Vikerraadio. Ja tere, eile oli Hiina kalendriaasta algus. Homme on Valentini ehk sõbrapäev, ilmad on külmad, moodsal ajal annavad ahiküttega piirkonna sooja õhksoojuspumbad, öösiti urisevad need nagu pöörased ja üha valjemalt. Ja need on hakanud ka inimeste närve sööma. Aga nädala pärast pühapäeval on kõik tõsiselt võetavad suusasõbrad 47. Tartu suusamaratonil sel aastal lumepuudus seda suursündmust ära jätta ei ähvarda. Looduses valitsevat arvestades võiks suuskadega sõita praegu Tallinnast Tartusse ja Narvast Võrru aga ka kõik kõikvõimalikel muudel marsruutidel. Looduskalendri andmetel on vanimad hülgepojad siin Läänemere piirkonnas saanud nädalaseks. Kuu jagu on metsades oma territooriumi jaganud valge selge kirjurähn. Kuidas see käib seda algavas saates, kui teada ei saa, sest meie asume nüüd analüüsima hoopiski seda, kuidas inimeste maailmas territooriumi ja ka võimu jagatakse. Ja täna oleme koosseisus Urmas jaganud äripäevast Martins Muutav õhtulehest ja mina Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Urmas ja tere Martin. Rõõmu ja jõudu. Tervist. Alustame siis nädala ühest kõige kõmulisemast kriminaalloo lahendusest. Lugu ise muidugi toimus juba eelmisel nädalal ja lõppeval nädalal, see sai ka siis kokkuleppemenetluse korras kohtuliku lahenduse. Kogu Eesti kuulis siis konksud hommist, aga sellele eelnes siis peaaegu nädalapäevad elu teadmises, et politsei pidas kinni kõigepealt Andrei vesterinani ja paljudele näis see kui selline kindel info sellest koroonaviiruse eitajad ja maski vastased on siis asunud teadlasi ründama. Kahetsusväärne lugu erinevates episood episoodides, aga tegelikult me ju ei tea siiamaani, miks Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep Talving, et rünnati, et selles loos on kas üks või mitu osapoolt jätnud meile, kas rääkimata tõe või on seda valikuliselt esitatud. Mis on see õppematerjal, õppetund, mida homsesse päeva ja tulevikku sellest Peep talvingu ründamise loost laiemalt kaasa võtta? Ma ei tea, kas just tõde rääkimata jäeti, aga, aga võib-olla siin mõned inimesed ikkagi hoogsalt tormasid sündmustest ette, et kui me vaatame, kuidas see asi käis ka avalikkuse ette toomine, siis kõigepealt ju ka poliitikud ja ka vist mõned teised teadusnõukoja liikmed esimese asjana hakkasid andma, viib nagu selgeid viiteid selles suunas, et see rünnakul seotud sellega, et Peep Talving kuulub teadusnõukoda, on seal seal liige, aga aga praegu Me oleme saanud aru, et need asjad on nagu hoopis hoopis kuidagi muud moodi ja seda seost seal ei ole, et. Ma arvan, et ei ole tegelikult vale öelda, et seda noh, ütleme selliselt võib-olla julmalt öeldised kasutati natukene ära seda, seda tekkinud olukorda, et kas siis teadmatusest või siis noh, ei tahaks öelda, et tahtlikutega, kes teab, et et natukene nagu rünnata omalt poolt, et ma ei tea vaktsiinivastaseid piirangute vastaseid, sest et see algne mulje oli tõesti, jäeti niisugune niisugune tunne, et, et asjad on nagu kindel. Tavaliselt. Tavaliselt need ka nii on, sest et poliitikutel eriti, kes on võimul tihti, on nagu rohkem infot natukene ja ja sellised mingid viited või vihjed kuskilt ei tule nagu päris suvalise koha pealt, et ja kui selline signaal inimestele antakse, siis üldjuhul no võiks seda ju võtta, nii et küllap nad siis midagi teavad. Seekord paistis, et see küll nii ei ole ja ja noh, siis lõpuks selgus, et ei olnudki. Eks keegi võib parandada mind, kui ma eksin ja saata sõnumi, aga nagu ma aru saan, tegelikult siis ka politsei esimene selge versioon oli, et tegemist oli siis noh, nii-öelda vaktsiinivastaste rünnakut kui ka ülemarsti suhtes ja selle versioonile seal versioonis oldi nagu päris kindlad. Ja räägiti võrdlemisi julgelt, kuni siis kuskil õhtutundidel hakkas kindlalt murenema. Ja järgmisel päeval oli juba selge, et oih, nüüd läks siis küll nagu see fookus kuidagi valesti ja siis hakati tegelema nagu teiste versioonidega, no võib-olla tegelikult ei kohal teiste ründagana sisse, fookus läks selgelt, eks mujale. Ja, ja ka, mida me ei kuulnud, mida me tavaliselt kuuleme, on see, et ootame ära uurimistulemusi, ma tean ajakirjanikele, käib jubedalt närvidele, kui öeldakse, et ootame ja vaatame, et ikka ärme kuhugi torme siin laseme teha oma tööd, seekord ma väga ei mäleta, et see tuleks üldse öeldudki. Et ja nüüd oli just see olukord, kus oleks pidanud ootama ja vaatama Ja selle asemel hakati kohe arutlema, et kuidas tõsta siis teadusnõukoja liikmete turvataset, et äkki peaks sarnaselt peaministrile ja presidendile siis andma neile oma isikliku julgestuspolitsei esindaja, et see, see temaatika mõnes mõttes hea küll see ette vaatlikusse, pigem on mõistlik, arvestades ühiskonna närvilisust ja seda teemade keerukust praegu. Aga isegi jah, et ei oodatud ära seda sama asja, et mis siis juhtus ja miks siis juhtus? Ei noh, kokkuvõttes, aga keegi ju ei teagi, noh nagu sa ütlesid, et mis siis juhtus, et see võis olla see rünnak, mis alguses võeti, võis olla täiesti mingil teisel põhjusel rünnakuid olla, kolmandal võis olla täiesti vale inimene, võiks olla pooleldi inimene, sihuke üri ülijabur, juhtum, kus inimene ütleb, et Ta on süüdi, aga noh, et kas ta ennast tunnistab süüdi, kas ta saab aru, mis ta tegi, kas ta on nõus rääkima tegelikult täit tõtt sellest, mis ta tegi ja noh, nii-öelda see, keda rünnati, kas ta huvitub sellest, mis nagu tegelikult juhtus, kas juhtus, et, et see on kõik selline unustame ära, liigume lihtsalt oma eludega rahulikult edasi. Aga just nimelt tegelikult siin ongi see küsimus hea küll, sellest ma saan aru, et miks doktor Talving kes on selles loos tõenäoliselt ikkagi ainukene isik, kellele on raske midagi ette heita, sest tema selles loos on kannatanu ja kannatunute üldiselt süüdistada ei saa ja ei tohi ja kui rääkida, ütleme nendest kõikvõimalikest nii-öelda siis usutavamatest motiividest, kus siis sellisel positsioonil olevat inimest nagu tavainimese loogika kohaselt, et nii-öelda, kus need rünnakud võiksid toimuda, et noh, et doktor Talving teeb ju keerulisi operatsioone, ravivead sellises töös noh, need on paratamatult kaasas käivad, et kas see nii-öelda argument või siis mingisuguseid isiklikud suhted, et tööalaselt tekkinud personali küsimuse suhted, et need tõenäoliselt olnuks nagu sellised nagu tõsisemad motiivid. Aga praegu on siis see, et, et kohv, kus siis nõustuti sellise kokkuleppemenetluse tulemusega, kus inimene, kes selle teo toime pani, ütles, et jah, panin küll tegelikult plaanisin kedagi teist rünnata. Aga kas plaanis kedagi teist rünnata ja siis teine keskne küsimus on, et kui plaanis kedagi teist rünnata, siis kelle elu teoreetiliselt siis võiks veel ohus olla? Et see jäi paraku välja selgitamata. No uriiniga vist siiski nagu üldiselt ei tapa, et elu ohtuvast nagu mitte, aga selles mõttes on nagu õigus, et ma arvan nagu noh, meil ei ole mõtet nagu selle kaasuse juurde nagu kinni jääda ja spekuleerida ja oletada ja rääkida, mingeid mõttetuid kuulujutt. Aga nagu lootuseksion on, see politsei taustal ei lõpeta nagu uurimist, vaid ikkagi üritab jah, täpselt see, kelleks teda, selle, mis nagu ikkagi juhtus, miks juhtus ja kelle suunas sisse rünne oli, et seda inimest kaitsta. Kes noh, potentsiaalset on nende järgmise ründe nagu ohumärk tõenäoliselt, et nagu see fookus võiks olla, et me sellest mitte kunagi teada ei saa, ma arvan, on ka mõistlik, et politsei igast asjast nagu tuulutama, aga et nad selle nagu endale selleks eksi, võtaks fookuseks seda ma usun, nad on juba teinud, et minul usk, noh, nii-öelda Eesti õiguskaitseorganitesse on võrdlemisi kõrge ja ma arvan, et nad sellega tegelevad. Ja see on nagu veidi kummaline, et, et see, keda rünnati, tegelikult annab mõista, et ta ei usu seda põhjendust, mis, mis ründaja on esitanud, aga ta nagu ei ei kavatse sellega ka edasi protsessida, et noh, osalt inimlikult arusaadav, aga miks siis miks siis nagu rõhutada ka seda, et ta seda ei usu, et et noh, mingi loogika ütleks, et siis siis nagu eeldaks nagu vaidlema minekut, aga noh, küllap siis on mingi põhjus, miks kumbki ei taha selle teemaga nagu rohkem tegeleda. No kõige parem selle loo puhul oleks tõesti see, kui kõik osapooled saavad edasi minna niimoodi, et see asi ongi lõppenud kusagil ei ole siis teoreetilist uut ohvrit, kes peaks siis muretsema et tema võib järgmisena millegagi näkku saada või, või midagi sellist, aga aga jah, omaette teema on nüüd seesama koroonaeitajate ja vastaste seltskond keele puhul siis praegu just kui tekib see teoreetiline küsimus, et kas neid on ebaõiglaselt nagu sildistatud ja märgistada, et aga aga noh, motiiv on ju, või, või selline moraalne õigustus argument on ju see, mis tegelikult siis nädalapäevad varem teadusnõukoja juhi Irja Lutsariga toime pandi ja seda tegu olematuks ei muuda. Nii aga selle teema juurest, aga kuna siin pikalt midagi arutleda ei ole, et kui ainult konstanteerida, et loodame tõesti, et kõik saavad eluga edasi minna, aga tuleme teiste nädala teemade juurde, et. Noh, mõte sisuliselt on ju sama, et tööversioonid ei pruugi alati realiseeruda, et väärteouurimisest võiks saada kriminaalasi ja vahel ka vastupidi, nüüd on tekkinud siis poliitikas omamoodi veider olukord, et mis sõna otseses mõttes, Ta sööb Eesti riigi tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust, et meil on tekkinud siis selline korruptsiooni ootajate ja selles selle ees silma kinni pigistada ühiskond, et uudis ise räägib sellest, kuidas mullu novembris algatas politsei endise haridusministri Mailis Repsi osas väärteomenetluse seoses ametiauto erasõitudeks kasutamisega. Praeguseks on see menetlus ümber kvalifitseeritud kriminaalasjaks ja nüüd sarnaselt õhtulehe artiklile on seal see fookus, ma saan aru ametiauto kasutamise pealt kandunud ka mujal, ehk siis uuritakse kõikvõimalikke teisi episoode ka, et aga mul mulle mulle tundub, et mis on selle loo selline poliitiline ja moraalne pool on see, et üha rohkem ikkagi, kui ma vaatan ka sotsiaalmeediat, et kui ma kuulan, mida poliitikud räägivad, siis Toompealt üha rohkem ikkagi kostuvad hääled, et Mailis Reps on poliitilise vastutuse võtnud selles loos, võib-olla peaks ühiskond talle andestama ja selle looga peaks edasi minema, et mis teie arvate, et kas selle teemaga ikkagi peaks tegelema igapäevaselt ja iganädalaselt või see õhtuleht on oma Bonnieri de saanud? Mailis Reps on poliitilise vastutuse võtnud ja siin pole põhjust meil nädalast nädalasse kogu aeg seda haala haava lahti kiskuda ja sinna soola raputada. Osaliselt võib öelda jah, et see teema on nagu maas, et eksju, kirjutati, võeti vastutus, eks ju, lähme edasi. Aga mis siin tuleks nagu juurde mõelda, on see, et ikkagi Mailis Repsi roll nii parlamendis, keskerakonnas kui ka selle valitsuse juures, et eile oli Kaja Kallas Postimehe stuudios. Põnev intervjuu vea Postimehes hea intervjuu seeria, soovitan vaadata kõikide ministritega ja siis ütles sellise lause, et Mailis Reps ei ole valitsusdelegatsioonis. Et ma arvan, et see on nagu Kaja Kallas on. Juriidiliselt on tal vast õigus, tõesti, Mailis Reps ei ole valitsuse liige, aga ma tuletan meelde, et Mailis Reps juhtis koalitsiooniläbirääkimisi Keskerakonna poolelt siis iga päev Kaja Kallase kõrval, kui nad rääkisid kokkulepitud punkte. Ja ma eeldan, Mailis Reps, nagu ta ise on ka öelnud, läheb ka näiteks koalitsiooninõukogusse, ehk siis natuke liialdades. Võib-olla võiks öelda, et korruptsioon on sellel valitsusel igal pool kaasas, eks istub laua taga, võtab vastu neid samu otsuseid seal et et noh, teine täiesti eraldi teema, mida võime arutanud on see, et minu teada Mailis Reps tahtis saada ministriks selles valitsuses. Aga keegi Keskerakonnast leidis sihukese selgema meele ja suutis öelda, et see tõenäoliselt ei ole nagu mõistlik asi. Mailis Reps ei saanud siis nagu ministriks, aga tema enda soov oli ja noh, mina ei olendiks veendunud Kaja Kallas oleks kätte ette pannud. Sellepärast et üldjuhul öeldakse, et erakonnad valivad endale ministrid ise. Et see selleks, aga mis nagu Mailis Repsi puhul tuleb nagu mõelda, on see, et millest meie kirjutasime, on üks või kaks juhtumit, et ütleme siis auto ja nõunikud, aga tegelikult probleem on laiem, et kui inimene lõikab nurka nagu mingites sellistes noh, mõnedki mõnevõrra kestes kohtades, aga igal pool, siis tegelikult võib eeldada, et ta lõikab nurki veerelt mujal asjades, mida me ei ole veel rääkinud, mille me ei ole tähelepanu pööranud. Noh, väga lihtsa näitena, et väga palju on räägitud sellest, et Mailis Reps ei puhka kunagi. Et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal puhkast ühe nädala selles valitsuses ühtegi nädalat mitte ühtegi päeva puhanud. Minu küsimus on näiteks, miks Mailis Repsi puhkama? Et ministrid puhkavad, jah, nad võtavad mõnikord reede vabaks, esmaspäeva vabaks, et noh, see mulle endale ütleme ei meeldiks niimoodi, kui tööte päris niidab, aga okei. Aga Mailis Repsi puhku üldse küsimus on, miks ma tean, et sina teadvusta kas nende kuulaja või siis need Urmas Kasehädad, vastandiks Mailis Reps kunagi ei puhkama. Ei, ei, ei tea peast jah, niimoodi. Võib olla tegemist on väga tööka inimesega. Ja see on ka, et ta on, tema allkirjastab, eks ju, ja kõike muud taolist, aga tegelik vastus on see, et puhkuse ajal ministril ei maksta esindustasu. 900 eurot on see umbes siis kuus noh, 35 puhkepäeva on ministritel, ministritel puhkus, kusjuures aeglasse makstakse hiljem välja. Aga kui Mailis Reps võtaks puhkus, siis taastas, kaotaks 900 eurot. Nüüd minu küsimus näiteks on selles puhkuse kontekstis on see, et et mida ma pean arvama ministrist, kelle jaoks 900 eurot aastas on niivõrd tähtis asi, et ta ei võta enda puhkust lihtsalt välja. 900 eurot, me räägime siin mingeid nii-öelda ilmselt poliitikud on juukselõikuse pärast eksju pandud kohtupinki jällegi juriidiliselt on korrektne, tegelikult ei pea seda puhkust välja võtnud, võib seal puhkuserahad välja võtta, ta võib see käsitlustasu rahas välja võtta, nagu see 900 eurot aastas on nii suur mäe niivõrd määrav inimese jaoks siis kas seal on mingisugused teistsugused ohud ja nagu sellest kontekst tasuks mõelda nagu seda, noh, see nagu jäetakse täielikult kõrval öeldakse, et juhtum on läbi. Lähme edasi, minu jaoks ei ole läbi. Asi asi pole ka lihtsalt selles, et et jätame selle asja kõrvale, et mulle see nagu lähenemine isenesest väga ei meeldi, et, et jah, inimene on võtnud nagu poliitilise vastutuse, aga ega see ju ei tähenda, et et uurimine peaks kuidagi ära kukkuma, et me enam ei enam ei vaatasin, lasen asjad nagu olla, et et ja sellel sellel silma peal hoitaks, on ju ka täiesti arusaadav, et kui kui see uurimine käib ja seal toimunud mingit arengut, siis siis kuidas seda nagu kõrvale, et see asi tuleb ikkagi ju lõpuni selgeks teha ja seda ju seda ju uurimisorganid teevad, et kui nad on avastanud mingeid uusi asju. Noh, ma ei tea, huvitav on lihtsalt see, et mis seal siis taga võib olla, et, et kui, kui mõtleme, minul on teadet juuraga lähemalt kursis olevad inimesed ütlevad, et see tegelikult väga tavapärane ei ole, et et see ümberkvalifitseerumine toimub selliselt, et tegelikult kahtlustust ei ole esitatud, et see on, see on omaette küsimus, et et tavaliselt, kui mul on öeldud kvalifitseeritakse asju ringi, siis esitatakse kahtlustus ja siis koos sellega antakse teada, et et see on nagu kriminaalasi. Aga siin on, ma saan aru juba mitu nädalat tagasi Mailis Repsi, nagu ta ise ütles, vist e-kirja teel teavitatud, et nüüd on selline samm tehtud, et ka see on natukene kummaline. Tegelikult paneb Repsiga väga halba olukorda, sest et ma arvan, et ta ei. Ta nagu ei eksi, kui ta ütleb ju, et temal ei ole uut informatsiooni, tegelikult ei olegi, et et kogu aeg toimuvad mingid asjad avalikus avalikus saab nendest teada, aga tal ei ole kahtlustest, rääkimata süüdistusestki. Et selles mõttes äärmiselt ebamugav olukord muidugi tema jaoks ka. Aga mis te arvate, Martin, sa siin viitasid sellele Postimehe intervjuule, mida siis eile juhtisid marti Aavik ja Elo Liiv ikka jaa, seal Elo võrdles Kaja Kallas siis oma intervjuus sellise nagu Jüri Ratase tegevusega, et Jüri Ratase eelmises valitsuses oli valmis kõike seda taluma õigustama, seda siis tõenäoliselt selleks, et olla peaminister, et kas nüüd kajab, Kallas on ka valmis peaministrina korruptsiooni osas tegema, mööndusi ütlema, et noh, et noh, need olid eelmistes valitsustes, selle eest on võetud selline poliitiline vastutus ja et see ei ole üldse probleem. Noh, eks seda öelda ja ikka saab, aga mina noh, ma arvan, et see ei olnud Kaja Kallasele väga tore meediapilt iga päev Mailis Repsi kõrval seista ja nüüd edasi, kui Mailis Reps on ka koalitsiooninõukogus, et sellesama laua taga raha otsuseid teha, kõiki muid otsuseid teha, et see ei ole lihtsalt sisemiselt ja ka väljapoole ta tõenäoliselt ei ole nagu kõige ideaalsem olukord. Nüüd ongi küsimus, eks ju, et kes on peaminister, et Jüri Ratas üritas ennast nagu taanduda selles, et peaminister ikkagi nagu päris meeskonna juht ei ole, et nad kõik ikka erakonnad teevad nagu oma otsused ise tegema masina ehitan nagu sildu ja muud taolist, eks ju. Et mina arvan ikkagi, et peaminister, meeskonna juht on peaminister, peab ütlema, kes tulevad laua taha, kellega mina räägin läbi ja milline on see pilt, mille me väljapoole nagu kuvame. Et kas Kaja Kallasel on julgus öelda näiteks Mailis Reps ei tohi siseneda, eks ju, koalitsiooninõukogu vestlustele kui erakond tahab, las Prifid pärast, eks ise räägib mailis Repsile, mis seal räägiti, aga laua taha inimene, kellel on korruptsioonikahtlused, lihtsalt ei tule. Aga noh, ma ei tea, eks me näe, et eks me neid pilt hakkame nägema ja tegema koalitsiooninõukogu kokkutulekutest. Jah, sündmustest küll jah, selles mõttes ei saa ju ette rutata, aga kui mõelda, et kriminaaluurimise puhul ühel hetkel, siis tõenäoliselt võib juhtuda, et keegi saab kahtlustuse kahtlustus siis kui selle saab riigikogu liige, et riigikogu liiget kohtu ette viia, siis õiguskantsler peab riigikogule tegelema ka taotluse võtta ära saadikupuutumatus, et see saab olema tegelikult päris huvitav hetk, et kui see riigikogus peaks jõudma nii kaugele, ma austan Eestis tõsiselt süütuse presumptsiooni, keegi pole seni süüdi, kui kohtus on ta süüdi mõistetud, aga teoreetiliselt see konstruktsioon, et huvi, kas kui peaks minema tõesti asi nii kaugele, et see hääletus parlamendis toimub. Mulle meenub, et eelmises koalitsioonis näiteks Kalev Kallo puhul Keskerakond oma toonastelt koalitsioonikaaslastelt eeldas, et nad ei võta Kalev Kallo saadikupuutumatust. Toona küll Isamaa hakkas vastu. No kas me võime jõuda ka Eestis ühel päeval sinnamaani, kus riigikogu ütlebki, et jah, et me ei luba saadikupuutumatust ühelt poliitpoliitikut ära võtta, sest see on ma ei tea, näiteks koalitsiooni keskmi kestmise huvides. Võim on ju alati magus, noh, Raivo aeg, kes võitles korruptsiooniga kogu aeg enne seda, kui sai ministriks, nahnustas korruptsiooni kohe ära, kui ministriks sai, eksju, siis läks tähelepanu ka rohkem õhtulehel ja sellest, kuidas õhtuleht mingeid asju teeb, mitte sellest, et tema kõrval võib-olla on, eksju inimene, kes on valesti käitunud. Et võim on nii-öelda inimeste jaoks tähtis, kes selle hõimu on saanud ja selle hoidmist kui saab hoides ikka hoitakse, aga ma pigem arvan, et et seda ei tehta, et noh, kui sa ükskord niisugune asi nagu noh, nii-öelda niimoodi juhtus kaks korda, et see oleks väga-väga-väga-väga halb. Ma usun ka, et seda pigem ei tehtaks, et, et see nii-öelda avalik nagu kuvand selles mõttes see oleks nagu seal signaal oleks nii halb, et ma arvan, et selle peale ei minda, et et küllap seal ikkagi lepitakse mingi käitumismuster kokku, et ega seda ka niimoodi nagu laokile jäetud, et igaüks teeb nii, kuidas heaks arvab, et küllap see lepitaksegi ilusti kokku, et mis, mismoodi sellises olukorras käituda, aga noh, sinnamaani on veel aega nagu vaadates seda protsessi senise senist, siis tõenäoliselt mingeid detaile jälle siin vahepeal tuleb nagu juurde ja saame, saame rohkem teada ja eks siis selle põhjalt kujundavad siis ka erakonnad oma mingi käitumismustrit, aga seda ma pigem ei usu. Et seda teed minnakse. Aga jah, see korruptsiooniteema ikkagi nädalast nädalasse selle valitsuse puhul on saamas pea peaaegu et peateemaks ja, ja mulle tundub, et ka praegu sellel teemal on oluline rääkida, sest praegu vähemasti mulle tundub Nendel, poliitikutel endil on vähemasti häbi ja moraalselt püütakse neid õigustusi vähemasti otsida, aga ühel päeval ma ei välista, märkame üles Eestis, kus neid küsimusi enam ei soovita. Ta küsijaid asutakse ründama, tasalülitama, siis on tagasitee sellesse ühiskonda, kus korruptsioonil kohta pole väga keeruline. Ja meie muidugi räägime, eks ju, siin Mailis Repsi-ist, aga noh, ei maksa unustada, et teine hääletus on võib-olla Keskerakonnal veel tulemas, et, et üks inimene on seal ikkagi kahtlustuse juba saanud, et Mihhail Korb ka, et teda ei ole mingite laudade taga nagu vist väga näinud. Aga võtaks korraks selle välise pildi peale siin hästi oluline on ju rääkida, kuidas me väljast paistame, et me oleme näinud Soomes, kuidas perussoo Malaisia on olnud valitsuses. Aga ma ei tea, kas teie kujutate, Ta, kuidas kogumus või Keskusta, kui nad peaks saama korruptsiooniskandaali, kuidas nendega järgmisel päeval Soomes hakkaks teised erakonnad koalitsiooni moodustama. No ega võib-olla väga ei kujuta, aga no seal on lihtsalt küsimus on selles, et mis, mis me teame nagu nendest nagu detailidesse, sest asja sisust, et no mis see alternatiiv praegusel juhul on, ega ma tõesti, ma ei usu, et et see asi nagu Reformierakond näiteks kuidagi kuidagi erakordselt mugav, et noh me oleme seda juba näinud, et ei ole. Aga küsimus on see, et mingisuguseid valikuid tuleb teha selle nagu laua pealt, mis sul nagu ees on ja täpselt ja kui teil kindlasti tuleb praegu Jüri Ratase nägu silme ette, et Jüri Ratas ütles umbes sedasama, siis kui ta ju EKREga valitsus tegi, et see, see nagu Need kaardid, mis on nagu laua peale välja käidud, need oni sealt tuleb nagu valida ja ega, ega nagu muud polegi tegelikult ju ei olegi. Et mis need, mis need muud valikut siis olid, et et noh, kõige nagu selline kurvem minu jaoks. Poliitilises mõttes on kindlasti see, et kui näiteks Reformierakond peaks sinna asjade arenedes avastama, et, et neile tegelikult ei olegi räägitud või, või et keegi keskerakonnas nagu teadis juba niigi rohkem, aga natuke asja nagu kuidagi pehmendati pisendati ja need asjad tulevad välja tuleb välja ka see, et erakonnas mingeid asju teati juba varem, noh see võib küll tekitada sellise olukorra, et kas kellelegi siin ikka natukene külma tehti, et loodetavasti nii nii see ei ole, et oldi oma vahelikega ausalt, sest et noh, usaldusel see asi ju püsib neljana, et see sai nagu läbi häda loodud ja ta on sihuke õrnake ka praegu eriti see koalitsiooniläbirääkimiste ajal oli seal eriti nagu näha. Aga, aga kui see nagu löögi saab, et kedagi on kuidagi alt veetud, siis nagu oleks väga halb Jah, ega selle repsi teema juurde. Tahes-tahtmata tuleb pöörduda tagasi, kui on uusi arenguid ja kui see asi, siis, kui ka ühel päeval näiteks päev ilma, siis süüdimõistva otsuseta, aga see on võimalik, Eesti on õigusriik ja tuleb olla valmis ka nendeks puhkudeks ja tõenäoliselt ka siis tuleb nii-öelda omad järeldused teha. Aga see keskne küsimus võib-olla, kui me nii-öelda selle nädala sündmustest veel räägime, on ju see et esmalt erakondade rahastamise järelevalve komisjon ise otsustas, et nad kaebavad Keskerakonna ja ERJK vaidluse ligi ühe miljoni euro küsimuses edasi. Tegemist on siis keelatud annetuse vastuvõtmisega. Väidetavalt on siis aastate eest. Ta ei ettevõtte mitt filt maksnud kinni rea tegevusi ja kuna tegemist on juriidilise isiku poolt tehtud soodustustega, siis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni hinnangul on see keelatud annetus ja see tuleks tagastada selle tegijale ehk siis Paavo Pettai firmale. Kohus esimese hooga tegi siis esimeses astmes otsuse, et kuna kõikide vete puhul pole kindel, kas Keskerakond selle teenuse osaliseks on saanud ja mõne arve puhul siis on ka väide või, või siis nii-öelda kohus pole veendunud, et et neid arveid pole ka tasutud ja RJK vaidluses siis RJK, siis otsustas, et nad lähevad järgmisesse astmesse sellega edasi, ehk siis Keskerakond selles miljoni vaidluses pole ka veel pääsenud. Aga lisaks siis peamine endine peaminister, Keskerakonna esimees Jüri Ratas sellel nädalal Toomas Sildamile tehtud intervjuus tuli välja huvitava mõttega, et tulevikus siis. Ma saan aru selliste kaasuste vältimiseks, siis peaks Eesti riik hakkama rohkem erakondadele maksma või noh, see Ratase nii-öelda konstruktsioon siis pikki pigem oli nagu sedapidi, et erakonnad ei tohiks kaasata siis eraannetusi. Mis te sellest ideest arvate? No see on selline, ühelt poolt see on sihuke ühelt poolt ja teiselt poolt asi, et esiteks muidugi tuleb öelda, et see on selline klassikaline kommunikatsiooniõpikunäide, et kui sul on mingi probleem, siis määrise laiaks, et määrisin nii õhukese kihina laiali, kui vähegi seda saad. Ja see näeb täpselt sedamoodi välja, et mis olukorras on praegu Jüri ratas olnud, on olukorras, kus tema erakonnaga on pidevalt mingisugused rahastamise jamad ja ta tuleb välja ettepanekuga, et selle probleemi lahendamiseks peaksid kõikide erakondade nagu rahastamise nagu süsteemi muutma ehk siis lahendada tema erakonna nagu probleem sellega, et muuta ära kõikide erakondade viisid, kuidas me neid nagu rahastatakse, et et tegelikult see on just see, mis ma ütlesin, selline pildi laiaks tõmbamine, et et ühiskond siis arutleks selle üle, kuidas meil erakondi rahastatakse, ma ütle, et sellega kõik nagu hästi on. Aga tegelikult, et peaks Jüri Ratas pigem vist tegelema oma erakonnaga, et et need probleemid on sealt, et ma nagu ei mäleta viimases viimasest ajast või üleüldse mingeid suuremaid asju, mis puudutasid näiteks sotse või isamaad või Eesti kahtsada pole olnud, selliseid, selliseid suuri asju on reformierakonnal on küll olnud aga, aga teistel justkui nagu ei ole, et Keskerakonnal on neid nagu eriti palju. Et selles mõttes võib-olla see idee ei ole nagu praegu selle päris õige koha peal muidugi teiselt poolt ma saan aru, et Jüri Ratas on otsinud ka nagu kindlasti nende erinevate institutsioonidega. Et noh, mis nagu lahendus, siis võiks ju olla või kuidas süsteem peaks siis olema nii, et see oleks kuidagi puhtam või, või vähem rikkumisaldis, aga aga ikkagi, ma tuleks selle juurde, et praegusel juhul tema ise usaldas erakonnas teatud positsioonidel inimesed, kes tegid mingeid asju. Ja hakata nüüd seda remontima sellega, et kogu erakondade rahastamise süsteemi ümber teha. No ma ei tea, kas see on päris õige tee, et mul näib see pigem ikkagi natuke probleemist ümber või üle vaatamisena. Et ma kaudselt tegelikult ma arvan, ma olen Jüri Ratasega nõus, et ma ei ole nõus konkreetselt selle, et aga, aga ma arvan, et Jüri ratas ei julge välja öelda seda, mida tegelikult peaks välja ütlema. Mis on siis see, et niipeaministri kui ministrite kui ka riigikogulaste palgad on liiga madalad, et need peaks olema märgatavalt tegelikult kõrgemad ja ka see nii-öelda erakondade rahastus peaks olema tõenäoliselt suurem nagu riiklikud. Aga noh, poliitik ei saa seda mitte iialgi põhimõtteliselt välja öelda, et pange mulle palka juurde, aga tegelikult peaks keegi võtma oma julguse kokku ja selles grupis selle tegelikult välja ütlema. Aga mis me siis nagu tulemuseks saame, kui, kui erakondade rahastamine on riigi poolt suuremat, kas erakonnad on mingid riiklikud institutsioonid ju, et ei ole, et kui seal on suuremates erakondades kümneid tuhandeid liikmeid et nendega kogu mõte on see, et nad tulevad noh, algselt kokku, eks ole, õhinapõhiselt, et tahame, meil on mingisugune mingisugused ideed, mida me toetame, võib-olla isegi mingid vaated sarnased, mida me mida me tahame edendada ja siis koos teha nagu Eesti elu paremaks. Et nüüd mis, mis me siis tahaksime erakondadest teha, et riiklikult rahastatud sellised riiklikud institutsioonid, kes siis kes siis saavad riigilt raha ei olnud nagu professionaalset maailmavaateedendajad. No tegelikult seal tekib tegelikult ka demokraatia probleem, sest põhimõtteliselt saju Tsementeerid või sulged selle süsteemi ehk siis põhimõtteliselt erakondi saaks küll vähemaks jääda, aga ega väga palju uutel tulijatel loota, sest ei ole, sest kui sa ei saa parlamendivälise erakonnana endale asuda kaasama eraraha ehk siis sai leiaks sponsoreid, siis noh, mismoodi, mismoodi sa sinna riigikokku siis saad või isegi kui sa sinna saad mõne mandaadi, siis lõppkokkuvõttes Ühes Eesti poliitiline süsteem suudab selle mõne mandaadiga erakonna seal parlamendis tümaks teha, et põhimõtteliselt nende ideed ei lähe kuhugi, värskus kaob ära ja järgmisel korral põhimõtteliselt valimiskünnist üle ei ole enam mingisugust lootust saada. Tegelikult ma ei rääkinud sellest, et ära ära kaotada, seda seda ei peaks tegema, see on see osa, mis mõtlesime, Ratase osas ei ole nõus, et aga ma arvan, erakondade raha nagu võiks olla rohkem käes, minu pärast võivad ka ettevõtted tegelikult toetada ja me vaidlesime siin järgmised kaks tundi vabalt niimoodi sellel teemal väga kirglikult, aga kuuljad seda ei viitsiks teha, aga noh, et et aga seda debatti nagu võiks tegelikult nagu pidada. Mina mina võiks hea meelega hakata Martiniga koha, vaidleme selle osas, et kui tema ütleb, et erakondade peaksime raha rohkem, siis minu arust on probleem just selles, et erakondadel on vaja liiga palju raha. Et see raha, ma olen Kaarel Tarandist seda mõtet esindanud ja öelnud, et, et need, see rahavajadus on liiga suur ja mulle tundub, et on sellega nõus, et, et see valimiste eelne sihuke võistlev rahavajadus on, on lihtsalt liiga suur ja näib, et mõned inimesed sellele pingele ei pea vastu, hakatakse otsima mingisuguseid teisi teid, kus seda raha lihtsamalt ja suuremates hulkades kiiremini juurde saada. Probleem on pigem selles, et see raha selleks on meil ka alati ära ja nad jäävad Velga võlgu. Sest küsimus on ju selles, et, et kus see kulu tekib, need on siis valimised ja kui põhimõtteliselt, et lugeda aga neid erinevaid Keskerakonna kohtumaterjale, siis seal on ju reeglina ikka ilmnenud see, et need rumalad otsused ja valed valikud ja kuritegelikule teele minek on toimunud siis seal kusagil valimiseelsel perioodil, kui nähakse, et konkurendid, et noh, ennekõike Reformierakond on siis tõstnud valiga välikampaaniat või, või telereklaame tellitud juurde, et noh, sa pead selle sammuga kaasa minema ja loomulikult siis need meeldivad koostööpartnerid kusagilt reklaamibüroost tulevad vastu, nad on valmis neid kulusid kinni maksma ja pärast siis näiteks ka väikese protsendiga selle sisse kasseerima ja, ja lõppkokkuvõttes ongi usalduslik koostöö ja see toimib Mõtlema, mis saab siis, kui ütleme, on täpselt teada nagu euro pealt, kui palju iga erakond raha saada, rohkemat kuskilt juurde saada ei tohi, et kas, kas me arvame, et see nagu grammigi nagu kulutamata see kulutatakse kõik ära ja need nii-öelda noh, põhilised kuluartiklid ongi need reklaamid nende teenustepakkujad siis teavad ka täpselt, kui palju on erakondadel kulutada. Ja eks need lepingud ja küsitavad summad saavad siis olema täpselt sellised, et eurosendi pealt see raha tuleb erakondadel ära kulutada, nii et et selles mõttes, ma arvan, see kuidagi oluliselt parem lahendus ei ole minu jaoks, mulle tundub ikkagi, et seda raha vajadust on kuidagi vaja nagu natuke vähendada. No kui faktidest rääkida, siis jah, riigikogus esindatud viis erakonda pluss parlamendiväline Eesti 200 saavad riigieelarvest kui viis miljonit 413000 eurot ühes aastase kõige rohkem. See käib siis riigikogu viimastel valimistel saadud tulemuse järgi. Kõige rohkem saab Reformierakond ligi 1,8 miljonit eurot aastas, Keskerakond 1,4 miljonit, Eesti konservatiivne rahvaerakond ligi miljon, Isamaa 630000, sotsid ligi 530000 eurot, et riigi toetust, et Martin, kui palju siis oleks piisav? Noh eks me võime seda arutada, aga no mõtlen, ekspeaministri palk vist on mingi 5000 kopikatega, eks ju. Et noh, ma arvan, et Eestis progejad saavad umbes sama palju programmeerijad siis ilusti välja öeldud saavad umbes sama palju palka kui Eesti peaminister. Et sina ütled mulle muidugi, et see on aus, eks ju, et Eesti kõige tähtsam nii-öelda mõnes mõttes inimene saab sama palju palka saavad programmeerijad. Kas Kaja Kallas kuule, töötaks advokaadina näiteks saaks praegu rohkem või vähem palka, et talle tasuks mõelda, et, et see palgaküsimus ei ole nagu niisama küsimus nagu numbris number tõesti, mulle tundub selles mõttes ka nagu suur ja ta ongi nagu ütleme tahes inimene tundub ta nagu veel suurem, kes teenib keskmist või alla keskmise palga. Aga kui me tahame nendel ametikohtadel nagu parimaid inimesi ja loodame, et nad tulevad sinna ainult nagu vaadete pärast, sest nagu lootuseks jääbki. Ja kui me räägime erakondadest ja erakondade rahastamisest, siis Mirko, sa lugesid ette siin neid, neid numbreid ja nende nende puhul üks üks halb asi, mis seda raha vajadust või seda kihku tekitab, ongi see, et see summa on fikseeritud siis neljaks aastaks. Et see summa, mis sa saad eelarvest, sõltub mandaatide arvust. Nüüd, kui sa oled, ütleme, ütleme, su erakonnal on olnud 20 kohta Riigikogus tulevad valimised siis on ju täiesti loogiline, et su minimaalne eesmärk on saada uuesti need 20 kohta, parimal juhul nagu sealt rohkem. Et sellest sõltub see, kui palju erakond saab järgmise nelja aasta jooksul raha ja kujutame ette, kui nüüd istutakse ümber laua, siis pannakse mängu kõik kõik ja veel rohkemgi, et saada vähemalt need 20, et erakonna rahastamine jumala eest ei jääks vähemaks, kui ta praegu on, sest ega ei ole lihtne leida sinna mingit lisa juurde. Iga iga mandaat on selles mõttes erakonnale ka rahaliselt väga oluline, nii et et praeguse süsteem selles mõttes on tõepoolest selline, mis nagu soodustab seda raha vajadust või selle raha otsimist igalt poolt, kust vähegi võimalik ja, ja need, need ahvatlused on nagu väga suured. Mis on muidugi väga suur probleem, on see, et kui spordis olümpiamängudel keegi dopinguga vahele jääb, võetakse olümpiamängude medal ära. Aga selle erakondade rahastamise puhul ja siis ebaseadusliku raha kasutamise puhul paraku nii, kui riigikogu valimistulemused on välja kuulutatud, siis seda raha enam ümber jaotada vaata et isegi kui tuvastatakse, et noh, kõige suurem karistus siis on see, et lihtsalt see on tuvastatud rahasumma tuleb tagastada selle ebaseadusliku annetuse tegijale ja kui tegijat pole võimalik tuvastada, siis kantakse see riigituludesse ja me oleme korduvalt näinud, kuidas see on nagu tegelikult olnud probleemiks. Aga jah, et pigem seal, see probleem on tõesti selles, et kui vaid riigieelarvest on võimalik erakondi rahastada, ma ei tea, võib-olla siis ikkagi liikmemaksud ka, et aga kui vaadata seda, milline panus erakondade rahaasjades on erakonna liikmemaksudel, siis noh tõenäoliselt rikkaks ja õnnelikuks ka liikmemaksude tõstmine erakondi ideeks. Ma ütleksin lihtsalt kiirelt vahel, et Jüri Ratas, need, nagu me nägime, saigi seda, mida ta soovis. Me rääkisime erakondade rahastamisest, mitte sellest, et tema erakonnal on probleem selle rahastamisega. Aga siinkohal muidugi tahaks kiita ka ametis olevat peaministrit, Reformierakonna esimeest Kaja Kallast, kes kohe sisuliselt esimesel hetkel ütlesite sellisel kujul. Jüri Ratase ideed ei toeta. Nii räägime valitsuse 100-st päevast ka noh nagu näete, siis peaaegu lõviosa saatest kulunud, aga sisu juurde jõuame nüüd alles nüüd, et et nii nagu mõne nädala eest uut koalitsioonilepet rääkides oli juttu, siis tuleks selle valitsuse tegelike kavatsuste selgumiseni ära oodata valitsuse tegevuskava. Sellele eelnes siis sel nädalal valitsuse esimese 100 päeva tegevuskava. Urmas, kas sina said nüüd aru, et mille poolest see valitsus erineb eelmisest valitsusest? Noh, eks seal mõningaid selliseid erinevusi rõhuasetuse muutusi on, aga noh, mitte just oluliselt, et ütleme, see, mis, mis selle 100 päeva nagu programmi mõte on, eks see on ikkagi näidata seda initsiatiivi või et millega me kohe nagu hakkame tegelema, aga kui seda dokumenti vaadata, siis seal on ikkagi analüüsid, ettepanekuid, ülevaated, et jaa, ega ju tuleb tõele au anda, et ega selle 100 päevaga ju muud ei jõuagi. Kui, kui teha analüüsid, ettepanekute ülevaated, et need, mis saab huvitav olema, on see, et millised, millised analüüsid, ettepanekud ja ülevaated näitavad. Et neid ideid saab ka nagu päriselt teha. Et noh, seda me ju nüüd niipea ei näeks, et et see on nagu see kõige huvitavam, et kas mõni nagu asi, mida on sinna kirjutatud, on ka selline mille kohta näiteks mõni analüüs näitab, et seda ei olegi mõtet teha või et seda ei saa teha. Et see on nagu palju põnevamat. Et see, mis seal kirjas, on suures suures osas ikkagi nagu noh, võib-olla niisugune lühendatud versioon sellest koalitsioonileppest natukene on ta konkreetsem selle koha pealt, et siin on pandud analüüsidele ka nagu tähtajad, milleks, milleks nad peavad valmis olema ja kes need peab tegema. Aga nagu suures plaanis on, on see ikkagi nagu seesama, mis, mis koalitsioonileppe, nii et, et vaevalt ütled nüüd muidugi ka valitsused nagu tegevuskava, mis peaks tulema vist järgmine nädal. Et seegi oluliselt teistmoodi saab olema, et nii nagu lubatud oli. Et sellise üsna ülevaatlikud vähe detailse nagu programmiga minnakse, nii, nii on ka tehtud. Ma saan aru, et siis põhimõtteliselt hea on see, kui nii-öelda see järjepidevus jätkub, sest kui ma eile saateks ette valmistasin, ma suhtlesin ka mõne kantsleriga, küsisin, uurisin, et kuidas sellise programmi ettevalmistamine siis mõne ministeeriumi tasandil käis ja ma sain aru, et põhimõtteliselt kõik, mis oli plaanitud selle aasta esimesse poolaastasse. See sai natukene kiirenduse peale, mõne asja puhul võeti ambitsiooni väiksemaks ja põhimõtteliselt pandi kuupäev juurde ja tehtud see saabki. Aga ma mõtlen, et kas see võib olla nagu kasulik või mõne asja puhul võib tulla ka kahjuks, et ka see noh, tõenäoliselt saabki hinnata, kui tibud on koorunud ja näeb mis nägu nad on. Ja me oleme selles mõttes huvitavas olukorras, pool valitsust on ju sama, mis oli eelmine, et et me oleme sellise, et need kaks erakonda peavad neid asju omavahel lahendama olukorrast, kus üks osapool tahab näidata, mismoodi eelmine valitsus, Nende juhitud valitsus, Keskerakonna valitsus tegi asju hästi ja nii tuleb edasi minna. Ja teine osapool praegusest valitsusest tahaks näidata, mis asju tuleks nagu teha teistmoodi ja mida võib-olla ei tehtud nii hästi, et et me oleme ka mõnedes teemades näinud juba, kuidas, kuidas erakonnad erinevad näiteks, mis puudutab seda nii-öelda riigieelarve seisu, kuidas, kuidas Reformierakond rõhutab, et seisan ikka nigel ja Keskerakond, kes juhtis eelmist valitsust räägib, et oi, et ta nüüd nii halb ikka ei ole ka, et et sellised, sellised nad, seda ju paiku loksutavadki, et selles mõttes ongi kindlasti seal mõningaid selliseid väikseid muudatusi mingite asjadega võib-olla jah, nagu kiirendatakse ja mingid mingid asjad, võib-olla prioriteedid natukene nihkuvad, aga aga see ei saa olla kuigi suurel määral, sest nagu ma ütlesin, pool valitsust on eelmisest, kes tahab oma oma head hoida. Kuule ehk siis näod on teised, suhtekorraldus on teine, aga sisu paljudes asjades on sama, et ma saan aru, et kaks kolmandikku põhimõtteliselt sellest tegevuskavast ikkagi oleks ellu viidud ka ilma valitsuse vahetuseta. Nüüd on küsimus, kuidas muidugi? No seal on 55 eesmärk, umbes oli seal vist 100 päeva plaansanud üheksa nendest on juba ammu täitunud, et need olid ülevaateandmised, et noh, ma arvan, et ülevaated on antud, et noh, siis veerand on juba tehtud, võiks nagu öelda nendest 100-st nagu et ülevaated on saadud, et ükski valitsus ei ole kunagi saanud paremaid ülevaateid, kui see valitsus võiks niisugune Alvar Tiisler ja Donald Trumpi häälega nagu korraga öelda. Aga mul on üks küsimus, on hoopis Mirko, et sa, sa ütlesid, sa rääkisid mingite kantslerite ka, et kas nemad olid juba eelvaktsineeritud vä? Seda ma ei küsinud, aga kui seal selle 100 päeva tegevuskavast muuseas rääkida, siis noh, seal on näiteks punkt kuus, kolm jätkame aktiivselt diplomaatilist tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena. Võtame Arktika nõukogu vaatlejaliikmeks saamise nimel ma just seda Arktika nõukogu poolt uurisin ka, et, et mis seal siis nagu sisuliselt tähendab, et seal on võetud siis eesmärgiks, et toimub üks hääletus ja ma saan aru, et see hääletus toimuks ka ilma igasuguse eestipoolse tegevuseta, et aga milline on tulemus, noh, see saab olema põnev, et aga igal juhul tuleb tööd teha. Nii, aga siis üks pool muidugi see haakuks kõikide nende eelmiste teemadega, mida me siin saate esimeses pooles rääkisime, oli mulle meenub, et kui president Kersti Kaljulaid seda ametit, et valitsus ametisse nimetas päikesetõusul, siis ta tegelikult ka palus, et esimese asjana võetakse ette erakondade rahaasjad. Ja kui vaadata 100 päeva tegevuskavasse, on siis see, mis kõige esimesena ära tehakse, ma saan aru, seal erakondade rahaasju ette ei ole võetud tõsi, kuidagi eraalgatuslikult Jüri Ratas siis tuli neid asju korda võtma või korda tegema. Et kuidas nüüd sellesse suhtuda, sest tõsi, seal maris Laurile on küll üks tööülesanne pandud, et võtta vastu see huvide konflikti vältimise juhised ministritele, mis on siis valitsusest juba nii-öelda parlamenti saadetud nende nõunikele ja teistele kõrgematele riigiteenistujatele, samamoodi kehtestame ministri nõunik ele huvid deklareerimise kohustuse ja täidame huvide deklareerimise kohustust avalikus sektoris või täiendama siis jah, et, et aga see vist ei kata nüüd nagu seda presidendi ootuse poolt. Mulle tundub ka, et selle kohta tõesti ei ole siin nagu ju sisuliselt mitte midagi. Et võib-olla siin ongi siis lihtsalt otsustatud niimoodi, et keegi praegu antud juhul siis Jüri Ratase isikus hoiab seda teemat nagu üleval pakub ideid, mis sumbuvad ära sellepärast et väga suurt huvi nendega tegeleda ei ole ju kellelegi. Ja keegi ilmselt siis ei taha nendele asjadele nagu kuupäeva külge kirjutada küll siin on leitud terve rida muid asju, millele saab kuupäeva külge kirjutada, milleks, milleks, mis ajaks peab mingi tegevuskava olema, aga aga selle puhul ilmselt mitte, et noh, kui ma peaksin, seda ma siis tõenäoliselt see erakondade rahastamise süsteem jätkub täpselt nii, nagu ta on. Vähemalt veel paar aastat ja küllap sealt edasi ka Ja nii Euroopa rahast ka natukene valitsuse, kas veidi neljapäeval ümber Euroopa Liidu rahaasju selgub, et ka seal väga palju nii-öelda ümber muuta ei saa, uuel koalitsioonile vanal koalitsioonil on järje pidavus siis jutt käib The Uustja taastefondist. Üks on seal siis ligi miljardi euro suurune, välja võeti siis peamiselt need asjad, mille puhul Euroopa Liidust on saabunud ka see teadmine, et neid ei kvalifitseeruks Narva haiglast Viljandimaal ühes psühhiaatriahaiglas käib seal jutt. Aga mis on muidugi üks väga põhimõtteline muudatus on see, et muuhulgas valitsus siis taasta fondist Euroopa nõusolek 31 miljoni euro suurusele Rail Balticu Ülemiste ühisterminali rajamise projektile, et see on nüüd sisuline muudatus, ma saan aru, et ekre rail Balticu Ülemiste terminali tõenäoliselt ei tahtnud Euroopa Liidu rahast ehitada seda aga see valitsus siis on selleks valmis, aga ma ei tea, on teil seal Praha puhul seal mingisuguseid märkusi või kuna summad on suured ja, ja põhimõtteliselt ega seda objektiti jaotamist veel ei ole, siis jätame selle teema mõneks muuks korraks. No nii palju võib öelda, et eks seal on jälle tonnide viisi betooni ja terast, et liipreid ka natuke vahele. Et eks seal paljuski saab olema, selline on tõesti sinna projekti kirjutamise nagu meistriklass ka, et et mis asjad on võimalik ära siduda nende seatud eesmärkidega, mis ei ole ju veel nagu kuigi kitsad. Et kuidas, kuidas, mis nagu meile olulisi asju saab panna sinna nii-öelda kirjutada projekti tingimustel nagu või selle rahastuse tingimustele vastavaks, et et seda kindlasti seal nagu üritatakse. Noh, huvitav on see Tallinna haigla küsimus muidugi. Et mulle tundub, et see, seal on üks erakond valitsusest, Keskerakond, siis väga seda pooldab. Teine erakond küll sisuliselt saab aru selle vajadusest, aga vist on skeptilisem selle osas, kas seal nagu teostatav ja kas sinna on mõtet selliseid summasid nagu kinni panna, aga tõesti nagu kuna neid Euroopas pole otsustatud veel kuigi täpselt neid asju, siis ei saa hetkel ka nagu need projekte väga täpselt kirjutada, nii et sellepärast on niisugune üldsõnaline on ja ja noh, tõesti ainus, mis silma jääb, on see betoonihunnik lihtsalt paistab Siis valitsuse 100 päeva tööplaanis on ka maris Lauri tegevuste seas vaenukõne kriminaliseerimine, no see on küll seal juriidiliselt loomulikult palju ilusamini kirja pannud pandud, aga jõuame täna põgusalt ka sellest niinimetatud vihakõnest või vaenukõnest rääkida. Definitsioon ütleb siis seda, et vihakõne avalik suuline või kirjalik arvamusavaldus, millega isiku Ühte gruppi ähvardatakse, solvatakse, solvatakse, alandatakse tulenevalt nende rassist, nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest, seksuaalsest orientatsioonist ja nii edasi lähtuda lähtuvalt ja vihakõne võib samas olla adresseeritud kui ka üksnes konkreetse inimese vastu. Kui selle põhjuseks on asjaolu, et ta kuulub teatud isikute grupi, ma saan aru, et see on nüüd siis see teema, millest, et. Avalikkus hakkab üha rohkem ja rohkem rääkima, et teie oskate kuidagi sellesse teemasse suhtuda. No mina ütleks, et täiesti arusaamatu ja ebavajalik seadus, et olen ka neid maris Lauri ja Kaja Kallase nagu jutte lugenud, ega ma aru ei saa, mida nad nagu saavutada soovivad, et siin toodi mingit Donald Trumpi näidet Kaja Kallase poolt, et et põhimõtteliselt seda, et kui mina siin nagu midagi siukest üleskutsuvat pärast ütleks, et siis Nipa-napa kohe vangikongi, et mul tuleb sellega meelde ekse vist Genka küll läbi AA rühma laulusõnade, ära karju mulle kõrva popmuusik, plaanitsen mõrva. Et kui nüüd mõni popmuusika saaks nagu molli lööjalt küsitakse, et miks tegid nii-ütelda kelk Genka laulusin, kuulasin ja siis hakkasin tegutsema siis vist Genka vangikongis ja jutul lõpp selle pärast, et nad siis kuidas sa räägid, et noh, tegin siin ainult kunsti, ega ma midagi väga ei plaaninud, et kui inimene ikka sinu sõnadest nagu ärritus ja hakkas tegutsema, siis vastutad, eks ju. Et tundub, tundub nagu väga-väga imelik koht, kus riik soovib, et kui vähendab või selles mõttes imelik koht, et kui riik soovib kedagi hakata represseerima, siis see ongi nagu selle seaduse oht, et sa leiad selle koha nagu alati üles. No mulle tundub, see asi on muidugi veidi keerulisem, kui Martin esitasid, aga aga tõesti, ka ma lugesin komisjonis peetud arutelusid selle eelmise eelnõuga, mida Kaja Kallas kaitses siis, kui Reformierakond oli veel opositsioonis ja ka riigikogu arutelu, kus kusjuures on huvitav, muide seal esitati talle väga palju küsimusi, aga mitte ühtegi Keskerakonnast. Kes pärast muidugi hääletas selle eelnõu mahahääletamise poolt. Ja kes on, ma saan aru ka praegu skeptilisem selle idee osas, aga temaatiliselt on tõesti ei saa väga lihtsasti aru, et kus see piir jookseb ja seal on palju sellist nagu sisustamata osa, et kus, kuskohast on see piir, millest, mis siis peab nagu tegema selleks, et et selle paragrahvi alla langeda, et mina olen ikkagi olnud senimaani arusaamal, et lõpuks inimene ise ju ikkagi vastutab oma tegude eest, et et kui keegi midagi kuskil räägib ja ma ei tea, soovitab midagi teha, siis see, kui ma seda lõpuks teen, on, on ikkagi nagu minu otsus, mingil määral. Aga Ma saan aru, et siin on ka erandeid tõepoolest, et kui siin nagu ma ei tea, petetakse või siin noh, erinevates valdkondades võiks siukseid näiteid tuua, kus juhitakse nagu valedele valedele radadele, aga, aga noh, sõnavabaduse osas, või kui keegi midagi kõneleb, see on nagu palju keerulisem ja sinna nad teevad siin vahet. Sellised ma ei tea, vihakõneleja nagu vaenamisel, et et kui seda kutsutud, kui kutsutakse üles midagi tegema ühe ühiskonnagrupi vastu, siis on kuidagi teistmoodi, kui, kui lihtsalt kellelegi labane sõimamine. Ja noh, siin ongi see kummaline on, et Kaja Kallas ütleb ka, et kedagi kellegagi keelata, vihaselt rääkida, kõneleda, kedagi kritiseerida, aga mina olen niimoodi aru, et kui minu see vihane kõnelemine, kritiseerimine, kedagi ikkagi nagu aktiveerib ükskõik millisel põhjusel ja see inimene teeb mingi teo, põhimõttelist mind ikkagi võetakse vastutusele. Mis tähendab seda, et mul tegelikult puudub nagu õigus vihaselt rääkida, kritiseerida ei kusjuures vähemalt tekib sinna aga koht, aga kui midagi juhtub, siis sa oled ikkagi vangikongis. Siin ei ole ainult isegi vihas küsimused üks kohtukaasus Austriast. Ma ei tea, kas me ka meie kohtud tulevikus peavad hakkama selliseid kaasusi lahendama kaks naabrit, üks moslem, teine kohaliku rahvamuusika austaja pidasid siis kohtus vaidlust kummal on õigus häilima häirimatult oma hobi või siis usulise rituaaliga tegeleda. Austrias kratsis pidi üks mees trahvi maksma, kuna ta joodeldas ajal, mil ta moslemist naabrit palvetasid ja kohus mõistis 63 aastase Helmut Süüdi religioossete tavade naeruvääristamise. Moslemite perekonna sõnul oli nende naaber jonnakas vana mees, kes nende tavadest lugu ei pidanud ja avalikult neid halvustas. Ja selles kohtukaasuses siis keskne roll oli siis sellele sellele, et see vanahärra võttis muruniiduki ja alati, kui moslemid hakkasid palvetama, siis pani selle käima ja joodeldas ja kohus ütles, et jah, ongi teise osapoole usulisi tavasid alavääristatud ja solvatud. Kes siin saab sealt kokkuvõttes õlut, võib-olla tõesti ta igat brüsseli kesku kummardama? No võib-olla lihtsalt inimesed peaksid üksteisega nagu viisakalt ringi käima, et kui ei ole ju vaja tõmmata murutraktorit käima sel ajal kui täitsa loomulik, sinu jaoks on mingid olulised olulised sündmused. Et. Et Eestis on ju ka praegu mõõk, kui sina mind solvad, mina saan minna sinu vastu kohtusse. Ma ei näe, et riik peaks seda otsustama, et tuleks minna kohtusse, et miks riik peaks tulema nii-öelda minusfääri. Nii ja täna koroonast ei jõudnudki rääkida. On see hea või on, on see halb, eks see jääb iga kuulaja otsustada raadiokuulajad ja juhib ka saate kokkuvõtteks tähelepanu korruptsiooniteema. Siiski oli eelmise valitsuse põhiteema ka Repsi kaasus tuleb sealt ja ei seganud kellelgi ka Isamaal koos töötamast. Selliste tähelepanekutega täna lõpetame Martin smuuti loba. Urmas jaganud Mirko ojakivi olid täna rahva teenrid nädala pärast siin saates juba auku põllu Neeme Korv ja Krister Paris. Olge terved ja kõike head.