringi. Poissi polnud kuskil näha, kuigi tema hääl oli kuulda. Ma olen siin, hüüdis Martin laialt. Vaata üles. Ema tõstis pilgu lakke ning nägi alles nüüd Martinit, kes oli kõhtu varbaid ninapidi laes kinni. Mis sa seal teed? Ei saanud ema aru. Olen üleval nii nagu sa käskisid, vastas poiss. See on nüüd küll üks tore lugu, pomises ema. Mismoodi me su sealt alla saame? Ütle mulle, et ma ärkaks alla tagasi tuli Martinile hea mõte. Martin, palun ärka alla. Järgis ema poja nõuannet. Sellest oli palju kasu. Martin prantsatas paraja mütsatusega oma voodile. Õnneks oli see nii pehme, et ta ei saanud haiget. Kuid kahjuks ei jäänud poiss voodile pidama. Ta vajus aeglaselt läbi voodi ning ei voodi alla lebama. All ärkamine pole ka õige mõtisklema. Ma ei saa aru, mida ma pean tegema. Üles äratada. Ma sind ei saa, sest siis lendad sa lakke ja alla ei saa ma sind samuti äratada, sest siis oled sa voodi all kinni. Isa seisis uksel ning jälgis huviga, kuidas ema martinit äratada püüdis. Järsku tuli isale hea mõte. Aga kui teeks nii, et ei ärataks teda ei üles ega alla vaid lihtsalt ärataks, pakkus isa. Mismoodi ei saanud ema aru? Väga lihtsalt, seletas isa. Sa ütled talle lihtsalt ärka ja kõik. Arvad, et sellest on kasu? Kahtlesema kindla peale oli isa veendunud. Martin on väga sõnakuulelik laps. Martin kell on seitse, palun ärka. Ütles ema. Martin, pistis nina voodi alt välja ning küsis. Kas ma tõesti pean juba ärkama? Jah, kullake, kell on juba palju, vastas ema. Aga miks ma voodi all olen? Uuris Martin. Küllap sa nägid unes midagi põnevat ning veeresid voodist välja, lausus isa. Martin ronis voodi alt välja ja läks hambaid pesema. Raamatu kõrvalised isikud kirjutas Ilmar Tomusk, luges Märt Pius, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Andres olema.