Kõrvalised isikud. Autor Ilmar Tomusk loeb Märt Pius. Isamaa kapsisse ema magab välja. Mul on homme hommikul kell kaheksa väga tähtis nõupidamine, ütles isa. Martin oleks tahtnud veel natuke mängida, sest koos isaga legodest ehitatud autod nägid välja palju rohkem autode moodi kui need, mille Martin ise oli valmis meisterdanud. Isa pani tavaliselt autole alla neli ratast aga Martin pani neid täpselt nii palju kui mahtus. Ükskord tegi ta auto, mille all oli 27 ratast. Vaid Martini arvates oli sellest veel vähe tabani Kuuse ratast, auto katusele ning ülejäänud pärida vasaku külje peale. See oli muidu väga äge auto, kuid polnud üldse auto moodi. See meenutas hoopis väga suurtest tumedatest viinamarjadest. Viinamarjakobarat. Isa palus Martinil mänguasjad kokku korjata ja kohe magama minna. Ma ei tohi hommikul mitte mingil juhul sisse magada, ütles isa. Aga kus emme on? Küsis Martin. Emme läks juba pool tundi tagasi magama, vastas isa. Tal oli täna väga raske tööpäev, ta läks varem magama, et hommikuks korralikult välja magada. Martin läks hambaid pesema ja mõtles sellele, mida isa oli öelnud. Isa ei tohtinud sisse magada. Aga ema tahtis välja magada. Kubitav, ütles Martin. Kui issi ei maga sisse, kas ta magab siis ka välja? Samamoodi nagu emme. Aga kui emme ei magagi hommikuks välja, kas ta magab siis hoopis sisse? Kõik tundus nii imelik, et Martin otsustas sisse ja väljamagamise peale enam mitte mõelda ja lihtsalt magama minna. Hommik on õhtust targem, teadis Martin, sest vanaema oli seda ükskord öelnud. See oli siis, kui Martin ja vanaema ühel õhtul ristsena lahendasid. Ning vanaemal ei tulnud meelde näitleja nimi, kes oli vanaema arust paar aastat tagasi surnud. Kuid hommikul oli see nimi talle kohe meelde tulnud ja seegi, et tegelikult oli näitleja veel täiesti elus. Martin ronis voodisse, tõmbas endale teki peale ja jäi magama. Magama jääda oli väga lihtne, sest ta oli mängimisest väsinud ning õues oli täiesti pime. Aga kui ta silmad lahti tegi, oli õues juba päris valge. See tähendas, et hommik on käes. Martini jooksis kiiresti isa ja ema tuppa neid äratama, kuid voodi oli tühi. Isa ja ema olid kadunud. Äkishi magaski sisse kahtlustes poiss. Nüüd on vaja kiiresti välja uurida, mille sisse ta ennast magas. Martin astus isa ja ema suure riidekapi juurde ja tegi ukse lahti. Kuid kapis olid ainult riided. Edasi läks ta vannituppa, sest isa võis ennast vabalt ka vanni sisse magada. Kuid vann oli tühi. Isa ei olnud ka saunas, vetsus ega köögikapis. Martin oli isa pärast väga mures, sest nüüd oli selge, et ta oli kindla peale sisse maganud. Aga kuhu vasardas Martini peast tähtis küsimus? Järsku lõi Martinile pähe, kus isa võiks olla. Esikukapp on täpselt selline, et isa mahub sinna sisse, mõtles Martin. Ning sealt ta isa leidiski. Isa istus kapis, pea vastu pehmed sulejopet ning Norrises magada. Issi, palun ärka kiiresti üles, sa magasid täitsa sisse. Ütles Martin ning raputas isa õlast. Isa tegi silmad lahti ning küsis unesegaselt. Kuhu Volgasin, sa magasid sisse. Vastas Martin. Siiasamasse esikukappi. Oi, oi, oi, oi, ütles isa, kui oli kella vaadanud. Nüüd on mul küll väga kiire, ma ei jõua sind kahjuks lasteaeda viia, aga ma loodan, et emme viib. Isa vaatas ringi, kuid ei näinud ema. Kas sa tead, kus emme on uuristamartinilt? Ei tea, vastas poiss. Aga sa ütlesid eile õhtul, ema tahab välja magada. Poodisid teda igatahes ei olnud. Kas see tähendab, et ta on väljas? Küsis isa. Küll, vastas Martin. Isa tõmbas püksid jalga ning läks õue ema otsima. Ta jooksis mitu ringi ümber maja kihkas garaazi ning piilus marjapõõsaste alla. Kui tema ei olnud kuskil. Aga äkki maganud ta päris välja, pakkus Martin vaid, ainult natukene. Võib-olla nõustus isa. Aga kust ta sel juhul võiks olla? Ma arvan, et ma tean, kus ta on, ütles Martin. Kui ta magas ainult natukene välja. Läki. Martin haaras isal käest ning viis ta verandale. Ema oligi sealsamas, et verandal oli jahedam, kui toas oli ema voodist nii enda kui ka isa teki kaasa võtnud. Nüüd magas ta suve lõpus verandale tuule ja vihmavarju tõstetud kiiktoolil. Emme. Hüüdis Martin, palun ärka. Kell on juba peaaegu pool kaheksa. Ema avas silmad ja vaatas uniselt ringi. Küll ei saanud korralikult välja magada, torises ta. See on tore, et sa päris välja ei maganud, ütles Martin. Miks ei saanud ema aru? Sellepärast selgitas poiss, et täna on õues päris külm. Kui sa oleksid täiesti välja maganud, oleksid sa seal kindla peale kringliks külmunud. Raamatu kõrvalised isikud kirjutas Ilmar Tomusk, luges Märt Pius, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Andres olema.