Tere päevast, head raadiokuulajad, eetrijärg on jõudnud saateni, röster, mina olen selle saatejuht, Brent pere ja nagu ikka, siis järgneva pisut vähem kui tunni ajaga saadame tuttavaks ühe tuntud eesti kultuuritegelasega ja saame tema elu-olu kohta pisut rohkem teada. Lisaks muidugi Peilime väljaga ta muusikamaitse, ehk siis millised on tema lemmiklood lapsepõlvest ja ka tänapäevast. Ja muidugi mängime ühe väikese mängu ka, aga nüüd selleks, et tänast saatekülalist tutvustada, oleks mul vaja ikka päris päris palju tiitleid. Aga no praegu vist kõige aktuaalsem on kindlasti tema Kanal2 saade teledokk, kuid eelkõige on ta tuntud kui suur maailmakoristaja. Tere tulemast, Mart Normet. Tere. Tere, aitäh kutsumast. No sina kui maailmakoristuse eestvedaja siin eelmisel nädalal tuli ikkagi väga karm uudis, et kõik need prügi ei jõua sinna, kus ta peaks jõudma, mis tundeid see sinus tekitas? Väga ebameeldivaid, ma püüdsingi jah, aru saada, et kui suur susherdamine see on, aga, aga selle susherdamise määra mõõtmine on ka väga keeruline protsess. Sest ja tegelikult ma ütleks kõikidele rahustuseks võib-olla niimoodi ja endale rahustuseks, et me oleme mingisuguse uue maailma lävel ja alati, kui tehakse revolutsiooni ja midagi muudetakse kardinaalselt, sest tegelikult maailm muutub kardinaalselt meie prügiks, võitlus muutub kardinaalselt, meie arusaam sellest, mis üldse on prügi, muutub kardinaalselt, et meie arusaama sellest, et asju peab saama parandada, muutub kardinaalselt prügi, hakkab tekkima vähem see kõik muutub. Ja vot praegu on see hetk, kus vana süsteem ei ole veel lõppenud ja uus ei ole veel alanud, mistõttu tehakse palju vigu selle uueni jõudmisel, nii et selles mõttes pikka meelt kannatust ja kindlasti ärge visake püssi põõsasse, ütlen ma siis kõikidele meile, kes me prügi sorteerime, vaid teeme parem ikkagi kisa ja ütleme, et me tahame seda maailma, too saada ja ei tohi enam valetada, ei tohi meile valetada, ei tohi riigile valetada, ei tohi Euroopale valetada ja üldse ilus valetab, niimoodi õpetame oma lapsi ja õpetame siis nüüd neid, kes ei ole lapsed ka veelkord, et ei ole ilus valetada. Et sorteerime prügi edasi ja küllap lõpuks jõuab sinna, kuhu ta jõudma peab. Jah, nojah, sest, et tegelikult kõik prügi nüüd ka, mis on sorteeritud, ei lähe põletamist, sest see on tõesti keeruline teemaga oleme, me ei, me ei tohi seda tõesti ei saagi seda püssi põõsasse visata, tead kas või need Euroopa regulatsioonid on nii tugevad, et et õnneks see maailm vähemalt Euroopas liigub õiges suunas niikuinii. Ma olen sinuga nõus. Kas sa oled alati selline suurkeskkonnast hoolia olnud või tuli nüüd ikkagi, ma ei tea, viimastel ma ei saa öelda viimastel aastatel, aga viimastel aastakümnel, tere. Kui sa nii küsid, siis ma mõtlen, kas ma olen visanud, kui, kui palju ma olen visanud, kindlasti olen visanud, kui olen, visanud prügi maha näiteks lapsena, sest praegu meil trepikojas, kui ma elan, eks ole, korterelamus ja trepikojas ma näen aegajalt kommipabereid maas. Ma tean, et meie lapsed ei vihka neid, aga ma loodan, et te ei tohi süüa. Aga no siiski ja seal on ikka veel lapsi seal seal ja käivad sõbrad, eks ole, seal lastel külas erinevates korterites ja siis ma olen mõeldud. Et kas ma olen visanud niimoodi trepikotta, ilmselt olen, et noh, see vanuse teema ka, et mingis vanuses noh, pika, eks ole, pudeneb seal maha ja nätsu kindlasti olemas on nüüd maha ja, ja niimoodi nagu need konide lendavad ju automaatselt tänavale, mida me oleme siin ka paar aastat nüüd teavitanud, et seal tegelikult hirmus katastroof see koni, teema, see tundub nii pisike asi, aga tegelikult iga koni on ikkagi killer. Kuni on väga mürgine ja koni hakkab kohe lagunema väikesteks tükkideks ja moodustabki seda mikroplasti, mis on ilmselt meie kõige suurem häda ja õnnetus praegu ei osanud ma olen püüdnud mõelda, püüdnud olla empaatiline. Et kust, kust maalt, kus maal see veel on okei, selliseid asju teha. Ja vastates sellele küsimusele, siis mulle mul ei ole meeles enda käitumine teismelisena, aga ütleme seal keskkool ülikool, siis kindlasti muna mälupilt, kuidas ikkagi metsast tuline, mingi prügitükid olid käes nagu mingid kile, kiletükid või asjad, sest et see on selles mõttes huvitav, et vaata, ma jala maalaps, ma olen Pärnust pärit ja võib-olla on ka linnainimesele, ma ei tea, ma lihtsalt enda seisukohalt räägin, mõjub teravamalt see probleem, vabandust, kõikide, kes on maal kasvanud ja võib-olla teil sama lihtsalt tajun ennast. Ainult ma tunnen ainult ennast. Et minule kui linnainimesele mõjub eriti teravalt see, kui ma näen metsas linna ja linn on see prügi, see plast, see, mis ei kuulu noh, sinna ehk siis, kui ma lähen maale või metsa põllule või kuhugi, ma tahan, et see oleks puhas loodus, saad aru, et mulle tundub, et võib-olla ma ei tea, igaüks võib nüüd kodus kraadida, kas tal on sama, kui ta on linnainimene, et talle tundub, et see vahe peaks olema hästi järsk. Kui tal maainimene Need on, siis mul liiga ka, aga inimene mõtleb vaata et siis mulle tundub, et seal võib-olla on see nüanss, et seal on harjutud ju kuidagi kuidagi noh, seal ei ole neid sorteerimisi, nii palju on ka läbi ajad, võimalik, et ongi läinud põletusse rohkem ja, ja kuidagi prügisse suhe on võib-olla veidike Gene teine mingis mõttes jälle korgaanilisem. Noh, vastus su küsimusele on see, et, et mind kuidagi on see häirinud kogu aeg ja et ma tegelikult sattusin väga kihvti liikumise osaks ilmselt väga õigel ajal. Eks kõik need kodus saavad ennast analüüsida, aga kui me nüüd sinu lapsepõlve veel natukene analüüsima, siis täielik näitlejate perekond ju ja ega sinus ka see näitlemine vist päris mööda ei saanud lapsepõlves ja, ja üldistada niimodi või tegelikult on tõde niimoodi, et ema on loomulikult näitleja, ema oli suur diiva Pärnus Tiia Kriisa ja isa Ingo. On ikka lavastaja ja teha üldse ei oska näidelda, ta teab seda ise väga hästi. Näinud. No päris nii ei ole kodus koduseid töid teeme, aga Ta ise on seda tunnistanud korduvalt ja noh, kui vaadata teda tema olemust, siis noh, ta tõesti ei ole Elmo Nüganeni tüüpi lavastaja, kes suudab ka mega hästi ette näidata kindlasti või tajub, et tema tajub teistmoodi näitlejat ilmselt oskabki võib-olla siis kõrvalt vaadata kargema pilguga, kui sa laps olid, kas sul oli esimene mõte, on ka see, et nüüd võiks hakata ikka näitlejaks ikka oli ja mul tuleb meelde siis mis oli Vahtramäe hävil vist vä oli see sinus saar roll ja see mul oli paar rolli teatris ja paar ongi vist kõige täpsem, sest ta oligi kaks. Nii palju kui ma mäletan, üks oli, pimeduses paistab valgus vene klassika, kus noh, minu roll oli mängida last, masin, laps, põhistaki. 20 viieselt pidin mängima last, olin päris väike laps ja seal oli veel teatrid, teete lapsi ja siis me pidime üle üle lava jooksma paar korda ja kohe etenduse alguses mängima lava nurgas ja noh, see oli selline roll. Ja siis teine roll oligi Vahtramäe Emil, kus siis testib, ma sain teha nimiosa ja me olime duublis ühe poissidel nimena, Alan täna enam vist ei olegi, poiss peaks mees olema, peaks, ja ma ei teagi, vis alanist sarnal, Alan tervitan sind igatahes palavalt, viimane mälestusala neist on mul see, et kas ta oli kuidagi vist sõjaväega seotud ja me sattusime bussis koos sõitma umbes 20 aastat tagasi, siis me olime. No mina olin siis ütleme kuninga 20 või nii. Ja siis ma vaatasin, et ta loeb bussis raamatut, mille pealkiri inglise keeles on killing ehk siis tapmises. Nii et ma ei tea, mis alanist taandun tänaseks päevaks, ossa poiss. Olgu, no vot, see tõstatab nüüd väga suure küsimuse muidugi. Aga millal muusika tuli sinu ellu vist 14 aastasena juba Thatcheri raadios ka? Ja raadiosse, ma sattusin tõesti väga vara ja ma pean tunnistama, hoolimata sellest, et, et ma olen nüüd ringiga tagasi telesse sattunud on ikkagi raadio olnud mul ikkagi number üks armastus kogu aeg, see on kuidagi mu DNA-s, ilmselt ta oli siis nii. Ja sees nooruses kõnetas mind ja jäi mu sisse. Kõigepealt oli ta Pärnu raadio silmanud, tegi näe, hästi nipet-näpet, kõige esimene mul raadioproov oligi, ma arvan, et mõtlen kir Stockmanni 11, aastane maks, 12 aastane, kui ma tutvustasin ühte kassetti. D olin saanud välismaalt ühe kasseti, rootsi pianist Robert Uuell töötles seal klassikalist muusikat sellises noh, nagu lahedas võtme ja tutvustasin seda ja siis ma lugesin paberilt kõik maha väriseva häälega ja see oli minu esimene raadiosaade Viljandi, Pärnu raadios, siis see muutus Pärnu päikesel Raadjaks. Ja nüüd ma ei mäleta kohe kõige esimest saadet saadet täitsa algas ikkagi nõnda et kuna ma olin musa fänn juba toona, siis ma hakkasin ka raadios töötavate inimestega vist vahetama äkki kassetid, et võim ja, ja siis kuidagi hakkasime seal vahetama muisa nende raadi inimestega, siis mind lubati raadiosse pull sellises vanuses, eks ju, nagu oli kõikide võimaluste aeg, 14 15 punkti ei, vähem, veel vähem 12 13 Nonii siis ma vahetasin seal muusikapalasid, kerisin õigesse kohta kassette, panin uue loo, siis ma hakkasin tohtima ütlema kella lapsehäälega Pärnu päikeseraadiolevi ja täpselt selline päikese ära ja väike poiss ütleb kell kolm. No vot, ja siis ta vaikselt niimoodi edenes, kuni mul oli keskkooli ajal oli kaks saadet, üks oli siis draiv taimi saade siis raadiokeeles on siis kella neljast kuueni kaks korda nädalas ma vist tegin seda vaheldumisi Rihoga, kes peaks olema telekomisektoris tööl, vähemalt on olnud viimastel aegadel. Ja tegime sellist, saldasin imelik teerull, kui ma õigesti mäletan, oli see klassikaline seal selle slotisaade, kus siis musa kella ütle, et ma ei tea, palju rohkem juttu, palju muusikat, midagi sellist, jah. Ja siis oli mul ka üks tore selline edetabelisaade otsa on huvitav, teleseal on ka jõudnud edetabeli nii tagasi ja kusjuures ma kaalusin isegi sama nime, nagu mul toona oli, toona oli tip-top 10 oli selle saate nimi oli lastelaulude edetabel ja seda me tegime noorhärraga, kelle nimi on Joonatan, tegime niimoodi, tema oli siis, ma arvan, kuue aastane ja ma ütlesin talle kõik laused ette ja siis lõikasin minidiski peal ta juttu kokku niimoodi, nagu ta ise oleks pannud sellist parajat tyypi, et kuna ma ise püüdsin, vaimukas, kui ma sain toona näiteks ÜRO peasekretäril putrosputraskaali, siis kindlasti putrosputraskaali tuli kuskile mainida, kuna see on lihtsalt veider. Ja see oli raadiojaama number kaks kuulatavuselt saade tip-top 10, mida siis juhtis üks kuueaastane kutt ja, ja see oli päris sürreaalne, näiteks väga pikalt juhtis meie edetabelit Kuldse Trio Jiri piripill. Ma kujutan ette 100 kuueaastast poissi, putrosputroskaalid, kuldset triot. See oli päris päris kihvt kihvt formaatia. Esikohal oli toona, kui ma nüüd õigesti mäletan, Jaan Recory näitleja, siis juhitud saadet täringumäng, mis ongi täringumäng, ehk siis inimesed eristavad sisse raadiosse. Püüavad küsimustele õigesti vastata. Jah, võidavad sellega raha, minu arust oli seal mängus ja tolle saatega olin mina puldis. No sa oled ju siis põhimõtteliselt üksi seal tööl, praegu. Väikse raadiusega toimetajad ühte saadet, siis pulli, nojah, mida me näed, aga, aga kusjuures see on tegelikult kihvt tähele, paneks õllet. Et niimoodi sellise hooga mul kõik algaski ja sellise hooga tegelikult elu läks, kuni selle Tenerifel pausini, mis mu elus oli. Ja siis, kui ma täiesti läbi põlesin. Kindlasti see tähelepanek, selle ma ise oli niimoodi mõelnudki, et ma tegelikult selle hoo sain sisse juba kooli kõrvalt kus paradki nagu nonstop kõike mängima siia ühe selle lapsepõlvehitiga siis ära, kui ma juba siin ribade sellest raadiost räägime, see on siis IMF-i. Minu jaoks on see ikkagi IMF, IMF-i hambal leiva peale oli jah kuidagi selline lugu, mis läks mu veregrupiga jube hästi kokku ja ma ei ole kunagi olnud suur ballaadide fänn ja sellise miit tempos ainult mul on alati meeldinud tempokad lood rohkem ja siis see IMF-i hambaleiva peal oli jah, kuidagi selline valgustuslikettali, selline särav, seal oli koos hästi palju erinevaid žanre veidikene pimist isegi või noh, sellist briti stiilis asja väga selline kaasahaarav, palajat tollega oli näiteks selline mälestused, kui meil oli kooliraadios oli soovisaade ja mida vanemate klasside poisid vedasid klassides isenesest. Mäletage filmid, kuues klass või midagi sellist, no suurusjärk, ütleme kuues klass siis Big pinginaabriga Tarmoga, hääletasime selle laulu poolt paberilipaka peale, pidin viima sinna postkasti ja kirjutasime mingisugune 50 paberil epakat vähemalt täis IMF Ambele ime Pali, kuni see võitis siis ka kooliraadios number üks. Seal tabelis oli nii, et ma olen andnud enda poolt kõik, et seda laulu populariseerida Pärnu kuuendas keskkoolis ja sa teed seda jälle. Ja raadio, kahe kuulaja saade, restor jätkab ja meil on siin külas Mart Normet, me oleme juba rääkinud siin tema lapsepõlvest ja seiklustest ja siia toome ühe sellise artikli lihtsalt teadmust, nii palju juba midagi veel rääkinudki. Nüüd nüüd saame veel rohkem teada. Ühesõnaga, 1995. aastal, kas sa tead, mida sa, mida sa vastasid ühe ajakirjaniku küsimusele, et mis su tulevikuplaanid on? See pidi olema midagi väga ambitsioonikad, seal oli väga konkreetne. Ja selleks oli ikka masse mõjutada. Ahjaa, ma olen ka näinud seda intervjuud tagantjärgi ja kuidas siis oli, et kas peale seda kuueteistaastasena seal oli juba selline tunne, et lähen mõjutan masse kõlab muidugi halvasti, eks ole. Ma tean, isa mind kunagi noomis ka selliste igasuguste väljaütlemiste puhul ikka, aga mainis, et ei mõelnud seda ju halvasti. Inglite mõjutama sõna on selline väga kahtlase väärtusega. Aga tõesti ju massimeediasse sattusin, nii et massidega olen sina peal, selles mõttes, et, et, et ma võib-olla ongi mingisuguses väiksemas seltskonnas ei oskagi midagi teha, aga Sa võid niimoodi rääkida ja kusjuures ajakirjanik ütles ka selle peale, seal oma loosta, kirjutas, et, et seal ei ole isegi kahtlust, et ta sellega hakkama saab, sest et kui juba kuueteistaastasena sellise tempoga panna, siis no mis siin muud üle jääb ja, ja no ei, mõika nüüd nüüd kipun ikka häbenen häbenema seda sõna see mõjutama, et see, see jah, tahan ennast noomida, vaata, lähen tagasi nagu seal tagasi tulevikku filmis praegu lendan tagasi, ütlen sellele väiksele mardile, et kuule, kuule, et võta nüüd rahulikumaks. No nii oli 25 aastat tagasi, aga ma juba meedia peale läksime siis ajakirjandusse õppima läksid, miks sa siis selle otsuse tegid või? Meil on ainult valitsusega mõned asjad elus on natukene juhused ja natukene mitte juhused ja mõnikord on ju niimoodi, et inimesel on mingi kutsumus, aga Ta ei lähe otsesele kutsumuse peale, vaid ta arvab, et natuke kutsumuse kõrval on huvitavam või põnevam. Ja ma tegelikult panin paberid vist sisse. Mu esimene eelistus Tartu Ülikoolis oli suhtekorraldus ja see oli selles mõttes väga põnev aeg. Et siis esimene aasta võeti vastu suhtekorraldust, tähendab tõesti, et keskendud korraks kõik läheme ajas tagasi, täna on suhtekorralduses midagi täiesti teistsugust, igapäevast see on, noh, selline tavaline asi. Toona, see oli mega uus asi. Ma isegi ei teadnud, mis see on. Ma küsisin Pärnus oma healt sõbralt Andreselt, kes on seal legendaarne fotograaf, kunstnik ja see oli mul kunstiõpetuse õpetaja koolis kaja, sõber. Kes oli must siis vanemegi siis mis asi see on? See tundub huvitav, ma ei tea, mis on, tema ütles, et oi, see on tulevikuala, saan tuleviku tulevikuala, vaat seda ma tahan, teadmata, mis see on, nii et ma panin, näed, paberid sinna sisse, oli kihvt kursus üldse, kes sinna kohale tuli, oli siis, oli Sten Tamkivi näiteks ja Kristjan Kalm ja Kristjan Vassil, kes on praegu prorektor Tartu Ülikoolis ja see oli nagu väga võimas kursus, kes tuli sinna kohale. Mina sinna vist sisse ei saanud ja sain ajakirjandusse, mis oli nagu sama osakond, see osakond siis esimest korda löödigi nagu kaheks, et ühed siis tegid ajakirjandusõpinguid rohkem ja teised tegid siis kommunikatsiooni ja suhtekorraldusõpinguid, aga me hästi palju olime koos ka nii loengutes kui arvutiklassis kui igal pool, nii et mingis mõttes me, et see oli veel selline aeg, kus ka ajakirjandusosakond oli. Selliseid individuaalõpet pakub. Sest enne seda võeti iga aasta rangelt 15 õpilast vastu. Ajakirjandus, noh, ja sellepärast me kõik need, ütleme sellised minust veel vanemad ajakirjanduse lõpetanud tajuvad eriti hästi ta küünarnuki tunnet ja teavad 11 jube hästi. Ja mina, mina olin, siis ütleme see aasta, kui toodi kõrvale üks kamp veel, aga noh, see meie kamp oli ka see väike ehk siis et et meil veel ei saanud seda mitte massharidust, vaid ikkagi sellist nagu, nagu meid lihviti niimoodi ükshaaval päris päris hästi, nii et väga õnnelikul ajal sattusin õppima, ehk siis et veel kord väga kihvt kamp oli sealjuures ikka ootamatult huvitav seltskond ja samas siis ma sain õppida ajakirjandust, mis mulle väga meeldis ja kui ma ikkagi olin tänuga yldiselt, raadios, töötamisele ja muule ikkagi koolis niimoodi, et mõned ained olid ikkagi selgelt ka kolmed siis ülikoolis maksin stipi saama. Siis mulle nii meeldis, nii lausa. Aga sa kogu selle stipisaamise kõrvalt jätkasid siis sama pöörase eluga, kõike, mida jaksasid eieiei ülikooli ajal tööd ei teinudki, peaaegu natuke tegime Sten Teppani ka Tartu raadiost tudengiraadiot, aga seekord nädalas ja üldse mitte läbi kõikide aastate. Suvepraktikad olid põnevad, siis oligi esimene kokkupuude Telega ja jah, ei, siis ma keskendusin ikkagi õppimisele ja see, see oli selline nagu kuldne aeg, et see on nii kihvt, kui sa saad õppida. Ja nagu mu isa ikkagi ka ütles üldse kooli kohta, eriti ülikooli kohta. Et pool noh, annavad õppejõud ja see aine ise pool annavad need, kellega sa õpid. Et me kuidagi ei olnud keegi nagu nohikud, aga me õppisime ja arenesime mühinal. Aga siis vähemalt peale ülikoolis oleksid kohe vist tööle, eks see oli lausa, see oli lausa niimoodi, et ma ikkagi olin ühe aasta ülikoolis kauem kui pidanuks, sest et enne lõputöö kirjutamist ma siis aasta aega tõest tööta siin Tallinnas reklaamibüroos suum ja aasta aega siis ütleme, sellise noorem projektijuhi noorem copy Raitterina proovisin seda reklaamipoolsesse kuidagi väga, paelus ja võlus ja huvitas mind ja siis sealt tulin ikkagi ära ja lõpetasin kooli ära ja mõtlesin, et vahepeal nüüd enam ei taha tööd teha. Aastat aega ei ole koogike liiga palju töötanud, näed, head tähelepanekud sul kogu aeg ja, ja siis ma ju läksin kunstiakadeemiasse magistrisse ja arvestades, et ma ei oska absoluutselt joonistada ja Maran, mul ei ole ka kompa tunnetust, midagi antud ega ega midagi sellist, et ma oskaks nagu luua kunsti. Siis see oli teoreetiline magister, et seda ei olnud liiga palju seal noh, kunstiteadlased loomulikult, aga ma läksin multimeediakeskusesse siis pimagi multimeediat, mille Mare Tralla üks pöörane kunstnik lõi sinna ja siis tema võttiski musi sama šeflus alla, seal oli meid jube vähe, meid oli seal üks viis-kuus inimest oligi. Ja siis me toimetasime ja mul oli ideefiks saada välismaale õppima. Ja, ja siis mul õnnestus Londonis õppida semester Westminsteri Ülikoolis. Et see oli selline noh, eluunistus ja puhtalt ainult koolsust magistri ajal üldiselt juba ju tehakse tööd ka kõrvalt ja mul on see hetk, pidid, hakkavad olema need ärapanijad, jaga Lilja ja, ja, ja selle natukene on mälulünk. Kas ma enne Inglismaad ikkagi tegin vist natuke telekätt sellega? Oletame, see on nüüd ajalugu, mis ma räägin, et ma mäletan õigesti sellega nõnda ma muidugi mõtlesin, et ma tahan teha ainult kooliasju, mulle kool lihtsalt nii kohutavalt meeldis Tartu siis mõtlesin, et teen kunstiakadeemias ka siis mul helistas või kirjutas toona, ma ei mäletagi, kumba pidi, Epp Petrone, kes toona kandis nime Epp Väljaots ja EP ütles, et kuule, et sa jäid mul seal ülikoolis silma Tartus siis et meil on selline saade siin nagu a4 mida juhivad siis Aleks Lepajõe, Kadri Kõusaar, Piret Simson ja Reinsik. Selline magasini tüüpi saade, no ütleme, kui ringvaade oleks ainult videolood, siis selline saade tüüpi stuudio osa ei olnudki erilist. Lihtsalt teadvustad, Dio, teadvustad teadvustati sisse järgmine lugu ja siis tuli videolugu. Kõvade kõva kõva raadioajakirjanikud. Ei suuda eesti keelt suutsinglielda Pavel miit, tempo ja muid ägedaid sõnu, aga nad ei suuda eesti keelt rääkida ning juhatati sisse. Tänan. Ja vahepeal on lihtsalt nii vanus, vanus, vanus, ja siis. Ja siis ta otsis sellist inimest, kes oleks idee toimetaja, ehk siis et sa saad raha ideede pakkumise pealt nagu väga tore ülikooli kõrvalt, et siis nagu mõtled, mingeid tase võiks olla selline lugu ja selle erinevad nagu rahastusastmed, et lihtsalt idee pakkumine on, ma ei tea, nii, natukene raha siis kui sa juba lähed kaasa, aitad selle ära vormistada, kus siis saab natuke rohkem raha ja kui selle kokku panna selle loo, siis sealt veel rohkem raha ja siis kuidagi ta niimoodi läks, et mind kutsuti sinna põhikohaga tööle ja ma ei mäleta toonast nagu motivatsiooni, aga kuidagi tundus, et ikkagi hea mõte, et see tundub lahe. Ja siis ma mäletan oma esimest sellist suuremat koosolekut, mis toimus siin praeguses Hiltoni hotellis, toonasel Park Hotell omal ajal üldse Kungla hotell, eks ju see legendaarne, kus kõik telekaid istumas käisid. Ja siis me istusime seal siin andisin seal on buffee kuskil lõunat söömas, siin Park hotellis ja laua taga istusid siiski tema kindlasti mäletan, oli siis toimetaja, kes saate peamine toimetaja oli Ave Lepik kellega me koos tegime ärapanijat ja praegu Kadime teletopi, et aga huvitav, et Me oleme Avega kuidagimoodi teinud koos siis igaüks oma asja teinud siis jälle koos tavaliselt ei teinud. Ja laua taga istus kindlasti noh, eppeliga kindlasti. Aga oli ka Jüri Pihel, kes siis on nüüd süüdi selles, et ma teles tagasi olen, et väga-väga põnevalt käib kuidagi niimoodi ringi pidi elu tõelised eluringid. Nii, aga siis põhimõtteliselt ega palju mööda ei läinud sellest magistris, kui sa olid juba otsapidi ETV-s ja ikka väga kiirelt nüüd arvestades seda, kui kaua sa seal olid, olid lõpuks seal meelelahutustoimetuse juht ja kena 10 aastat, 10 aastat ja kuidas siis see juhtub? Mõtlengi, et kuidas see kõik valijad seal käia, vahepeal ju noh, lisaks 114 tulidki kõik need ärapanija koosolekusaade Mihkel Raua, Juhan Ulfsakiga ja siis teine kahvel, ma ei ole teinud mitte seda esimest kahvlit, vaid kahvederi vahepeal tagasi, mis ei olnud enam nii edukas, pane teinud seda kahvlit siis Maie-Valduri iga teinud saadet farmi reality-sõud ja noh, ja siis on, seal oli hästi palju tööd ja kuni ma siis jäin ainult ärapanija peale ja Heidy Purga kutsus raadio kahe hommikuprogrammi tegema, et siis me tegime seda koos Erik Moora ja Vaiko Epliku kolmekesi. Siis Vaiko läks teistele jahimaadele ja me tegime seda Eerikuga edasi. Poolteist aastat vähemalt ja, ja siis seal, et omakorda siis noh, kui ma juba olin siin ERR-i süsteemis, siis tuldi, kutsuti väljas toimetusi. Aga mulle tundub ikkagi, et see selline nali ja lõbu ja toredus on kogu aeg sinuga kaasas käinud, et no ära pani ja Maie ja Valdur juba nimetasid siis tuli ETV tujurikkuja kõik muu selline, et see on nagu see sinu teema väga vest. Ja ma arvan küll, et huumor ja muusika ja need on olnud täitsa ikkagi teismeeast peale ja põhi põhiasjad minu elus. No sul on ikka väga hästi läinud selles, et kogu aeg oled neid mõlemat asja saanud teha? Jah, võib küll nii öelda, et on hästi läinud vist jah, et olen saanud oma kutsumusele vastavalt tegutseda ja mängime siia ühe sinu kaasa laulmas, iti ära, me saame pärast kindlasti ka Eesti laulust rääkida, mida sul on õnnestunud juhtida ka ikka väga pikalt. Aga sinu kaasalaulmised siis oli ravitšigentslemmešiin killing inde näima miks sisse väga lihtne reisida, siis siin on mu lemmikbänd läbi aegade ja kui me tegime, ma olen teinud paari bändikooli ajal ka ja ühe nimi nüüd oli kas kausamortis või siis surma põhjus. Ja, ja see oli päris selline tige, jätab ta kunagi tegi ilmselt mingit siukest defi või midagi sellist, aga kui mina sinna läksin, siis me tegime metalle ja mina linnal räppi. No loomulikult lisas teeksid, et kui on selline ajastus reisija, kehtestame siin ja seal on Kloofinger ja muud asjad, siis sa loomulikult, et metal räpp ja mina loomulikult räppisin. Jaa jaa, toonane meie selline noh, kuidas öelda leivanumber või tõesti fantastiliselt hästi tüübid mängisid, oli hoopis Royce'i kest, McCaini laul, hõilom, aga kui sa küsid kaasa laulmise lugu, Frido, mis on natukene liiga palju lüürika ja Killing Neyman reisikümnesse Mehhini ilmselt kõige tuntum pala. Aga juhtus selline pikantne lugu, ta on 92. aastal välja lastud, aga 2009 siis panid Inglismaal inimesed seljad kokku ja ostsid seda nii palju, et see tõusis jõulunumber üheks vaata jõulunumber üheks, reeglina jõuavad need igasugused mägede lääged, laulud, aiakäru ja homme ja siis tehti tõeline karuteene x-faktori võitjale, kust pidi tulema kõik oli kõik märgid, näitasid sealt tuleb jõulunumber üks mingisugune triller atrull olla. Aga siis tüübid, mõtlesin, et ei, lõpetame selle jama ära. Reisi šviili, Killimine jõulunumber üks aastal 2009 Inglismaal ja see läks läbi sarnane sellega, mis praegu selle geime, slike instop, vaimse aktsiaga selli praegu sarnanägija selline tekib rahvaliikumine äkki, et kuulge, lõhume süsteemi. Ja mulle 70 režiim puhul loomulikult meeldib absoluutselt kõik ja selle laulu sõnad on ka nii lihtsad noh näiteks siin korrutatakse päris tihedalt seda, et no you should ja mis, mis on siis ka väga tänapäevane mõte ehk siis, et et sa pead tegema seda, mida sulle ette öeldakse meile peale, siis hakkab lõpus selgelt protest, et ei, ma ei tee nii, nagu mulle ette öeldakse. Raadiosaade röster jätkab, see oli Mart Normeti kaasa laulmise loodetavasti oskasite ka kaasa laulda, kui ei osanud, siis guugeldage ja otsige ja ei ole palju sõnu ei ole, paljud ei ole palju sõnu. Nii, aga läheme siit siis väikese mänguga edasi, ma olen igale saatekülalisele ikka pisut lasknud siin valida kahe vastusevariandi vahel ja seda siis pärast põhjendada nii ja nii ka sull ja see on üks rakendus, kust need küsimused tulnud on, seal on igasugu põnevaid asju. Aga vaatame, mis siit saab. Näiteks kui ma siit alustan, kas sa pigem teaksid universumi kohta kõike või sul oleks lõputu kujutlusvõime? Oh ma mõtlesin kohe, kui sa alustasid, et ei taha üldse kõike teada, teade, teadmatus on ju õnnistus. Mida rohkem tead, seda segasemaks läheb ja teine on see kujutlusvõime ja teadsin, valin ikkagi teise. Nojah, sa oled nii palju igasugusaateid ka välja mõelnud, et meil on vähemalt saate ideid sinna aja. Ma arvan ikkagi, et ja jääb see kujutlusvõime, sest tõesti ei taha kõike teada. Väga hea põhjendus, 40 protsenti oleks sinuga samal nõul, siis oled 60 protsenti tahaksid olla jumala targad. Aga kas sa elaksid pigem kassina või koerana? Ma ise mul ei ole looma Holnud, aga praegu oleme palju arutanud ja mõelnud, et ikkagi ilmselt koer varsti millalgi tuleb ehk siis võtta, tahaks koeraga elada, võib-olla tõesti tahaks kassina. Sest et kuidagi tundub, et seal on seda vabadust rohkem. See oli ootamatu käik koera elus kassi ellu, aga teil on, kas selline kõnnib omapäi, et mul see klapiks rohkem, mitte see, et keegi kutsuma juba lähen, tõsi, liiaga kassina ütleks 31 protsenti, Nonii järgmine on väga tore, kas oleksid erakordselt loll, aga sul oleks väga palju õnne või siis oleksid, keeldus, aga täiesti ilma õnne. Tõlkinud Heino õnn ikka on väga vaja minuarust see kaalub nüüd küll kindlasti üle kõik muu, nii et hea meelega oleks loll, aga õnnelik ja, ja sageli see käibki. Kusjuures jah, nii et selles mõttes veel kord teadmine, teadmine ei too üldse liiga palju õnne. Nii et selles mõttes ja kindlasti tahaks lihtsalt olla õnnelik küll, sageli see tuleb kurvaks, sest liiga suur teadmine on täpselt niimoodi ütleks 72 protsenti inimestest, nii et jah, sul oli õigus selles mõttes, et sa tead, mida tahavad. Selline esimest korda siin kolme küsimuse jooksul ilma enamusega kaasas olin ja no ikkagi mässaja mässaja, kas isepäine ja nii, aga kas oleksid pigem sõltuvuses mängurlusest või suitsetamisest? Siis vist suitsetamisest ma ei ole küll kunagi suitsetanud, aga, aga mäng nojah, raske öelda, kumb see õnnetumaks teeb? Ei, ma arvan, ja siis ma oleks, see kõlab väga ebapedagoogilist. Ma loodan, lapsed ei kuule, aga siis ma pigem suitsetaksin jah, et mitte ei tegeleks mängurlasega. Ma arvan, et seal laostab kuidagi rohkem sinu lähedasi, kui sa oled mängurlusest sõltuv ja, ja sealt on palju, ma arvan, saan palju rängem narkootikum kui, kui, kui olla selline tohutu suitsu kiskuv ja mulle tundub isiklikult samamoodi ja ma ei ole ka kumba kummaski sõltuvuses, nii et 26 protsenti ütleks suitsetamisest 74 oleks mängurlusest. No ma ei oska kommenteerida minu kohta ma isegi ei mõelnud midagi laiemalt, väga huvitav. Nii, aga kas sa pigem lisaksid kolm tundi igasse päeva juurde või ühepäevanädalale sina kui väga tegus inimene kindlasti kulub aega ära kolm tundi igale päevale juurde või ühepäevanädalale? Ma lisaksin ikkagi ühepäevanädalale, sest et siis on vot siis. Mõtlesin, et on lihtsam, võib-olla leida see puhkepäev juurde. Muidugi hakkasin mõtlema täis, saab ära kasutada töötades, aga ei, ei, siiski siiski siiski ma arvan, see kolm tundi budiseb ära lihtsalt kergemini, et päevanika lihtsam niimoodi organiseerida ja kuidagi strateegiliselt õelad ei ise näiteks vaba päev või ei, sel päeval ma teen hoopis seda, et ikka pääl siis juurde 56 protsenti ütleks nii. Olgu, aga mis ma siin ikka teeme, teeme siit ühe veel ja siis läheme kuulame pisut muusikat, nii et tervislik inimene kindlasti siin viimasel ajal pigem sööksid tasuta McDonaldsit elu lõpuni tasuta Kivilju omane, noh ikka siis, mis, mis siin arutada, ma arvan, kogurespektiste McDonaldsi suhtes, ma arvan, et see mõjub halvasti, seda on näidatud ka ju ühes dokfilmis, kas oli Supressaismi või mis selle dokfilmi nimi oli, kus see mõjus kehakaalule kõigele lõpuks väga halvasti, nii et kuigi seal on, viskad salatid ja asjad tekkinud, ma ei ole käinud lastega väga, ei lubasina minna. Et ma ei tea, mis seal hetkel menüüs on, aga pigem oleme siis ikka köögiviljad, sest et rist võiks ju saada ilma lihata hakkama. Ma ei ole küll seni proovinud, aga peaks saama, mis sa arvad, kumb variant populaarsemad või ei teagi, tõesti ei tea? 62 protsenti sööks pigem McDonaldsit elule, ma ütlen, et seal on väga valikut rohkem? Jah, selles mõttes kuigi jah, ei mõelnud, et ma ei julge sinna teemasse, ma ei, ma ei ole nii hea koka ja ka, et ma arvan, et on täiesti võimalik köögiviljadest teha, sellist hoiti kuni jäätiseni välja, ma arvan, et seda kõike saab teha, siin ei saa nii, aga olgu, teeme selle ühe piinamislooga sulle ära, siis on see etapp saatest läbitud. Üks lugu, mis sulle üldse ei meeldi, see on Kelly Family näinud. Miks sulle siis ei meeldis? Ma ei ole seda kuulanud? Objektiivsetel põhjustel kõlab loogiliselt, mäletan omal ajal, kui see välja tülis tegi, õudselt see mingi hale ja kogu see Kelly Family ole ja siuke ma ei tea, kuidagi üldse ei saanud aru, mis, nagu see tundus päris hirmus tegelikult kõike. Ma ütlen, kui ma tooneku kuulasin, pigem reisige basseini sisse Kelly Family vad Kelly Family, minu jaoks oli toona selline, nagu praegu siin Nickelbacki nalja tehakse ja muide, see minu jaoks oli Kelly Family absoluutne nõu nõu. Raadiokaja saada röster jätkab ja see oli lugu, mida Mart normetile pole lihtsalt mõtet mängida, sest võib-olla ta läheb kurjaks või juba natukene natuke leebosin võimsetada, nurgad lähevad maha vanast peast sellise raske küsimus, võib-olla effery David üritusega pakkunud sinna, aga aga see kuidagi lapsepõlvest kuskilt nooruspõlvest Kelly Family tundes nii hirmus valisin selle, ma arvan, et see tundub vähemalt, et oli ikka õige valik. Aga kui nüüd keda pisut sellest muusika ja nalja armastusest, mille sa said kokku tuua Eesti lauluga, siis kuidas sulle see eesti lauluperiood nüüd meeles on? Lõpetasid õigel ajal ära või oleks tahtnud ikka edasi? Ei taha veel, väga õigel ajal selles mõttes enda seisukohalt veelkord, et ei ole mõtet jääda kuhugi piduriks ei ole mõtet jääda ühte rattasse kinni, eriti kui sa oled veel noor inimene, ma olen ikkagi, tulin sealt ära, ma ei olnud veel 40 Ki, ma arvan, see on ikka selgelt noor inimene, kes jõuab igasugust asju veel teha. Ja 10 aastat teha midagi nii väiksel turul nagu Eesti. See paneb kindlasti mõtlema, et äkki tõesti peab vaatama kõrvalt veel asju, sest et noh, see kordus on nii lihtne tulema ja, ja see, et sinuga koos asi enam ei arene, kuigi ma arvan, et me ikkagi iga aasta tegime innovatsiooni. Aga ikkagi ja näiteks ka tujurikkuja ees müts maha, et kutid ütlesid üks aasta lihtsalt, et ei ole mõtet rohkem teha, tuleb tipus lahkuda. Parasid tipus lahkumine ongi selline kuldne soovitus, mida on hästi raske hästi raske järgida. Kui nüüd sa mainisid juba pisut seda innovatsiooni, kuidas selle muusikalise poole pealt seal oli, kas laulud ja lauljad ka selle, mis ta oli, umbes 10 aastaga olid silmnähtavalt arenesid kokk just see Eurovisiooni või Eesti laulu võtmes? No need on jah, mitu erinevat võtit, kus poole saab areneda, aga kindlasti kusjuures sel aastal hüppar muidugi oma ajast edasi veel, aga sel aastal ma pean ütlema, mis oli meeletu areng nagu meeletu, ma ei tea, mis siin juhtunud on, ühe aastaga koroona mõjus kuidagi. Et oli aega rohkem mõtiskleda ja, ja trenni teha, aga kas koreograafia tase oli tõusnud nagu mäekõrguselt, et see, kuidas noored koreograafid olid pannud nüüd nagu liikuma seal väga mitmetes aktides meil siis lauljad ja, ja see oli nii läbimõeldud, nii moodne, et see oli, vot nüüd on juhtunud mingisugune ülikihvt plahvatus Eestis selle selle koha pealt ja ja see Eesti meelelahutuse tase on jälle hästi peale tõusnud. Aga loomulikult, eks me pingutasime ja, ja koos meiega pingutas kogu tegelikult ju kogu muusikamaailm üks asi, mis sinna vahele jääb. Korraks juba tõid mängu ka selle, millest sa oled isegi raamatu kirjutanud, minu Tenerife, et pooleks aastaks sul ikkagi jõudis ühel hetkel see klaas nii täis, et lõpuks lihtsalt ei olnud seda jaksu, Nad läksid pooleks aastaks Tenerifele ja võtsid juhtme siis täpsest välja. Ja see oli hästi klassikaline läbipõlemisjuhtum ja, ja ma õnneks nägin seda selles mõttes või noh, ma tundsin seda ju nii tervise kui kõige peal ja oli võimalik siis kiiresti hakata rasva koguma, et oleks võimalik tõesti pool aastat, et lihtsalt väikse all olla. Et noh, ega seal ei ole ka kulud ju meeletud, nii et ühesõnaga ei pea olema miljonär selleks aga lihtsalt tuli, tuli siin vaeva näha ja, ja teha veel projekte juurde teletööle ja ja lihtsalt noh, see oli hädavajalik, et see see paus teha, jah, mis sinul siis viimane piisk karikasse oli, et kas oligi lihtsalt see, et liiga palju tööd puhtalt. Ja muidugi, ja see, see viimane piisk ei ole väga esteetiline kirjeldada raadioeetris, aga see oli ikka päris haige tervisega oli paavsti pahasti. Aga noh, selles mõttes, et ongi hea, kui sa jällegi saad aru, et, et noh, nüüd on muutus hetk inimesel mõnikord või sageli on ju niimoodi, et sa pead mingi piirini jõudma, et see muutus, tuleb, on ju, et sa nagu tegelikult seal 80 protsendi peale ei hakka mingit muutust veel tegema, 90 peal kajaka 100 peal mõtled, kui tuleb 110, siis on seos, siis sa saad aru, et nüüd on muutus muidu lihtsalt midagi enam ei olegi peale seda. Ja sinu puhul see tähendas põhimõtteliselt seda seitsmest nädalast, ma ei tea, kuus pooleli tööle esimesest päevast ja ma arvan küll ja vaata, see meie töö on ju selline, et me ei lülita ennast välja või no ma ei tea, võib-olla mõni super hea meediainimene on selline, kes täiesti suudakest välvid, mina tahan seda inimest näha ja ilmselt noh, võib-olla on sport, aitab ja mis, mis veel. Aga üldiselt on meil ikkagi nii, et kogu aeg ja sa märkad midagi, ma ei tea praegu ka räägindusega, vaatan samal ajal aknast välja midagi, märkan kindlasti pool aju, nüüd Renderdab, mida ma seal akna taga näen ja ja mis tähelepanekuid sellest teha ja siis tuleb idee, siis. Kirjuta täpselt ja ongi, et noh, tegelikult nii ongi, et konstantselt tegelikult aju töötab ja me teame väga hästi, mis juhtub konstantselt arvuti töötab ja me näeme, kuidas ta kuumab. Me näeme, kuidas ta väsib, me näeme, kuidas ta tuleb välja vahetada, ehk siis, et üldse naljaasi see, see pidev töö sees olemine ja ja veel kord meedia inimese jaoks. Töö ongi kõige selle märkamine ja, ja selle ja selle ju lõpuks sõnastamine ja vahendamine, aga nüüd kuidas praegu on? Mul on väga tubli naine, kes ikka piitsaga piitsa ka täiesti on mul ära lõppenud igasugune mobla näppimine voodis sest brit tõi sellise väga lihtsa teadmise mulle, mida ma varem mõelnudki, et vaata, kui sa lamad oma abikaasa kõrval voodis ja oled moblas näiteks Messingeris, mis tegelikult toimub, on see, et sul on voodis veel inimesi, noh, ongi reaalselt ju, sest sa just suhtlen nendega ja see mulle kohale jõudis, see tundus nagu päris vastik mõte ja eks seda silmavaatamist on ju jäänud väga palju vähemaks perekondades ja paaridel ja, ja ka lastega. Et seda ikka väga palju püüame juurde tuua ja noh, me näeme lihtsalt oma kolme lapsega näeme. Milline narkootikum on ikkagi mobiiltelefon ja arvutiga, aga mobla, see on jõhker, see on tegelikult asi, ma ütlen päris ausalt, see on üks kõige jõhkramalt epideemiaid, mida me ise oleme endale kaela tõmmanud mille vilju me alles hakkame maitsma. Täitsa hullem asi, kõvasti hullem asi, kui see maailmakoristuse probleem on see vaimne tervis, mida, mida, kuhu me praegu liigume, just nimelt see, et me laseme lastel nii palju olla moblades ja sest see niimoodi haaramine ja, ja ka väga lihtne on see, ütleme, kui lapsed on tõesti mingisuguses nuttis olnud mõnda aega. Esiteks, nad on seal vait nagu zombid, eks ole, teevad seal oma mingit asja, vajuvad küür seljas, millest omakorda tulevad kindlasti veel meil peavalud ja kõik muud asjad. Aga kui võtad moblad ära, kõigepealt on muidugi protest, mis on ka niisugune, võtad, eks alkohoolikult viinapudeli ära, on protest. Aga mis siis lastega juhtub, mõne aja pärast sa kuuled, kuidas sul on maja kilkeid täis ehk siis nad leiavad jälle tegevus ja nad hakkavad jooksma, nad hakkavad mängima, kasvõi patjadega, ühtisid, taguma või mis iganes, aga mingisugune elu juhtub. Ja see on nagu noh, see on tegelikult, see on õudne, mis kogu globaalselt praegu toimub, selle just nimelt selle mobiilinduse ka. Meil oleks siin väga palju veel rääkida, kindlasti ka sinu saade, tere toppimise. Nüüd kanal kahes jookseb üle pika aja oled suutnud alla tuua Mart Juure ja Peeter Oja siis televisiooni ja tundub, et vähemalt sellega on õnne kui palju vä? August välja tõmmata. Ja. Muidugi on õnne palju, see on väga-väga kihvt tegemine ja, ja juuraojaga ja meie koos külalistega iga nädal vaadata nädala sündmustele peale ja see nädal ilusasti väärikalt ajalukku saata. Väikese naeruga on, ma arvan, väga tervislik, sest naerus on ikkagi tervis asjade üle peab naerma, muidu me närime ühtsel siin kõrid läbi Eestis üldse ongi olnud liiga vähe naermist asjade peale naerma pean enda peale naerma, peab oma otsuste peale valikute peale ja naerda võib ühiskondlike asjade peale kõige peale, see lihtsalt on nii palju tervislikum kolla vihane. Et see on selle saate mõte, mis siis täna täna ja kell kaheksa kanal kahes. Nonii, rõõmsa inimese puhul ei saagi mitte midagi muud öelda, kui, et nali päästab maailma, aga veel siin üks lugu ka mängida ja selleks on sinu kilti pläsi Areksis salajane pahe ja nüüd läheb peoks, tuleb Sünne Valtri ja ma pole üksinda, miks sa selle siia valisid? Siinne proovis selle lauluga saada Eesti laulule siis kui ma veel eesti laulu juhtisin ja see oli nüüd see hetk, kui patune pool oli poole Eesti jaoks number üks bänd ja mina olin kuulnud sünnet ongi niimoodi lindi pealt selles mõttes laulmas ja mõtlesin vägev lauljana väge laulda, võiks tulla Eestile olla ja ta tuli, ta tõi selle laulu. Jah, see laul ka kuidagi niimoodi meeldis mulle, see oli nii võimas lugu, näiteks on seal noh, sõnad on väga head. Teiseks see ikkagi, kuidas Sünne laulab ka seda konkreetset lugu, see on nagu see on täitsa selline ikka. Silvi Vrait, no see on, see on nii tugev ja mulle meeldis seal produktsiooni juures midagi oli, ma ei saa siiamaani aru, kas seal on mingit sihukest kodumaist siukest rokk setilikust või ma ei tea, seal on mingi selline kõla, mis midagi puudutas minus ka sõnadesse panna. Tõesti, see Sünne laul mulle väga-väga-väga meeldib? No ma lähen silmadest praegu, kuidas toob mingisuguse õnnepisara enam-vähem juba silmas. Paneme selle loo siis peale, see oli saade röster Meil oli külas Mart Normet, et kõikide oma tegemistega, millest me võiksime veel paar saadet rahulikult rääkida, aga mina olin selle saatejuht Brent pere ja siia saate lõppu jääb kõlama Sünne Valtri. Ma pole üksinda. Suur tänu sulle, Mart, ja jõudu kõikides nendes tegemistes, mis sul vähegi ka pooleli olnud. Aitäh. Olgugi, et ta pole pühak jaamade ja kuid kahjuks