Kõrvalised isikud autor Ilmar Tomusk, loed Märt Pius Martini isa täis inglise keele kursustel keelt õppimas selleks et saaks välismaal käies tööreisidel jutud räägitud. Isal on sügavad teadmised. Küll on tore, et sa soovitasid mul inglise keelt õppida, ütles isa emale, kui ta Šotimaalt tagasi oli jõudnud. Ma sain tõepoolest kõik vajalikud jutud inglise keeles ära aetud. Martin jooksis esikusse isa juurde, kallistas teda ning uuris kohe. Issi, mida sa mulle sealt Šotimaalt, teid? Ma ei käinud sotimaal, naeris isa. Selle maa nimi on hoopis Šotimaa. Aga mida sa tõid? Ei andnud Martin rahu. Isa kükitas ja avas oma kohvri. See, mis sealt välja tuli, panin Martini rõõmust värisema sest peaaegu terve kohver oli Shotima komme täis tänavaid võtta ainult kolm kommilauses isa kella vaadates, sest oli juba hilja. Sa pead varsti magama minema ning vastu ööd ei tohi liiga palju magusat süüa. Martinil oli kommide üle nii hea meel, et ta kallistas isa veel kord. Ma olen sinu üle väga uhke, kiitis ema. Ma ju ütlesin sulle, et see on ainult kättevõtmise asi. Sul oli õigus, nõustus isa. Kõik šotlased ütlesid, et mul on inglise keeles väga sügavad teadmised. Martin oli vahepeal kommipakki lahti rebinud ja oli just eriti magusat koorekommi suhu pistmas. Kuid isa juttu kuuldes pani ta kommipaki sisse tagasi. Sest midagi nii tobedat polnud ta varem kuulnud. Mis tunne sul on? Küsis Martin. Isa jäi Martinile suurte silmadega otsa vaatama. Mis mõttes, mis tunne mul on? Oli isa segaduses. Aga kui sa mõtled seda, et mis tunne on mul üle pika aja jälle kodus olla siis on mul väga hea tunne, palju parem kui Šotimaal. Ma ei mõelnud üldse seda, selgitas Martin. Ma tahan teada, mis tunne sul on, kui sul on sügavad teadmised. See on ka väga hea tunne, kinnitas isa. Kui sul ei ole teadmisi, ei ole sul võimalik tööd tehagi. Aga kustkohast need teadmised sind sügavad? Uuris Martin kõrva tagant. Alles nüüd sai ise aru, mida Martin mõtles. Otse loomulikult, vastas isa. Kui sul on mingi asja kohta väga sügavad teadmised, siis sügavad nad sind alguses vasaku kõrva tagant ja kohe pärast seda parema kõrva tagant. Aga mis vahet sellel on, kas su teadmised on tavalised või on need sügavad? Uuris Martin edasi. Kui sul on sügavad teadmised, selgitas isa siis suudad sa tegeleda väga sügavate probleemidega ning teenid välja oma töökaaslaste sügava lugupidamise. See on küll täitsa tobe asi, pitsites Martin. Kõigepealt teed sa tööd ja probleemid, sügavad sind. Ja kui töö on tehtud, siis hakkavad sinu töökaaslased sind suurest lugupidamisest sügama. Nagu mina, sügasin üks kord onu Antsu koera. Ma sügasin teda kõhu alt ja kõrvade vahelt. Täpselt seda, see sügav lugupidamine tähendabki, lausus isa. Mida sügavam, see on, seda parem ja siis võib isegi nii juhtuda, et väga paljud inimesed hakkavad sinust lugu pidama ning president annab sulle ordeni. Mis kasu sellest ordeniston pistis ema vahel? Sellel pole küll mingit sügavat mõtet. Ega kõikidel asjadel ei pealgi sügavat mõtet olema, vaidles isa. Minu meelest oleks täitsa vahva, kui ma saaksin presidendilt ordeni. Ma teeksin tema ees tänutäheks sügava kummarduse. Ära seda küll tee keeles, ema ohkas sügavalt. Miksis. Imestas isa. Sellepärast selgitas ema, et sa ju ei tea, kas presidendil üldse mõni koht sügeleb või ei sügele. Hea küll, nõustus isa. Ma ei tee siis sügavat kummardust endavalise. Partin kuulas ja mõtles küll, mõned sõnad on ikka imelikud. Näiteks meenus talle, et kui ta suvel isaga järves ujumas käis pani isa talle täispuhutud kummirõngad käte ümber, sest vesi järves oli väga sügav. Ujudes Martin küll mingit sügamist ei tundnud. Aga võib-olla oligi see nii, tänu kummi rõngastele, mis teda veedan hoidsid. Talvel aga oli sellel samal sügaval järvel jää, mis oli kaetud sügaval lumega. Sügavas lumes oli vahva koos isaga kelgutada. Kui lumi krae vahele läks, muutusse kohe külmaks veeks ega olnudki enam sügav. Sügisel ja kevadel aga oli järve ääres sügav pori. See oli nii sügav, et Martin pidi ennast pärast õues käimist korralikult puhtaks pesema. Pesu läksid kõik pori poolt ära sügatud riided. Kui ema tegi hommikuti võileibu, pani ta need madalale taldrikule. Aga kui õhtuks oli supp, siis seda söödi sügavates taldrikutest. Varem ei tundunud see Martinile üldse naljakas, aga nüüd ajasid sügavad taldrikut teda naerma, justkui oleksid need teda ninaotsast või lausa jalatalla alt süganud. Martin hüüdis ema teisest toast. Palun pese hambad puhtaks ja mine voodisse. Sügav öö on juba käes ja sul on ammu aeg magama minna. Martin tuiskas vannituppa, pesi hambad kiiresti puhtaks ning puges teki alla. Ta ootas põnevusega, kust kohast sügab teda sügama hakkab. Ta ootas ja ootas. Kuni lõpuks vajusid tema silmad kinni. Ta soikus sügavasse unne. Nii sügavalt polnud Martin ammu maganud. Raamatu kõrvalised isikud, kirjutas Ilmar Tomusk, luges Märt Pius, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Andres olemas.