Vikerraadio. Tere hommikust, eetris on rahva teenrid. Väljas on talv ja siin stuudios soojas on Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust ja Neeme Korv Äripäevast. Tere. Tere. Ja meie Tartu stuudios on Krister Paris, Eesti Päevalehest ja Delfist. Tere, kas sa kuuled? Tere väga hästi on kuulda sinna ka ilu, ilus talv, sajab lund ja täitsa mõnus kohe. Nii, aga millest me täna räägime, ei saa me ei üle ega ümber koroona teemadel, sest meil on nakatumised olnud jälle rekordiliselt sel nädalal samas ka vaktsineerimine. Rekordiline räägime ka võib-olla natukene sel nädalal kerinud vaenukõne või vihakõneseadusest, mida Reformierakond lükkab ja selle võimalikest poliitilistest implikatsioonides, et seejärel vast pisut ka energeetikast seoses tuumajaama rajamise. Noh, ütleme ettevõtmise raha kaasamisega sel nädalal ja vaatame, kas me lõpuks jõuame ka pisut rääkida Eesti spordist. Aga vaatame siis pisut sellele koroonavärgile otsa, et valitsus kehtestas uued piirangud sel nädalal. Et minu jaoks on need piirangud leebemad, kui siin oleks võinud oodata või karta, kuidas teile tundub? Piirangud on mõistuspärased, ehk siis ei ole, ei ole rakendatud piiranguid nendes valdkondades, kus pole olnud ilmselget seost. Aga kus oli selge seos, oli koolide vahel me ju nägime, kõige rohkem tõusis nakatumistrende vanuserühmas 10 kuni 19, see oli ootuspärane. Ka valitsus ise tunnistas, et nad ootasid teatud nakatumise tõusu, Kunnase koolid avavad ju siis natukene selles mõttes pandi märgist mööda, et see ikkagi ületas selle piiri, mida oldi valmis taluma ning on näha, et pigem on minemast nakatumiskõver üles, eksis ED, kooli jäetakse kaheks nädalaks distantsõppele, oli ilm kriisi juhtimises täiesti loogiline samm, kus astud mingi asja valesti, siis on parem see viga kiiresti ja sujuvalt parandada. Aga kui me vaatame neid nakatumisnäitajaid, siis tõesti kõige murettekitavam on see umbes üks kolmandik, kes ütleb, et ma ei tea, kus me saime, aga kõik ülejäänud on, on nendes kohtades, mida üldiselt alati kiputakse esimesena piirama. Aga nendes ülejäänutel seal seda kõike hästi-hästi vähe olnud. Noh, kui me vaatame seda teadusnõukogu soovitust, eks ole, mis teadusnõukogu esmaspäeval andis valitsusele, siis tegelikult ka see teadusnõukogu soovitus oli võrdlemisi leebem ehk siis, et varasemates olukordades, kus meil nakatuvus on kasvanud, niiviisi on teadusnõukogu ikkagi valitsusele oluliselt karmimaid piiranguid soovitanud, aga. Seekord seekord selli leebem, eks sellesse teadusnõukogus on koos ja teadlased ja teadlastel on palju seisukohti ja seal kindlasti vaieldakse ka ja on, on, on väga erinevaid teid, aga lõpuks otsustama peab valitsus, seda ei saa otsustada. Valitsusele, valitsusele on antud vastav volitus seda seda teha ja, ja nii seda siis otsustatakse. Aga mis on huvitav, selle nädala juures on see võib-olla teatava retoorika muutus. Mis eristab Kaja Kallast eelmisest peaministrist, ehk siis kui eelmine peaminister ütles meile ikkagi mingisuguse sellise avalikkuse küsimuste peale pigem et, et kõik on korras, kõige esimese asjana siis kui meil siin see puudutasin konkreetselt seda vaktsineerimise teemat, siis ma panin tähele, et nii peaminister kui ka tegelikult sotsiaalminister olid noh, ta põhimõtteliselt raputasid ka ikkagi tuhka pähe. Et ongi, ongi tekkinud teatud probleemid ja, ja nii edasi ja mul on tunne, et see sõnumite teema on nüüd praegu hetkekski muutunud ja ma näen, et ka nagu see vaktsineerimise kiirus on, on paranenud, nii et et ma usun, et usun, et ka selle, nende piirangute otsuste juures ikkagi talid talitatakse mõistlikult. Kreeklased sõnumitega on sama, mida kõik aetaks välja Lauri Hussar kestades Eesti 200 juhatuse liige, et alguses võib-olla see uus valitsus tulid ja päikesetõusu valitsusele sisendas liiga palju optimismi, et me olime ühel hetkel jõudnud platoo peale ja umbes nendes sõnumites võis välja lugeda, et noh, kõik on korras. Mida teeb inimene, kui ta teile öeldakse, kõik on korras, jätkab samamoodi, aga natukene veel leebe mate enesepiirangutega. Kui ma vaatan neid teadusnõukogu soovitusi, siiski soovitas teadusnõukogu ka vähendada näiteks söögikohtade lahtioleku aegu mida valitsus otsustas mitte teha ja piirata ka näiteks kokkusaamisi kuuele inimesele loomulikult spaad kinni panna, eks ole ka hakata kontrollima suuremas määras seniste piirangute täitmist, aga, aga sellest sõltumata siis valitsus võttis oluliselt pehmemad piirangud vastu ja ma saan aru, et, et seal oli tegelikult ikkagi teatav veelahe just piirangute sügavuse osas, et Reformierakond tegelikult oma juhtpoliitikute ka ei toetanud mingisuguseid piirangute lisamist praegusel hetkel. Et see argument jooksis, et. Meil on need, kes nakatuvad on, noored Nemad põevad selle koroona pigem kergemalt läbi. Me oleme jõudnud juba üsna kaugele oma riskirühmade vaktsineerimisega hooldekodudes ja haiglates. Ja piirangutel on hind ja on väga selge hind. Ja nüüd on vastupidi, sealt siis Keskerakond pigem soovis sügavamaid piiranguid. Võib-olla oleks tahtnud terminina tervikuna need teadusnõukoja leebed piirangud ellu viia, aga siis kompromissiks siis saime sellele, mis me saime, ehk siis koolide sulgemiseni, spaade sulgemised, koolide sulgemisele. Klassis ja see, muide, on ka üks huvitav selline täiendav retoorika muutus, on see, et piirangutel on hind, võib-olla öeldakse seda natukene teistmoodi välja võib-olla sellega nagu integreeritakse mingil määral ka nii-öelda eelmise valitsuse rahanduspoliitikat noh, mis on ka siin valitsuses tekitanud praegu sellist? Ütleme Ma ei ütleks konflikti, mina ütleks, et selliseid sõnumeid oma valijarühmale. Aga, aga, ja et Kaja Kallas ütles nagu seda, et, et kõike ei saa päriselt kinni maksta ja osa osa ei ole nii otseselt seotud nagu neid piiranguid sellega, et teeme piirangu ja siis tuleb ka proportsionaalselt mingisugune mingisugune kohe mingi raha kukub taevast alla. No see nädalal nägime ka ju, et meil tulid täpsemad arvutused selle kohta, milline oli meie riigieelarve seis möödunud aastal, see oli poole miljardi euroga miinuses. Mis on Eesti ajaloo kõige suurem defitsiidis eelarve koroonakriisi ajal, arusaadav, loomulikult, eks ole, aga ütleme nii, et neid asju tuleb balansseerida, eks ole, loomulikult meil koroonakriis vajab riiklikku sekkumist, eks ole, aga me ei taha ju liikuda ka sinna kohta, kus meil on näiteks Läti, eks ole. Et Läti, mis on meie meie nakatumusega võrdlemisi sarnane, jah, me oleme sellest praegu mööda läinud. Aga Läti piirangud on ikkagi no täiesti teisest ooperist meie omadega võrreldes, kuidas me ju näeme, kuidas nad seal hakkavad mingisuguseid asju alles praegu lahti tegema selleks mingeid tohutuid kavasid koostades, et kes, kuidas võib minna kooli, et ei tohi ühistransport lastetranspordis kasutada? Komandanditundi me ei ole ka näinud absoluutselt absoluutselt või seda, et et mis päeval tohib müüa poodides toiduaineid, mis päeval tohib müüa lumelabidaid, mis seal ka vahepeal ju tegelikult oli, et me loomulikult ei taha liikuda. Eks muidugi, natukene on ka, küsimus võib olla erinevas mentaliteedis ta ilmselgelt Eestisse, eriti veel praegune valitsus rõhub märksa enam ikkagi individuaalsele vastutusele, mõned heidavad teatav vastutus, lükatakse juustega inimesed kaela, aga see on, see on praegune praegune arusaam jumalast. Koostasin esimesel nädalal ühe huvitava ülevaate raportist, mille tegi Economist Intelligence Unit, seal siis majanduslehe Economist sõsarväljaanne. Aitäh ja seal nagu toodi välja, kui, kuidas on üldse nagu olukord demokraatiasse suhtumine vabadustesse siis Lätis jale eriti toode välja läinud kus on oluliselt tugevam soov sellise nii-öelda kõva käe ja sellise juhtimisstiili järele nüüd võimalik nagu rohkem ka, vastatakse siis valijaskonna ootustele. Aga mis puudutab jah, nagu praeguse meetmeid ja nende kompenseerimist, siis praegune võtame kas või näiteks samad restoranid, mis on lahti kella üheksani, on ikkagi juba mingisugune mõte, nii palju, kui ma olen nendega rääkinud, lahti hoida kella seitsme nende tähendas seda, et inimesed, kes tulid töölt ja tahtsin võib-olla õhtul välja minna, tegelikult sinna ei läinudki, aga kuna olid lubatud tollal väetada eelmiste piirangut pääsest olla lahti kella kuuest hommikul, kuulge seitsmeni õhtul võis vabalt öelda, et kuulge, te olete 13 tundi päevas lahti olla, mis kompensatsioonide soovita. Jah, et kell kuus hommikul inimene ei lähe restorani selleks, et seal mõnusalt aega veeta, eks ole. Aga selge on ka see loomulikult restoranides koroona saab levida, nii on koroona levib inimeselt inimesele ta muudmoodi leviku inimestel on kuskil olla, kohtuda teiste inimestega, hüpoteetiliselt, ka koroonasse nakatunud inimesega, et siis tal on võimalik koroonaga nakkus saada, et see on väga lihtne. Seal piirangutest jooksis minust läbi ka selline järelevalve tugevdamise mõõde, et, et võib-olla siis ka jälgitakse natukene rohkem seda 50 protsendi täituvuse teemat ja seda, et tõesti noh, mingid väga suured, et rühmad kuskil oma sünnipäevi peaks, noh, mida siin siin-seal ikkagi ikkagi ette tulnud ja selge on ju see, et noh, tahetakse oma äri püsti hoida, aga ma ütleks, et nad selle juures on ka üks selline laiem küsimus, et kui me näeme seda üleilmselt koroona ta endaga kaasa tänu riigitoetustele ja igasugustele subsiidiumid telenagu suurema riigi sekkumise majandusse, siis on küsimus selles, et millisena me tegelikult nagu väljumas sellesse, kui suur suureks riigi osakaal jääb ja noh, ikkagi meie siin oma avatud majanduse juures ma tahaks küll loota, et see jääb ikka võimalikult väikseks ja nagu pääsena igasugustest igasugustest sellistest tõkestavatest asjaoludest. Just sest, et noh, riigi sekkumine paratamatult see on inimese loobusest toob kaasa taolised uurimused nagu näiteks porto Franco Nojah, mina üldiselt olen ka tegelikult seda meelt, et, et kõiki riigipoolsete abimaksetega me peaksime ikkagi väga ettevaatlikult vaatama, kuhu ja mis põhjustel me seda paneme, ehk siis, et kas see on maksuraha kõige optimaalsem rakendamine antud olukorras, ehk siis, et ma siin kirjutasime päevakommentaari või tegime vikerraadio päevakommentaari, kus maga argumenteerin, et paljudel juhtudel jah, et see on väga ebaõiglane, et meil hotellides ei ole turiste, see ei ole kuidagi nende hotellipidajate hotelliomanike süü näiteks. Aga teisest küljest jällegi, kas meil on ühiskondlikult kuidagi efektiivne soodus hakata maksma neid puudujäävaid summasid neile kinni maksurahast, kus meil võib-olla oleks sellele rahale oluliselt paremat rakendust? Mina ütlen, et ei ja mina ütlen, et pankrot on äririskide realiseerumisel normaalne protsessi osa? Jah, see ei ole õiglane, jah, see ei ole võib-olla ilus, eks ole, aga uus hotellimaja omanikud, hotellihoone omanik, saab selle kapitalikulu võrra madalamalt seal edasi tegutseda ja võib-olla, kui meil siin turism taandu taastub, et siis on võimalik hoopiski müüa neid ruume selle võrra odavamalt, äkki on hoopiski inimesi atraktiivsem turistid tagasi Tallinnasse? Ühest küljest küll, noh, teisest küljest, kui selline kriiskas täpselt tagab, tabab mingisugune õnnetus teadvus sektoreid teravamalt kui teisi joone teatud solidaarsus nii-öelda ühiskonna tulevase toimimise mõttes tervitatav ehk siis kui on mingisugune ettevõtlusvorm, milleta taaskäivitamine nõuab oluliselt ma tea uuesti inimeste leidmist ja ja olulise kapitalipaigutusi on võib-olla siiski teinekord ikkagi soodsam seda mitte lasta põhja minna, et hakata uuesti üles ehitama, vaid see väikene kriis läbi vedada ja praegu me näeme praegu hetkel olemas ikkagi selgelt horisondis, kui me kevadel lihtsalt tuli viiruse, pidime midagi hetke kaitsma, selga Aru saamata, kaua see kestab siis nüüdsel hetkel valitsuse raiub nagu rauda, et see kõik jõus maikuus saavad kõik, kes soovivad ennast vaktsineerida, see tähendab, et juunikuuks peaks olema just nagu läbi. Ei ole ta nii väga läbi midagi, sellepärast et me ju teame, et Eestis on veel palju neid, kes ei lase ennast vaktsineerida mis tahes põhjustel, eks ole, kui me nüüd vaatasime kasvõi kasvõi, kui kaugele on jõudnud meil meedikute vaktsineerimine, eks ole. Et siis meil on seal ju jätkuvalt arstide hõlmatus vaktsiiniga, kes on nõustunud endale vähemalt ühe Sis vaktsiini laskma süstida. See on nüüd, 15. veebruari seisuga on 76 protsenti, õdedel 58 protsenti, ämmaemandat-l 60 protsenti. Ja need on inimesed, kes on meie tervishoiusektoris, eks ole, neile, kellel on, peaks olema kõige selgem, kui mõistlik on vaktsiine lasta endale süstida neist suur osajalased veel teinud endale, et üldpopulatsiooni kohta ma ei oleks üldse nii lootustandev, et, et meil see nii kiiresti läheb ja, ja, ja isegi see on eeldusel, et mõlemad vaktsiini tarned toimuvad, mis võib-olla tõenäoliselt toimuvad, aga, ja siis on lisaks veel see probleem, et ega me ei ole välistatud, et Nende viirus muteerub. Meil on ju maailmast näiteid sellest, et kuidas on leitud viiruse tüvesid, mis uuesti nakatavad neid inimesi ka, kes on haiguse läbi põdenud, nakatavad inimesi, kes on vaktsineeritud, ma siin mõtlen seda näiteks neli neli, kaheksa, neli k e neli kaheksa nelik ka tüve, mis on siis erinevates Modotsioonidesse, Briti, Lõuna-Aafrika mammutatsioonis avastatud, et et juuni on jah võimalik, aga ma pean teda pisut optimistlikuks. No oluline. Ikkagi ennekõike see, et see kogu logistika toimiks hästi ja võimalikult efektiivselt, et ja see on küll nagu see teema, et kui siin noh, mulle tundus küll, et selle asemel, et igasuguseid napakaid tähelepanukatseid teha, siin opositsioon oleks võinud juba aga sinna haridusministri kutsuda kõnepulti Riigikogus, et, et see, mis, nagu haridussüsteemis toimus, oli minu meelest ikka nagu suhteliselt sihuke noh, peataolek, segadus, eriti seda eriti olukorras, kus tegelikult väga hästi ju teatakse seda ja nüüd on maailmas ju tegelikult neid uuringuid ka juba tehtud selles osas, et et selle distantsõppe korral ikkagi jäävad augud sisse. Minu meelest oli, oli see, kas eelmisel nädalal Aktuaalse kaamera kokkuvõttes, kus üks väga selline haritud ja sõnakas abituriente võttis selle teemaga noh, nii-öelda mõtestatult kokku nii-öelda seestpoolt vaatlejana. Aga, aga ma olen näinud ka neid uuringuid, mis, mis tegelikult täiesti kinnitavad seda. Ja noh, meil on noh, eks me näeme seda nende PISA testide pealt, näiteks on üks kindlasti üks niisugune kohta ja minu meelest on nagu selle selle selles osas nagu tasuks kindlasti kindlasti vaadata, et see asi võimalikult efektiivselt käiks. Just nimelt, et mitte pugeda selliseid hea aja bürokraatlik tõlgendus, sa tahad, mispärast ei saanud näiteks koostada varem haridustöötajate nimekirju olemas, et need põhjendused, et inimesed on ju ei teadnud täpselt, mis hakkab sulle sündima, ta täpselt ei teadnud, millele allkiri anda. Kõlavad loogiliselt, aga kui meil on kriis, kus kiirus iseenesest, tegelikult on oluline siis nad nagu kõlavalt ikkagi pigem sellise nii-öelda palli põrgatamisena üksteise vahel. Tegelikult oli üks teema veel, kuhu ma tahtsin korraks tagasi tulla, kui hea saatejuht lubab, et mis puudutas majandust. Et kui me räägime siin sellest, et kriisis ei saa nagu lõpmatult kõige toetada, siis, siis on on ka see, et ega siis majandus ka ise struktureerub ringi nagu igas igas kriisis, eks ju. Et ma siin siin viimasel nädalal on, on tulnud päris huvitavaid kokku võtta, tõid näiteks eelmise aasta tehinguturust ja ja noh, Baltikum, eriti Eesti ja Leedu, liigutavad väga-väga aktiivselt, et meil on olnud suuri niukseid, ostu ja ülevõtmistehinguid, et mingi 1,2 miljardi ulatuses eelmisel aastal see on, need on ja kusjuures, samal ajal, kui sa paned Euroopa kõrvalise, Euroopa on nagu tunduvalt tuimem, et, et seal on nagu 17 protsenti vähem selliseid tehinguid tehtud, mis näitab seda, et, et meil siin ikkagi ikkagi asjad liiguvad ja just eriti ma ütlen, Eesti Eesti ja Leedu nagu paistavad silma hästi Muidugi, Eesti ja Leedu turule on nii pisikesed, et seal ühekordsed liigutused omavad ebaproportsionaalselt suurt mõju. Ei seda küll. Noh, need see kokkuvõttes näitab seda, et ma usun, et meie nagu majandus tuleb, tuleb. Ka välja sellest ikkagi olukorras jäi vot sellise, mida Kristel ütles, et võib-olla on mingites sektorites, mille kadumine oleks sotsökonoomiliselt kuidagi kahjulik, et jah, võib-olla seal tõesti või mingeid asju teha, aga turismisektor ei ole, yks nendest turismisektor on Eestis madala lisandväärtuse madalate palkadega asi ja kui sealt vabanevad inimesed tegelikult leiavad mõne muu rakenduse endale, mis on justkui ühiskondlikult, et suurema lisandväärtusega, siis jah, neid on tõesti raske tagasi tuua sinna turismisektorisse. Aga me võidame sellest ainult, kui nad on sinna läinud. Ja kui nad leiavad endale väiksema lisandväärtusega rakendused, et küll nad siis turismitaasavades sinna tagasi liiguvad. Noh, seal on veel mingisuguseid spetsiifilisemaid, turismiga seotud valdkondi ja no kasvõi näiteks kokad, üks hea kokk on hea, kui ta on hea kokk, mitte ta ei lähe tegelema, ma ei oska öelda kinnisvara vahendamisega või aktsiate ostu ostu-müügiga vahepeal ehk siis mõtekam on ta ikkagi üritada veel veel hoida. Nõudlus heade kokkade järele spetsialistide järel bioobest ei kao mitte kuhugi, ma arvan, et pigem nendest puudus kogu aeg. No võimalik, et viimase aasta jooksul on meil vähem rakendust olnud pisut, aga ma ei usu ka, et, et hea kokk ikkagi päris tööta oleksin Eesti vabariigis. Aga ma ei tea, et räägime pisut vaktsineerimisest ka. Et meil on tänahommikuse seisuga ära vaktsineeritud 87000 doosi kokku ja sellest sellest on umbes ütleme, 40 protsenti on saanud ka siis 40-l protsendil inimestest, kes on üldse mingisuguse doosi saanud, on antud kaks doosi, eks ole, ühe doosi on saanud siis 61000 inimest, eks ole, umbes sellises suurusjärgus mõlemad. Ja Eestis on praeguse seisuga 121000 doosi vaktsiini üldse kokku saabunud, mis siis tähendab, et meil on laos praegu kasutamata 34000 doosi vaktsiini. Et kõlab hästi suur number võib-olla natukene ebaausalt sellepärast et umbes pool sellest tuli eile õhtul, eks ole, mis siis noh, suurusjärgus umbes pool võiks olla tegelikult kuskil ikkagi vaktsiini ära vaktsineeritud juba, ma ei tea, kohati tundub et see vaktsineerimise tempo on aeglane, siis meedia sellest kuidagi ka rohkem räägib ja, ja siis nad jälle kiirendavad seda, et siis jälle kuskil aeglustesse kaduda, sest nädalavahetusel mis need käes on, suuri vaktsineerimisi ei toimu. Tooside hulk ilmselgelt hakkab proportsionaalset järjest suurenema, et kõik need teadjad ikkagi noh, piltlikult võttes saavad tootmisliinid saavad hoo sisse, seda on kõik prognoosid näidanud, et need kogused, mida lubatakse maailmale aasta lõpuks, on ikkagi niimoodi räägitakse miljardit, sest et seal on ka väga aasta lõpuks on kaldmaailmal kõik need, kes soovivad oma oma toosid kenasti käes teistega, mina näen ka seda, et järjest rohkem ennast tähtsamaks muutub just nimelt Ta nii-öelda varustus kriis vaid, vaid just nimelt see, millest kukub, mainisid ikka usalduskriis, et miks inimesed ei vaktsineeri ja seal hakkavad tekkima ühiskonnas päris teravad pinged, et ah üks nii-öelda positiivse poole pealt, kus on inimesed, kellel on võib-olla mingi hetk vaktsineerimispass, millega kuskile sõita või midagi teha ja teised, kellel ei ole, aga üldiselt on näiteks ma lihtsalt viskan õhku mõtte, et kui me mõtleme, kus praegu nagu varemgi on see koroona eriti palju levinud ka praegu levib, on näiteks hooldekodus aga kui hooldekodu, kelle töötajad keelduvad ennast vaktsineerima sellest, missugune on siis hooldekodul, kui sellise vastu tus oma patsientide nende lähedaste eest. Ehk siis ma arvan, et me hakkame nägema, näitas muu hulgas kohtuprotsess ja selle koha pealt See on hästi keerukas küsimus, vaatan ühest küljest ma väga sügavalt toetan seda, et igal inimesel peaks olema oma keha suhtes absoluutne otsustusõigus, ehk siis, et kedagi ei saaks tema tahte vastaselt sundida oma kehaga midagi ette võtma. Aga loomulikult meil on praegune olukord ikkagi väga keeruline. Ehk siis, et mina muidugi isiklikult pooldan pehmeid meetodeid seletada, rääkida, veenda, nõustada, näidata muid selliseid asju, kui nendest ei tule, ei tule välja, kui meil lihtsalt tõesti probleemiks osutub, et siis on võimalik kirjutada töölepingutesse sisse kohustus teatud erialadele ikkagi omada, vaktsineerinud, kui seal töötada on vaja. Noh, mis puudutab eriti meditsiini, võib-olla hooldekodusid muid selliseid asju. Aga. Tud erialadel on ju ka isegi nii-öelda nii-öelda rahuajal, ehk siis enne koroonat on olnud teistsugused nõuded kui näiteks näiteks meil ajakirjanikena, eks. Ei noh, loomulikult inimesed peaksid ennast laskma vaktsineerida, siin ei ole üldse küsimustki, aga aga samas kuidagi sundida kedagi vaktsineerima, et ma ei saa öelda, et sellist asja pooldaksin. No seal on, ütleme niimoodi, et hetkel me veel praegu sellest räägime praegu jõle vaktsiine nii palju käia, aga jah, mingisse tuleb üsna varsti-varsti päevakorda me noh, kindlasti on praegu kambriorgema vahet nendel, kes on põhimõtteliselt vaktsineerimise vastu ja nende, kes kõhklevad, nende, kes kõhklevad, on väga hea, kui nad näevad lihtsalt omaenda tuttavate pealt, et noh, mis, mis juhtub ja sinna peaks nagu olema ka meedia ja kõik hästi ausad, et kõrvalmõjud eksisteerivad enamikul inimestel tühised, olematud mõnedel on päris raske, ma tean inimesi, kes on olnud ikka mitu päeva kõrge palavikuga voodis. Siis mõtles, et kui me teame, et see asi võib juhtuda päädib sellega, et haigust ennast ei tule siis ikkagi arvatavasti suurem osa inimesi suudab langetada ratsionaalse valiku. Ma tean seda ka, et Eestis tehakse igal aastal sesoonsed, gripivaktsiini jagatakse siis päris paljudele inimestele ja, ja ma tean ka seda ja mulle minu tutvusringkonnas on olnud inimesi, kes on olnud täpselt samamoodi sellega palavikus vaktsineerimisel loomulikult on nagu igal ravimi manustamisel on, on mingisugused kõrvaltoimed, aga kui me vaatame seda, kui massiline on praeguseni vaktsineerimine maailmas, siis noh, me näeme seda, et, et tegelikult on need arendajad, teadlased on teinud ikka ülimalt-ülimalt head tööd, sellepärast et kuskil kuskil ei ole näha, et mingisugune laastamistöö selle tagajärg Toimub kõigile vandenõuteoreetikutele ma viskaks õhku ühe poliitiliselt kahtlase väljendi väita, aga kui Iisrael ennast vaktsineeri, siis võiks see nagu enamik vandenõuteooriaid purustada. Muide, kui Iisraelist rääkida, mis on selgelt maailma liider, vaktsineerimiste, kus kohe on vist kolmandik ühiskonnast ühe doosi saanud, sealt tulevad värsked uuringud iseenesest näitavad ka seda, et vaktsiinide puhul ka üks doos tagab võrdlemisi kõrge kaitse nakatumise suhtes ja selles valguses ma tegelikult ikkagi võib-olla oleks mõistlik siin Eestis ka üle mõelda, kuidas me oma selle vaktsineerimise oleme korraldanud needsamad doosid, millest paljud on veel laos, eks nendest on osa seal selleks, et tagada teise doosi andmine selle ravimi või vaktsiini infolehega kaasa tulnud ajaraamis. Aga kui nüüd tegelikult reaalelulised tulemused näitavad seda, et sul ka ühekordne doos annab tegelikult mingisuguse üle 75 protsendilise kaitse nakatumise vastu siis tasub igal juhul kaaluda vaktsiinide puudu oleku olukorras, et äkki me jätame selle teise vaktsineerimise nüüd ikkagi kuskile tulevikku selleks ajaks, kui meil seda vaktsiini on juba nagu sa Krister miljardites maailmas olemas, et aga noh, see ei ole iseenesest ka kõik väga selge. Aga iseenesest mulle see Kristeri mõte meeldis selles osas, et, et on hästi oluline on mõjutada onju ühiskonna hoiakuid, et selles küsimuses eriti, mis puudutab noh, siin näiteks sedasama tervishoiutöötajaid, haridustöötajaid, eks et ja hoiakute muutmine tegelikult käib niimoodi inimeselt inimesele ja minu meelest on see toiminud Eestis ka selliste noh, ka muude muude vaktsiinide puhul, et et noh, ma ei tea, ma ei ole näinud väga suurt vastuseisu siin. Kuna minu esivanemad on pärit saartelt, eks ole, kus oli väga suur borrelioosi, ma ütleksin selgelt epideemia, eks ju, siin mida levitasid puugid ja, ja ma ei ole näinud nagu väga suurt vaktsiinivastasust nagu borrelioosi suhtes borrelioosi. SF borrelioosi vastu ei ole vabandust-vabandust. Jah, just entsefaliit ja need on need 202 haigust, mida, mis lähevad, kipuvad ka sigimine mõnikord aitäh paranduse eest ja aga gripivaktsiini puhul selle sesoonse gripivaktsiini puhul. Et ikkagi see hoiakute muutmine käib läbi läbi inimeste, kui üks inimene ütleb, et, et tõepoolest on aastaid seda teinud ta ja tal on tervis hästi püsinud, korras, siis on, on kõik. Suurepärane just nimelt kirjutab enda peale, olen teinud aastaid ja täiesti üks, üks asi on, see pole hirmu käia inimeste sealsete harilikel talvedel, et vähemalt gripiga külge ei hakka. No samas jälle gripi suhtes vaktsineerimine on Eestis tegelikult võrdlemisi madal inimesed jala sellest suures osas huvitatud. Ja me mujal maailmas näeme ka ikkagi olukordi, kus inimesed ei taha vaktsineerida oma lapsi igasuguste haiguste vastu, mis kunagi ajaloos ikkagi olid väga laastavad, et aga ma ei oleks selle vaktsineerimise vasta suhtes veel hetkel ka tohutult mures, sellepärast et tegelikult ju vaktsiin ei ole lihtsalt saada olnud praegu ja ei ole ka näha olnud, mis on selle nii-öelda toimet mõjud ja nii edasi inimesed võib-olla vajavad aega, et enda jaoks otsuseid teha. Ma saan aru, et siin ka riik on käivitamas mingisuguseid kampaaniaid selleks ajaks, kui kõik soovijad saavad ennast vaktsineerida, et inimestele seda asja tutvustada rohkem noh, niivõrd-kuivõrd, nendel kampaaniatel mingisugust mõju on, aga eeldama, et neil ikkagi mingit mõju on ja lisaks väga selgelt ju tekib olukord, kus need inimesed, kes on vaktsineeritud, saavad muretult mööda maailma ringi käia või niivõrd-kuivõrd muretult, eks ole, ja, ja need inimesed, kes ei ole, peavad kartma. Põhimõtteliselt iga köhivad bussijuht, eks, et et mis on võimalik endale külge külge saada ja eks see ka kindlasti mõjutab mõnevõrra arvamusi. No ma ju kujutame näiteks ette, on 2022. aastal näiteks Indiast naasvad perekonda, kes on varasemalt mitte vaktsineerinud ennast koroona vastu ja siis kes kõik terve perega on kuskil tõbi voodis. Noh, jumal hoia, keegi veel mingisuguseid tüsistusi saab, eks ole. Et, et eks need kõik olukord vast mõjud. Jah, ja kui me mõtleme kõnedakse vaktsineerimise positiivsetele tulu tuleb siis hästi tähtis on ikkagi praegu jumala Baliit oma oma koostööd toimete, et kui me mõtleme ka meie turismisektori taastamisele, siis see ükskõik, kuidas meie siin Eestis oma vaktsineerimisprogrammi läbi viime, see mõjutab vähem kui see. Kas me kas, mis alustame, laseme sisse inimesi nendes maades, kus me turiste ootame, kas neil on olemas dokument, mida me usaldame, kas need on lihtsasti kättesaadavad ja nii edasi. Selle kohta on praegu võib-olla vara öelda, aga kui ma mõtlen eesti üldise lühiajalise käekäigu peale praegu et siis praegust seisu vaadates mulle tundub, et nakatuvus mõnda aega veel kasvab. Meil sellest tingituna tõenäoliselt, et valitsus ikkagi järgmisel nädalal mingisuguseid lisapiiranguid ikkagi vast kehtestab. Võimalik. Viies kuni 12. klass ei saa kooli naasta mitte ainult kaks nädalat olid ka pisut kauem. No mulle tundub hetkel niiviisi Tõenäoliselt on see on nii, sest kui me kas või praegu näiteks, kui ma teen lahti Delfi, siis üks loetama, et lugusid on. Reovees analüüsi juhin Tartus Tartu Ülikooli antimikroobset ainete professori Tanel Tensoni intervjuu, kus ta ütleb, et ta tahet reovee koroonanäitajad on kõige halvemad läbi aegade ja peaaegu alati. Nad ennustavad väga täpselt nädalaga seal seda, mis hakkab juhtuma nädala või kahe pärast ehk siis. Viirust on rohkem kui kunagi varem olnud. Nii aga liigume siis viiruse teemadel poliitteemadele ja võib-olla räägiks siis pisut viha või vaenukõne eelnõust nüüd sel nädalal jälle ohtraltarutatud justiitsministeeriumist, et veel eelnõud ei ole tulnud, justiitsminister reformierakondlane maris Lauri on lubanud 15.-ks aprilliks sellega välja tulla. Samas on kõigil ees ja võimalik tutvuda Reformierakonna enda koostatud viha või vaenukõne karistust süvendamise eelnõuga, mis reformierakond opositsioonis esitas riigikogule ja mis riigikogus ka toonase koalitsiooni poolt maha hääletati. Et kas teie saate aru, mis on siin Reformierakonna eesmärk? Noh ütleme nii, et tegelikult on ju seda reformierakond olnud ikkagi üsna pikalt Eestis võimul, nagu me teame, siin vahepeal paar aastat ei olnud, aga aga muidu ikka on ja tegelikult ju sellest ajast peale, kui Eestis olid aprillirahutused, on vaenukõne teema olnud päevakorral. Justiitsminister Michal ajas seda omal ajal ja ja, ja on olnud, on olnud pikalt-pikalt see teema erinevate siis erinevate siis jube sõnaga sisenditega. Et aga hetkel hetkel ma nagu näen seda, et toimub mingisugune debatt, aga ma ei näe nagu väga põhjust laskuda siin sellises nagu Savisaare demagoogiavõte tasand tasandile, kus meile luuakse mingisugune vaenlase kuju ja siis hakatakse seda materdama, siis kõik arvavad, et see vaenlase kuju on kuskil olemas, et et justiitsminister maris Lauri on ka öelnud, et see ei tule päris samasugune eelnõu, nagu see oli ja, ja seda sõnastust, et mis ta siis täpselt on, hakatakse veel ümber tegema, selle ümber vaidlema, esialgu mul on tunne, et ka koalitsioonis ei ole selles veel ühtset seisukohta, nii et et me võime siin päris palju energiat selle peale kulutada, kas see on nagu mõistlik energia? See kuulutus, üks põhjus on see. Me peame ikkagi noh, põhimõtteliselt peame pole võtta kohustusi Euroopa liidu liikmena, harmoniseerida oma õiguspoliitikat ja 12 aastat tagasi Euroopa Liit patu vastu Kiievi, et siis nende vaenukõnet tuleks kriminaliseerida ja väidetavalt siis peale Eesti veel ainult Rumeenias ei ole seda tehtud ainult Rumeenia kohta isegi täpselt pead anda, aga äkki on vahepeal olnud seal mingeid edasiliikumisi ja siis mingisuguses vormis on seda kõike tehtud ja nüüd siis noh, mis on nagu mida räägivad eelnõu tead, et, et noh, me ei räägi mitte mitte vihakõnet, vaid vaenukõne teksti mõte on just see, et kui sa õhutav mingisuguse grupi vastu tingimata vaenu ja mis seal üldse vahe võrreldes siis praeguse õiguskorraga on see, et kui me praegu kutsun üles näiteks tei konkreetselt siia stuudiosse teiega midagi halba tegema, siis, siis ka see on karistatud. Aga kui ma kutsuksin abstraktselt üles ajakirjanikele midagi halba tegema, siis ei oleks. Aga ma võtan mingisugused kas siis rahvuspõhised või siis kas või seksuaalse sättumuse alusel, et siis oleks nagu ka, aga need üleskutsed, mis on avalik, kui laiemalt avaliku korra vastu muutuksid, karistatakse nagu laiendaks seda mõistet. Aga olemuselt muidugi, ta toob sisse ikkagi selles mõttes täiesti täiesti uue sellise menetlus küllata õigusliku õigusliku paradigma. Et me hakkame siis juba hindama ka hüpoteetilist kahju ühiskondlikule korrale versus see, kui me hindame ähvardusi konkreetselt nende inimeste vastu, aga sa arvad Kristjan, et see on mõistlik? Isiklikult kõik minu närvirakkudes sõdivad sellise asja vastu, sest et me ütleme, see on ajalooline kogemus tulema ühiskondadest ja, ja ka teised teised riigid tegelikult paljud tulevad ühiskondadest, kus on väga palju otsust tulnud või määranud taoliste kas siis sisse kirjutatud kui ka kirjutamata piirangute puhul keegi kuskil, mis ikkagi on see piir kuhumaani, sa võid oma sõnu kasutada ja paratamatult ikkagi riiklikud institutsioonid võivad ja kipuvad teinekord eksima nii-öelda enda huvides, see tähendab, et et hetkel võimulolijate kipuvad ikkagi defineerima midagi, mis nendele ebameeldiv on võimalikult siis teravas võtmes, et äkki saaks kuidagi rakendada selle vastu seaduse jõudu. Ma toon lihtsalt ühe ühe näite, kus me võime näha hakatakse seda selle seaduse piire testima. Kui keegi kritiseerib Iisraeli poliitikat TEMA asundustas, mis vabaduste teda okupeeritud aladel ja, ja kasutab seal väljendeid, mis võimaldavad väita, et tegemist on antise miitliku kõnepruugiga, siis ma kujutan ette, et leidub inimesi, kes üritan seda kohtusse viia. Kindlasti on võimalik, aga see sõltub ka sellest, milliseks eelnõu kujuneb, eks, et mina isiklikult muidugi loomulikult mul on sellega nõus, et Mullen olla keeruline, mitte nõus sellega, et sõnavabadust piirata asjatult või muuta mingisugust, ütleme, taunitavat käitumist asjatult kriminaalselleks ei ole ka põhjusteks, aga aga pigem, et kui ma peaksin prognoosima, siis tuleb see eelnõu nii palju, mitte midagi muuta. Et seda Eestis tegelikult kellelegi vastu väga rakendama ei hakata. Eks ju, et ma arvan, et tuleb lihtsalt pigem proforma, mingisugune asi. Noh, küsimus on ju alati selliste asjade puhul ka see, et milliseks kujuneb tema, selline positiivne mõju on ju, ehk siis, et see, et kas ta nagu, kas ta nagu töötab ühiskonnas mingite hoiakute kujundamisel juba juba ette või mitte, see muidugi sõltub ka selle selle rakendamisest, aga kui me vaatame nagu jah, et, et nagu paljude asjade puhul, mida me siin, mida me siin teeme, kui me hakkame vastuseid otsima näiteks Eesti põhiseadusest, siis olete te kindlasti tähele pannud, et et nii selle selle toetajad kui ka selle vastased mõlemad otsivad põhiseadusest seda, seda tuge, et ühest küljest põhiseadus ütleb ju meile tsensuuri ei ole ja teisest küljest öeldakse meile, et ega ikkagi vaenu õhutada ei saa, on ju erinevate erinevate näiteks vähemuste suhtes. Teabe nagu praegusel hetkel me ju isegi kõik mõistame seda, miks võiks selline asi vajalik, oleme, vaatame trantrumpistliku maailma. Me näeme, kuhu nii võivad välja viia erinevad vaenuõhutus ja me oleme näinud seda ju nii palju varem kas või ma ei tea. Minu enda lemmik on endine Jugoslaavia, kuidas ikkagi väga-väga traagiliste tagajärgedeni. Aga jällegi, me peame alati seadusi vastu võttes pidama silmas pärast nende vastuvõtjaid tulevad ülejäänud ja kuidas siis nemad seda kasutavad? Trump ju hääletati maha, ta ei saanud uuesti presidendiks, demokraatia töötas, kõik oli efektiivne. Kas oleks kuidagi parem olnud, kui mingisuguseid selliseid poolemeelsed Trumpi toetajaid oleks kuidagi hakanud seaduse jõuga sanktsioneerimata? Absoluutselt, kusjuures ma mõtlen, selle peale täites koletame, tuleb mingisugune selline kaasuv, kuidas saab proovida, leidub piisav hulk inimesi, kes hea meelega lasevad ennast karistada, nimelt provotseerivad minna kohtusse ja ja see annab sellele veel märgatavalt rohkem vähemalt esimeses järgus kõlapinda, kui, kui see, et. Ma ei tea inimeste õigesti mõtlema, õpetamine ei ole kuigi tulus protsess, ma arvan, et pigem las siis inimesed kui nad valesti käituvad, saab neile nende nii-öelda ebameeldivalt käituvad, saab nende ebameeldivale käitumisele reageerida, mitte kriminaalõiguslike meetmetega. Oluline on ikkagi see, et seadusega ei, ei tohiks kaasa tuua mingisugust täiendavat tagakiusamist, vot see, see küll nagu ei ole. Loomulikult on see selle seaduserikkujaid eesmärk on vähemuste kaitse siis võib ta õigesti sõnastada, tal võib olla täiesti nii-öelda positiivne efekt ta mingil juhul ei tohi muutuda enamuse kaitseks ta kaitsma mingisuguseid väikesi haavatavamaid gruppe nii-öelda siis võib-olla ka enamuse verbaalse türannia eest. No sellisel juhul võib olla täiesti nagu mõistus. Pärast on meelse enamuse verbaalne türannia vähemuste suhtes. Homofoobia. Ma ei tea nüüd, et me ikkagi uue avalikkuses väga palju ei hinda, selgelt homofoob, sõid vaatama. Noh, jah, praegusel hetkel need hääled tänu uuele valitsuskoalitsioonile õnneks niimoodi kõla. Ei, aga kas sulle oleks meeldinud, et ütleme mingisugused poliitikud, kes uude koalitsiooni ei kuulu oleksid varjatumalt olnud need, kes nad on? Sõnadel on tagajärjed ja kui antakse ikkagi mõista, et teatud vähemuste vaenamine igapäevatasandil on, on okei, siis paratamatult see oht, et ta läheb pinget ka üle füüsiliseks pluss pluss ikkagi kuidagi ebamugav on olla, olla vähemuses, pidevas vaenulik keskkonnasee tekitab igas ei tekita vastureaktsioone. Et oleks olnud võib-olla küll OK, kui oleks olnud mingisugune instrument, millega neid korrale kutsuda, ma ei räägi üldse vangisaatmisest. Ongi instrument, see on avalikkuse reaktsioon, see ongi instrument siiani täiesti piisav instrument, et kas sa pead iga inimest, kes kuidagi noh, ütleme ebaviisakalt käitub sellest kuidagi politseiga kongi viima või ma ei tea, ei pea. No sõltub jällegi, ma toon lihtsalt ühe näite, mida ma mõnikord ka toonud, et ta just sõitsin ükspäev bussis ühe tõmmunahalise noore mehega, kes oli pärit Pakistanist ja kellelegi, kelle kallalaasisid siis sellised kiilaka välimusega Ambaalid astuse vahele, mulle Patti peksada, mida ei antud, aga ta ütles mulle pärast, et aga milleks muretseda, see on igapäevane nähtus, aga see ei tohi olla igapäevane nähtus. Ja nüüd sa tegid minu valimise kohta selliseid levitasid hinnanguid. Aga ei, aga tegelikult ainult kui selle asja juurde tagasi tulla siis mulle tundub, et pigem on Reformierakond leidnud sellise poliitilise hobuse, millal ratsutada, see vihakõne või vaenukõne eelnõu on tegelikult, et selgelt asi, millega saab kakelda, EKREga EKRE tulistab ühest nurgast, Reformierakond kakleb teisest nurgast ja siis tekib selline dünaamiline duo, kes siis koondab enda taha vastavaid valijaid, ehk siis et EKRE taha, need, kes võiksid EKREt valida, kellele reformierakond ei meeldi, reformi taha erakonna taha need toetajaid, kellele EKRE ei meeldi, kellele tegelikult ongi tore, et näe, keegi siin hakkab EKREle vastu ja küll on siin alles vahva kakluse. Et meil on neid nii-öelda Reformierakonna kahe suure kaklusi ju varasemalt toimunut hästi palju aastaid. Keskerakond, Reformierakond paaris, eks ole, kus siis teised teised parteid pidid seda pealt vaatama? Nüüd sa jõuad ringiga tagasi selle juurde, mida, mida ma enne viitasin siin, et ehk kuulus Edgar Savisaar, eks ju, kes tegelikult kogu aeg tekitas selliseid selliseid teemasid ja, ja selle selle tüki vastasseisu ja noh, nagu Reformierakond toona võttis selle palli nagu kenasti vastu ja nii nad vastastikku mängisid, eks. Ja ja ma lähen populaarsust, sellest ainult tõusis. Aga ma pole üldse nõus, et, et see võiks olla praegu nende populaarsuse tõstmise instrument. Tuligi tilguti Ekspress Eurostati uuring, mis näitas, et kuidas eestlased hindavad Euroopa riigiks kõikide rahvaste seas just nimelt sõna avaldustel eriti kõrgelt ja mina pakkus küll välja, et Reformierakonna valijad, kui ta ikkagi liberaalselt hinges inimesed, nendel ei ole see nagu instinktiivne toetus sellele, et hakata kuidagi olemuselt ikkagi seda vabadust piirama. Me võime rääkida kas asja eest või mitte, aga see eelnõu seda ju tegelikult tähendaks. No me, me tegelikult ikkagi ei tea, mis, mida see eelnõu ikkagi tähendab, kui me selle jälle välja jõuame, et kui siin see saatejuht rääkis meile sellest poliitilisest hobusest, siis noh, me ei tea ju täpselt, missugune. Aga vaatame näiteks me värvide reedel tuli Turu-uuringute erakondade toetuste reitingud välja ja sealt nähtub, et EKRE-st on saanud Eesti populaarsuselt teine partei. Ka Reformierakond on toetust juurde läinud, koalitsioonipartner Keskerakond jällegi toetuste langenud. Kui Keskerakond peaks nüüd selle sõnavabaduse osas mingisuguse positsiooni võtma, siis selgelt teda ei ühte ega teistpidi ei toeta, et kui ta hakkab toetama koalitsioonipartneri vihakõne Piia nii-öelda karmistamist, eks ole, või yhe kanna karistuste karmistamist, see kindlasti ei meeldi paljudele Keskerakonna valijatele, kui ta on selle vastu. Samuti ei meeldi võib-olla paljudele Keskerakonna valijatele, et Keskerakonnal on sellest ainult kaotada. Selles astmes ma vaataksin, et võimalik on üldse, et, et see asi ei pruugi üldse liiga kaugele jõuda. Et see asi võib tegelikult ikkagi koalitsiooni sisse üldse kuidagi pidur Duda eriti veel olukorras, kus Keskerakonna toetus langeb, kui Keskerakond on ka mingeid algatusi teinud, me nägime sel nädalal seda piirilepingu sahtlist välja võtmist, mis võiks ju midagi justkui kuidagi valijatega rääkida, aga või vähemalt venekeelsete valijatega ma ei usu, et seal seda väga palju teeb, aga noh, eks algatusele nagu ikka. Et kokkuvõtvalt ma arvan, et see vihakõnevärk on hästi mitte päris tegelikult hästi siukene poliitprotsess. Nii aga liigume edasi. Sel nädalal jõudis avalikus uudis võib-olla natuke realistlikumalt ja laiemalt, et grupp inimesi on kaasanud praeguseks juba kaks pool miljonit eurot. Algselt plaanisid ainult poolteist kaasata. Selleks et hakata Eestisse ehitama tuumajaama ja, ja selle tuumajaama ehituseks on on siis plaanis algatada ka riiklik eriplaneering. Mida me mäletame viimati kuus aastat Tartu tselluloositehase aegadest. Käidi välja ka mõned kohad, kuhu see võiks, see tuumajaam võiks sobida ida ja Lääne-Virumaal? Ma ei tea, tundub huvitav projekt. Jaa, ei no selles mõttes huvitav jah, et et ma võin öelda, et kas fermi energia loodi aastal 2019, kui ma õigesti mäletan osaühinguna ja kui keegi lööb näiteks Äripäeva lahti, siis ta näeb seal sellist järjejuttu, mida siis Kalev Kallemets, kes on selle asja eestvedaja olnud, muuseas teadlane mitte võib-olla mõnele meenutab, meenuta aga mingist ajast poliitikas, aga teadlane, eks ju, kes on rääkinud, et neid asju ettevõtjana need seda ajanud siis noh, minu kokkupuuted Kalev Kallemets aga on olnud ka sellised, et ta ikka aeg-ajalt võtab minuga ühendust, räägib, mis on nagu juhtunud ja kui kokku saame, siis näitab mulle oma nutitelefonist, energiadefitsiidi erinevaid graafikuid, mida vist majandusega tegelevad ajakirjanikud on tema telefonist paljud näinud, et ehk siis ta on teinud neid arvutusi, et, et meil on tegelikult võimsustest puudu, eriti kui me võtame süsinikuneutraalse Euroopa 2050 sihiks ja ja uued uus tehnoloogia, tuumatehnoloogia on, on tulekul väidetavalt siis sel kümnendil ja tõepoolest siis fermi energia on võtnud sihiks, et 2021 nad nüüd on siis nagu see aeg käes, et, et teeme uuringuid ja 2021 me siis saame ka anda taotluse selle eriplaneeringu algatamiseks ja lobistatud on nii omavalitsustega, eks ju, meil on siin nimesid, et või noh, neid kohti läbi jooksnud. Eks ta nad sinna põhjarannikule vist valdavalt kõik jäävad. See on huvitav, mida sa laususid, et uus tehnoloogia on. Kuule, see ongi tegelikult üks võtmeküsimus, et kui, kui rääkida nende tuumajaama kriitikutele, siis nad ütlevad, et meil on tegelikult meile räägitakse tule prantslasest tehnoloogiast, aga mida praegu pakutakse, on vana võis, oletame, et isegi pakutakse uut, aga sellisel juhul oleks Eesti võib-olla nii-öelda katse katsepolügoon uue tehnoloogia katsetamiseks, mis natuke paneb, tekitab selliseid judinaid selja peale. No Eesti on olnud katsepolügoon väga mitmeteks asjadeks ka mitmed e-riigi asjad, me võime täiesti selgelt lugeda, et me oleme justkui katsepolügoon, põlevkivi, tegelikult põlevkivi ja ajalooliselt. Olemuslikult, ja kas meil on puuduse Eke varustuses, seal lähevad spetsialistide arutlused nagu lahku, et kui, kui meil kirjutas Taavi Veskimägi Eleringist ütleb, et me jälgime turgu, kui midagi me näeksime, et hakkab, hakkab tekkima kriitiline olukord, küll me nii-öelda sekkuksime, et te ei ole hetkel kuskil näha nii kriitilist olukorda, et isegi viimaseks praegusel hetkel sellise väga külmade tuulevaiksete ilmadega nagu oli Kiisa elektrijaama ei pidanud isegi käima, parem, mis peaks tagama stabiilsuse, et praegu olme täiesti kõik olemas, teised ütlevad, et ta ka vaatame üldisi trende, et ikkagi roopa järjest sulgeb nii-öelda vanu püsika töötavaid tuumajaamu söejaamu, et mingi hetke see, see puudujääk tekib, et sinna natuke lähevad spetsialistide arutlused lahku. Nüüd ongi küsimus, et mis on nagu olemuslikult tähtsam, kas see, et meil on enda tuuma ja ka see, et me ostame kellegi teise tuumaelektrit, toodetakse Soomes ikkagi lõpuks hib projekte, valmis saab see, kui me paneme Läänemeretäis risti-rästi kaableid ja kuskil ikka tuul puhub, pas elekter jõuab, jõuab meile nii et hetkel on pandud pigem panus sellele, et võimalikult tihedasti ühendatud Euroopa ja mitte karike peadele lõik elektrit üldse. No eks Eleni ütleb seda, et varustuskindlus on tagatud sellepärast et see on üks Eleringi ülesannetest tagada varustuskindlust ja kui ta näeb tulevikus, et varustada 10., ei ole tagatud, kas ehitada nafta või gaasil töötavaid elektrijaamu. Aga mis on peamiselt tuumajaama kriitikud öelnud, on see, et, et me võiksime ikkagi toota roheenergiat taastuvatest energiaallikatest, siis tuuleparkidega, siis päikeseparkidega, aga aga me jõuame samas jälle näeme, kuidas ka tuuleparkidele on tohutud vastuseisud. Jah, ja üks üks vastuseis on ilmselgelt ka raha, et hetkel on meil ju praegu ikkagi taastuvenergia tasu ja me maksame otse öeldes väga jõhkralt rahase ja maksame, oleme viimase mingi 13 aasta jooksul maksnud no alla alla miljardi, aga mingi see summa oli üle 800 miljoni euro seda ja tegelikult, kui me vaatame seda projektsiooni nagu ettepoole, siis me maksame seda raha ikka veel ja veel ja veel peale. Küsimus on selles ka, et kui meil oleks, kui meil oleks täiendavaid selliseid noh, nii-öelda võimalusi elektrit toota süsiniku neutraalsel viisil, siis, siis siis me tõepoolest saaksime ka võib-olla mõelda selle peale, et taastuvenergia tasu sellisel moel pole vaja ja võib-olla me saame, saame kokkuvõttes viia asja rohkem turupõhiseks. Ja kui see tuumajaama ja oleks võimeline tootma sisuliselt süsinikuneutraalselt energiat ilma igasuguse subsiidiumid, mis sellel saab, mis saab selle vastu olla? No põhimõtteliselt hea, et kui ta tuleb nii-öelda tulevad erainvestorid, kes tahavad müüa börsihinnaga elektrit ühest küljest küll, no ma toon välja veel ka kaks sellist, nagu minu minu jaoks selliste kõletavatava vastuargumenti. Üks on r ta tehnoloogia lõks panebki nii-öelda, kui üks selline jaam on juba olemas, siis oluliselt väheneb tung arendada välja uus ja neid rohelisi energiaid ja teine on ikkagi on see, et sa niivõrd suure kallis projekt paratamatult, kui midagi peaks, hakkaks erainvestoritega juhtuma mingit vabandust väga, aga meil on vaja ikkagi riiklikku tuge ja see poliitiline surve seda raha maksumaksja rahakotist eraldada muutub vägagi suureks, sest ei saa lasteaias ei ole miljardiprojekte lihtsalt kuidagi seisma jääda, aga öelduna. On tuumajaam loomulikult CO2 neutraalne, ehkki kindlasti looduskaitse väidab vastu, et kõik muu looduse kulude arates uraani kaevandamisest võivad olla päris märkimisväärsed. Sõltub, millega sa võrdled, kui sa võrdled põlevkivi kivis jaamadega, et, et ega seal nendes atmosfääri paisatavate muud ained on ka võrdlemisi märgilised. Et noh, jah ja kokkuvõttes on ju ka see, eks, et kui me praegu vaatame siin igasuguseid asju, mida tegelikult peetakse vägagi rohelisteks ehk siis näiteks seesama elektriautode temaatika siis tegelikult avalikkuse ette ei ole väga suuresti jõudnud nii-öelda see akude tootmise jalajälg. Noh, ma julgeks küll öelda, et siin entusiastid vaatavad natuke sellest kohast nagu ka mööda aga, aga hea, et kui need tegemist on selle sellise väikse moodulreaktoriga noh, ega mina ei ole ka mingisugune spetsialist, ma näe, aga ma näen seda, et näiteks erakapital kasvõi sedasama Fander tiimi kampaania vältel arvestades seda tohutut ülemärkimist kipub, seda kipub kipub seda juttu usaldama, et tegelema selle teemaga Absoluutselt uuringuid on kindlasti mõistlik teha ja asi enda jaoks selgeks teha, see on selge. Ma olen täiesti nõus, et keegi leiab raha, tahab keha tuumajaama, siis lihtsalt panna kätt ette ei, Eestisse ei tule, oleks küll, väga. Tähendab mingi tallede pimesi sulgemine. Aga meil hakkab otsa saama, et märgime võib-olla paari sõnaga siis ka spordispordis toimunut, järjekordne Eesti sportlane on saanud? Noh, mis oli halb leid oma dopinguproovist, et kas kas jätkub, jätkub kõik see, mida me oleme siin aastate jooksul näinud. Sa pead silmas Heiki Heiki nabite juhtu juhtumit, et noh miks need dopingulood kõik on täpselt ühesugused, kõik see muster on täpselt ühesugune, et see, see retooriline muster on, et noh, algab kõik pihta sellest, et ma olen puhas, ma nagu Ma mõistan seda inimlikul tasandil, aga ma tahaksin, et kõik sportlased ja spordifunktsionäärid, kes sel teemal sõna võtavad, et see esimene sõnum oleks see, et keelatud ained on saatanast. Ma, ma tahaks, et see oleks nagu see kandev sõnum, aga see paraku ei ole nii. Nii aga tõmbame siinkohal saatele joone alla. Teiega olid Huko aaspõllu Neeme Korv ja Krister Paris. Järgmisel nädalal on võimalik siinsamas stuudios kuulata Mirko ojakivi. Evelyn Kaldoja. Aivar Hundimägi. Aitäh kõigele kuulamast.