Tere päevast, head raadiokuulajad on pühapäev ja saatekava on jälle jõudnud selle nii, et on saate rasteraeg ja pisut vähem kui tunni aja jooksul saame möllanud ka rohkem tuttavaks ühe eesti kultuuri inimesega. Uurime, mis ta kõik teinud on ja mida teinud ei ole ja mis muusikat ta kuulab. Ja eks me teeme ühte väikest mängu ka, aga selle kõige juurde me veel jõuame. Mina olen selle saatejuht Brent pere ja nüüd on mul väga tore meel tutvustada tänase saate külalisi, on lauljanna Elina Born. Tere tulemast. Tere. Tänan kutsumast. Noh, siin nüüd järgmisel nädalal on Eesti laul, et kas natuke kade meel ka sel korral sellest möllust välja jääda? Ei ole kade meel ja tegelikult, ega ma sellest välja ka jäänud, et me Villemiga esinesime esimeses poolfinaalis jaama seal omaette mõtlesin ka, et väga tore on niimoodi osaleda seal et sa oled nagu selle möllu sees, sa saad nagu selle annuse kätte, aga samas sul on rahulik olla, et sul ei ole siukest pinget etappima, nüüd võistlen. Et selles mõttes oli nagu igati igati lahe seal olla. Ja nüüd siis teine poolfinaal ja siis finaal on rahulikult, saab kodus vaadata. Täpselt kui suur selline Eurovisiooni või Eesti laulu vaataja sotsioonides. No ikka ikka olen selles mõttes, et Eurovisiooni vaatamine on ikka juba täitsa lapsepõlvest, ma mäletan, et pere oli, pere, oli teleka ees ja tehti igasuguseid tabeleid ja järjekordi seal, et kes võidab ja kes viimaseks jääb ja, ja siukene jah, pere nagu traditsioon on, ma olen väga paljudelt kuulnud, et väga paljudel oli, oli niisugune asi. Et nüüd enam selles mõttes kodus ei vaata, noh selles mõttes. Et emaga või niimoodi, aga samas kuidas juhtub, et kui ma juhtun olema maal sellel ajal, siis siis vaatama aga ka kindlasti endale telekas lahti. Aga sa juba mainisid ka maad, maa on siis nii-öelda kodukoht on ikkagi tappa, eks. Lehtse tegelikult, et ma, see naljakas jah, et ma alati, kui ma räägin oma lapsepõlvekodus, siis ma ütlen, et on vähem maale või niimoodi, et noh, tegelikult noh, ta ei ole nüüd väga nii maakoht, et on tegelikult ikkagi alevik, aga noh, linnaga võrreldes on ikkagi nagu koht. Aga kuidas sul seal see lapsepõlv möödus, oli sihuke vaikne kulgemine või kuidas see väikelinna elu käis? Mul oli väga tore lapsepõlv, selles mõttes, et küla lapsed ikka mängisime kõik koos. Mina lasteaias ei käinud. Minu ema mind lasteaiad aeda ei pannud. Ühe päeva käisin, et tegelikult ma ei käinud, oli lühem, kui me olimegi viis minutit umbes seal lasteaeda. Eva, okei, proovime. Ja siis ma olin seal. Ei, ma ikkagi ma ei taha ikkagi, et seal on ka mingi need lõunauinakuid, mingid sihuksed asjad, ma ei olnud üldse selline lapsed, mina olin hoopis ema töö juures raamatukogus, minu ema on siiamaani raamatukoguhoidja. Nüüd siis Tapa linnaraamatukogus, aga tollel ajal oli Lehtse raamatukogus ja siis mina seal mängisin jaol käsiraamatuid ja ma olen ka praegu hakkan mõtlema, et võib-olla äkki sellepärast ma praegu üldse raamatuid ei loe, et minu see lugemine on nagu seal juba ära tehtud vest. Minu terve lapsepõlv oli, jah, seal lugesin, vaatasin raamatuid ja mängisin. Aga see on küll põnev, et kuidas see viis minutit seal lasteaias siis on. Põhimõtteliselt läksid sinna, siis said teada, et, No ja mitte seda lihtsalt imelik, sest et lasteaeda asus minu kodus kaks korrust allpool lihtsalt siis ma mõtlen, et mis ma pean siin olema, kui ma saan olla nagu üleval kodus ka niisugune veider ja kui lapsed mängima läksid, maja ees oli meil loomulikult niisugune küla mänguväljak, siis ma ju aknast nägin kohe jooksin ka kohe alla lastega mängima ja tore oli selles mõttes ja esimeses klassis ma oskasin võib-olla rohkem lugeda, kui mõni teine seal. Nii et põhimõtteliselt sa käisid lasteaias, aga lihtsalt käisid teisel korrusel. No ma ikkagi käinud seal lasteaias, jah, selles mõttes, et viis minutit, vaatasin seal ringi, aga siis ikkagi ei sobinud, et läksin koju tagasi. Kuidas see muusika sinuni jõudis, siis? See oli ka siis enne juba kooliaega või pigem ikka hiljem. Ja, ja see oli enne kooliaega, ma ikka mäletan, meil oli lehtedest selline lauluvõistlus nimega laululind ja siis kooli muusikaõpetaja ja tollel ajal oli minu arvates kalli kurvits teema, siis ma ei tea kuidagi jah, sattusin niimoodi. No mis ma sattusin selles mõttes, et ilmselt mul ema ikkagi pani mind laulma või siis õpetaja? Ei, ma tõesti, ma ei mäleta, et selles mõttes, et seal ju issand jumal, nii ammu aega tagasi, äkki ma olin viieaastane, kui ma esimest korda osalesin. Ja ka juba siis ma tahtsin lauda, ainult kurbasid südantlõhestavaid laule niimoodi, et ikka rahvas, publik ikka nutab. Et ja, ja siis kui ma osalesin ikka nagu selles mõttes selle esikoha, võtsin ära ka seal alati ühe korra ma jäin kolmandaks siis kui ma laulsin ühte Pipi Pikksukalugu, see oli selline lõbus ja siis ilmselt ma ei tundnudki ennast nagu väga väga nagu ei avastanud selle looga, siis lähen kolmandaks oli katastroofiline. Põhimõtteliselt ei loobuda? Ei, mulle meeldisid jah, sellised kurvad lood. Aga kuidas see koolielu siis edasi läks, et siis olid juba puhtalt olid selline muusikaga olid kõrvalharjumused või mis siis? Ei, absoluutselt mitte täiesti tavaline Ps, käisin tundides ja, ja muusikatunnis mulle muidugi meeldis olla kõige rohkem. Et ootasin seda pikisilmi ja mingi hetk ma hakkasin klaver tunnis käima. Kas sellega ma nagu ei tundnud väga mingit erilist sidet, et minu jaoks oli ikkagi natuke nagu raske ja see klaveri mängimine? Muusikakoolis keel absoluutselt ei ole ja ma olen ainult koorides laulnud ja solfedžotunde niimoodi muusikaõpetuse nii-öelda noodiõpetuse tund oli ka nagu, pigem minu arust vähe. Ma ei mäleta, et ma nooti tunnen, aga selles mõttes, et kui keegi peaks küsima nii olnud bändis näiteks mis, kust see lugu läheb näiteks kordumatu, kust see läheb, ma ei tea, mul ei ole õrna aimugi, aga ma võin hakata laulma täpselt sellest õigest kohast, selles mõttes. Et niisugune huvitav. Et lihtsalt kuulmise järgi küll aga kuidas sul see õppimine või koolis olek oli õlitada selline pai pailaps või pigem üldse? Noh, mina võin rääkida mida iganes, vaata selles mõttes, aga võib-olla vanad klassiõed-vennad kuulavad, mõtlevad issand, juhataja ei olnud üldse niisugune inimene, et võib-olla mina mäletan valesti, aga aga ma käisin Lehtse põhikoolis, tollel ajal olite Põhikool. Nüüd on ta siis lihtsalt kool? Noh, mitte et see oluline oleks, aga, aga et väike kool, minul oli klassis noh, niimoodi varieerus aastatega, et oli vahepeal neli inimest, siis oli vahepeal kolm, lõpetasime kolmekesi, aga meil oli, üheksa aasta peale oli meil niimoodi, et meil oli liitklass, et mul oli alati klass kõrgem, oli nagu samas ruumis alati. Et ma nagu tegeles kõigepealt meiega ja siis teise klassiga, kas ikka kuulsid nii, et käsikäes käis nagu kogu aeg kaks klassi niimoodi? Ja selles mõttes sai väga hea hariduspõhja võib-olla seal põhikoolist, et sul lihtsalt ei jäänud muud üle, jääks pidilist õpilasi ärategemist iga päev küsiti sind. Et kas töö kodutöö on tehtud ja küsiti klassi, et selles mõttes oli nagu selles mõttes oli hea, kui oli väike klass, et see õpe oli väga individuaalne, tegelikult. Aga muidu mulle meeldis rohkem ikkagi, kui oli rohkem rahvast klassis. Aga põhimõtteliselt looderdamiseks jäänud üldse aega. Lihtsalt pididki. Ja eks seal looderdati ka selles mõttes, aga aga mina pigem ei olnud seal nii on. Ma ei tea. Nad läksid gümnaasiumisse ja siis oli juba see No siis oli kultuurišokk, siis mul oli korralik kultuurišokk, ma ei saanud aru, mis toimub, mitte kedagi ei huvitanud, kas mul on õpitud või ei ole, sest et lihtsalt võib-olla vahepeal järjekord ei jõudnud minuni on ja siis hakkas siis hakkasid ikka nalja tegema ja klassikaaslastega seal ja, ja, ja siis nagu väga ei küsitud. Ja siis läks juba elu siukseks ütleme vene keeles siis ladna. Jaajaa laadnal jah, ja chill ja siuke lahel jah. No kui palju sa neid lollusi tegid, vähemalt ühe asja küll, lugesin välja, et vähemalt politsei eest ära jooksnud. Ja, ja see oli, see oli üks tore õhtu, kus ma olin seitsmeteistkümneaastane ja siis olin natuke. Ma ei tea, kas vägijooki pruukinud ikka loppilt võeti kinni, ma ikka lidusin eest ärava, mingite sentimeetriste kontsadega on see minu jaoks väga raske. Talvel mööda kiriku parki jooksin ja siis läksin kuskile angaari, Taavi ja siis, kui politseinikuhärra taskulambiga kikitasin, kuskil prügikastide taga, küsis. Nonii preili ehmile, vesine, põgenes ära, tegi väga austan, väga kartsin. Ja siis, ja siis küsis, et nii, et kas alkoholi ka joonud olete ja siis ma ütlesin, et et tema ei hakka valetama ette nagunii uurida selle välja, et olen küll jah, et siis talutasid mind vähemalt alustasin, ma olin ikkagi, selles mõttes ma ikkagi sain, nagu modelleerimis ei olnud, oled sa pead ikkagi kõndida. Aga viisid mind siis politseiautosse ja siis ma mäletan seda, et seal tuli raadiost mängis üks väga kurb laul. Ma ei tea, kas sa oled relv või ma ei tea, kas mingi väga kurb laul oli igatahes. Ja siis ma palusin politseiniku happe, palun vahetada raadiot. Et ma nutsin ikka sokk oli, et või tahtnud vahele jääda niimoodi. Ja siis nad ütlesid mulle, et Meil ei mängitasin teisi laule, sest ma seal taga vini nutsin. Naersin tegelikult, et tegelikult see pole nii dramaatiline, et noh, mis seal ikka vaata midagigi nagu kurja korda ei saatnud, selles mõttes, et lihtsalt alaealisena täna ei tohi juua, ei tohi alkoholi juua. Mul oli lihtsalt kahju, et ma nagu oma emale niimoodi teie, mu ema ütles mulle ainult sõnad, kui me sinna kooli disko läksin, ütles, et vaata, et siis politsei sind tagasi too. No ja siis ma mõtlesin kusjuures, et ma ei räägi sellest emale, aga meil oli emaga selline suhe, et oli selline kokkulepe, ei valeta nagu üksteisele ja siis ma ikka ei suutnud koju jõudsin, siis ma esimese asjana küsisid, mis arvad, kust ma tulen. Rääkida, ega tal hea meel ei olnud, aga. Nii et siis emale sa üldiselt ei olegi valetanud? Väikseid nipet-näpet asju ikka, aga asjad, mis võib-olla lugesid siis, siis ma võin küll käsi südamel öelda jah, et ma olen nagu aus laps olnud. Kuulda vähemalt ma mäletan Ja no kui me siin juba lapsepõlvest niimoodi räägime väga ilusatel toonidel, siis mängiks ühe Klooga ära, äkki sa panid mulle päris mitu head lugu sinna oma valisin sealt ühe. Et see ei ole selline, ütleme ütleme selline helge lugu, see on pigem selline tore lugu ikka. Ma võtsin sealt. Aa, ja ma arvasin ja, ja mul on tegelikult rääkida ka nende lugude kohta seal nagu no mis see üks oli sloveen sinna Euroopa ja vist oli. Ja see on lihtsalt esimene lugu, mida ma mäletan üldse oma lapsepõlvest, et kuskil raadios mängisin, võisin olla. Ma ei tea, nelja aastane äkki või ma ei tea, mis vanusest hakatakse mäletama, aga tõesti väga-väga noori, siis ma mäletan sellist lugu. Aga see, see vitsa nüüd hakkad mängima, see on nagu pigem nagu. Ja ma olen natukene selles mõttes mingi heli, et see toob ka väga siukse, nostalgia tekitab nostalgiat jah. Jürgen Veini raadiokuulaja. Seal jätkab ja see oli üks Elina Borni lapsepõlvehittide, nii et kui seda mängitud alla, siis ta kindlasti on rõõmus ja võib-olla laulab kaasagi. Mine tea, eks ole, kindlasti, nii, aga läheme siis nende juttudega edasi, et me juba korraks rääkisime ka sellest muusikalisest haridusest ja kõigest muust, et ma saan aru, et siis sul ei olegi nagu olnud ka sellist tunnet, et nüüd oleks jubedalt vaja mingit nooti pida või solfedžorott või mis iganes, et saab ilma selleta rahulikult. No tegelikult, ega ta halba ei teeks, selles mõttes mulle väga meeldiks muusikaliselt haritud olla selles mõttes, aga siiamaani ei ole nagu hästi hakkama saanud. Ma arvan Ja see, kuidas sind leiti, siis ma saan aru, et ei olnud ühtegi nooti vaja, et lihtsalt Stig Rästa mõttes, et keegi laulab Youtube'is, okei, kirjutame. Ja täpselt nii lihtne see oligi ilmselt et, et ma riputasin jah, YouTube'i üles video siis noh, nagu ikka on populaarne teha, et kaardad mingit lugu ja siis paned üles, aga aga ma tegelikult olin ikkagi selles mõttes arged, mul ma mingil perioodil väga kartsin laulmist ja hoidusin sellest, et väga hirmus oli ja ma ei olnud oma nagu sellist häält võib-olla leidnud, et hääl värises ja niisugune väga kartsin, et hakkas siis jah, gümnaasiumisse mäletan ikka niimoodi kuskil sai nagu lauldud lihtsalt noh, oma lõbuks või sõbrannadega niimoodi siis. Sõbranna Helen ütles, kuule autatatut. Et ma saan aru, et sa nagu lollitad praegu, aga sul on ju tegelikult väga hea hääl, et et miks sa nagu, noh, kuskile näiteks videote üles ei riputa midagi, siis ütlesin ei, ei, ma ei ole selline inimene, ei, mulle nagu ei meeldinud üldse ennast eksponeerida. Laulmisse mõttes, et mulle tundus see kohe niimoodi, et oh, et ma olen nüüd üles, noh vaadake ja nautige, et oh kui hästi mõelnud laudas ka need ma absoluutselt ei meeldinud niisugune asi. Ma tahtsin pigem omaette niimoodi, et kuidagi välja veereda kuidagi võib-olla sellega, et oskan laulda, aga noh, arusaadav ka, et ega niimoodi see ei oleks juhtunud, et pidi ikkagi natuke ennast Bushima ja siis mul seesama seda sama sõbranna siis ütledki davai filmi video- ja, ja paned ülesanne ja mõtlesin, okei, davai, filmisime ja, ja siis noh, see, see video olemas Youtube'is praegu ka endiselt vaatamiseks riikidele ja see konkreetne video oleks mul täiesti täiesti metsa, tegelikult ma närisin nätsu ja mingid noodid läksid valesti ja siis ma ütlesin, et ei, ei, et nii ei sobi, et, et teeme nüüd uue, võtad selle nätsu ära ja proovi nüüd siin õigemini laulda, aga see oli veel hullem variant, siis ma paningi selle esimese üles. Ja siis noh, niimoodi panin silmad, silmad olid käsi silmade ees ja vajutasin üleslaadimise nupule ja siis üles ta läks ja siis lähen tolleaegne boyfriend saatis Elu24-le vihje ilma minu teadmata. Järsku ma olin elu 24 pealehel. Et siis ei läinud aegamööda palju, kui, kui potsatas mulle siis Stig Rästa poolt hästi kiri Facebook ja, ja siis noh, ja edasine on ajalugu. Põhimõtteliselt tegin ühe lauluga sellise hiti, et Stig Rästa võitis. Tundub nii, aga nii palju kui ma söögiga olen hiljem sellest räägin, siis ta ütles, et ta veel scrolli siis te mõtlesite, et kas ta kuulab, mõtlesin, et ah suva nagunii, et järjekordne mingisugune tüdrukist lauda ei oska, siis ikkagi otsustas, et vajutab sinna ja kuulas ja siis kohe kirjutas, et tore trügib üldiselt ühe jutiga oli vot, ei tea jah. Jumal tänatud, et Stig otsustas vajutada sellele. Oota, aga kuidas selle superstaarisaatega oli, et siis sa peale seda läksid veel superstaari. Ja siis ma juba tundsin sti kehia ma tolleaegsed mänedžeri Fred Krieger. Siis nemad ütlesid mulle, et äkki sa proovid sinna superstaari saatesse, mina ütlesin, et mina ei lähe ennast jälle eksponeerima sinna, mis asja, nalja teete? Ma ei, ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha, et mulle ei meeldi võistelda ja kõik siuksed asjad ja siis nad ütlesid, tegid mulle selgeks, et võib-olla kui sul seal hästi läheb, siis selle ajaga sa teed nii palju rohkemat enda jaoks, kui see võib olla, jõuad kaugemale selle lühikese perioodi jooksul, kui sa jõuaksid muidu võib-olla 10 aastaga. Et hakkad ennast täiesti nullist, et kas sa lähed sinna, sul on kohe nagu olemas selline platvorm selles mõttes, et sul kajastus iga nädal eetris ja, ja noh, selles mõttes proovi ja ma mõtlesin, okei, ma proovin. Ma kartsin, et ma ei saa sealt eelvoorust edasi sain, jõudsin 10 sekka ja, ja selles mõttes nemad mind mitte kuidagi muud muud moodi aidanud aitasid mul võib-olla ainult mingisuguseid laule, võib-olla valida sinna üks, kaks lugu, et aga muidu neil ei olnud seal midagi nagu neil ei olnud selles mõttes käpp sees, seal. See on väga huvitav, et põhimõtteliselt sellega oli hamba sinna siis mänedžeri ka, et no selles mõttes, et sind suunati, siis olid juba põhimõtteliselt artist. Siis esinemisja mul nagu selles mõttes ei olnud, et ühtegi lugu mul isegi ka minu arust välja ei olnud, ei olnud tulnud. Väga imelik lause, oli see praegu, aga, aga, aga siig ja Fred ütlesid mulle jah, et ükskõik kuidas seal läheb, proovi, et peale seda oleme meie ikkagi nagu sinust huvitatud. Aga kuidas peale seda superstaari reisis elu, läks kohe täietralliga tööle või? No oligi, ega see oli üllatus nii mulle kui ka neile ilmselt nemad uskusid minusse väga rohkem kui mina, aga nemad on ka öelnud, et vau, et ei uskunud, et et tõesti nii hästi läheb, et noh, ei teadnud ju vaata et kes need teised talendikad, inimesed seal võivad olla juhuse tahtel tõesti kuskile sinna, mis kuskile sinna finaali ma ronisin ja siis juba oli see, et noh, kas nüüd kõik või mitte midagi põhimõtteliselt. Ja läks nii, et saingi siis teise koha. Täna ma ütlen, et ega sellest vahet ei ole, on ja võib-olla oleks tore lihtsalt raha seal püüelda. Et oleks aidanud, eks ole. Mis sa küsisid, nüüd ma jäin jälle rääkima. Ei, ma tahtsingi seda küsida, et, et peale seda ühesõnaga. Ta läks ja peale seda tuli Eesti laul kohe esimest korda, kui ma seal osalesin, siis loobeinov minu bändis oli siis Karl-Erik, Taukar, Taavi Paomets ja Hans Kurvits, et niisugune väga niisugune staaride rohkem korralik bänd oli, jah, aga eks. Eks ma ei läinudki sinna selles mõttes, et ma ei oleks tahtnudki seal saada mingit esikohta, kui see oleks isegi võimalik olnud, sest et ma ei olnud ikkagi selles mõttes valmis minema kuskile, et lihtsalt oli tore, jälle sihuke hüppelaud. Ja siis läks natuke aega mööda, aina kirjutati inglisekeelset mussi ja siis lõpuks oli hoopis eurovisioonile minek. Kastsin jällegi suht kiirelt ikka, mõtlen 2012 oli see superstaar, 2013 oli Eesti laul ja siis 2015 läksin juba eurovisioonile. Jah, jah, tegelikult lühike äge. Ja siis ma sain aru, et see superstaare, mitte superstaari, vaid see Eurovisiooni aeg oli juba selline, et et see laul oli ikkagi selline hitt, et ta oli välismaal ka, ma ei mäleta, mis miljonid korrad need mängitud oli, ta ka ikka päris suured ja. Oli oli, ta oli isegi kuskil Austria kuskil edetabelis käis kuskil esikohal, ära ikka tööle tulin siis välismaalt ka mingisuguseid pakkumisi või mitte, mina teaks, selles mõttes. Me käisime küll Itaalias EXPO-l esinemas, kus ma kohtusin Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Väga meeleolukas oli seal. Aga muidu välismaal küll esinema selles mõttes ei läinud. Ning mäletan, mul on mingi sihuke mälestised kuskil, keegi kutsus mingi Itaalia poissi või Saktorisse too tule siia, umbes et proovi siin. Aga siis ma mõtlesin, et mis, ma lähen sinna Itaaliasse, ma ei oska keelt. Ma ei tea, kui, kuidas suhtuvad inimesse, kes on eestlane, räägib inglise keeles siin, et, et noh ma ei tea, kuskil mälusopis praegu niisugune asi tuli, aga noh, ega ma ei kaalunud seda selles mõttes üldse. Aga mul tuli nüüd hoopis teine asi meelde, et sa oled ju Inglismaal ka proovinud, seda mitte Devoissiva faktoreid. Ja ma tahtsin seda väga salaja teha, aga kuskil keegi lobises välja, et ma käisin seal. Ja see oli hiljem, see oli kas 216, aga miks siis lihtsalt superstaari nii imelik, lihtsalt vihkan võistluseid. Vaata, ma olen vihane, nii spordipäevad kõik asjad, alati olen vihal, mulle ei meeldi võistelda ja ma olen ainult mingitel võistlustel osalenud superstaari Eesti laul siis ma täpselt oligi see ekstraktor, ma mõtlesin, et ma ei saa aru, mis nagu toimub, aga, aga kuidagi teadu edasi liikuma ja siis ma mõtlesingi, et ma ei ole kunagi ei olnud sellel ajal Inglismaal käinud kunagi Ta ja siis tahtsin näha, kuidas see nagu, et ma tean, kuidas siin Eestis nagu saadete tegemine käib. Aga tahtsin näha siis neid telgitaguseid ka. Ja tegelikult oli üliraske ikkagi selles mõttes, et mina ennast pean ikkagi nagu tollel ajal mis tollel ajal, selles mõttes, et väga kaua aega pole möödas, aga juba siis ma tundsin, et ma olen ikkagi valmis artist ja juba kogemustega selja taga võiks proovida. Aga selles mõttes oli raske, et kui Eestis oli siin üks zürii, kellelt sa pidid jah-jah-sõna saama, enne kui sa said selle päris žürii ette, siis seal oli neid viis. Et viis sellist eelvooru, kui see siis lõpuks saidki nagu noh, selles mõttes nende kuulsate staaride ette sinna laulma ja ma jõudsingi tegelikult täiesti sinna viiendasse, kuni siis tulise too kahjuks ei pääsenud, ikkagi päris huvitav ja raske, sest et ma tõesti, ma kuulsin, kuidas inimesed laulavad, seal oli palju palju parema lauluhäälega ja huvitavama tämbriga ilusamaid naislauljaid kui mina, aga nemad jäid ukse taha. Et selles mõttes oli, oli huvitav. Konkurents oli ikka väga tihe, sai oli väga tugev ja mängima natuke muusikat ka siia vahele siis kaasalaulmishitt ja panin mulle jälle vist kaks varianti, ma võtsin jälle ühe, mul läks rohkem, on neid jällegi rakkel jah, karm, aga Queen, Bohemian, Rhapsody nomics. No sest, et see on muld, et nii, ja et mulle meeldib seda kaasa laulda ja karjuda seda kaasa, et, et see on hitt, noh ma ei oska mitte midagi muud öelda, selle peale seda peaks teadma iga ja linnamaailmas ilmselt on ka rookatusele, on, on kohe-kohe. Dade restor jätkab raadio kahes ja meie tegime siin vahepeal karaoket, Elina Born laulis, põhimine, täpsedid ja, ja nii ongi, aga me läheme nüüd edasi väikese mängukesega ja see mäng on hästi kerge. On kaks vastuse varianti ja mina lasen sul ühe neist valida ja seda siis natuke põhjendada ka. Üks tore rakendus soengusse tuleb. No ma ei tea, ausalt öeldes siiamaani ma ei tea, kust riigist pärit on, aga ma siin olen kogu aeg öelnud, et see on kuskilt Ameerika ühend kõikidest no äkki on siis nii, aga siis võtame, alustame kohe otsast peale, et kas sa pigem töötaksid Facebookis või Google'is. Töötaksin suuremad rahad liiguvad. No see on keeruline küsimus, ausalt öeldes Ma töötaksin Facebookis. Miks, miks? Ma ei tea, seal tahab teiste sõnumeid lugeda. Ei tea, kuidas põhjendada, seda ma ei tea, äkki oleks lihtsalt põnevam. Ei, ma usun, et teiste sõnumite lugemine seal väga hea põhjendus juures võib-olla tänu sellele ka on seda vastusevarianti valinud 83 protsenti. Nii et ikkagi valdav enamus. Nii, aga. Kas, kas sa pigem ummistasid WC ära esimesel kohtingul või esimesel tööpäeval? Aa, siin on ikka elamuse seinast seina. Oi, oi oi tead, pigem tööpäeval, sest et oleneb vaata ka, kus sa töötad, et kui on need ühiskemmerguid, siis ju vahet pole selles mõttes, et see noh, mis iganes võis seal ummistada seda, et esimesel kohtingul see oleks muidugi see oleks piinlik, aga ma arvan, et ma nihverdaksin ennast sellest ka kuidagi välja. Kuidagi pööraksin naljaks selle või ma ei tea ka tegelikult Ei ime hilja. No pigem tööpäeval jah. Olgu, no praegu on kodukontor ka siis võibolla laseb seal eriti Somaalia, kusjuures esimesel tööpäeval valiks ka 70 protsenti inimestest nii ja see on loogiline. Aga kas sa abielluksid 10 aastasena või üldse mitte? Issand jumal, küsimusi on, see siis on. Ma ei tea, ausalt, me oleme siin väga tugevalt alustanud juba selle 10 aasta, ei no siis ma ei abielluks yldse, see on mingi, ma ei, mis, ma isegi ei hakka siin küsima, miks aga hämmastama see, et miks sinna 50 protsenti ja 50 protsenti maa, et kas siis on tõesti selline riik siin, kus ainult abielluda või võib-olla kus abiellutakse? No see huvitav ehk siis sellised. Nii, aga järgmine kassa pigem riietuksid alati ilmastikule vastavalt, kui higi riietuksid, nii nagu sulle ilusti. Tead olid ajad, kus ma valisin selle teise variandi, ehk siis peaasi, et ma näeksin ilus välja, aga nüüd olles ikkagi vanem naisterahvas juba nüüd ka ikkagi, eks ole siis siis nüüd nüüd nüüd ikkagi vastavalt ilmastikule ka suhe peab olema. Köige külmal ajal saadi 56 protsenti, ütleks nii. Nii, aga siis järgmine kassa pigem ütleksid ära kõikidest jookidest peale v või siis ütleksid ära kõigest, mis on ahjus küpsetatud. Kõikidest jookidest peale vee jooksnud ainult ja selle siis miks ei oota, et me oleme natuke, mõtleme selle loo vestja küsimust. Põhimõtteliselt sa tohid juua ainult vett kogu kogu elule. Või siis ma valin need, mis on küpsetatud ahjus, aga ma ei saaks vett juua või sinikirju mul aias nii juhtme. Kas ma olen ainus, kellel see juhtme kokku ajada? Ma ei tea, me võime siin saatekülalistelt küsida, aga ma kardan, et need ei vasta. Mõtle, vesi jääme, küsi no olgu siis 68 protsenti ütleks, sellesama. Läks õige vastasusele, kasvaks ahju toitu süües. Nii, kas sa pigem tahaksid saada täna 50 eurot või täna järgmisel aastal 100 eurot? No ma ei tea, mis see olukord järgmine aasta veel võib-olla veel hullem olla, nii et ma praegu saab nagu hakkama, aga järgmine aasta võib-olla pole ühtegi senti, eks ole, siis vaidleks. 51 protsenti ütleks nii, nii, kas sa suudaksid pigem aega seisma panna või suudaksid? Lennud. Lennata tahaksid olla kangelane, Meidaks, tunda. Miil. Seitse protsenti ütles nii ja teeme siis viimase ka. Kas kõik su vestlused telefonis tuleks avalikuks või kõik subpildid telefonist tuleks aa aa, ei, ei mõtelnud Misson piinlikum. Pigem pildid, pigem avalikuks. Nonii, kas sealt saaks korralikult kõmu? Ma ei tee siukseid kummalisi pilte väga endast. Või siis on need ära kustutatud juba? Jah. 53 protsenti ütleks nii ja läheme siit siis edasi ka väikese lauluq ka rohkem ei olegi või ei ole ja ma olin siis 20 ning mängida seda Taani või uus lemmikmäng, kas ma võin pärast anda sulle selle rakenduse, siis saad mängida nii, aga siis piinama veel natukene lisaks küsimustele ka siis hästi hea looga. Tegelikult sinu jaoks üldse ei ole tore lugu, aga mul on selle kohta ka rääkida, need on, see on biities tainamaid. Miks siis tead, mul ei ole selle ansambli vastu absoluutselt mitte midagi. Mul ei ole selle loo vastu mitte midagi, lihtsalt mind häirib see, et mul on see lugu peas, oskasid kaasa laulda ja see jääb kummitama. Vot see ongi see asi, mille pärast mulle meeldis hästi, mul lihtsalt mingi neli järgmist päeva on lihtsalt see ei käi. Niisugune asi lihtsalt käib siin nii häiriv ja no eineldi selles mõttes kui see. Ja nüüd ma pean kuulamist ära. Sõber. Teraselt kuulata niimoodi, et oleks ikkagi järgmised neli päeva. Raadio kahe saada restor jätkab ja see oli piitjazzi tainamaid, järgmised neli päeva kummitab see nüüd Elina Borni peas, kelle lugu see on, mida ta tegelikult ei soovinud kuulata, aga eks me ole siin kiuslikud ka natukene. Aga mis siis ikka, lähme natukene siit nende juttudega edasi, me juba rääkisime ennem võistlustest ja sa ütlesid, et väga sa tegelikult võistlustel ei taha osaleda, aga kuidagi on läinud nii. No ja siis sa oled veel lisaks nendele laulu kursitele nüüd osalenud ka näosaates maskis laulja, eks ole, võistluse, et mul on niisugune tunne, et ikka võib-olla siis ikka sobib sulle see võistlemine tundub nii. Võistlushimuline lihtsalt on läinud nii et elu on teinud omad korrektuurid. Põhimõtteliselt jah, eks need on ju minu otsusega olnud, selles mõttes küsitakse ju minust ka, et kas ma sooviksin. Aga kui me räägime, on ju näosaatest või maski maskis lauljast, et aga ennast on alati tore nagu busside ja ja teha asju, mis võib-olla on sinu kompositsioonist väljas. Aga kuidas sul näiteks selle näosaatega oli, et meid ei läheks, et sa praegusele tagasi. Ja palun, küll sul ei lähe. See oli väga lahe. Nii et selline parodeerimine ja ma ei tea väikest viisi näitlemine, sulle meeldib? Ja muidugi ja issand, mulle meeldiks väga näidelda, keegi võiksid kutsuda mind kuskile filmi või seriaali. Aga ei ole kutsutud, on ikka kutsutud jumala vastu võtnud ja neid pole väga palju olnud. Ka siis ma saan aru, et kui pakkumine tuleks, siis oleks kohe minema. Ja sest, et see oleks jälle eneseületus, niisugune, et jälle mingi uus asi, mida proovida. Ma olen etendus näidelnud tegelikult kahes, kus siis las ta etendused, eks ole, 2014. aastal selline nukuteatri etendus taramora teletornis, teletorni kõrval oli niisugune vabaõhuetendus ja jõulude ajal 2016 Jüri Pootsmanniga olime koos ühes jõuluetenduses. Vau seedeadmiral krõbedale lasteetendusele, mis etendusse oli siis selline? See oli Tooma jõululegend, äkki oli selleni, mina olin raehärra, tytar Chryselda. Jüri vastu oli noor vana Toomas, noor vana Toomas. Jummel ma saan aru siis, et sisuliselt, kui nüüd see aasta läheb sama huvitavalt edasi, nagu ta praegu on, siis võib-olla peaks neid hoopis jõuluetendusele kutsuma. Midagi vähemalt jõuluetendusele või sisse kättemaksukontorisse, läheksin. Kiire. Olgu, oli kättemaksukontori. Palun võtke ühendust kuskil, ma ei tea, ma läksin ektiiv, detektiiv, vao nii, ühesõnaga, kes iganes praegu on kättemaksu kontoriga mestis või selle tegija, siis võtke Elina Borni ühendust, ta kohe tuleb. Nii, aga üks põnev konkurss jällegi ka veel. Nii, mitte just konkurss, aga sa oled valimistel osalenud. Kohalikel omavalitsuste valimistel. Kõik kõik, kõik kõike ei tasu uskuda, mida lugejale ausalt öeldes müüa ja tema, selles ma ei noh eeskätt selle 20 Kolm häält. Kolval. Tubli praegu oleksid võinud hoopis sina saada selle kultuuriministri. No mina, ma olen nii poliitikakauge inimene, et see, miks ma osalesin ka seal kohalikel valimistel Tapa vallas oli ka, eks seal olid omad põhjused, miks, et tol ajal ma olin värskelt niisugune kuulus ja tore jah. Niukene. Mu sõbranna isa. Pidin lubama kõvemad midagi või? Ma ei räägi sellest, teeme nii, on ja sellest mitte midagi väga korra peale. Ühesõnaga, varsti tulevad jälle kohalikud omavalitsuste valimisaga. Ma ei välista, et ma kunagi kandideerin ka poliitikas ikkagi sügis ei ole kaugel? Ei, ma ikka mõtlen ikka mitmekümne aasta pärast sellest mõttest. No olgu siis ta natukene ootama, palju sellise poliitika või uudistega ennast kursis hoiab. No ma hoian ikka kursis ja muidugi, aga, aga ma ma ei ole kõige teravam pliiats pinaliselt selles mõttes tuleviku kursis hoida. Nii et põhimõtteliselt ma ei tea hommikul, siis ma ei tea, ma ütlen, et päris esimese asjana uudisteportaalid lahti, aga hommiku jooksul siis scroll'id läbi selle, mis toimub. No ja ikka selles mõttes, et päevakohalist teemat arutama ja elukaaslasega ikkagi läbi, et. No siis on ikka sa elu sees. Oot, aga kui me nüüd räägime üldse ajakirjanduses, siis sinu kohta on ju tehtud igasugu väikseid nupukesi. Ma arvan, et anname, me räägime siin tuhandetest kaheks. Meile palju sind häirib, kui palju sulle see meeldib, et võetakse igast täiesti suvalisest asjast? Ega ei häiri tegelikult mind häirib ainult niisugune asi, et kui ma annan mingile konkreetsele ajakirjale näiteks persooniloo või, või, või, või näiteks, kui ma räägin sinuga siin, siis ma räägin seda sulle ja see jutt on omavahel nagu seotud, eks ole ja siis võetakse sellest kontekstist välja mingisugused lauset, tehakse lihtsalt artikkel. Seega on väga raske selles mõttes mõelda, et sa pead iga lausega mõtlema, et kas nüüd sellest noh, põhimõtteliselt peaksid mõtlema, et kas nüüd sellest välja öeldud lausest saab nüüd teha eraldi mingisuguse nupukese, sest et mina olen selle välja öelnud minu tsitaat, eks ole, ja pannakse sinna pealkirjaks inimesed, ma ei tea, kui paljud teevad selle artikli lahti ja loevad reaalset sisu ka, et siis tuleb nagu välja, et miks ma nagu ütlesin seda lauset, onju. Aga genekas ei loe, loevad, käin seda pealkirja, aga võib-olla ma ütlesin, et võib-olla nalja lihtsalt, onju või võib-olla on üldse ma ei tea, mille kolmanda asjaga seotud on ju, et noh, selles mõttes nii nagu see natuke häirima, et väga ei tahagi Anderson siukseid intervjuusid, ma lihtsalt tean, et sellest on neli erinevat uudist mingite täiesti sealsete asjadega. Aga ma nagu saan aru selles suhtes, et iga inimene teeb oma tööd, ma saan aru sellest ka Ma vaatasin, et isegi sellest oli vigi artikkel tehtud, et sa tegid Instagrami staarist, tegid nalja, et kuidas Melodifestivaleni. Ja mul oli järgmine päev, oli, oli meili peale, oli, oli meediapäring, et kas tegu on naljaga või on see tõsiseltvõetav, siis mõtlesin, et ei, seda ei maksumaksja jah, väga tõsiselt võtta. Aga samas ise selle postitasin on ja et ta oleks pidanud nagu arvestama sellega, et ilmselgelt võetakse kinni, aga samas mis on siis nii hull asi või? No vähemalt tehti uudis sellest et no see on see klassikaline küsimus, et kas tõesti Elina Born tahab minna? Kindlasti ma olen, vastus on ei, täpselt nii, aga kui me räägime sellest muusikast, mis on praegu selline noh, ütleme siis omamoodi projekt, eks ole, et kuidas sul sellega praegu on midagi, elad sa ainult muusikast ära või pead sa tegema mõttelised, tegid kosmeetiku paberitest endale. Ja käisin koolis õppimas, kosmeetikuks tõepoolest see oli üldse enne seda koroona aega ja see oli sellepärast, et mul oli lihtsalt igav, oli lihtsalt igav. Siis ma mingi alates sellest ajast, kui ma täiskasvanu olen olnud, siis ma olen ainult laulnud ja ma ei tea siiamaani nagu ära elanud. Aga minu elus puudub rutiin, mis noh, selles mõttes nüüd on, on juba hakanud vaikselt nagu tekkima midagi, et ma võtsin koera, eks ole. Ja juba see paneb asjad nagu paika pead ikka iga hommik õhtulõunal peate väljas käima selles mõttes, et aga muidu mul oli ikka nagu puudus selles mõttes niisugune mingi ajakava ja mind õudsalt häiris see, et ja siis ma tahtsingi nagu. Ma tahtsingi reaalsus, lihtsalt tööle minna kuskile raha rahaks, aga et mul tekiks nagu see, et ma ärkan hommikul üles, olen ilgelt tegus, teen, toimetan, et mul on see, et kui ma nakkuvli passin, siis mul nagu see mutt kaob ka nii ära, et mulle meeldis, et ma tahaks nagu tegutseda. Mul see tegutsemisvaim tulebki alles siis, kui ma reaalselt tegutsenud. Sellepärast ei ole läinud kuskile. Aga ikka siis veel oota muusikuna praegu ikkagi. No praegu läks kiireks jälle, et nüüd jälle vaatan siin, et millal ma olen niisugune inimene ka, et kui asjad nagu ei voola nagu iseloomulikul teel, siis ei ole mõtet ka nagu hakata pressima. Et siis on nagu vale. Et vaatad, kuidas nagu läheb loomulikul teel, kui läheb hästi niimoodi mõnusalt voolab asi, siis, siis on asjad õiged, järelikult et praegu nagu kõik asjad on läinud nagu natukene, nagu pidin minema koolitusele tootekoolituses jäi ära selle koroonaga seoses ja siis sealt läksid kantseleile kantseleisse mingeid muud ülejäänud asjad ja siis ma mõtlesin, okei, järelikult pole praegu see aeg. Ja siis tuligi täpselt see kõik kõik muud asjad muusikaga seotud. Aga praegu, kui sa ütlesid, et nüüd on kiire, siis ütleks, et vaataks õue ja vaata, kas uudiseid siis ütleks, et kuidas nüüd siis kiire on, et nüüd märku, suured numbrid, aga siis tegeled mingi oma muusikaga jälle. Ja, ja, ja selles mõttes, et mul on palju lugusid, mis on välja andmata lihtsalt küsitakse iga kord, millal sul uus lugu tuleb, et no niimoodi kogu aeg räägid, et tuleb, tuleb Tulatuga nagu kunagi ei tule vaata et tegelikult mul on neid lugusid, aga ma olen selles mõttes muusika mõttes nagu perfektsionist, et ma ei taha anda siukest pooltoorest ja toorest asja asja välja, et ma tahan ise 100 protsenti sellega rahul olla ja jess nagu tööd ja see nõuab, on ka teisi inimesi, sellesse projekti te alati ei saa nagu võib-olla inimesi kokku selleks ajaks, kui sa tahad. Aga nüüd jah, selles mõttes, et ma olen, tegin ühe täiesti uue loo, et noh, variant on muidugi alati nende vanade lugudega edasi toimetada, aga kuidagi ei ole tulnud ka, et tahaks nagu neid praegu veel välja anda, et täiesti uue asja tegime, mis on nagu väga niisugune minu, minu kõlagaja. Ja seda siis üksinda, et rohkem ei ole mingit koostööprojekti parasjagu. Praegu ei ole, mulle väga meeldivad need, aga ma tahaks asja tasakaalus hoida, et, et anda siin natukene võib-olla paar soololugu välja ja siis jälle võib-olla mingi tore duett teha või siis hoopis võib-olla rohkemate inimestega. Aga sul muidu meeldibki teistega koos kirjutada muusikat, et pigem nagu üksi ei taha seda teha. No minul on produtsent olema kõrval alati, sest mina arvutis ei oska, mul ei ole vastavaid programme ja ma olen kusjuures üritanud tegelikult õppida Youtube'is nagu ka mingi neid muusikategemise programm, aga minu jaoks on see äkki liiga keeruline ja see ei huvita mind ka nii palju, et mind huvitab see laulmine ja et aga produtsent peab olema? Jah, jaa, sõnade mõttes ka ma ennast ei usalda, ikkagi. Aga sa nüüd jätkad eesti keeles siis ikka või lähed tagasi inglise keele pealetungi konkreetselt kaks perioodi, siis, et kõigepealt oli inglise keeles ja siis tuli nii kõik ja nüüd on ainult eesti keeles. Tahtsin midagi väga põnev. Nii, aga no mis siis ikka, kaua me siin ikka siin pinnime, et üks lugu ka veel siia mängida, siia saata, kas see on sinu kiltibleser, salajane pahe, aga me juba rääkisime siin enne saadet, et ega sul tegelikult sellist salajast pahe ei ole ja kõik, mida sa kuulad, on ka teistele. Rahumeeli võib avalik olla aga ühe loosi ja valisid selle pealkirja Su, miks sa selle siia valisid, nüüd siis? Ei tea nagu sa ise ütlesid, mul ei ole kyll tiples Songi selles mõttes ma ei tunne nagu häbi on ju üldse, ma võin kõigile öeldud ja mulle meeldib see laul. Aga midagi pidin panema sinna. Et aga ma ei tea, mingi hetk. Aadu mõlilisteleoloogias kuskil, kuulsin kuskil filmis äkki ja siis ma hästi kaua otsise luguuseumi missessilisesse või sisse ja siis kuidagi leidsin selle loo üles ja siis kuulasin kaks korda siis mõtlesin, noh see meenutab mulle, tahtsid mingi, oled kuskil koolilõpuballil kuskil hinge, kõik on juba koju läinud või siis mõned kuskil nurgas veel ahenevad. Ja siis oled seal oma armsamaga kuskil niimoodi vaikselt niimoodi tead, tantsid, et no tõesti niisugune vaibal ma sellega. Ka armas, armas lugu siis ühesõnaga egas minagi selline see restor saigi sel korral ja meil oli siin külas särav lauljanna Elina torn ja siia saate lõppu jääb veel kõlama truu esitajaks kandu pannud Stahli hetke. Ühesõnaga, see jääb siia lõppu kõlama, mina haridusele, saatejuht Brent põre, suur tänu sulle linna ja siis tegusat muusika jätku, nagu sul seal praegu on.