Vikerraadio. Brid. Ja tere veel kolm nädalat ja algab kalendrikevad, aga juba eelolevatel päevadel hakkab olema enamasti, niiet päeval sulatab ja öösel külmetab. Nagu aasta algusele kohane, on Eestisse jõudnud taas uus haigus, sedapuhku lindude gripp. Mõned tähelepanelikumad loodusvaatlejad on juba nentinud, et kaugel pole ka see aeg, mil maaeluminister Urmas Kruuse peab asuma ette valmistama põleti ostuhankeid. Loodame, et see siiski osutada dub ebaprofessionaalseks tähele paneb kuks aga kõik need Eestimaa inimesed, kes lõppeval nädalal suutsid Teisipäevase jäävihma ajal ja ka selle järgselt püsti jääda ning ei murdnud mõnd olulist kehaosa toetavad luud siis teadke, et Mart luu-uurija Allan meranski on teile tänase arteri vahel andnud ka siis kujutletava ordeni. Aga meie seas on ka päris ordenisaaja. Kuigi sarnaselt Marju kuudile polnud Evelin ka sinu puhul kirja pandud kõiki neid ajakirjandusväljaandeid ja tegevusi, mis sind on viimasel paarikümnel aastal saatnud. Aga ma olen aru saanud, et sulle annetatud teenetemärgist sai, loobu ei mitte mingil juhul. Ja lisaks Postimehe ajakirjanik Evelin kaldale on täna saates ka Aivar Hundimägi äripäevast ja Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Aivar. Tervist. Me alustame ka sel nädalal midagi teha pole viirusest, seda siis põhjusel. Viirusel on siin Eestimaal esimene aastapäev, loodame, et esimeseks ja viimaseks ka täis aastatena see asi siin jääb, aga kui vaadata numbreid, siis eile 1005 saad täna 1570 positiivset uut testi. Eile oli see number seal 1200 peal ja ausalt öeldes üle 1000. sellel nädalal ikkagi on olnud. Ja kui mõelda aasta tagustele sündmustele, siis täpselt aasta tagasi saabus siis Riia lennukilt Iraanis perel külas käinud mees muuseas, tema isik, Läks Stonab, päris paljudele korda räägiti temast kui ka sellest bussist, millega ta saabus. Bussifirma pidas oluliseks pressikonverentsi teha ja bussi kõikide inimeste ees desinfitseerida, aga tegelikult ju sellel Iraanist saabunud inimesel selle Eesti pandeemiaga nüüd mitte mingisugust erilist seost polnud, sest viirus tuli aasta tagasi sealt nii suusareisidelt kui päikesereisidelt. Tagantjärgi arvavad eksperdid, et see viirus oli siin Eestis juba märksa varem kui 27. veebruaril, aga aasta tagasi me nii innukalt ei testinud, ei osanud seda viirust avastada. Aga kui see viirus oleks olemata, siis tõenäoliselt, et või sellisel kujul seda ühiskonnas ei oleks, nagu praegu on uus rekord, siis me saaksimegi järgneva tunni rääkida sellest, kuivõrd otsustavalt me selle viiruse seljatasime, aga neid detaile ja narratiiv ja mulle tundub, et ei ole mõtet siin sellest viimasest aastast meenutada, pigem tulla kohe oleviku ja rääkida sellest miks me selles seisus praegu oleme, et mis te arvate, kas need rekordid, mida siis nüüd sellel nädalal püstitatakse see kõige värskem kurb rekord siis 1570, kas need saaks kuidagi olemata olla? Ma arvan, et kui, kui meil ei oleks neid rekordeid, siis me ei saaks sellest aru, et miks meil on mingisugused asjad kinni pandud, et võib-olla mingisuguste sulgemistega enne, siis kui oli näha, et Lätis ja Leedus, kes tegid juba tegelikult paar kuud tagasi samasuguseid rekordeid ja kus läks ka haiglasüsteemiga väga halvasti, mistõttu praegu meil on väga-väga suur põhjus muretseda. Kui me läksime kohe kinni pannud, siis ma kardan, paljud inimesed arvaksid, et me oleme tegelikult erilised ja kui me ei oleks midagi kinni pannud, siis me ei oleks ka seda viirust saanud. Ma ei ole kindel, et inimesed on õppimisvõimelised ilma kõvasti reha peale astuma, väga kardan, et nii see on. Jah, raske on Mirko küsimusele vastata, et tõenäoliselt, kui ma oleks käitunud kuidagi rangemalt teistmoodi, mida Evelin ütles, siis, siis on võimalik, et need numbrid oleks olnud täna väiksemad. Aga seda aasta tagust sündmust meenutades. Ma lihtsalt repliigi korras, et minu arvates see esimene juhtum selle bussiga siia vist hilisõhtul saabunud Iraanlasega näitas tegelikult seda, et kui vaadata neid sündmuste arenguid, mis järgnes, et tegelikult olnud väga hästi toona kas viiruseks ikkagi valmis, seal hakkasid erinevad süüdistused, tundus, et riik ei tea, mida teha ja kuidas edasi tegutseda. Ja mulle tundub, et ega me ka aasta jooksul selles osas noh, on, on ka vajakajäämisi, kui me tuleme siin selle vaktsineerimise juurde, aga. Me räägime ka ilusast, aga et jah, seda olukorda kuidagi veel kirjeldada, siis haiglavõrgus on taas asutud oluliselt piirama plaanilist ravi valmistutakse uuteks suuremateks hädadeks. Esmaspäevast ja kolmapäevast on tulemas uued piirangud, millest me jõuame ka tõenäoliselt rääkida. Aga siis Maardust on saamas Euroopa, noh, see on juba selline leierdatud sõnapaar koroona pealinnaga, et 3000 koroona haiged, et 100000 elaniku kohta see on suhteliselt murettekitav vitavaga prognoosid ütlevad seda, et järgmise kahe nädala pärast on inimesi haiglates rohkem kui täna. Ja tõenäoliselt me mingil hetkel tõesti selle 500 koroonahaigega 100000 elaniku kohta harjusime ära, meile tundus, et seal ka 500 ümber kõikuv hospitaliseeritud tubade arv on hallatav ja me otsustasime noh, ütleme siis proovida, et sisuliselt püüti siis vaadata, kas sellisesse lapse kiik on võimalik keskealine ülekaaluline mees panna ja kas need siis trossid või, või, või, või niidid seal vastu peavad, mulle tundub, et see kiik on puru läinud või puru minema. Kas kasutad sõna kiik sihilikult ikka väikese tähega väikse tähega? Et pigem see nii-öelda murekoht, on see, et, et et kas see valitsuse vahetusaeg, ma pean nüüd silmas seda, et, et siin kas, kas, kas see fookus kadus nagu ütleme, selle riigi ehitamisele ja tulevikule nagu pikemas plaanis ära, et, et see koroonapandeemia jäi lihtsalt mõneks ajaks nagu lihtsalt tähelepanu. Valitsus on osa ühiskonnast, et ma kardan, valitsuse teadlikkuse tase peegeldab natukene seda ühiskonna üldist ettevaatlikkuse teadlikkuse taset, et kui ma mõtlen siin näiteks ühele tuttavale, kes tuli Brüsselist jõulude ajal Eestisse, siis ta praktiliselt ta keeldus inimestega siseruumides kokku saamast ja oli äärmiselt ettevaatlik, et ma arvan, et kogu meie ühiskond on harjunud ära suhteliselt vaatamatu seisuga olema sisuliselt Euroopa kõige avatum ühiskond. Meile õnneks ei juhtunud kevadel seda, mis juhtus Rootsis, ilmselt olime seda viirust lihtsalt vähem, neid on seda piisavalt palju oma senise stiiliga edasi elades me liigume ikkagi väga suure kuristiku poole, et me arvasime, et me oleme erilised, et meile see, noh, me kõik, ma arvan, tead teatud mõttes inimeste teadvuses võrdles, et me oleme erilised, me ei saa seda, meie tervishoiusüsteem on nii hea, palju parem. Seda kinnitas ju ka, ütleme kui võrrelda Lätit ja kui võrrelda Eestit, et meil olid oluliselt leebemad piirangud, meil lapsed ju ikkagi said sisuliselt selle koolivaheajani ju käia distantsi tasemel kontaktõppes noh, tõsi seal jõuluvaheajal üks nädal tuli lisaks ja kaubanduskeskused on avatud ja teatris sai käia ja muuseumisse käia ja nii edasi, kuni siis järgmise nädalani. Põhimõtteliselt olime avatud, aga põhimõtteliselt ju. Ega meie numbrid ei olnud kordagi hullemad kui Lätis, nüüd tõsi on. Aga eks ta ongi tasakaalu küsimus, sest siis on ka näiteks valitsus pole minu meelest näost näkku vist kevadest saadik kohtunud, meie omad on ikka käinud, mis ma arvan, et mingit pidi ikkagi aitab valitsuse toimimisele kaasa, kui nad üksteisega samas ruumis on. Võib-olla nüüd nad võiksid mõelda ka iseenda kohaselt, et äkki ei ole hea mõte, kui järsku on terve terve valitsus koroonakolde tõttu lapi maas ja kõik nad ilmselt ei saaks seda kergel kujul, et et see on tasakaalu küsimus. Mulle tundub, et see on nagu kolm põhjust, miks need numbrid kiiresti nüüd kasvama hakanud. Et üks põhjus peitub eelmise aasta lõpus ikkagi, kui enne jõule arutleti sel teemal, kas peaks veel piiranguid rangemaks muutma või mitte, see oli siis Ratase valitsuse poolt otsustati seda mitte teha, olid need piirkondlikud Need piirangud ja see kuidagi ma arvan, et lihtsalt inimestes tekitas sellise põhjendamatu nagu julgustunde. Me nägime, kuidas mindi siis nendesse piirkondadesse, kus neid piiranguid nii ranged ei olnud, eks ja, ja võib-olla see on, on üks põhjus, miks see viirus hakkas rohkem levima. Teine põhjus, ma arvan, on seal vaktsiini ootus, see üles köetud optimism, mis siin nende vaktsiinidega alguses oli. Et ja jäi mulje, et see lahendab kiiresti probleemi. Mäletan me siinsamas saates aasta lõpus sel teemal ka rääkisime, et see optimism võib-olla põhjendamatu, et, et nii kiiresti need asjad ei, ei laabu nagu, nagu loodeti ja täna me näeme, et me tegelikult selle vaktsineerimise osas ei olnud ikkagi korralikult riigi poolt ette valmistatud, et ei suuda seda teha sellise tempoga, mis, mis võiks olla. Ja ma arvan, kolmas asi ongi seesama valitsuse vahetus, et et kui Reformierakond oli opositsioonis oli nagu lihtne kritiseerida, kui ise otsustame, siis on nagu lihtne öelda, et langetatud otsused on, on valed. Nüüd kui nad said selle valitsuse vastutuse ja pidid hakkama otsustama, sest nad nägid, et, et tegelikult ei olegi võib-olla selle mänguruumi suur otsustamisel ja polegi väga palju alternatiive. Ja mulle tundus, et, et siin mingi selline lõtk või venitama ütlemine ka ka praeguse valitsuse poolt tuli nende piirangute karmistamise, kardeti, et, et minnakse vastuollu sellega, mis, mis opositsioonis olles öeldi. Ja kui me kuulasime, eks ju, Kaja Kallase väga head aasta tavaliselt kõnet, siis ta ju tegelikult kiitis seal valitsust eelmiste eelmist valitsust nende eelmiste otsuste eest, ainult oli kriitiline ka selle vaktsineerimise ettevalmistus. Ma ma saan aru, et sa oled põhimõtteliselt Aivar ühes paadis rahvateenrite endise saatejuhi Lauri Hussar iga, kes praegu on Eesti 200 juhatuse liige tema eelmisel nädalal, kuidas Eesti Päevalehes loo pealkirjaga Kaja Kallas, ajalooline viga, milles ta muuhulgas tõdes siis, et esiteks unustas valitsus selle koroonakriis ei allu poliitloogikale või soov võitlemisele vaid reaalsetele sammudele, mis aitavad siis levikut piirata. Teine viga puudutab kommunikatsiooni ning täpsemalt seda, et suure õhinaga unustati täielikult ära avalikkusele suunatud üleskutsed olla ettevaatlik, mitte kaotada valvsust, kanda maski, pesta käsi, hoida distantsi, vältida liigseid kontakte, et liidrisõnumi asemel kuulusime. Kuulsime siis arutelu restorani tööst ja asutuse toimetulemisest. Kindlasti täna on probleem ning rahvas sai sellest sõnumist ühemõtteliselt aru. Ettevaatuskadus ning koos sellega hakati vilistama ka senistest reeglitest kinnipidamisele nagu maski kandmine, distantsi hoidmine ja 50 protsenti nõue meelelahutusasutuses. Selliseid Hussari tsitaadile. Ma ma, ma ei ole sellega nagu päris nõud näiteks kommunikatsiooni või see teemad, et kandke maski või, või desinfitseerige, hoidke distantsi, noh seda on nii palju räägitud ja, ja ma arvan, et siin tekib lihtsalt inimestel on tekkinud selline väsimus sellest või, või siis selline käegalöömine. Et siin ma ei usu, et siin on nagu küsimus, nagu valitsuse vahetusest võib-olla need kiiremad piirangud oleksid nagu äratanud taas noh, inimesed üles. Aga, aga teisalt. Totototototototo ma siinkohal siiski ei ole nõus sinuga, et ma soovitan kuulata kasvõi näiteks kuu aega tagasi eetris olnud rahvateenrit rahvateenrite stuudios on peaminister saadet, kus peaminister ütles ka selgesõnaliselt ikkagi seda, et, et ta eelistaks ikkagi vähem piiranguid ja nii edasi, et see sõnum, et seesama nii-öelda murekoht, et inimeste nii-öelda ootama või, või arusaam sellest Reformierakonnast kui opositsioonierakonna käitumisest, kus siis tõesti räägiti sellest, et inimesed peavad saama käima, saavad, käime ujumas ja siis peab olema võimalus spordisaalides käia ja nii edasi, et see oli selline opositsioonierakonna retoorikaga, siis kui see vahetus toimus, siis häda oligi selles, et oldi omaenda soovida, mille seos tegelikkusega ei ole nagu ütleme siis üks-üheselt nii-öelda tuvastatud pantvangis. Mina arvan, et me ei peaks nii palju minevikus üldse hekseldama, et aasta tagasi meist suur osa oli, pigem sinna hanerasva poole ja arvas, et see pole tegelikult nii suur asi. Viroloogid, meditsiiniajakirjanikud, meiesugused, et me, meil ei ole mõtet rääkida sellest, mis eilsel päeval tehti ja võib-olla võiks olla natukene leebem nende suhtes, kes soovitas hanerasva või ütlesid midagi leebet ja selle asemel mõtlema, mida me nüüd. Me teeme, see on täiesti õige, sest see süüdlase otsimine meid selles kriisis praegu kuhugi edasi ei vii, sest ma vaatasin ka nädala alguses riigikogus neid erinevaid kõnesid, formaat, et kus siis vaieldi selle üle, et mis on valesti, kuidas on valesti ka seal tegeleti liigselt selle süü küsimusega see meie, teie, miks pole vaktsineerimiskava, kus te siis olite? Asjad tuleb korda teha. Ja lisaks tuleks palju rohkem inimestele seletada, miks, kuidas levib, et see ei ole niimoodi, et kui ma lähen hommikut sööma hotellis, siis ma seal või söögikoht, et siis sealse nii hästi levi levib küll seesama mull, seesama, et näiteks kui sa oled ikkagi terve elujõuline inimene, sul on vaja ainult neljandale-viiendale korrusele, mine ära, mine liftiga, mine jala, see inimene, kellel on vaja lifti saada, temal on väiksem, vanem haige inimene, temal on väiksem tõenäosus sealt seda mitte saada, sinul on väiksem tõenäosus seda mitte saada, kui ei torma terve terve maja täiega sinna lifti, et on väga head näited minu meelest sellise baskimalt Bilbaost, kus ühes majas suri mitu inimest, kõik ei klapi haiget, sellepärast et kõik sõitsid sama liftiga üles-alla. Eriti riskis olid koerapidajad ja vanemad inimesed, et noh, et selliseid õppetunde võiks nagu rohkem ühiskonnas jagada, et kuidas sa saad selle, et sa võtad enda keskselt, sa ei tee seda terviseametile, sa ei tee seda valitsusele, et sa paned selle maskiga, Pähe sai osta maa maski terviseametile valitsusele, osta kõige parem võimalik maski ära kanna seda ribadeks. See noh, ütleme minevikus või lähiminevikus sinna tähelepanu pööramine on üks oluline asi, et sa, et selleks, et teha nagu tulevikku suunatud otsuseid ja neid probleeme lahendada mingis osas on ka vaja nagu tunnistada vigu ja nendel otsustajatel või valitsejat saartel on tegelikult vaja, et nad saaksid aru, kui on midagi tehtud hästi, et me muudame ja ütleme, teeme teisiti. See on seesama vaktsineerimiskava teema. Ma olen nagu seda meelt, et et jah, me peaks vaatama tulevikku, aga me mulle tundub, et kohati näiteks selle vaktsineerimise tempo puhul on otsustajad võtnud sellise kaitsepositsiooni või üritanud nagu põhjendada oma mingeid valearvestusi. Ma mäletan väga hästi, kui see teema tõstatus, kui oli nii-öelda üks vilepuhuja ehk terviseametist seal pressitöötaja, kes ütles, et me ei ole valmis, ta lasti lahti Öeldi, et ta ja kas me oleme kõik valmis, täna me näeme, et me tegelikult ei olnud selleks valmis noh, seda ka praegune peaminister oma kõneseks tunnistust. Et, et selles mõttes ei saa päris niimoodi ka võtta, et unustame ära see, mis on olnud ja proovime nüüd edasi minna. Ja, ja et selles osas ma olen ka nõus, et see sõnumi lõtvus, mille tulemust me nägime, siis koos siis hetkeks Me lasime ennast lõdvaks, sest ühiskonnas oli tekkinud ootused. Meil on nagu nüüd uut tüüpi kriisi juhtimine, kuigi ju tegelikult Kaja Kallas esimestest hetkedest alates ütles ju seda, et ta kuulab teadlasi. Et ja, ja kui me vaatame neid numbreid, nii seda kuulsat err, mis peab siis olema alla ühe koma nulli, see on terve veebruarikuu tõusnud. Või siis ka seda 100000 elaniku kohta. Ta käivad suhtarvu. Ka, see on tõusnud meil ju terve sellesamuse veebruarikuu, et kus tehti viga, ma arvan, et eksperdid peavadki selle tuvastama ja nendest vigadest tuleb õppida, et siis põhimõtteliselt riik keegi ei saa avada ja piiranguid lõdvendada selle fooni pealt, kus sul on olemas Plato või pigem selline kerge ots üles vaid see peab ikkagi stabiliseeruma kusagil seal palju madalamate näitajate peal. Tõde tuleb öelda väga karmilt välja, ei ole vahet, kas meil on vaktsiinidest puudus või või siis on vaktsiine piisavalt ja ei suudeta vaktsineerida. Tuleb öelda, me ei saa teile praegu seda vaktsiini kõigile anda, tehke endast kõik, võimalik, et ei saaks seda haigust, sest muidu te saate selle haiguse enne, kui vaktsiin jõuab ja see on täiesti pime loterii, kas teie olete see, kes? Ohoo, mul on antikehad, ma ei teadnudki, et ma seda põdenud olen või see, kes on nii-öelda koroonamaratoonar, ehk siis pool aastat on täiesti rivist väljas. Kui nüüd küsida selline lihtne küsimus, kas valitsus on õigel teel, siis saab vastata, et jah, on küll, sest kolm kategooriat, mida sa ka ju Aivar tõstatasid piirangud, sõnumid, vaktsineerimine, piirangud paika, ma saan aru, et teadusnõukoja soovitusi küll pole täies ulatuses kuulda võetud. Koolid küll, tõsi, on kaks korda pikemaks ajaks distants peale saadetud, aga näiteks kaubanduskeskusi sellisel kujul nagu tervisenõukoda soovitas, kinni ei pandud. Aga sõnumid on selgemad ja vaktsiin läbimõeldumalt plaanipärasema vaktsineerimise suunas. Me oleme. Aga võib-olla võiks seal, et ta on õigel teel, aga ta võiks sel teel juba kaugemal olla. Ma ütleksin, et ja, ja teine asi on kas inimeste käitumist paraku on nii, et inimene Vaktsineerimiste. Ei kõike inimeste käitumise puhul üks on see, et vaktsineerimise puhul on ilmselge, on fakt, kas on vaktsiinidest puudus või vaktsineerimisvõimekusest puudu, ei saa, vaktsiine niisuta. Ma tean, et see meid kõiki lohuta, aga endiselt on ju niimoodi, et vaktsineerimise kiirus on meil jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest selgelt kiirem Soome ja Leeduga. Me oleme samal tasemel Lätist kaks kuni kolm korda kiiremad ja kui vaadata kasvõi eilsele päevale, siis hea uudis ütleb seda, et 7573 vaktsiini süstidega. Ja fakt on see, et meil kõigil kolmel siin on järgmised kaks kuud umbes vähemalt aega seda viirust siin pigem saada, sest et vaktsiin meieni ilmselt ei jõua, ei jõua enamuse eestlasteni vaktsiin, see tähendab, et me peame midagi muutma, peab tegema, et mitte koroonaviirust saada. Et ja noh, näiteks asjades kinni panemine või lahtihoidmine, hea küsimus, spordiklubid, riietusruumid, et mul on kogu kaastunde juures spordiklubide vastu, jah, ma ei ole võtnud ka maksepuhkust, aga siiski pidevalt võitlen kiusatus, aga ma ju maksan, ma peaksin nagu ikka minema, samas nagu, kui, kui mõtlen, tervemõistuslikult ei tundu hea mõte, et, et see parem oleks ikkagi, kui ta kinni paneks samamoodi spordiklubi treeneril, kui sul on töökoht avatud, sa pead sinna minema. Loomulikult on seal teine pool see, et kui see kinni pannakse, nende lepingud on tihtipeale sellised. Ta ei saa eriti raha ja seal on teine probleem, millega peaks ka tegelema ikkagi see töötukassasüsteemist, et inimestel oleks turvatunne ka teisipidi, et tal ei oleks valikas koroona või näljasurma vahel on ju, et. Aivar, kas sina said aru, mis jama selle wifi keelamisega kaubanduskeskustes on, et kas niimoodi saab selle viiruse kontrolli alla? Ei, ma ei oska sulle vastata, kas niimoodi saada, aga mis minu arvates nagu välja tuli või mida võiks nagu kaubanduskeskuste suhtes natuke kriitiline olla, oli see, et kui asi läks nagu väga-väga hirmsaks, ta ähvardas taas kinnipanek, et, et siis nagu leiti sellised lahendused ehk et see on ka see, et me võib-olla liiga palju loodame, et, et valitsus peaks midagi tegema, et ma arvan, et kõik hakkab kas siis selle üksikisiku tasandil või ettevõtte tasandile. Et, et ka kaubanduskeskused oleks võinud tõenäoliselt varem siis mõelda selle peale, kuidas inimeste kogunemisi vähendada, veetnud kiiremini käiksid ja nii edasi, et et see nagu mind häirib, aga teiselt poolt see kinni panemine või, või mitte, et ma arvan, siin ongi selline nagu noh, see on nagu köielkõndi aegsete, et valitsus, et sa ei saa ka, ma saan täitsa aru, et sa ei saa nagu nii-öelda vinti üle keeratud, seisad täitsa majandust lukku panna, siis on sul rida teisi probleeme, eks, et sa praegu otsitaksegi seda tasakaalu aga välja öelnud selle, et et eesmärk on ikkagi see põhifookus, on, on tervishoiusüsteem, et me, et me sea, et me suudaksime ravida neid inimesi? Ta on üha rohkem lähinädalatel, kes, kes ravi vajavad. Muuseas, uuringute järgi tulemuslikum kaubanduskeskustes, et seda inimeste sealviibimise aega kuidagi nagu piir piirata või kontrolli all hoida on hoopiski klassikalise muusika mängimine, seda näitavad erinevad uuringud, see lühendab seal viibimise aega. Närite ja näiteks Texase tehnikaülikooli teadlaste uuring küll võrdles selliste nišitoodet, nagu oli seda veinipoes siis muusikavalik edetabelihitid versus klassikaline muusika. Sealt tuli välja, et klassikalise muusika kõlades kulutasid külastajad rohkem raha, aga nad ei ostnud rohkem veini, kallimat veini. Et aga ka üks uuring on näidanud seda jah, et kuidas see muusikavalik selgelt mõjutab seda, et kas inimesed tahavad kaubanduskeskuses kauem viibida või mitte, mida ebameeldiva muusika, seda ja ma ei tea, mis on klassikalise muusika, mina, minul, minul näiteks muidugi klassikaline. Aga meie erinevad, et kas sa kuuled kerget sellist Straussi valssi, see võiks ju pigem nagu selline rahakotirauad avada, et see vist ei ole massidele mõeldud, et aga, aga noh, see wifi äsja loogika on ju see, et tegelikult, et seal need teismelist pundid, kes muidu võib-olla oleksid koolis, ei koguneks sinna, sest loomulikult tahavad nad 11 näha, nüüd nad õnneks läheb ilm ka soojemaks. Et ega teismeline on ka luust ja lihast inimene, et ta ei taha käseldusel väljas hängida. Et nemad ei koguneks, et nad seal lisaks striimida rahulikult sellepärast on ja nendel on nii-öelda lastepaketid, kus on vähem võib-olla internet, Erkki mahtu tihti, lapsel ei ole ka nii palju ressurssi, et seda ise juurde osta. Selle jaoks mõeldud, mis on minu meelest kurjast, on tegelikult nende istumisalad istumisvõimalust äravõtmine, sest see on mõeldud ikka on vanemaid, haigemaid, inimesi, kellel on vaja seal vahepeal jalga puhata, enne kui edasi liikuda saab. Et seal pigem võiks olla ikkagi see tuleb turvamees ja ütleb, et te olete noored inimesed, minge õue mängima. Ma saan aru, et see on nüüd õiguskantsleri ja soolise võrd, võrdsuse ja muude nii-öelda võrdsuste tagaajami tagaajamisvoliniku ülesanne tuvastada, kas seal on Kus sa oled piisavalt vana ja väeti, et võiks, aga noh, tegelikkus on ju see, et meil on inimesi, kes vajavad tänaval pink, kes vajavad ostukeskuses pinki, selleks istuda, et noh, see, see on ikkagi väga armutu, võtta neilt see võimalus ära. Ma tahaks selle teema lõpetuseks natukene rääkida ka lastest, sest kui me räägime ka ootusest vaktsiinide kasutusele võtmise osas, siis tegelikult praegu ei ole ju müügiluba saanud mitte ühtegi vaktsiini, mida saab kasutada laste peale. Tõsi, seal gümnaasiumi lõpuastme otsas oleks ka võimalik vaktsineerida, aga seega me tegelikult oleme ühe probleemi otsas ka sügisel, kus praegu nimelt nakatumine koolides tõenäoliselt et oli, on ja jääb mõneks ajaks meiega. Ja eelmisest kevadest alates on tegelikult ju teadlased rääkinud, et me vajame teistsuguseid koole, teistsuguseid klassiruume, vähemasti tehtagu ventilatsioon korda. Kui ma vaatan valitsuse tegevuskava, siis seal küll tahetakse väga tegeleda andekate noortega, aga ei taheta tegeleda üldsegi massidega, raha ei taheta, kulud dada probleemide lahendamise peale, et kas meie lastel lõpuks on õigus koolis käia või nemad hakkavadki olema selliseks ühiskondlikuks ventiiliks, et kui kusagil jama kätte tuleb, et haiglasse ei saa, siis saadetakse lapsed koju distantsõppele ja siis öeldakse, et üksikutes ainetes nad tulevad toime küll, võib-olla tulevad isegi paremini toime, aga. Milleks siis üldse koolisüsteemi vaja on, et kui selgub, et ei olegi vaja vanematelt muu töö kõrvalt õpetavad, et jah, see tundub kahtlane kuidagi. Kõik koduõpet. Sest midagi teha pole ühel hetkel me võime olla ka ju selle tõdemuse ees, kus praeguse koolilaste põlvkonna koolikohustuse iga tuleks pikendada, et anda näiteks lisa-aastat. See muuseas ei pruugi rahaliselt kindlasti olla riigile odavam kui probleemidega tegelemine tegelemine, sest. Mulle praegu tundub küll, et riigi jaoks nagu selle haridussüsteemi sulgemine nagu umbes nagu selline noh, ilma rahalise kuluta meede, et õpetajate palka makstakse edasi, aga nagu uusi täiendavaid kulusid ei saabu Ma saan aru, et see on muidugi kahjuks üle maailma nii ja Eesti on olnud nagu sa isegi tegelikult enne mainisid, et Eesti on olnud siin veel üks selliseid, kes vähegi püüab kooli käigus olla, et väga huvitav lugu oli Washington postis see nädal, et mingites USA piirkondades on tekkinud probleem, et kuna teismelised, et ei käi enam koolis, siis need tegelevad autode kaaperdamisega ja siis oli üks parimaid kommentaare sinna juurde oli et aa, et nüüd peab politsei tegema varem tegelesid, et selliste tegelastega, et, et noh, et kes nüüd lähevad siis autot kaaperdama, et et see koolisüsteemi nagu ka siis ühiskonnas korra hoidmise küsimus on, on, on, on, on väga mitmel pool üleski Aivar, mis sa arvad, kas see kriis nüüd nii-öelda jäetakse lastega perede õlule, et lastega pered on tööturul pandud halvemasse olukorda? Ta on töökollektiive, kus lastega peresid, kuna nad peavad ühel samal ajal olema nii tööl kui ka kodus, tõrjutakse neisse, suhtutakse natukene teistmoodi. Ma ei tea, et selles mõttes ma ei oska sulle vastata või mul ei ole nagu mingit selles mõttes seisukoht, et lihtsalt tundub, et et praegu on see fookus ongi nagu lühiajaliselt, et kuidas ma selle nagu praeguse kriisi lahendama hästi kiiresti, et me saame, nakatunute arvu pole ma arvan, et praegu lihtsalt ei mõelda veel selle peale, et, et mis on see mõju nagu pikemaajaliselt noh, kas siis laste haridustasemele, panematele tööturule ja nii edasi. Et tõenäoliselt võimalik, et debatid, see tekib. Et kas me peaksime aasta võrra pikendama, aga see on ikkagi väga suure mõjuga noh sisuliselt eks me võtame ühe aasta ära ka kui mõtleme nagu laiemalt ühiskonnale majanduse peale, et et ja see on nagu teema, millega kindlasti peaks nagu tegelema ja ja minu arvates me eelmise aasta nagu selline õppetund on, see, et me suvel üldse sellega ei tegelenud ei selle kooli nagu õpikeskkonna paremaks muutmisega kas või nende ventilatsioonid ja ma olen seda korduvalt öelnud, aga minusse. Meil anname raha porto Francole, aga aga me ei taha kulutada seda 40 miljonit, eks, et et laste nagu heaolu suurendada, noh see on minu arust nii karjuse, Keskerakonna juhitud valitsus on selline nagu ebaõiglus või enda rahastaja poole nagu vaatamine maksumaksja rahaga. Et, et jah, et ma loodan, et see on nagu see õppetund, mida, mida tänane valitsus Ja need ei ole mina kuulnud selle valitsuse ajal, et kooli kui õpikeskkonna kaasajastamisega tegeletakse ja ega siis tuleb ju meelde tuletada, et koolid enamasti kuuluvad omavalitsustele, koolipidaja on omavalitsus, et pigem on see nüüd see küsimus, kuidas koos omavalitsustega saaks selle asja paremaks teha ja, ja et me ei, me sügisel ei oleks taas selles seisus, kus avastaks, et siin üksteise võidu, kuna valimised on ka siis sügisel tulemas. Tartu linnapea Klaas või siis Tallinna linnapea Kõlvart teatavad, kuidas tuleks koole saatajale distants peale, et ma lapsevanemana ühel hetkel keeldun lapsi distantsõppele saatmast, et tuleb tõesti vist koguda suurem seltskond lapsi, lapsevanemaid kokku ja pöörduda lõpuks ometi õiguskantslerile. No muidugi aitavad selles mõttes, et praegu ka Tallinnas on näha, et lasteaedu nakatuda, remontima erinevaid ja, ja noh, see on, see on tõesti hea, et kui, kui valimised on seda ikkagi väheki rohkem pingutatakse kohalike juhtide poolt. Tegelikult võiks mingeid lahendusi olla ka hajutamises, et lihtsalt õpilasi, kuna on nii palju kohti, mis on kinni pandud, nagu näiteks juba kinod või mis iganes, sellised suuremad ruumid, et võib-olla natukene võiks mõelda ka sellele, et saaks lapsed, lapsed ja õpetajad lihtsalt üksteisest pisut eemale hajutatud. Teine asi on see, et siiski õpetajaid on hakatud vaktsineerima päriselt päris hoogsalt, et see ei saa öelda, et päriselt üldse haridusega ei tegeleda. Ja kolmandaks, eks ilmselt oleks vaja mingit taseme auditit lõpuks, kus võetaks nii psühholoogilised sotsiaalsed kui ka hariduslikud. Ainuüksi need lauset kinnitavad, et president oli väga õigel teel, kui ta sel aastal sulle ordeni andis. Aga ma tahaks selle teema lõpetuseks tegelikult küsida hoopiski järgmise nädalateemale, et me ei ole kuulnud veel, mis on kompensatsioonimeetmed, ehk siis, kui järgmisest nädalast taas väga paljud inimesed suunatakse koju oma lastele p sest mitmed töö tegemise kohad lähevad kinni või need inimesed, ütleme ei ole nii rohkete tundidega enam hõivatud, kui jutt käib näiteks restoranidest ja teistest kohtadest ja meelelahutussektorist. Aivar, kas Eesti ettevõtjad selle kuu, aga tegelikult tõenäoliselt me peame ikkagi rääkima ka sellest, et need piirangud on vajalikud aprillikuus, sest üsna tõenäoliselt me kuu aja pärast oleme selles samas seisus, kus me praegu oleme, need vahepealsed nädalad lähevad veel keerulisemaks ja raskemaks, et kas Eesti ettevõtjad saavad hakkama? Kõik kindlasti ei saa hakkama, noh, see on nagu selge ja ma arvan, just nendes sektorites, mida need piirangud rohkem mõjutavad, et et olekski ime, ime, kui, kui kõik saaks hakkama, aga kuna selles mõttes paratamatu, mis neid toetusi puudutab, siis selle kohta peaks järgmisel nädalal tulema töötukassa meede, mis on, on natukene teistsugune, kui kui oli aasta tagasi see esimene palgatoetuseks, et seal on konkreetsemad piirangud, sektorid on välja vaadatud, mis ongi minu arvates õige, et et mitte mitte seda raha, nagu külvata ta kõigile, kes vähegi jõuab, avaldus esitada, aga aga jah, ma arvan, et ütleme teisalt nagu ettevõtete seisukohalt ka, et, et sul on olnud aega. Kui me võtame nagu laiemalt unustame siin ära või jätame kõrvale hotellid, et ka tegelikult restoranid, eks, kes, kes saavad nüüd sellise valusa hoobi või, või needsamad spordisaalid. Aga need ettevõtted, keda need piirangut väga otseselt ei, ei mõjuta, et, et neil on ikkagi olnud aega selle olukorraga harjuda ja kui sa oled teinud õigeid otsuseid või valmis olnud selleks, et, et olukord kestab pikemalt keeruline noh siis ma arvan, sa tuled sellest välja, et kui sa oled lootnud ainult riigi peale jätnud enda nii-öelda rahapoolsed otsused tegemata, et siis sul ongi raske. Selle teema lõpetuseks võib-olla, kui mõelda välisajakirjanduse peale, siis eile hommikul juhtusin lugema Briti ajakirjandusest lugu, kuidas neli viiendikku AstraZeneca ka vaktsiini doosidest seisab kusagil Euroopa liidus erinevates ladudes. Eesti näitaja selles osas on palju parem, et meil on vist 60 protsenti AstraZeneca vaktsiinidest, mis on Eestisse jõudnud, aga siis tee leidnud süstlast sealt edasi järgmisesse kohta. Aga et kui tõesti Euroopa liidus on riike, mis ei taha seda kasutada, siis lugesin just siin ka värsket uudist postimehest, mis ütleb, et ravimiamet D hinnangul või teadmisel tagab siis AstraZeneca sajaprotsendiliselt raskete haigusjuhtumite ja surmade nii-öelda siis vältimise siis äkki sotsiaalminister Tanel Kiik või peaminister Kaja Kallas peaks pöörduma Euroopa kolleegide poole ja et Lasse AstraZeneca saadetakse või müüakse Eestisse. Oi-oi, ma kujutan juba ette seda, kuidas nende riikide valitsused saaksid oma inimestelt tolmab, et müüsite meie vaktsiini maha, isegi kui põhimõtteliselt on paljudes riikides on ikka administreerimise ka tõsisemaid probleeme, näiteks Holland, mis on väga arenenud riik neil minu meelest aasta alguses nagu tükk aega ei saadud, selleni siis Eesti poolt võiks olla, et kas sa oled kusagil koht, kus sa saad ennast kirja panna oma perearstile märku anda, juhul kui jääb doose üle, ma olen kohe valmis tulema, et ikkagi ma saan aru, et on probleem selles, et õhtuleht on kirjutanud, et et inimesed lihtsalt ei võta, ütlevad ei, ma ei taha, et olgu peale, et sa tahad, pigem siis olla väga raskelt haige kui natukene mingi valusat õlga või üks kord kerget palavikku, kui see on sinu enda valik. Meil on vaba maa, aga on palju teisi inimesi, kes võtaksid selle esimesel võimalusel need inimesed sakslasel kirja panna. Ja siis ongi sikud ja lambad eri eristuvad kõik. Nii, aga lõppevasse nädalasse jääb ka Eesti vabariigi 103. aastapäev. Pidu, mida siis peeti seekord teisiti. Kuidas siis teie saite hakkama selle ülesandega, et võta pits süüa, kõrvale kiluvõileiba ja olla kodus? Hästi ka täiesti sajaprotsendiliselt. No vot selline homogeenne seltskond ja tundub, et selle koha peal võikski nagu selle nii-öelda rituaalse poolega justkui lõpetada, aga no peeti kõnesid, toimus kinoteatri eestvedamisel pidulik kontsert paidest presidendi vastuvõtult ütleme, kleidi ja ülikonna uudiseid sel aastal vahendada ei saanud, sest kohal oli küll president ja tema abikaasaga külalisi siis polnud ja oli tegemist sellise suurepärase telesaatega, aga kulid kõnedest hakata kuidagi rääkima, siis tähele pannud, et selline kõige levinum poliitanalüüsimeetodi Eestis on ikka see, et kas meeldib või ei meeldi ja kõnede puhul samuti on kerkinud esile see stiil, et kas kõne meeldis või ei meeldinud, et kas oli hea kõne või oli halb kõne, et mulle tundub, et pigem kõne puhul võiks ikkagi see olulisem kategooria olla, et kas kõnetas või ei kõnetanud. Et kas see kõne pani kaasa mõtlema, vastu vaidlema või selline ühtlane tapeet, mis tuli ja läks. No mis aasta ainukene päev, kui inimesed kuulavad erinevaid kõnesid, suure hoolega, loevad neid, vaatavad kaitseväe juhataja kõnet, presidendi kõnet, peaministri kõnet, siis kindlasti mingeid kohaliku tähtsusega kõne riigikogu esimees ja, ja täpselt, et, et see on ilmselt niisugune tähelepanu keskpunkti ja minu meelest oli täitsa okei, võib-olla pigem selle meelelahutusprogrammi osas. Tore oli, et sel aastal oli veidike rõõmsam, aga mitmed inimesed hästi arglikult ütlevad, et kõrgkultuur on hästi tore, aga tahaks ikkagi helist nagu rahvalikumat, et võib-olla võib-olla võiks tasapisi hakata mõelda selle peale mõtlema selle peale, et rahvahulgad tahaksid ka lihtsalt Kungla rahvast joriseda ja nagu midagi kergemat, et lisaks kõrgkultuurile, mida peaks ka olema ja inimesi tuleks nagu kasvatada selles suunas saaksid sellest paremini aru ja seda naudiksid, aga võib-olla võiks olla, kui meil on näiteks rahvusringhäälingul kaks teleprogrammis, üks võiks näidata sellist kunstiliselt mõtestavat kontserti ja teine võiks lihtsalt sellist nagu vana head ja rahvalik. Ma mõtlesin, et Olav Osolin oma sotsiaalmeedia postituses tegi nalja, kui ütles ka, et tuleks teha kaks kontserti, et üks selline lihtsamatele inimestele ja teine sellistele noh, keerulisemad mustrid, keerulisema maitsed enim armastavatele inimestele, aga ma vaatan, et, Sest ma räägin inimestega ja nad tunnistavad hästi häbelikult, sest keegi ei taha öelda, et ma olen nüüd siuke lihtne, aga ega noh, et, et me, meie kultuuri on ju seinast seina, et et tõesti on kappadest Arvo Pärdi, nii et võib-olla võib-olla peakski, see valik võiks tasapisi laiem olla, kuigi sel aastal ma ütleks, et see programm ise oli selline rõõmus. Kas see oli hea, aga kas sellest 101 metronoomi kujundistika soid aru? Aivar. Kõnede juurde tuleme siis. Mida sa presidendi kõnest esile tõstaksid? Mind presidendi kõne selles mõttes väga üllatanud, võib-olla selle tõstaksin esile, et kordas nagu üle need teemad, millele ta on, on tähelepanu juhtinud ja võib-olla isegi üllatav oli võib-olla see, et. Et seal ei olnud sellist, et me näinud seal nagu selliseid lahendusi, noh, võib-olla ma ei tea, see võib-olla ei olegi selle kõne nagu selline eesmärk, aga aga mulle ta tundus selline paljude asjade kordusena, ma olen varem, sest see oli vahekokkuvõtte kõne kuidagi? Jah, et kuulnud ja vist isegi jõudnud võrrelda ka ütleme, aastavahetuse kõne oli siin siis minu arust palju-palju vist ühistet, mis puudutas kogu seda koroona teemat, et et selles mõttes ta, kui sa ütlesid, et hea kõne on see, mis paneb nagu kaasa mõtlema, mitte siis siis seekord väga mind ei pannud, mulle, pigem on on jäänud meelde presidendi kõne, mis ta ühel ettevõted, et autasustamisel tegi, et kus ta tõi välja kolm, kolm, neli probleemi, mis on nagu tähtsat lähiperspektiivis ja selline nagu minu arust palju asjalikum aeglane eesmärgid ongi erinevad, et. Aga see kõne siiski, kui ma nii-öelda enda püstitatud kategooriasse prooviks argumenteerida, siis see kõne siiski pani kaasa mõtlema, et see ei olnud selline ühtlane tapeet, et mis lihtsalt tuli, eks, et seal midagi oli ja ma pean tunnistama, et kuna see ütleme siis miniskandaal või poleemika puh kas ju alles järgmisel päeval, vähemasti eestikeelses ajakirjanduses, tõsi eestikeelses ajakirja ajakirjanduses ka vilja Kiisler juhtis samal õhtul juba tähelepanu sellele, kuidas president kõnetas siis kahte erinevat kogukonda ütleme siis, tehes kõnes sellise justkui nagu tõelise vahepausi ja siis pöördus nagu ka siis teise kultuuriruumi poole ja mina seda nagu ei tajunud sellise suure probleemina, aga järgmisel päeval, kui ma Vikerraadios juhatasin opositsioonitundi, siis sotsiaaldemokraatide endine liider ja praegune üks juhtivatest poliitikutest Jevgeni Ossinovski siiski oli väga häiritud, et sellest presidendi nii-öelda sellisest soovist justkui need kaks kogukonda siis kuidagi eraldi välja tuua. Ma kardan, et me ei saagi ette kirjutada venekeelsele kogukonnale, kuidas nad peaksid või saaksid seda tajuda ja meil ongi teistmoodi, me kõik oleme siin minu meelest pigem lõuna poolt Eestist, et mis seal sihuke padu Eesti ala, et me lihtsalt ei pruugi kõiki värve tajuda nii nagu tajuvad need, kes tulevad hoopis teistsugusest taust, taustsüsteemist, et minu meelest oli presidendi kõnel nii laiale auditooriumile ta ei saagi olla väga spetsiifiline, ta peabki need kõige laiemad ühiskonnas olevat probleemid, nagu siis antud juhul ilmselgelt koroonakriis. Samuti regionaalsed erinevused, arengu erinevused, ta peabki sellist, nad mingit nagu rööbastel, rong, et ta ei saa väga nagu siin eksperimenteerida, muidu tuleb sellest palju suuremat pahandust. Jah, et. Mulle meenub selle peale 20. august, mis lõppesid tohutu sulgede kitkumine ja pahandamisega, et võib-olla võib-olla seal ikka natukene selle peegeldused nüüd läks nagu sedasi vaiksemalt. Kõik see asi. No nüüd võib vaielda selle üle, et kas tegemist oli sellise teadliku katsega või tegemist oli pigem nagu sellise noh, mitte hästi väga hästi tajutava asjaga, et ja ma arvan, siin leidub mõlemale poolele võrdselt argumente, sest ühest küljest noh president tõenäoliselt ju ikkagi, kui ta läheb oma kõnet pidama, siis tegemist on pikalt ette valmistatud tekstiga, mida vaatavad üle ikkagi mitmed silmapaarid ja ma arvan, et see ei olnud juhus sellisel viisil ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et kuidas seda siis tajus tajusid meie meie kaaslased teisest keeleruumist, aga, aga see lõppeesmärk siis on ju see, et, et kuidas nad siis positsioneerivad siin ennast ja ma arvan, et eks jällegi tuleb pikem sellele protsessile kasuks, sest see kindlasti võimaldab seda dialoogi ja diskussiooni pidada. Täpselt juhitakse tähelepanu ja ma ütlen, et kui me võtame seda nüüd paaris 20. augustiga, siis see on natukene nagu teises suunas samm, et, et võib-olla ongi, ongi, ongi hea, et me nendel teemadel räägime ja mõtleme ühes ja teises suunas. Aga praeguses olukorras, kus meil tegelikult eelarves hakkab üha vähem ja vähem raha olema, mina tõstaks presidendi kõnes tegelikult ühe olulise lõigu hoopiski mida ajakirjanduses veel ei ole rõhutatud. Üles on see tsiteeriks siis presidenti tema kõnest, et järjekordsele grandioosse kultuuriobjektile helistaksin mina alati toetada päriselt eesti inimesi, eesti kultuuri, nende tõelisi kandjaid, Mooste rahvamuusikuid, metsa ja külabändi, Haapsalu pitsi seltsi ja Vormsi paadiehitajaid ja nii edasi, et betoon ei ole kultuurikandja inimesed on, et ma arvan, et kui siia see kontekst luua, siis me oleme kohe-kohe saamas riigikogust sellist poliitilist otsust, et näiteks Estonia ja Kreenholm ja Tartu südalinna kultuurikeskus tulgu siis uute nii-öelda Bidena. Et aga kuidas see mõjutab kultuuri toimet tulekut, kuidas see võimaldab tõusta ja särada Nendel kultuuritegijatel või see põlistab vana ja viib hoopis kõik hinge vaakuma, et see on küll nagu see diskussioon, mida ma arvan, peaks pidama, et kas sellisel kujul, nagu riigikogu plaanib nüüd seda hasartmängumaksueraldist siis hakata laiali jagama, et äkki viimasel hetkel olekski mõistlik tõmmata pidurit. Ma ei tea, meil oli ERMi üle, me oleme siinsamas stuudios ERMi üle pikalt-laialt rääkinud, mul nüüd just koroonakriisiga seoses mõtlesin, et oh, et kergendus, aga näed, ma ei teinudki endale ERMi aastapiletit, sest ma mõtlesin, et äkki läheb kinni ja siis ei ole sellest palju kasu, et lõpuks ta Johanna hakanud toimima ja ta on täitsa hea, et ikkagi peabki olema mingeid kõrgeid ambitsioone. Teisalt muidugi tuleb meeles pidada, et kõrgete ambitsioonide kommunaalkulud meie kliimavööndis võivad olla päris räiged, tõestavad Ta mõtte ära siis võimaluse osta Mooste rahvamuusikutele, Pille. Et seal on, see on jälle tasakaalupunkti leidmise koht, et siin ei ole ühest sellist radikaalset seisukohta, et ärme ärme üldse ühtegi asja ehitaja, ärme rahvusooperit remondi, et mis seal siis üldse üleval peame, et teeme käinud nagu sellist lihtsat Kungla rahvakultuuri, et nii vist ka päris ei saa. Eks see vabariigi sünnipäeva tähistamine seekord võibki tõstatada mitmeid teemasid, eks, et kas me presidendi vastuvõttu sellisel kujul peame tegema, sealt kokku hoida, kas me peame kaitseväe paraadi nii suurelt korraldama, nagu ma olen varem korraldanud, võib-olla saab sealt kokku hoida. Et siin on, ma arvan, palju küsimusi selle selle aastaga, et mida tulevikuks mõelda, et kas päris nii peab tegema ja seesama asi, mis sa välja tõid, eks nende suurte kultuuriobjektide ehitamisest? Aga mis sellest presidendi kõnest puudu oli, oli sissevaade Eesti poliitikaellu, et kohati jäi mulje, et ekre kadudes ja päikesetõusu valitsuse tulles sai Eesti poliitikaelu korda. Erakondade rahaasjad on paigas, et meil pole enam poliitilist korruptsiooni, et on see. Aga see oli ettevõtluses, tekkivast või ettevõtluse kui ärikeskkonna, ma saan aru, see on seotud, aga, aga, ja kuhu ma nüüd jõuda tahtsin, on see, et mida sa, Aivar aga nentisid, et, et nii-öelda need kaardistus oli paigas, aga lahendusi ei olnud ja mulle tundub, et lahendused, mis tulevad järgmisel ametiajal No aga, kas president saab üldse lahendada väga palju meie presidendi rollis, et see on rohkem nagu valitsuse asi lahendada? Muidugi myyd ehita võiksid. Jah, et võib-olla praegu seda kõnet ikkagi saadab see valimiste aastaga ja võib-olla mingi oma märgida ka nendele väljaütlemistele, siin pani. Aga üks teema, millel ei ole põhjust vist pikemalt peatuda, sest need 152 ordenisaajate no selles mõttes sümpaatne valik, et oli mehi, oli naisi, eestlasi, venelasi, linna- ja maainimesi, ettevõtjaid ja ametnikke, üks poliitik ajakirjanikke ja muusikuid, teadlasi ja arste. Ja sellega vist võibki selle ordeni nimekirja arutelu lõppenuks kuulutada või mul ei ole pretensioon. Nii aga natukene võiks rääkida ka korruptsioonist. President tõesti kõnes kaks korda korruptsiooni mainis kirjalikus tekstis kaks korda, suulises kolm korda aga lõppevast nädalast. Uudis räägib sellest, õigemini küll tuli juba pühapäeval avalikuks, et Keskerakonna aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps käis eelmisel reedel siis keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas ja sai ametliku kahtlustuse omastamises ja see omastamis kahtlustus sisaldab siis ministeeriumile soetatud jura kohvimasina koju paigaldamist, Horvaatia perereisiks, ministeeriumi auto kasutamist koos kütusearvega ralli MM-etapi ajal, Tartu hotellis ballast perega veedetud majutuse eest, 360 eurose arve esitamist ja perelennupiletite eest üle 1500 eurost hüvitist. Ministeeriumilt ja riigikogu erikomisjonis. Reps neljapäeval osaleda selle kaasuse arutamisel ei soovinud. Aga see keskne küsimus, ma ei tea, mis selles teemas võiks olla, et sellest me ka siin saates oleme rääkinud palju palju ja tõenäoliselt räägime edasi, aga see keskne küsimus vist on see kaaskriminaaluurimisel kahtlustuse saanud isiku tegevus riigikogus võiks olla väljapaistvatele kohtadel või pigem see inimene võiks mõneks ajaks hoida ennast tagaplaanile või siis tagatipuks peaks ta üldse riigikogust lahkuma. Ma ei tea, mis on vastused. Mina mõtlen vela, kes küsimus minu jaoks keskne küsimus, see, et kuidas nagu ühes ministeeriumis või riigiasutuses saab seal niimoodi juhtuda, sellel on olemas siseaudiitorid, seal on olemas kantsler, selle anname inimesed, kes tegelikult peaks jälgima. Aga see asi tuleb välja tõenäosust tänu vilebuum selle või minnakse meediasse. Tänu jumalale, et, et seal oli selliseid inimesi, keda see häiris. Aga minu arvates on see keskne küsimus, et, et kuidas nagu vaatavad, et need inimesed, kes peavad selliseid tassi aitama vältida kuidas nad ei reageeri või vaatavad läbi sõrmede sellele, kui üks minister niimoodi teeb, võiks asutuse juht, et probleem. Mingit pidi on ka see, et ikkagi see on võimu kuritarvitamine laiemalt, mis on meil siin ka nagu näiteks seksuaalse ahistamise juhtunud. Olete kuulnud, et sa ei taha olla see, kes kaebab, et ühelt poolt on jah, et Peaks tõstatama küsimusega, on probleem teisipidi inimesed enamasti taha olla kaebajad ja kolmandat poolt sa oled ikkagi selle inimese meelevallas, kellel on võim parajasti ja enamik inimesi on alalhoidlikud, nad ei taha tormata esimesena välja rinda paljaks tõmmata ja öelda, et siin on probleem, et siis siis nad saavad ka teatud reputatsiooni endale külge ja nad ei pruugi olla võimalik. Neil ei pruugi olla võimalik samas asutuses jätkata, et see on alalhoidlikkuse küsimus, ma arvan, natukene kahju. Aga mis repsi puudub, siis mina arvan, et see on nüüd, juhtum on nii kaugele jõudnud, et, et ma arvan tal lähiajal sellist suurt poliitilist karjääri või lendu tõenäoliselt ei ole. Ototot ototot, ototot Aivar tegemist on valitsuskoalitsioonis sisuliselt tähtsuselt neljanda inimesega. Kui nüüd mõelda seda, et koalitsiooninõukogu, kuhu kuulub mõlemast erakonnast kaks inimest, Keskerakonna delegatsiooni liikmed on Jüri Ratas ja Mailis Reps ja Reformierakonna delegatsiooni liikmed, on siis Keit Pentus-Rosimannus ja Kaja Kallas. Et siin väga kõrge lend Ja ma arvan, et see asi saab selgemaks siis, kui otsustatakse, kas ütleme, praegu on uurimine, eks, kas tuleb kahtlust, kas tuleb süüdistus või, või mitte või, või mis, mis sellest uurimust edastada? Ja siis sa tahad rääkida, et Eestis on veel kolmeastmeline kohtusüsteem ja tagatipuks on meil Euroopa Inimõiguste kohus. Ei, ma nagu seda ei ta rääkida, ma olen alati seda meelt olnud, et, et enne kui hakatakse rääkima kolmest astmest peaks inimene ametikohtadelt tagasi astuma ja laskma asjadel selguda, kui sellised tõsised kahtlused on tekkinud. Aga noh, Reps, täna on ju okei, ta on jah, koalitsiooninõukogus siseks olulisel kohal, aga, aga ta ei ole ministri kohal, ma pidasin seda silmas, ma arvan, sinna tal lähiajal asja ei ole. Presidendiks ta ka lähiajal ei saa, et tõenäoliselt see koht piirdubki riigikogu liikmega. Kui ei juhtu niimoodi, et hakatakse saadikupuutumatuse ära võtma. Nii ma vaatan, mul on kaks märksõna veel siia nelja minuti peale paigutatud pankade laenupoliitika ja pension. Mulle tundub mõlemat, teemat ei jõua täna saates lahata, aga Äripäev siin eelmisel nädalal kirjutas loo et üks kahe lapse ema, kes soovis osta uut kodu hoolimata kahekordsest keskmisest palgast, sai takistuse. Takistuseks pangast keelduva vastuse, sest panga silmis on ta üksikema. Pankadega suheldes siis põhimõtteliselt anti talle mõista, et otsigu endale mees, et ega see ei ole ju esimene kord, kui meil ongi siin ajakirjanduses kirjeldatud pankade perevaenulikust laenupoliitikast, et ma ei tea, kas kuidagi saab seda asja muuta ka vä. No ma arvan, et sellest rääkimine võib-olla muudab, et pangad praegu neile meeldib rääkida, et nad on väga rohepöörde poolt ja pööravad sellele tähelepanu siis võib-olla nüüd oleks aeg ka öelda, et et tegelikult me oleme üksikvanemate muredest, saame aru ja kui naine kahe lapsega tuleb laenu küsima, et, et siis see tähemees kahe lapsega ei tähenda kõrgemat riski või ei tähenda seda, et, et me ütleme, otsi endale peresse mõni teine leiva lauale tooja veel ja tule siis tagasi, et see ei olnud ainus näide seal loos, tegelikult oli päris mitmeid selliseid näiteid ja paljuski oli tegemist sellise nagu suhtumisega, et seal on ka see, et sa pead minema notarisse kohtusse, et elatisraha maksmine nagu vormistada, kuigi kõik toimib, eks, et kas sellist nõuet on vaja ja ja muud asjad või noh, pankade puhul, kui sa oled vanemapuhkus selleks, et tahad eluaseme laenu võtta ta siis koos elukaaslasega, et siis sa pead erinevaid tõendeid esitama, et kas sa ikka saad pärast tagasi tööle või mitte, et, et minu arvates noh, pangad on siin nagu läinud üle piiri. Aga, aga ma saan ka neist aru, et nad tahavad oma riski maksimaalselt maanduda. Kuna on ikkagi täpselt siit, pangad on üks osa, aga teine on, mida ühiskonnana, mida me ühiskonnana teeme perede vaesusriski vähendada, sest pank tahab ju, et tema klient ei oleks mingil hetkel pankrotis. Lastehoiu võimalused, needsamad emapalgaküsimus on ju tihtipeale see, et naised ei saa oma lapsi pärast sõime panna, kui nad on ema palgalt ära tulevad ja nad ei saa tööle naasta normaalselt. Samuti elatada dise maksmise küsimused, et üks on see, mida Aivar ütleb, et et ei aktsepteerita mitte formaalselt, alimendid toimivad. Teine on see, et meil on ikkagi väga palju elatisraha võlgnike ja üksikvanemate toimetulek, et, et riik ja ühiskond saavad siin ka ikkagi üht-teist ära teha, et oleks kindlus ja oleks kindlus, mitte ainult sellele, et see üksikvanem saab või üksi lapsi kasvatav vanem saab laenu vaid ka see, et tema ja tema lapsed elaks vaesuses, et seal on nagu see pool ka, et pangad on ainult üks selline peegeldus probleemile, mis on palju sügavam ja laiem. Tõde on see, et see eluaseme laen aitabki seda sissetulekut parandada, et kui sa oled üüripinnal, siis seal see kulu võib olla suurem kui see, kui sa võtad laenu, ostad selle pinna aegs endale, et et siin noh, minu arust pangad on sile, kohati tundub, kui seda lugu lugeda lihtsalt liiga nagu jäigad ja ja ei pööra nendele nüanssidele tähelepanu, ütlesin üks näide, kus oli ühisomandis pere läks Me sain, läksid lahku. Naine tahtis selle renomee raamatu korteri välja osta, siis oma endiselt abikaasalt, kuna Liis omandis ta ei saanud laenu selleks, et mitte liiga riskantseks, kuna kuna ta oli lahku läinud, eks, et sa pead nagu laeva enne võtma. Kui kui. Siis tuleb mulle. Finantsnõu jagas Aivar Hundimägi, aga selline sai tänane rahvateenrite saade tegelikult sellel teemal tahaks jätkata ja ma loodan, et me tegelikult siinsamas rahvateenrite saates ühel hetkel leiame selle teema jaoks veel rohkem aega, sest tundub, et rääkimata jäi väga palju, aga Aivar Hundimägi, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi tänavad kuulamast Rahva teenrid taas eetris järgmisel laupäeval olge terved ja uute kohtumisteni.