Vikerraadio. Tere hommikust, rahvateenrite aeg, stuudios on Huko aaspõllu Eesti rahvusringhäälingust, Urmet Kook samuti rahvusringhäälingust, tere. Tervist. Ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere. Tere. Plaanis on täna rääkida ilmast, eesti vaktsineerimisest, et võib-olla ka koroonaväsimusest, rünnakutest meditsiinitöötajate vastu siis ka uutest ministritest ja sellest, kuidas on valitsus esimese kahe nädala jooksul hakkama saanud ja mida huvitavat tehtud, on? Võib-olla mainima äraga Euroopat sepaliidu kõrge esindaja Josep Morelli tegevuse Moskvas. Ja kui meil jääb aega, siis ka äkki natuke Tallinna veest. Aga alustame siis ilmast. Urmet tulid taksoga saatesse ei tulnud, taksoga tulin jala Tallinna kesklinna piires, olen alati eelistanud jala kõndimist. Et oma on üsnagi head ülevaadet selline, milline olukord on Tallinnas jalakäija perspektiivist, aga kuna ma viin oma last jalgpallitrenni, mis on natukene eemal, siis sõidan autoga pikemaid vahemaid linna teel. Et kui su küsimus oli nagu ajendatud sellest, et mis ma arvan sellest, kuidas Tallinna linn on lumekoristusega hakkama saanud, siis, siis noh, nagu suurematel teedel on ta suhteliselt hästi hakkama saanud, tuleb tunnistada. Aga väiksemad teed kas või siinsamas, kui me võtame siinsamas raadiomaja ja uudistemaja naabruses, noh ma ei tea, millal viimati tina tänaval sahk käis, et et ja et need tänavad on ikka küll väga-väga keerulises seisus, nii et et kuna külma nüüd paistab tulevat ikkagi kogu veebruar Ri-Q ja enne märtsi keskpaika siin plusskraade ei tule, siis, siis ainuüksi sellest, et lükata lahti sahk lükkab seda teed lahti. Enam ei piisa, et, et nüüd oleks küll tagumine aeg, et hakata hakata ka lund välja viimasesse lumienam lihtsalt enam ära ei mahu. Sulev, sina liigud ka tihti jala, ma saan aru, et ja mina olen kõva jalakäija, oman ka autot, aga mul ei ole isegi kedagi jalgpallitrenni. Võid ise käia ja seda, aga ma olen ikka näinud, et päeva ajal siin mingid kopad sõidavad ringi ja tõstetakse lund autode peale, autod viivad kuhugi sadama lähedale. Suuri lumekuhjasid, et olen sellistega just näinud. Tõsi, autoga olen sõitnud, no näiteks suusatama ykskord suusatamas sõites hommikul nägime vaatepilti, kus üks mees kihveldes sellise suure vaalu risti keset sõiduteed. Mõtlesin, miks ta seda teeb, aga siis ma sain aru, et aga keegi oli vaalu lükanud täpselt tema kõnnitee peal, et mis teha, inimesed käituvad, võitlus käidud, inimestel on kohustus kõnniteed puhastada, siis kõnniteelt lükatakse lumi sõiduteele, siis sõiduteelt tuleb suur sahke sisse, lükkab tagasi kõnniteel, et niisugune pidev võitlus käib, aga selle lahendus ongi see, et sa lumi tuleb ära viia ja lumi tuleb ära viia või noh, rikkamad riigid näiteks Soomes sel kütavad Helsingis Helsingi kesklinnas Jahan köetavad kõnniteedel. Oli ka üks väga jabur Masing, ma mäletan, mis oligi lume sulati sõi umbes 200 liitrit diisel diislikütust tunnis ja ja muudkui aga sulatas lund, et ei ole ka võib-olla kõige mõistlikum lahendustest. Nojah, ega me ju ei saa kogu linn ära sulatada, aga probleem on tõsiselt olemas selles mõttes, et noh Kinnistu omanikele öeldakse, et te peate selle külgneva kõnnitee puhtaks rookima, eks, ja kui sa oled tööinimene, siis kuna sa seda teed, kas sa teed seda siis hommikul enne seda, kui sa tööle lähed, või õhtul, kui sa töölt tuled, et maksad kellelegi, võimaldas kellelegi, et praegu tegelikult olukorras, kus on ju palju töötuid võiks olla nagu väike teenimisvõimalus, umbes samamoodi nagu suvel, et mingid poisid ajavad seal muru ära, et samamoodi sa saaksid tegelikult visata lund. Aga teie vaatasite seda kanal2, klippi sellest, kuidas üks vanainimene ei saanud silmaarsti juurde ja kuidas Tallinna abilinnapea, kes peaks hoolitsema selle eest, et Tallinna teed ja tänavad on läbitavad, ütles selle peale, et aga sõtkuda parem taksoga. Mina ei vaadanud. Ma lugesin sellest juhtumist selles mõttes, et seda kajastati igal pool ja ja mulle meenutas kõvasti selliste Maria netile omistatud ütelus tegelikult omistatud ekslikult jah, et kui leiba ei jätku, siis las söövad kooki, eks ju. Et tegelikult tema ei öelnud seda ja ma saan aru, et pärast siis ka Kalle Klandorfi üritas väita, et tegelikult ta seda ei öelnud, et ta mõtles midagi muud. Aga aga kindlasti jah, me võime öelda, et taksoga sõita ongi parem, eks ju, ja ongi mugavam. Aga no see ei lähe ju reaalse eluga. Just ja ega, ega. Vaadates neid suuri valle, mis on igale poole tekkinud, et ega, ega see takso võib-olla ka päris igale poole niimoodi ligi ka ei saa, et kõik need probleemidest taksolahendust, rääkimata sellest, et et, et kui abilinnapea vaatesteid taksoga sõitvale soodus, siis eaka pensionäri vaata siis ta päris nii ei pruugi olla, aga aga noh, mis selle nagu, kui me võtame nagu poliitilise poole pealt seda asja, et et kindlasti oli see erakordselt rumal väljaütlemine selles mõttes, et Keskerakonnal on alati olnud Eestis ju pensionäride ja eakamate inimeste eestkõneleja. Kui vaatame erakondade toetusi, siis Keskerakonna toetus on just väga kõrge vanemate inimeste seas. Nii et iseenesest oleks tahtnud olla tol hetkel kärbes seina peal, kui, kui Mihhail, Kõlvart ja, ja ei Kalle Klandorf omavahel siis arutasid seda, kas Klandorfi sõnavõtt oli, oli õnnestunud või mitte, sest sellest meediasse jõudis ju? Jõudis ju Kõlvarti seisukoht, et, et juriidiliselt võis ju Klandorfi väljaütlemine õige olla, aga, aga, aga see mõjus väga halvasti, niiet. La sängi jokk mõiste, juriidiliselt on kõik korras ja moka mõistet moraalselt on kõik korras, need on väga erinevad asjad siiski, eksju. Aga noh, ma arvan, et see mõttevahetusele, linnapea abilinnapäeval linnamäe poolt üsna reljeefne Kindlasti Klandorf praeguseks soovib, et ta oleks jätnud selle asja välja ütlemata, aga no eks eks minnakse edasi, aga kõige parem asi sellest edasi minna on see, et teid ja tänavaid tehakse. Nüüd hakatakse lund rohkem ära vedama, et vaadake, see on see, on see lahendus, et see probleem on tegelikult ikkagi nagu selles kohas, et kui me oleme kunagi loonud sellise regulatsiooni, kus kinnistuga piirnevaid kõnniteid tuleb korras hoida nende kinnistuomanikel siis tegelikult võis olla kunagi, ütleme aastal 1990, ma ei tea, üks või kaks või kolm või viis või seitse täiesti adekvaatne lahendus pärast, et toona oli sul kõige efektiivsem viis kõnnitee puhtaks saamiseks ikkagi mees labidaga. Ja kui see mees labidaga, kus iganes ta parasjagu toimis, et, et seal ei olnud lihtsalt vahet. Tänapäeval meil on ju selge, et meil on oluliselt efektiivsemaid aparaat selleks, et kõnniteid puhtana hoida. Meil on mingisugused väiketraktorid, mis suudavad ikkagi väga kiiresti väga suures mahus asju korras hoida. Ma tooksin võrdluseks näiteks Tallinna pargid, kus on väga normaalselt kõnniteed puhtaks lükatud, eks ole, kui võrrelda neid nende kõnniteedega, et tegelikult kahtlustan, et kõige mõistlikum lahendus oleks anda riiklikul tasandil omavalitsusele õigus otsustada, kas omavalitsus soovib lasta kinnistuga külgnevaid kõnniteid puhtana hoida kinnistute omanikel või võtab selle asja enda kanda. Ja vastuseks saab näiteks tõsta mingisugust maamaksu või kehtestada mingisugust kohalikku sellist ei tasu selle eest. Ja, ja see, see võiks selle asja nagu justkui ära lahendada. Taju pealegi peab arvestama, et ega seda lumeuputus nagu pidevalt ka ei ole, et siin eelmisel nädalal oli või selle nädala alguses selline erakordne juhus, kus tekkis niinimetatud järveefekt, et et siis merevee ja, ja õhutemperatuurid olid väga erinevad ja siis õhk imes sealt mereveest niiskust juurde sisse 100. meil siinkandis nagu paksema lume all, aga seda juhtiv kogu aeg. Seda lumeuputust on tegelikult suhteliselt harva. Ma olen sellega nõus, et seda Narva ja, ja ma olen nõus ka seda, et me peame klimaatilistes põhjustel ikkagi natuke aktsepteerima seda, et mingitel hetkedel aastas on meie tänavad halvemini läbitavad kui tavapärasel hetkel. Aga siiski ma arvan, et efektiivsem oleksid kõnniteid puhtana hoida, neid. Ma olen sinuga nõus, ma tahan öelda lihtsalt, et kuna see juhtub nii, arvas, siis ei saa see tasu olla ka meeletult suur. Loomulikult loomulikult, eks ole, et ta ei ole kindlasti. Kui sa räägid siin kogu aeg kõnniteedest, et, et öeldakse, et vähemalt siin kesklinna piirkonnas kõnniteed oleksid just nüüd need tohutud probleemid, et, et pigem on, pigem on see, et, et sinna kõnnitee ja autode vahele on tekkinud meeletult nagu lumevallid, et et see on probleem, et või paar päeva tagasi oli hobujaama peatus, mis on nagu keskne Tallinna üks selline ühistranspordi liiklussõlme, kus, kus erinevates suundades trammid saavad kokku ja seal oli kahe trammide vahel meetrine nagu lumepall on ju. Et inimesed, paljud inimesed tulevad ju ikkagi ju vahetavad ka sealt neid trumme, et kui nad tulevad näiteks ühe trammiga kuskilt suunasse, tahavad näiteks sõita teised. Et et kui siukseid selliseid kohti ei suuda nagu lahti hoida, et see nagu probleem, et, et ma, ma ei ütleks, et kõnniteed on nüüd ülimalt halvasti eraomanike poolt nagu lahti lükatud ei ole. Ma ei ütleks nii. Ja mina olen sinuga nõus nende vallide osas, et samamoodi ma mõtlesin Vanainimestele, kes peavad sealt üle ukerdavad lapsed või lapsed veelgi raskem on jällegi nendel, kes on lastega lastevankritega. Sa pead selle sealt kuidagi üle saama, see on tõsine, nagu. Pingutest just ja teine koht, mis on samamoodi, on väga halvasti hooldatud, on just see koht, kus hakkad minema, on näiteks üle üle ülekäigurajaga tahab üle tee minna siis see koht, kus ootad, et hakata minema see tavaliselt noh, lükatud siukest suurt lumemudru täis ja need on nagu hästi on läinud ka täpselt samamoodi nagu Sulev ütled, et kus on lastevankritega emad tõsistes raskustes neist üle saanud ja jälle on sellel lahenduseks see, et, et üks ja sama ettevõtmine lükkab kogu platsi puhtaks, mitte ei ole seal kuskil erisused sees, et kes tegeleb kõnniteega, see ei tegele sõiduteega, kes tegeleb sõidudega, sõidukile kõnniteega, et need asjad sealt ju automaatselt tekivad. Tegelikult. Aga. Läheme siis kommunaalteemadel üle üleriigiliste teemadeni ja räägime siis pisut ka vaktsineerimisest, et noh, mingisuguste kvalik kvalitatiivset hüpet ei ole sündinud, et me oleme jõudnud meditsiinitöötajatega sinnamaani, kus kõik meditsiinitöötajad on saanud vaktsineeritud, kes on seda vaktsineerimist tahtnud üllatuslikult võib-olla ka vähem üllatuslikult tuleb välja, et suur osa meditsiinitöötajatest ikkagi ei ole lasknud ennast vaktsineerida. Kui vaadata näiteks Ida-Virumaad, siis seal on ligi 60 protsenti meditsiinitöötajatest, kes ei ole soovinud vaktsineerida ka Tallinnas on haiglaid, kus ligi pooled meditsiinitöötajad ei ole soovinud ennast vaktsineerida lasta, noh, okei, ma saan aru, et seal on suuresti ka erisused sees, et näiteks arstid on väga palju oluliselt palju rohkem lasevad ennast vaktsineerida, siis seal on loomulikult ka olukord, kus meditsiinitöötajad on juba haiguse läbi põdenud ja neil on juba sellest teatav immuunsus haiguse suhtes aga aga reeglina vene keelsemalt reeglina sellist odavama otsa meditsiinitööd tegevad inimesed ei soovi ennast vaktsineerida ja eriti ei soovi ennast vaktsineerida moodsa emmerrennaa vaktsiiniga. Miks te arvate, et nii on? Oh, need põhjusi on erinevaid, on ja et siin küll ma ei mäleta, keegi ütles, et ei maksa alati näha idanaabriga, sest kätte, aga midagi pole teha, et et kui me vaatame, mida, mida haiglajuhid ise on öelnud nad öelnud seda, et et haiglates on vaktsineerimise vastu Tartu või kes ei ole soovinud seda mingil muul põhjusel teha valdavalt nooremad vene rahvusest ja mittearstidena vaid, vaid õdede või või veel hullem, töötavad inimesed Tuues omavahel, mis on nagu toodud välja põhjustena, kasvõi see, et nad kardavad, et nendel ei õnnestu enam lapsi saada, kui nad sellega vaktsineerivad või mis iganes muutub selline valeinformatsioon näiteks leviku vaatama, et kuidas on Venemaa meedias mida ka meie, mu vene rahvusest inimesed ikkagi väga palju jälgivad seda vaktsineerimiskajastatud siis ikkagi põhiline sõnum on ikkagi seal see, et et et noh, nagu seda näiteks seda mis on ja siis ka Ameerika suure osalusega ravim ravimitootja, et, et nende vaktsiin ei saa usaldada ja seal ongi need probleemid. Et, et sealt sealt ikkagi tulevad need, need hoiakud ja põhjused. Teine põhjus on see, et osad arstid ütlevad, et nad siiski tahaksid võib-olla natuke aega vaadata, et kuidas vaktsiin inimeste peal sisuliselt töötab, et et kas sellega ilmne, kui, kui tõhus on, kas sellega ilmnevad mingid kõrvalmõjud hiljem pikema aja jooksul nõnda edasi. Aga, aga jah, et, et mulle tundub, et see, see vaktsineerimise, need, need, kes ei soovi seda teha, et see on ikkagi seotud Eestis mitte ainult, aga osaliselt ka sellega, et elatakse ühes teises inforuumis. Noh, mina olen selline vaktsineerimise pooldaja, ma olen igal aastal käinud gripisüsti saamas ja mina siin mina ütlesin kohe Lähen koroonavaktsiiniga võtma, aga näiteks poeg, kes õpib arstiks, teise kursuse tudeng samamoodi nagu nagu surnud, ütlesid, mõtlesid, aga kas ta peaks nagu vaktsineerima või mitte, tahaks näha, et kuidas need, kas tekivad kõrvaltoimed ja ta võiks natukene nagu töötada. Aga temaga juhtus see asi, et oleks ise siis koroonapalatisse hooldajaks tööle ja muidugi talle tehti need suitsud ära, et esimene suts oli jälle mitte midagi olnud, teise teise puhul ütles, et näed, et tugev peavalu, selline rõve tunne. Et täpselt nagu oleks palavik olnud, aga, aga ei olnud, palavik, krõbistasid paratsete, järgmine päev oli täiesti liks korras ja ei ole tal mingeid rohkem kõrvalmõjusid olnud, et nad osadele inimestele natukene neid on, siis jälle ei ole. Ja nii see elu käib, et nad, ma saan aru, et mõnel tekivad, mõnel ei teki ja midagi hullu ei ole küll. Kui me räägime nagu arvudest, siis ravimiamet igal esmaspäeval avaldab ülevaate, millised on olnud siis need kõrvalmõjud ja millised on ja sealt statistikast tuleb ikkagi välja väga selgelt, et need kõrama lihtsalt küll on, aga need on ikkagi väga valdavalt olnud nagu hästi kergelt sellised kas on olnud korraks väike palavik või, või, või mingi punetus või valulik tunne või mingid sellised asjad. Ja siis tõesti väga üksikuid juhtumeid, kus on olnud natukene tõsisemad kus on vaja ka olnud nagu haiglaravil inimene jätab näiteks päevaks, aga et põhimõtteliselt kõik need inimesed on tänaseks täielikult tervenenud, kellel on olnud kõnetad raskemad kõrval. Omaette küsimus on jällegi, kuidas vaktsiin toimib või ei toimi, et lasin kolm päeva tagasi ilmunud loost ilmus Pärnu Postimehes, lugesin seal Pärnus on üks suur kolle, keset linna on fööniksi nimeline hooldekodu. Et seal oli 98 protsenti oli nõustunud kaitse süstimistele ja kõik need kliendid olid ka esimese vaktsiinidoosi kätte saanud, osad olid seal isegi teise. Aga noh, siiski nad jäid haigeks või vähemalt. Ma ei tea, kas nad jäid haiglasse, nad ütleme siis nende juurest leiti viirust, et nad on nakatunud, eks me ei tea, kas nad haigeks jäävad. Selle viiruse vabandas selle vaktsiini mõte on ju inimest ära hoida haigestumisest raskest haigestumise raskest haigestumisest, et nad ei saa öelda veel seda, et kui sinu juurest leitakse siis seda viirust, et sa selle sellepärast kohe haid. Millised on uuringud näidanud, et üks vaktsiini Sist aitab raskeid tagajärgi ära hoida? Aga eks ma saan selliste Venemaa propagandast aru, mis puudutab just seda, ma tean, et Sainte näiteks Faizeri tüüpi emern vaktsiine et Venemaa ise ei ole ostnud neid, Venemaa on panustanud kõik omasele sputnik vaktsiinile ja selleks, et tekitada ühiskonnas aru saama, et ei ole mõtet ka oodata või nõuda seda mingit teksti gripivaktsiini või mingisuguseid suuremaid partiisid, siis räägitakse sellest Faizeri vaktsiinist, kui ma tea katse vaktsiinist või ahvide vaktsiinist, et sellest hoolimata muidugi Narvas Eesti Eesti konsul või Venemaa konsul Narvas eksale lasinast Faizeriga vaktsineerida, aga, aga ma saan sellest, mida oleks Eesti võinud rohkem ära kasutada, seda võimalust. Teine see oli niikuinii Eesti Energiasugune julgeoleku asutuste töövõit, aga küsimus on ju selles, et kõik vaktsiini sobiv vanemaealistele inimestele, nende nendele, kes on varasemalt, see ei ole päris tõsi, eks ole. Räägisin sellest AstraZeneca vaktsiini selleks et see AstraZeneca vaktsiini küsimus, millel ka Eesti otsustas nüüd sel nädalal, et hakkame sellega vaktsineerima kuni 70 aastased ehk siis 69. Et tegelikult ei ole küsimus selles, et ta ei töötaks seitsmekümneste ja vanemate peal või et tal oleksid seal mingisugused rängad kõrvalmõjud, vaid pigem on see küsimused, seda ei ole piisavalt uuritud, et neid AstraZeneca vaktsiini katsetati või kasutati vanemate inimeste peale alles selle testimise kolmandas faasis, mistõttu tegelikult ei ole piisavalt informatsiooni, et pigem on tõenäosus, et see töötab suurepäraselt, aga aga lihtsalt, et meil ei ole selle kohta informatsiooni. Britid kasutavad seda ka vanemate inimeste jaoks kui 70 aastat ja ei ole olnud mingit nagu teateid, et see oleks kuidagi mingeid tagasilööke toonud, et jahete siin oluline ühtegi sõnumit rõhutada. Et see AstraZeneca vaktsiini ei ole vanemate inimestele kuidagi ohtlik. Küsimus on see, et kas ta toimib piisavalt ja selle toimimise kohta on vähe uuringuid tehtud, sesse esimene põhiuuringud tehti sellel vist vanusepiir oli vist 55 aastat uuringutes, aga nüüd nad teevad täiendavaid uuringuid ja võib juhtuda täiesti see, et mingi märtsi lõpuks tulevad need täiendavad uuringud välja ja selgub, et aga vanema inimestele peale vanemate inimeste peal töötab väga hästi ja, ja see võib kaasa tuua ka selle, et AstraZeneca puhul see praegune, see 70 piir Eestis võetaks üldse maha. Aga mis on selle seitsmekümnese piiri puhul positiivne, eks ole, et et siis on võimalik seda Seneca vaktsiini pakkuda ka nendele inimestele, kes noh, näiteks seda Faizeri vaktsiin ei ole soovinud erinevatel põhjustel näiteks meditsiinitöötajad, kes senini ei ole lasknud ennast vaktsineerida ja liikuda edasi pressigruppidega ja, või eesliini töötajad. Ja minu meelest oli väga positiivne uudis sellest nädalast see, et et haridus, teadusminister Liina Kersna teatas lihtsalt, et vist veebruari keskpaigas Saatributeerid talle muidugi sellised, mida me oleksime niikuinii teinud. Põhimõtteliselt see on ikkagi positiivne, et, et õpetajate ja haridustöötajate, aga mitte ainult õpetajad, vaid ka lasteaiaõpetajad, kutsehariduskoolides töötavad ka ülikoolidega põud. Et nende vaktsineerimisega siis veebruari teises pooles alustatakse, et minu meelest on see väga positiivne loomulikult positiivne ja loomulikult on hea, kui me saame inimesi vaktsineerinud ära, miks sa, mis on nagu loogika seal taga on see, miks on õpetajate vaktsineerimine oluline, et et õpetaja näiteks noh, ütleme nii, et kui õpetaja klassis on klassis, on keegi positiivne ja õpetaja koju on ja siis õpetaja ju ju klass jääb koju. Aga see õpetaja jääb õpetaja kui ka teisi klasse ja seetõttu on see mõju märksa suuremale hulgale selles koolis õpilastele kui ainult see konkreetne klass. Et selles mõttes õpetajate vaktsineerimine on kindlasti väga oluline, nagu on ka poemüüjate vaktsineerimine oluline, nagu on ka ükskõik kelle vaktsineerimine oluline, kes kohtub palju oma töös teiste inimestega, et see on absoluutselt transport. See pudelikael istub meil selles kohas, et meil ei ole piisavalt, et meil on veebruaris ette nähtud kuni 90 või 100000 doosi Eestisse jõudmine erinevatel vaktsiinidel. Millest noh, paljud lähevad ka teiseks nii-öelda süstimiseks, et ja kas nad üldse kõik kohale jõuavad, ei ole ka selge, et see pudelikael istub seal tegelikult või siis ütleme selle kõrvale ka võrdluseks need andnud tänahommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud Eestis 60 35492-le inimesele ja nendest kaks doosi on saanud 17376, et need arvud on ju tegelikult ikkagi suhteliselt väikesed. Ja, ja osaliselt mulle ikkagi tundub, et see vaktsiin, vaktsineerimise vastasus Eestis on võrdlemisi kõrge praeguse seisuga eriti kui vaadata seda meditsiinitöötajate vaktsiinist keeldumist ja protsenti mõnes mõttes ma olen isekalt positiivne selles suhtes, sellepärast et mida rohkem inimesi keeldub vaktsiinist, seda kiiremini see vaktsineerimise järjekord minuni jõuab. Ja ma arvan, et üks, üks võtmekohti saab olema see, et et see, see ilmselt juhtub siin kuskil kevade poole või vahetult enne suve algust, et et kui üldine foon läheb maha nagu eelmisel suvelgi ja, ja riigid hakkavad oma piire üha enam lahti tegema ja kui, kui, siis Öeldakse, et sul näiteks reisimise puhul on näiteks ette näidata see, et sa oled vaktsineeritud, sa ei pea jääma kuskil karantiini või ma mingeid Neid proove andma on ju, et see kindlasti võiks olla selline väga pragmaatiline põhjus, mis annab paljudele, kes on seda vaktsineerimist kas peljanud või edasi lükanud või mingid muud põhjused olnud selle nii-öelda aiandise ära teha. Fundamentaalselt on võimalik ka Eestis kehtestada, eks ole, kahetasandiline nii-öelda ühiskond, et mingisugused asjad, mis on justkui lubatud nendele, kes on saanud vaktsiini ja siis mingisugused asjad, mis ei ole lubatud nendele, kes nagu niisugune ohtlik, see on väga ohtlik tee, ma isiklikult seda üldse ei toeta. Ma arvan, et kahe kahe õigusliku ühiskonna loomine, see loob, palun väga. Sellise halva pretsedendi hakkab inimestele tekitavama stiimulit tegemaks asju, mida tegelikult ei taha ühiskonnas teha. See on seesama põhjus, mille pärast me ei sundvaktsineeri kedagi ja nii edasi. Kahetasandiline ühiskond ei ole hea mõte. Muidugi ei ole seal Noh, osad inimesed lihtsalt ei talu vaktsiini, me peame sellega arvestama, kui sa juba mingit erandit Eestis tahetakse, alati need erandid tehtaks juurde. Ja see tekitab jällegi omakorda korruptsiooni. Johusena. Ja loomulikult sa hakkad maksma kellelegi, kes annaks sulle tõendi selle kohta, et sa oled vaktsineeritud, seda olemata ja nii edasi, et, et see ei ole üldse hea mõte, aga noh, kui vaadata, kui vaadata seda ühiskonna väsimust, koroonast, siis aga tundub, et see on üsna kõrgeks kasvanud. Meil on kõrgemaid meditsiinitöötajad vaid telefonitsi ähvardatud Facebookis sõimatud kommentaariumites sõimatud. Viimati rünnati meil Ühte tipparsti. Noh, kas, kas sellega peaks kuidagi reageerima ühiskondlikult on? Harold selle selle viimase näite puhul tahaks ikkagi konkreetselt ära ootama selle, et kuhu politsei uurimine lõpuks jõuab välja, et et, et kui see inimene või inimesed, kes sellega seotud olid, kätte saadakse, mis olid nende motiivid. Kas see oli seotud sellega, et Peep Talving on PERHi ülemarst või sellega, et on teadusnõukoja liige või hoopis mingil muul põhjusel, et see oleks väga oluline, nagu teada saada, et et eile oli siis selline selline kummaline juhtum, kus Eesti rahvusringhääling sai teada seda, et et politsei on neljapäeva õhtul kinni pidanud. Koroonapiirangute vastase aktivisti aktivisti Andrei vesterni politseiametnikud ei öelnud tema nime välja, ütles, et ta on 36 aastane mees. Andrei restoranid on 36 aastane, õhtul ta, kui ta oli ka ja vabanenud kella kolmest poole neljast. Et siis ta ka teatas sellest õhtul Facebookis, et jah, see oli tema ja et ta annab tänase päeva laupäevase päeva jooksul siis pressiteate ka selgitusi ealist esmaspäeval pressikonverentsi. Et oli väga nagu segane lugu, et tundus, et, et selle kõige põhjal, et politseile oli, oli, läks, võib-olla Nad olid kuidagi kindlad, et see on tema ja siis ühel hetkel selgus, et ta ikka ei ole, seal on piisavalt tõendeid rullide lahti lasta, nii et et see oli üks väga kummaline seik, et seda, seda olulisem on, et igasuguste ütleme teooriate ühiskonnas maha tõmbamiseks vandenõuteooriate maha tõmbamiseks oleks nagu oluline, et selle teo Tegelikult toimepanijad või toimepanija saadakse, saadakse kätte ja siis siis nagu võtaks kaableid, kõikvõimalikke spekulatsioone sealt maha. No me ju oleme läinud ühte ühte kollases sellises helklas värvis meest, kes kõnnib, ta kõnnib päeva ajal, aga see kuritegu toimus pimedal õhtul. Kellel ei ole pime, tahab juba kuskil kella kuue paiku on juba täitsa võimalik ja mis tähendab, et seal pidi olema mingi ettekavatsetud asi või inimene pidi vähemalt käima seal midagi vaatamas, et noh, see näitab, et see ei ole täiesti juhuslik asi, see pidi ikka väga plaanitud olema. Aga motiiv tõesti on täiesti arusaamatu. No me ei pruugi olla arusaamatu, aga noh, seal on erinevad motiivid, mis jäävad seal olla, me suudame neid kõiki välja mõelda. Aga mis puudutab vesterni, et siis üks mu vanem kolleeg ütles, et nõukogude ajal, et alati kui midagi juhtus, et kõik dissidendid korjate kõik kokku igaks juhuks et nüüd ka, et midagi juhtub kuskil vaktsiini teemal, siis vesterni läheb politseisse, ülekuulamist andma või ülekuulamisele. Aga, aga ma olen nõus, et need on tegelikult halvad märgid ja aga teisest küljest jällegi ma ei ole ka kindel, et me peaksime siin kuidagi nagu üle reageerima ühiskondlikult, sellepärast et igasuguseid lolle ja hullumeelsed on ühiskonnas alati olemas olnud, siis kui sul midagi jälle juhtub või kuskil on mingisugune selline üldine foon väga kõrgeks tõusnud, miks nad siis vahetavad jälle, teevad midagi, aga sellepärast ei ole mõtet, siis ju ma ei tea, näiteks tipparstidele või teadusnõukogu liikmetele mingisuguseid turvamehi külge kleepida, ma ei näe, et me peaksime ühiskonnas tegelikult niiviisi kartma või sellistele asjadele niiviisi kuidagi reageerima. Ma käin sageli sellisel huumorisaidil nagu lugejakiri, mis on väga mõnus. Soovitan kõigil, keegi ei leia, kui tahate naerda ka eile ma käisin küljele telegrammi ja seal oli peaaegu sama lõbusad tekstid. Ainuke vahe oli selles, et kui lugejakirjas seda tehakse nalja pärast siis seal oli seda tehtud. Täiesti tõsiselt kaasa äratada esitatud versiooni, et äkki Eesti riiki juhivad androidid või, või idioodid eksinud laed ja hakkasin naerma, aga saad aru, et need ongi nagu täiesti teistsuguse mõttelaadiga inimesi veel olemas. Ojaga vabas riigis võivad inimesed arvata, mida nad tahavad ja seal ka kirja panna. Tegelikult seal ei ole midagi halba. Kuigi minul ei olegi. Ma olen ka väga suur lugejakiri lugejana, me tõime talle talle reklaami. Mul vahel tekib tunne, et kust lõpeb ajakiri, algab päris elu, et see piir on, meil hakkab üha enam hämmast hämaraks muutuma, et see meie ümbritseb päris elu on aeg-ajalt täpselt samasugune, kui me sellest Ardualist, nagu näeme. Siin jällegi noh, et kõik sõltub sellest, kuidas see viirus muutub, eks ja kuidas vaktsineerimine aitab, mis meil praegu nagu murettekitav on see, et need arvud, mida me kas või siin enne saadetki kuulsime, nakatumiste kohta nende need ei kahane, vaid pigem kasvavad ja siis nakatumiskordaja R, mis oli meil kogu aeg siin napilt alla nullis, on jälle vaikselt tõusnud üle nulli alla ühesed mõtled, 100. alla ühe ja et seal tõusnud üle ühe, et see on muret, tekitab asi. Veel üks huvitav asi on see, et kui ma võrdlen nüüd Eesti olukorda meie meie lõunanaabritega, siis nagu mingit väga nagu loogikat leida õudselt raske. Et Läti ja Leedu on olnud väga karmide piirangutega. Läti valitsus, Leedu valitsuses on aeg-ajalt arutelu, mida poest müüa tohib, onju, siiamaani arutavad nad, tegid raamat, vahepeal tehti otsus põhimõtteliselt otseselt võid lumelabidaid müüa, kuna lund on palju, et muidu ainult toiduained mühinaga, siis teeme nüüd otseselt müüdud lumelabidaid müüa, et noh, kujutate ette, et Eestis oleks selline olukord praegu. Ja sellele vaatamata on, on need näiteks Läti numbreid nii nakatumisnumbrid kui ka koroonasuremuse näitajad Eestist kõrgemad. Leedu puhul on huvitav see, et Leedu, kes oli siin detsembri lõpus, jaanuari alguses Euroopa kõige suurema nakatumisnäitajatega riik ja kus koroonasuremus oli, oli, oli ühel hetkel Euroopa riikide võrdluses tipuks. Nende nakatumisnäitajad on viimasel ütleme kolmel nädalal väga-väga alla läinud. Et nende 1600 see suhtarv, mis oli, oli küündinud nakatumisnäitaja, on praeguseks kuskil 400 peal, mis on meil endiselt kõrged, on koroonasuremuse näitajad, et leedus ikkagi sureb. Leedu teatab igav laeval kuskil 15 kuni 20 inimese suremusest koroonaviiruse tõttu. Aga seal on ka see, et nagu, nagu meditsiinis öeldakse, et on, see selle puhul on niisugune nagu siin kahe-kolmenädalane nagu nihe nakatumisnäitajate alla mineku ja surmanäitajate alla minekute puhul. Et selles mõttes on huvitav, et Balti riigid teistest on Leedu Läti valinud sellised karmid piirangud, Läti näitajad on endiselt väga kõrged, Leedu omad on nagu hakanud alla minema korraks loodan, et nüüd alla läinud ja Eesti Eesti, kes on võtnud sellise selgelt nagu oluliselt liberaalsema tee, et meie näitajad on seal kuskil nagu, nagu kahe vahepeal. Et mis ma ei saa nagu aru, et mis siis on siis nendes nende piirangute loogika, et, et need eri riikides täiesti nagu erinevalt toimivad. Kindlasti on oma mõju näiteks. Võtame ka sellest, et kui palju haiglaravile inimesi satub ja, ja mis on need suremusnäitajad, on, on see, et millised on erinevate riikide meditsiini ütleme, asutuste kvaliteet ja siis mulle tundub, et on Eesti, meie lõunanaabritest mõlematest ikkagi noh, kvalitatiivselt mõnevõrra parem. Loomulikult, aga mis puudutab, läkitaks. Ega seal võimalik, et neid reegleid ka väga tihedalt ei ei täideta ja kui sa nüüd vaatad, mida ta otsustas, Läti valitsus eile õhtu täiesti arusaamatu, et kuidas nad panevad piirid kinni, nad ei luba tegelikult reisida enam. Nad lubasid nüüd natukene rohkem inimestel poes käia, tingimusel et sul on võimalik poel öelda, et 70 protsendi ulatuses müüakse seal toitu ja esmatarbekaupu ehk siis, et sellised väga spetsiifilised piirangud heinaga piiride kinnipanekuni Euroopas. Täiesti üldlevinud hispaania, portugali piir on kinni, taani piirid on kinni, Norra, Soome, Soome on täiesti no siis Taani, Ungari, Austria, Tšehhi ja Slovakkia piir kinni, et see on, see on üldlevinud üle Euroopa. Ja, aga vot kui sa ütled, et see on täiesti arusaamatu, siis ma olen siin üritanud nagu seda asja enda jaoks nagu selgitada, pisut ütles, et et mida meie valitsus hetkel veel ei plaani, eksis meie valitsused praegu mingisugused lisapiiranguid ei mõtle ja mingit piirangute leevendamist ka hetkel plaanis ei ole, meie valitsus hetkel on selles kohas, kus ta on oma piirangutega. Aga mis on ülemaailmne või sihukene? Noh, võib-olla üleeuroopaline ka mure on selles, et meil on see nii-öelda briti tüvis B üks, üks seitse koroonaviirusest, mis on siis see mutatsioon, mis on hinnanguliselt oluliselt paremini nakkuv sellest praegu levivast koroonaviiruse tüvest mistõttu teadlased hindavad, et tegelikult meil on see nii-öelda eelmine või meil ka siis praegune tüvi sele nakkuste osakaal näiteks Taanis või, või ka Hollandis ja, või, või samas Ühendkuningriigis selle nakkuse osakaal on langemas, aga samas on ülikiiresti kasvamas selle B-üks üks seitsmenakkuste osakaal. Ja miks see B-üks üks, seitse on oluline. Et see esmalt võib väga kiiresti ummistada ära uuesti haiglad, nii et meil tekib haiglate kapasiteedi probleem? Kaks sellest P1 üks seitsmetüvest on tuvastatud ka mutatsioon kuhugi selle endale panin kirja ja e-neli 84 ka. Aitäh. Ei, aga miks see mutatsioon on, oluline on see, et et kui see p üks, üks seitse ise ei nakata väga edukalt või ei nakata tegelikult neid inimesi, kes on vaktsineeritud, neli inimesi, kes on haiguse läbi põdenud, siis neli, neli, neli, kaheksa, neli või neli, kaheksa, neli ka, et temal on potentsiaal hakata väga selgelt uuesti nakatama neid inimesi, kes on vaktsineeritud ja neid inimesi, kes on haiguse läbi põdenud ja sellepärast, et selle vastu immuunvastus laboritingimustes on olnud oluliselt nõrgem siin üle 10 10 10 korra nõrgem kohati isegi kui, kui tavalisel koroonaviirusel, ehk siis et see risk, mida kardetakse näiteks Taanis ja Lätis on see, et tuuakse riiki sisse uus tüvi, mis hakkab riigis väga kiiresti levima, mis viib selle r-r-i kohe üle ühe. Sel põhjusel Läti ju otsustas Suurbritannia Portugaliga lennuliikluse lõpetada Portugali ju viimaste nädalate, kus täitsa suhteliselt nagu madal tase oli koroonaviirus, nakatumised on viimastel, mitte mingi kahe kolme nädalaga on läinud ikka. See on selle viiruse inflatsiooni tõttu, on seesama, juhtus mingi hetk tagasi Suurbritannias juhtus Iirimaal. Taanis sama moodi, et seal on näha, et see tüvi on Euroopas hakanud laiemalt levima ja siis mulle tundub, et see on natuke see koht, mida ta, mida lätlased meil siin kardavad. Ja võimalik, et ka soomlased, mida siin kardavad. Soomlased kardavad, küsimus on, kas me peame seda kartma või mitte, sest tegelikult, kui me vaatame seda reoveeseire uuringut, siis seal on punaseks värvitud linn on juba ikka päris palju, aga nagu öeldud Selle reoveeseire uuringu juures, et teised indikaatorid veel ei näita sellist ohtu ja, ja minul ei ole õigeid vastuseid selles osas ja ma kindlasti ei toeta mingisuguseid lisapiiranguid. Ma arvan, et lisapiirangud on alati halb mõte, aga noh, mingil hetkel tuleb võib-olla neid kehtestada, ma ei tea, kas me oleme sellele hetkele lähenemas, kas see hetk võib-olla mingil hetkel tulemas, aga, aga kindlasti on midagi sellist, mille peale me peame mõtlema, et, et see võimalus on õhus, idapiirangu puhul tasub, on kõige raskem. Ja kui sa oskad selle ära tabada, on see tasakaalupunkt, et sa oled piirangu kehtestada, aga kust maalt inimesed neid kinni hakkavad pidama. Et sa võid väga karmid piirangud seada, aga kui kui inimesed nendest kinni ei pea, siis on selle piirangu seadmisest tekib ühiskonnas trots. Mis iganes on, on nende piirangute saatmisest võib-olla rohkem kahju kui kasu, et selles mõttes on see väga nagu täppistöö, et kuhu sa selle piirangute piiride seaded võib-olla nagu mõnevõrra leebemad piirangud panevad inimesi seaduskuulekamad käituma, nendest rohkem kinni hoidma kui see, et me kehtestame karmid piirangud, aga noh, see on nagu selles mõttes selliste otsustajate puhul ilmselt väga käega keeruline see tasakaalupunkti leidmine. Ja loomulikult on ja, ja nagu sa just tõid selle Läti näite, et me näime Lätis, kuidas rangeid piiranguid tegelikult ei ole andnud, et meist oluliselt erinevat tulemust ja pigem on seal suremas ikkagi nagu halvem kui meel oluliselt halvem kui nakatumine nakatumine iga mõnevõrra. Aga noh, eks see on midagi sellist, mida meil uuel valitsusel on võimalik veel kaaluda pikalt, et et. Et räägime siis paari sõnaga ka uue valitsusest uue valitsuse hakkamasaamisest kaks nädalat olnud võimul oldud on tegutsetud väga hoogsalt 101. päevaplaani koostamisel, mis noh, üldjoontes vist sisaldab juba varem teada olnud asju, mida tuleks nagu justkui nüüd hoogtöös ära teha, nagu ikka uus valitsus on entusiasmi täis asju ära teha. Eilse seisuga siis kõik ministrid esitasid oma esimese 100 päeva plaanid nüüd kuskil järgmisel nädalal päeval peaks valitsus sellega vast heaks kiitma. Eks siis ole näha, mida valitsus kiirkorras ette plaanib võtta. Esimestest asjadest on Ida-Virumaale kogu õiglase üleminekufondi vahendite suunamine. Varasem valitsus plaanis seda jagada piirnevate piirkondadesse. Vaktsineerimiskavamuudatused, eks ole, millest me juba rääkisime Estonia vraki juurde sukeldumise eest sukeldumiseks kolme miljoni euro eraldamine. Muidugi tahaksin öelda, et ma teeksin seal odavamalt ära. Aga mis see on, väike nali. Aga kusjuures ma tegelikult see Estonia värk on mulle ikkagi natuke nagu hinge selles mõttes, et üks grupp filmitegijaid lähevad, teevad seal võrdlemisi madala eelarvega kerge sukeldumise, mille peale siis tekib selline ühiskondlik haavade lahti kiskumine ja tegelikult me lähme sisuliselt uputamisele kolm miljonit siin Estonia juurde ära arusaadav, siis mitte midagi uut teada, pakun ma ei näe sellel. Ma mingisugust väga rel seda ütles ju ka peaminister Kaja Kallas seda rahaeraldist kommenteerides, et eraldasime küll raha kolm miljonit eurot, aga aga et vaevalt me midagi põhjapanevat uut sellest teada saame, et võib-olla saame teada, mis on selle laevakere seis praegusel hetkel. Aga see ei ole kindlasti piisav alus. Selgitamaks välja mingit uut põhjapanevat tõde selle kohta või tuua uusi uusi, selgeid, nagu lahendusi selle kohta, miks Estonia uppus ja absoluutselt, aga eks ma saan ju aru, ega Kaja Kallasel ei ole selles kohas valikut, ta peab tegema selle otsuse ära selle raha sinna sisulised ära uputama, sellepärast et ühiskonnas on piisavalt inimesi, kes arvavad, et seda tuleks edasi uurida ja nii lihtsalt ongi. Et me saame selle tulemusena paremat kaadrit selle kohta, kuidas Estonia seal põhjas lebab. Näeme seal seda auku võib-olla suuremas definitsioonis. Võib-olla saame velg mingisuguseid teadmisi sellest, mis on siis selle laevakerega juhtunud, aga ega lõpuks seal ühtegi mitteuskujad või konspiratsiooniteooria uskujad. Noh, niikuinii on see summa kolm miljonit on umbes sama suur, kui eelmine valitsus andis Luifree advokaadibüroole, et teha lobi. Kas me saame Ameerikast mingit rahapesutrahvi näitexi? See ei olnud ikkagi lobi rahatrahvi suunas, see oli mingisugune veider paralleelpoliitiline uurimine, millega Martin Helme lootis Reformierakonda rünnata suures osas selle pärast, et noh, see, see rahapesu nii-öelda trahv oleks tulnud moel või teisel Luifree või Luifriit ta. Ehk siis, et see ei ole iseenesest oluline. Aga rääkides uuest valitsusest pisut. Me elame nüüd kuulnud ka seda, et kuidas tuntud lauljale Koit toomele tehti, ettepanek asuda ministriks kas ta saaks ministri oleks saanud ministriga ministrina hakkama mõttega nii-öelda väga raske öelda, et mulle meeldis ta Peeter Oja kommentaar, mida ka Eesti ajakirjandus Facebookis tsiteeris, et Facebookist ta tegi selle ajakirjandust Treieri selliseid Peeter kirjutas siis sellest, et et tal on, tal on komme, et ta ei võta tundmatuid telefoninumbritelt, tulevad kõnesid vastu, aga nüüd ta kibedasti kahetsed seda, et tõenäoliselt talle ka on helistatud. Tanel Kiik helistanud ja ettepanekuga, et oleks tahtnud talle teha kultuuriministri eksasumise ettepaneku, et vot seda oleks küll tahtnud näha, kui Peeter oleks olnud kultuuriminister, mina arvan, Peeter oleks saanud väga hästi sellega hakkama, aga, aga noh, kui me räägime nagu naljata, siis noh, see on ikkagi hästi kummaline olukord, et esiteks sul on erakonnal Parlamendis 26 saadikut ja, ja sa hakata otsima põhimõtteliselt Eesti meelelahutustegijate seast, et tekitada võib-olla ühiskonnas siukest nagu furoori sellega, et juhtida tähelepanu võib-olla mingitelt tulemuslikumalt probleemidelt erakonna rahaasjade ümbert ära, et. Ja seda isegi seda selgeks, et läheksid korraks äriregistrisse, lööksid erakondade liikmete nime all sisse selle Koit Toome nime leiaksite, et on 2003. aastal astunud Res Publica liikmeks ja läbi erinevate ühinemiste siiamaani erakonna Isamaa liige. Et noh, see on nagu kummaline ja, ja ja noh, ma ei tea, et mida ta tunneb Praegult Anneli ott on ja kes kes, kes nagu teab seda. Et igasugu tegelastele pakuti seda ministrikohta ja lõpuks siis noh, et tule siis sina Anneli ja võtta see on ja, ja seda ei siluga kuidagi peaministri poolt hiljem. Pille me või vabandust peaministri, vaid endise peaministri, Keskerakonna esimehe poolt sotsiaalmeedias tehtud selline kummaline Postimehes, et Anneli ott on tubli poliitika on ja et et minu meelest on see see fundamentaalne probleem. Selle asja juures see, et meil on erakondadel parlamendisaadikud aga aga me nägime tegelikult ka EKRE puhul seda, aga kui tuleb see erakond peab võtma ministrid valitsusse, siis otsitakse nõunike seast erakonnast väljast ja nõnda edasi, et tegelikult oleks ju loogiline on see, et et sealt erakonna parlamendifraktsioonis on, on sellised inimesed, kes tõusevad ministrikohtadele. Aga noh, see kiil jällegi selleni, et Need, inimesed on parlamenti saanud, seal kuidagi on pandud see valimisnimekiri kokku. Et see peegeldab ka mingit teatud nagu konflikti selles selles suhtes, et. No demagoogilised saaksin muidugi öelda, et inimesed on valitud riigikogusse ja miks nad peaksid sellelt valitud kohast loobuma minema ministriks, eks, ja Eesti on parlamentaarne vaba ja ikkagi parlament kontrollib valitsust, mitte vastupidi, et nii me saaksime muidugi öelda, aga reaalses elus nad võiksid vähemalt selle partei liikmed olla. Ja, ja siis ajaksid selle partei liige selle parteipoliitikat. Ei no ega nad on mõlemad nii-öelda, mitte parteiliselt ministrid mõlemad selgelt ikkagi öelnud, et nad liituvad Keskerakonnaga. Et see küsimus on selles, et kas nad saavad siin oma nii-öelda katseajal hakkama ministriks olekuga, eks ole. Et. Marje liimatuseste Kristian Jaanile, aga meil on ka eelmises valitsuses oli samamoodi, oli minister Karu näiteks eks, ja ja on ka varem olnud ka maris. Lauri ei olnud näiteks alguses Reformierakonna liige, et erinevates valitsusest son neid spetsialiste toodud küll, aga need on sageli toodud sisse siis, kui nagu keegi on ebaõnnestunud, mitte kohe alguses. Mina ütlen, ma põhimõtteliselt saan nagu sellest poliitilisest huvist aru, mille pärast sa tahaksid Tuua parteist väljastpoolt uusi nimesid, sellepärast et et niiviisi, et sul on võimalik. Neid panna järgmistel parlamendivalimistel elu juba ennast tõestanud ministritena kuskile hääli tooma, sellepärast et Koit Toome kindlasti Keskerakonna valimisnimekirjas oleks aga teile mingisuguseid hääli toonud, ma Sanders poliitiliselt loogikast aru loomulikult see kukkus natukene tobedalt välja, ütleme niiviisi. Ja, ja kui siin väljendasid muret, et selle üle, mida peab, mida peab arvama siin Anneli ott, et kõige sellest asjast siis tegelikult Anneli ott oleks saanud keskkonnaministriks, kui, kui Koit Toome oleks otsustanud kultuuriministriks tulla, mulle väidetud, aga noh, kui palju see tõele vastab, eks ole, on omaette küsimus ja kui sa räägid siin Keskerakonna fraktsioonist, siis Keskerakonna fraktsioonis on paljud inimesed, kes sobiksid ministriks. No ütleme oma sellise poliitloogikast tulenevate oskuste ja, ja võimekuste tõttu. Aga lähiajal ajaloost tehtud tegude tõttu selleks ei sobi. Ehk siis, et kindlasti oleks väärikas minister näiteks Mailis Reps, on ju, või Jüri Ratas võiks olla ju minister meil, aga või Mihhail Korb näiteks miks mitte, aga selgelt ajalooliste tegude tõttu nad praegu ei saanud, on nii-öelda varumeeste pingil. Ja, ja loomulikult Keskerakonna fraktsioonis on ka inimesi, kes erinevatel põhjustel ei saa minna ministriks. Andrei Korobeinik näiteks, tema aga seisab Pärnu koalitsioon, kui ta läheks ministriks ta peatselt volikogust ära tulema ta ja siis oleks praeguse koalitsiooni häälteenamus kadunud. Seal on neid probleeme rohkem. Ja hästi lihtne on öelda, et aga miks sul valija mandaati milline valija mandaat on, Tanel Kiigele näiteks Tanel Kiigel, Parlamendi positsioon ei ole ometigi ta on üks armastatumaid poliitikuid. Et noh, lõpuks ma ei tea, mulle tundub, et valijad on kõrgeima võimu kandjana valinud Parlamendi, kes on siis rahva tahet arvestades koostanud valitsuse. Praegu näiteks sellele valitsusele Luko ja nägu läks naeratus nii laiali kui veel olla sai ja ka praegu neid ministreid hinnata minu meelest nagu täiesti mõttetu nende tegutsemissellepärast, et kui me võrdleme maratonijooksuga, mis on 42 kilomeetrit, 195 meetrit siis esimesed 14, aga kui me arvestame, et nad, see valitsus tahab järgmiste valimisteni püsida, sest ta on umbes nagu esimesel kilomeetril mingi 700 800 meetri peal sellest nagu maratonijooksja headust hinnata mõttetu einega, mis näiteks Kristian Jaani on endast väga hea mulje jätnud selle esimese kahe nädala jooksul. Kas ei ole vä, et kas keegi on väga halva mulje jätnud? No võib-olla meie, kui vaadata, kes on saanud kõige rohkem nagu kriitikat teiste erakondade poolt või ka avalikkuses ka ajakirjanike poolt on, on meie välisminister, et tema, tema väljaütlemised on olnud sellised kobavad. Välisministeeriumi kommunikatsiooniosakond on saatnud ERR-i vähemalt kolm korda teate selle kohta, et kas saaksite tema väljaütlemisi kuidagi muuta või siluda, tsitaate, parandada, selgemaks, absurdne soovitus. Et ja siis need, tema, tema seisukoht näiteks seal selle Selle Hiina Hiina temaatikas osalemisel on, on ka poliitilisel poole pealt olnud juba kriitikat, et miks, miks me peame seda tegema? Noh, tema on saanud võib-olla kõige rohkem nagu tegijatest, kriitikatega, Kristian Jaani on selles mõttes vana, kavala rebasena, ütleme niimoodi, et tal on väga palju lootust nagu heaks poliitikuks saada, sest näiteks kui ta käis ETV esimeses stuudios siis ta ju ütles seal välja sellises ausad, aga ekre eetrist maha endast väga hästi juhitud siseministeeriumi. Kuidas EKRE saab minna teda nüüd ründe, ükskõik mida ta teeb? Ta on pannud nad selles mõttes nagu teatud mõttes nagu tanudki, et nad ütlevad, et vot, spetsialist väga hea õigesti ütles. Ena teatava surma remondi vägajaks poliitikusse teatava surve all on olnud ka ju, kuna minister Tõnis Mölder, keda Postimees on just öelnud, et kuulge, kas ning sobib ikka ametisse, et näed siin metsanduse arengukava on tegemata või kas see ametnik sobib ametisse sellepärast, et ta on lasknud laevalt laevale naftat ümber pumbata. Et ka tema on saanud nagu sellist pressingut, aga ikkagi ma tahan öelda, et noh, et praegu on veel alguse asi, tegemist on seesama Liimets täiesti tundmatu kuju siiski Eesti poliitikas, et tal on võimalik siiski ennast parandada. Nagu selgust üldist joont selle valitsuse puhul, siis noh, mõneti on see nagu väga erinevatest põhjustest tulenevalt üks on, põhjus on see, et noh, tegelikult miks Keskerakond tõi, on ju jaani ja liiv metsa, noh, oligi see, see, see Keskerakonna noh, nagu taak nendest rahaasjadest, et nad pidid tooma sellistele noh, ütleme võtmeministrikohtadele, inimestel, kelle puhul keegi ei saa hakata nagu urgitsema, et kas nendel on erakonna mingite asjadega mingi seos, võit on ju, et selles mõttes siseministri koha peal, kui nad said, noh, oli ju ka seisukoht, et, et nendele ei tohiks üldse siseministri kohta anda, on ju, et ja välisministri kohal ka, et see on nagu mõnes mõttes nagu arusaadav, et nad tõid sellised noh, erakondliku tausta meega jah, et või, või ütleme niimoodi, et inimesed, kellega, kelle renomee kohta või isegi mitte midagi ei teadnud, välisminister ma ei tea, kui paljud Eesti inimesed teadsid, kes on Eva-Maria Liimets enne seda, kui ta ministriks on nii head, et, et me nagu näeme seda pigem, et, et seeläbi nagu ministeeriumide juhtimisel ja kui sa tood veel ministeeriumi etteotsa ka selliseid poliitikuid, kes ei ole selles valdkonnas nagu eksperdid, kes on toodud nagu poliitkes on nagu poliitkarjääri põhjal toodud mingit ministeeriumit juhtima on ju, näeme kindlasti seda ministeeriumit juhtimisel, sellise ametkonna roll muutub olulisemaks kui selline poliitiline juhtimine ja absoluutselt see seen võib-olla selle, selle praeguse, kui sa küsida hinnangut sotsidelt, hinnangut sellele valitsuse alustamisele, et noh, siis on see üks asi, mida mina julgeks nagu välja tuua, et ilmselt seda me nagu näeme, et nagu ametkonna roll ministeeriumi juhtimisel saab olema. Noh, kas noh, võrdleme, kas Eva-Maria Liimets, Urmas Reinsalu on ju stiilid on ju täiesti erinevad. Et, et see saab kindlasti olema olema selle valitsuse üks märksõnu, mida omakorda võimendab see, et ta on ikkagi ametisse saanud ju kaheks aastaks, ainult see on tõsi, aga meil on, saateaeg on tegelikult sisuliselt otsas, me ei jõudnudki Tallinna veest rääkida, ei jõudnud rääkida, Tallinna meeste ei jõudnud tegelikult rääkida sellest, kuidas Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep forell käis Moskvas jättis sellest kõigest lossi ennast alandada. Mida oli ette teada nii kohutava mulje, et natuke tekib küsimus, et kas tegemist oli vale lipuüritusega, et Euroopa Liit läks lihtsalt toetust koguma Venemaa vastu, näidates, kuidas Venemaa ei suuda tagasi hoida ennast vaheliselt Hispaania Sotsialisti alandamast. Aga suur aitäh, igas luule saate saadet kuulamast. Järgmisel nädalal on rahva teendrites Mirko ojakivi Urmas Jaagant ja Martins Muutav. Aitäh ka saatekülalistele.