Vikerraadio. Jaa, tere, kohe-kohe on käes küünlapäev, kellele lõputu, kellele niisama vahva sisuga puna ja arvestage pool talvest on veel ees, aga on see raskem pool või kergem pool, seda ei tea. Kellel aga kodus on igav, siis teadke, et looduses juhtub kogu aeg midagi. Võtke endale täna-homme veidi aega ja osalege ornitoloogiaühingu talvisel aialinnuvaatlusel. Millised rohevindid, metsvindid, talvikese halltihase, salutihased, rahvateenrite vaatlus radaritesse täna kinni jäävad, sellest saate aimu, kui võtate kakao kruusi ette ja lahendate jutu kõrvale näiteks ristsõna ja asuta siis kuulama. Täna oleme koosseisus Martins Muutav õhtulehest, Neeme Korv Äripäevast ja mina Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere Martin ja tere Neeme hommikust. Tere hommikust. Õhtustel kordust saate kuulajatel kindlasti neid hommikusi tervitusi on natukene veider kuulata, aga see on elu. Alustan poliitikast. Lõppev nädal on paljuski sümboolne ja mitmetähenduslik. Üks valitsus läks ja teine tuli ametisse, sai siis iseseisvuse taastanud Eestis praeguse põhiseaduse alusel tegutsevatest valitsustes 16.. Tegemist on seitsmenda Reformierakonna juhitava valitsusega ja esimest korda ühest perekorrast on sirgunud kaks peaministrit. Eesti on saanud selles põlvkondlikus järjepidevusest siiski küpseks aga esimene naispeaminister erakordselt palju ka on naisi valitsuskabinetis samuti üllatusi kas meeldivaid või ebameeldivaid, sellest tõenäoliselt saab aimu ehk mõne kuu või aasta pärast. On siis kabineti koosseisus. Millised on teie tähelepanekud vormi küsimuses ehk siis nimedes ja portfellide jaotuses? Ma ei tea, võib-olla reformi küsimuses, kõigepealt mulle meeldis sinu ajalooline ülevaade. Ma pean silmas ikkagi valitsust, mitte neid aialinde. Et Siim Kallase valitsus astus ametisse 28. jaanuaril 2002, nii et umbes täpselt 19 aastat on, on see vahe aga see, et, et naisi on palju, valitsus on kahtlemata väga tore. Ja, ja see kui vaadata seda valitsuse koosseisu, siis noh, alguses oli nagu ikka on üllatusi minu arust alati on üllatusi ja mõned asjad ongi nii et alati on nii, et kui me vaatame ka koalitsioonilepet, räägitakse seda, et seal on noh, et ta on nagu hästi üldsõnaline ja mina küll ei mäleta, et ühtegi koalitsioonilepet oleks vastu võetud marulise aplausiga. Martin mäletad, ma hakkas kohe alguseks ärritama üritama, ärkasin hommikul vaidluses käima tõmmata, et siis saavad need, kes õhtul eks kuulavad, saavad ka ergutust, et miks sa ütled, et see on tore, et maisi palju valitsuses on? Ma saan aru, et mina, mina arvan, et sina oled selle vastu, Martin onni? Ei noh, see on selles mõttes, et see on üks selliseid teemasid ja mida praegu arutatud, et kas mõni naine on valitsus ainult sellepärast, et ta on naine, on vaid ka sellepärast nagu valitsusest, tal on ka mingid oskused, teadmised ja teised sellised positiivsed omadused. Kindlasti on Eesti naised ongi haritumad kui eesti mehed, nii et selles mõttes ongi nagu normaalne, et seal on selline imelik asi minu jaoks, mille peale nagu keskendutud, et kui palju on naisi, kui palju on mehi, et noh, tegelikult võiks ju siin õrritada öelda, et nad on ülivilets valitsuselt väga vähem noori, aga vaata kümneaastased, kus on alla 25 aastased, miks nende hääl ei kõla valitsuses, miks ma näiteks noori ignoreerime? Kus on, kus on näiteks eesti taustaga venekeelsetest perekondadest? Pärit inimesena ei ole jah, et selle naise küsimuse peale kuidagi selles on nagu uskumatult palju nagu aega raisatud nii kriitika kui ka viskajate poolt, et minu arust ongi, selles mõttes on ju igati loogiline, et valitsus võiks olla inimesed, kellel on mingisugune kompetents. Kui me nüüd vaatame nende inimeste haridustaset, näiteks kes on valitsusega asfalt ministeeriumitega, siis see on tegelikult ju noh, praktiliselt võiks öelda, et lamatised naiste poole pealt nagu suurepärane magistrid, seal on ülikooli lõpetanud, eks ju, mõned teevad siin, ma ei tea, enam-vähem doktorit kus see probleem on või noh, miks üldse sellele tähelepanu, mis ma räägin, et inimesed saavad nagu kohale, aga noh, võiks rääkida küll jah, võiks võib-olla mõni alla 25 aastane võiks ka olla, sest valitsus võiks mõelda tulevikule ja noh, kui palju tulevikule mõtleb. Ma ei tea, ma ei tea, 60 aastane minister või midagi muud tavaliselt noh, selles mõttes võiks nagu see debatt võib-olla isegi vanuse poolest rohkem kui soo poolest. Ma räägin sulle seda, et ütleme, ükskord räägime selle jutu ära, järgmine kord me enam ei räägi seda juttu, me räägime seda sellepärast, et varem on lihtsalt väga meestekeskne maailm olnud ja, ja veel kord nagu sa ilusasti ära tõestasid, selle minu argumentatsiooni, et naised on toodud haritust juurde täiesti valitsusse. Kuulge, just nimelt, ma olen nõus sellega, et sisu loeb. See muuseas oli kunagi üks Reformierakonna reklaamkampaania sisu, loeb, ma ei mäleta aastal 2005 või midagi sellist, kui Reformierakond juhtis tähelepanu sõnavabadusele, tunne oli väga aktuaalne see, et välireklaame asuti keelustama kampaaniaeelsel perioodil, siis riigikogu ja kohalike valimiste eel aga sisu juurde õige pea tulema. Aga kui sellest vormi küsimusest veel ikkagi rääkida, siis noh jah, et see kõige lihtsam jaotus on mehed, naised ja, ja ma ei tea, kas keegi teist muretseb, et näiteks mulk, see on liiga vähe või setusid, on liiga vähe selles valitsuses. Selline regionaalne tasakaal võiks ka olla. Et selles mõttes vist isegi on hästi, et seal on olemas nii Saaremaamehi kui ka Kagu-Eesti taustaga inimesi ja üht-teist ikka on, et selles mõttes Selles on sul õigus, et noh, ma, mina mõtlen, eks toimetuse juhina ka natukene seda valitsusteta, noh mõnes mõttes ma arvan, et ta võiks olla loogikalt sarnane, et mul ei ole vaja toimetuses täpselt ühesuguseid inimesi, eks ju, täpselt ühesuguste vaadetega ühesuguse vanusega ühesuguse sooga. Et noh, toimetus töötab ju tegelikult selles mõttes ka väga hästi, ainult siis kui seal on erinevad inimesed erinevate huvidega erinevatest kohtadest, erineva siis nii-öelda sooga erinevas vanuses ja sealt kasvab siis mingisugune niisugune teadmine, mingisugused arvamused, tuleb debatt. Et pigem jah, nagu see valitsuse debatt kuidagi selline nagu ühe asja nagu põhine, et umbes, et nad, mis soost inimene on, et kas passis on MPN, aga tegelikult peaks olema täpselt see, mida sa nagu ütled, et kui palju mulka, kui palju on noori, kui palju on noh, ma ei tea, kelle emakeel võib-olla on tõesti on vene keel et kas seal valitsuse sees saab toimuda mingisugune debatt või nad toovad sinna juurde mingeid nõunikud, kes seda debatti aitama siis nagu tekkinud. No mina ütleks Martin, et see soo teema nüüd oleks peamine olnud või põhiline arutelu, aga ma olen selles suhtes nõus, et iga meeskond on seda tugevam, mida rohkem on seal erineva taustaga inimesi ja, ja see, et valitsuses on alati, no peaaegu alati on, on selliseid, nii-öelda värsket verd, see on ju ka. Väga tore ja oi, ma siiski siin juba hakkaks vastu vaidlema ikkagi konkreetsete nimedega. Mina, hiidlane ikkagi siiras üllatus see, et Keskerakond valis valitsuse tähtsuselt teisele positsioonile ehk välisministri positsioonile ikkagi täiesti tundmatu inimeseni avalikkuse jaoks, aga tõenäoliselt ega ka diplomaatilistest ringkondades. Noh, nimi Eva-Maria Liimets nüüd üleliia tuntud ei ole, et võib-olla välisministeeriumis endas sees ja välisasjadega tegelevate inimeste seas. Ja teiseks ikkagi see, kui üks valitsuserakond endale sisuliselt politsei kutsub, et lihtsalt, et on vaja korrapidajat valitsuses ja seda siis nii-öelda selle poole valitsuse koosseisu ehk Keskerakonna üle järelevalvet teostama, et see ikkagi näitab seda, et olukord keskerakonnas on väga hull. Ja Keskerakonnast võib ju eraldi veel rääkida, aga, aga nüüd, kui tulla selle personaalküsimuse juurde, mida sa tõstatasid Eva-Maria Liimets küsimus, siis ma vaidlen sulle vastu. Et ma arvan, et tehnokraadist, välisminister pärast seda, kui on olnud meil väga poliitiline välisminister, on ma arvan, et päris hea eesti eesti diplomaatilisele seltskonnale ja, ja võib-olla ka välisministeeriumile, et ütleme nii, et, et me nägime avalikkuse ees nägime siin eelmise valitsusega pidevalt mingisuguseid noh, ausalt öeldes testimiseks häirivaid mõttetuid skandaale ja kui aga kui me lähme nagu mingisuguste ametkondade sisse, siis seal ka tegelikult noh, võib-olla on vaja vahepeal natukene rahu, nii nagu ettevõtjad ootavad maksurahu. Mina arvan ka seda, et noh, mina ei ole Väljend vabandust-vabandust välisminister võiks olla poliitik, miks? Arvestades ikkagi seda, kuivõrd kaalukas see teema on, mis on välisministri roll, ma nüüd ei väida seda, et ega siis karjääri diplomaadist võib kasvada poliitik ja see on väga suur usalduskrediit, aga kui te panite tähele, siis teisipäeval esimeses stuudios ka Kaja Kallas, peaminister ega ta ju üleliia entusiastlikult siis uut välimust kaitsma ei läinud, ta pareeris selle siin Keskerakonna valik põhimõtteliselt, selle asemel, et siis asuda kaitsma, noh, ja kui arvestada seda ju, kes olid ka valikkused, kusepositsioon läinuks Reformierakonna kätte, siis no seal on ikkagi toatäis inimesi, kui mitte saalitäis inimesi, kes kannaks selle positsiooni välja või ka keskerakonnas, tegelikult no kui otsinuks, siis tõenäoliselt. No saalitäis inimesi on igale kohale reformierakonnas välja käia, ma arvan, et Reformierakond tahakski, et kõik kohad oleks, oleks täidetud, et nende poolt ja, ja nii edasi, aga maja, mina arvan küll, et tehnokraatlik minister sellisel kohal on, on väga okei ja ja täpselt sama kehtib ka tegelikult siseministeeriumi minu meelest tark valik. Et mina ei saanud aru, et miks, miks see nagu poliitik peab olema valitsuste valitsuse liikmed võiks hinnata selle järgi, mis nad on lõpuks teinud, et noh, praegu me sina nagu No millised on siis, no millised on Eva-Maria Liimets, sa välispoliitilised saavutused. Ütleme, et siin nädalaga, kus ta on, siis nüüd välisminister olnud on, seda võib olla keeruline nagu ette lugeda, aga baidi nagu, nagu kohe eeldada, et on kehvem, kui oleks ükskõik milline poliitik riigikogust, et see on tegelikult No kui ebamõistlik No me jääme jah, okei, ühte nimesse kinni see pigem nagu noh, see on selline suurem kontsert kontseptuaalse aga mida on. Mirko, ma korra katkestan siin, vabandust, aga mida on jõudnud Eva-Maria Liimets teha? 29. jaanuaril külastas ta, eksju, see oli siis, mis päev see siis oli, eile, eks ju, külastas oma Soome kolleegi Pekka Haavisto kohtus Soome presidendi ja ka ma arvan, et paari päeva kohta täitsa kõva sõna ja. Ja kõige olulisem teema praegu vabandust-vabandust ja eelmisel välisministrid, ma saan aru, siis istusid kusagil Islandi väljakul majas, mitte kusagil ei käinud mitte kellelegi. Ei ma lihtsalt ütlen seda, et see küll ei ole see koht, kus, kus hakatakse nii-öelda tingimata peenhäälestama, et inimesed teevad oma tööd, ma arvan, hinge. Tähendab küsimus on lihtsalt selles, et eelmine välisminister kirjutas ka väga palju Facebooki, mistõttu teda oli rohkem näha, et jagage seda teadet, kui seda loete, sellega nõustutakse või mis seal nende kõikide postituste all kirjas on, et võib-olla on praegusel välisministril tuleb ka teha lihtsalt Facebooki konto sinna hakata aktiivselt kirjutama, siis noh, inimesed näevad, et inimene teeb midagi, Mirko näeb ja teised näevad, et ei istu niisama. Mina nägin seda, et eelmine välisminister tegeles nagu väga palju igasuguste muude teemadega, kaasa arvatud harrastusviroloogia, nii et noh Vabandust nii, aga ühed ütlevad, et see on haldusvalitsuse programm ja lisavad sinna juurde, et see on üldsõnaline, teised ütlevad, et see on Jüri Ratase, teise valitsuse programm, kuhu igale poole on kirjutatud juurde digi ja ära pühitud selline rahvusromantiline rukkilillepuru. Mida ütlete teie? No see on üks, no ütleme, kulin tähendab kriitika poole minna siis minule see koalitsioonileping oli suur pettumus, et see on selline leping, kus noh, on lubatud kõik, aga ei tehta mitte midagi, võiks siis põhimõtteliselt öelda, et nad, kui on sõnad, lubame, arendame, soodustame ja kõik muu taoline, siis noh, need on mõõdetamatud, neid ei saa kuidagi mõõta. Kas sa arendasid, kas sa pingutasid, kas sa tegid midagi, et ta seal kõikide kohta öelda, et me meeletult pingutasime ja kõik punktid on siin koalitsioonileppes, eks ju, täidetud. No sa oled kohe alustuseks, miks sa oled alustuseks kohe nii skeptiline, et miks asuda kohe ründama, et pigem ikka võiks mõne hea sõnaga öelda? Ei noh, hea sõna on see, et noh, vähemalt midagi siis tuli, et noh, oleks veel hullem kui koalitsioonilepingut tõesti tänaseni võib-olla ei oleks, et see on nagu hea sõna, aga mida ma nagu tahaks näha, oleks ikkagi mingeid selgeid eesmärke ja veel parem kui nad on ka kuupäevadega ja võib-olla ka mingis tähtsusjärjekorras, et need on viis asja, mis me teeme täiesti kindlalt selle kahe aastaga ära, et kogu aeg pugeda selle viiruse taha, et meil on siin viiruse, me peame tegema seetõttu üldsõnalise koalitsioonilepingu, et see on noh, ma pigem ütleks sõnaga hale. Et saaks kindlasti väga palju paremini. Nojah, kui kuidas, kuidas siis nagu öelda, et ma pean hakkama nüüd jälle siin valitsust kaitsma või nii-öelda neid läbirääkijaid ma ka ei oleks nii hirmus kriitiline kui, kui Martin selle selles osas, et esiteks on seal päris mitu siiski väga konkreetset asja seal on seal on, mis puudutab meie energeetika, Ta on aastaarve, seal on näiteks Soomega ühendus, mis on, on väga selge initsiatiivi küsimus, seal on seal on veel neid asju, ma arvan, et, et eks me, eks me, tegelikult ma usun seda ka, et siin oli natukene kiirust taga selle tegemisel ja ma arvan seda, et siin ütleme kui nüüd see valitsuse tegevuskava, mis tavaliselt on suhteliselt selline, ütleme võib-olla igav dokument liiga detaili läheb, et eks me siis ajakirjanikena loeme, seda tähelepanelikumad. No minu suurim pettumus oli see, et selles leppes on sisuliselt puudu noored pole sellist sisustatud, huvitegevust pole mitteformaalset haridust, sõna noor on üldse kirjas paaris kohas. Näiteks seal siis tagame noortele peredele võimaluse saada oma kodu soetamiseks eluaseme, laenu riigi käendusel minimaalse omafinantseeringuga. Aga siis kuidas kaasata noori aktiivsemalt ühiskonnaellu, kuidas vältida, et nad sellisel keerulisel ajal, kus ollakse, kuid distantsõppel hakkama saaks, seda pole. Ja selle asemel lubatakse, et nad saavad lihtsamalt psühhiaatri juurde pöörduda, et püüaks ikkagi elada niimoodi, et võimalikult vähe noori peaks psühhiaatri juurde pöörduma, et see vaimse tervise puhul on väga oluline, aga, aga see pool just kuidas vältida seda, et see voolu puudu. No siin oli, oli näiteks selline punkt ka, et mina kui alati, kui saartelt pärit inimene vaatan, et mida on sinna kirjutatud, see oli vist üks punkt, kus mainiti sõna saar, et parandame saarte ja mandri vahelist ühendust, et see on ka niisugune suhteliselt isetäituv ennustus, et hiidlased said juba eelmisel aastal parema menüü, 25. jaanuaril TS laevad teatas, et oma aasta kokkuvõttes, et imed nad börsiteadet sellest ei teinud. Aga. Ma ei ole selles osas ei arva, et tingimata peaks seal olema sees sõna noorkuma, näiteks leian sealt toetusmeetme iduettevõtetele, mis on puhas noorte noorte pistis peaaegu nagu täielikult, eks ju? Siin on, siin on tegelikult veel neid suundi kas või näiteks see, et me välisspetsialistide poole oleme jälle jälle nagu näoga ja, ja ütleme ausalt, et meil on ka Andres Suti näol valdkonna minister, kes päris reaalselt hakkab ikkagi sellesama digiasjaga sisuliselt tegema. Minu arust on see päris selline lootustandev sõnum. Noh, mingis mõttes on see koalitsioonileping nagu leping ühtse Venemaaga, keskerakonnale tehti valmis, siis pannakse sahtlisse ja noh, siis läks kunagi keegi küsib, et kuidas selle täitmine ka on, et noh, siis saab öelda, et kas on täidetud või seisab niisama, eks ju. Et nad, kuna see üldsõnalisus on seal sees, et võib-olla tulevikuks tasukski, mõelda ikka, et seal on noh, ma ei tea. Räägin siis 25 konkreetset lubadust, ülejäänud on selline vahtmine, võib siis nagu juurde kirjutada, et arendame parandama ja vaatame kõiki eluvaldkondi nii hästi kui suudame, et et. Mina võtaks selle vahu ikkagi üldse maha ja ikkagi pigem nagu võtaks mingisugused konkreetsed tegevussuunad, kuhu saab siis nagu rakendusi peale ehitada. No tuleme nende suurte teemadeni suurte teemade juurde, et neeme sa kiitsid siin ambitsiooni, et no mina ootasin ka ikkagi suure huviga rohedigiteemade sõnastusi ja sellel nädalal ühiskondlikku debatti jälgides ma sain aru, et tegelikult sellel välja tegelikkusel päris eluga juba kohe alguses midagi väga pistmist pole, et ma pean silmas siin eestikeelsele haridusele üleminekut, et venekeelsetes lehtedes Stoliitsas ja venekeelses sotsiaalmeedia postitustes Jaak Aab, Mailis Reps Tallinna linnaga seotud keskerakondlased räägivad, et niikaua kui Keskerakond on valitsuses, jätkub siis Eestis lastele emakeeles koolihariduse andmine lasteaedades, koolides ja samas ka roheteemade puhul. Siin rääkisin mitme tuttava inimesega Ida-Virumaal põlevkivisektori ja tööstusettevõtete inimestele, keskerakondlased ühekaupa ikka kinnitavad seda, et pole põhjust muretseda, et sisuliselt kõik jätkub, samamoodi eksis sõnad on ühtemoodi kirjas ja teod on teistmoodi kirjas, et et see vaidlus, kus siis erinevatele valijarühmadele proovitakse meeldida, et Reformierakond siis eestikeelses meedias räägib, et kuidas nüüd minnakse eestikeelsele õppele igal pool üle on nagu üks asi ja see, mis toimub siis venekeelses ajakirjanduses seal rahustatakse, siis sihtrühmi öeldakse, et kõik jätkub vanaviisi. Noh, eks see kokkuvõttes ongi ju sedasama lubama, arendame, soodustame jutt, eks ju, et noh, kuna kui sa räägidki üldsõnaliselt mingitest asjadest, siis sa saadki rääkida, mitmene, siht grupile erinevat juttu olema. No mina ütleks muidugi, et ei pea, võib võtta ja eelmise valitsuse rail Balticu ka, kus on selgelt, et seal Lexi valitsusel ja inimesed, kes üritasid kõiki kogu hinna eest seda projekti takistada, aga no lepingus on ikkagi liigume rail Balticu suunas, noh ja kui nüüd Ta jätkas, oleme liikunud rail Balticu suunas, siis nad tõenäoliselt olema sellepärast et otsus rail Balticu kohta on lähemal kui kunagi varem, eks ju. Et nad kokkutulekuga, kus järelikult täidetud punkt Aga kusjuures need vastuolud tegelikult on ka leppes sees, et kui lugeda kahte punkti, et sa nimesing kiitsid nii-öelda seda energia osa, et no väga vastuolulised punktid tsiteerin siis lepet ennast, et kiirendame taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises lõpet täiendavate investeeringute tegemise fossiivsetesse kütustesse ja siis kohe järgmine punkt, töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal. LNG see siis on veeldatud maagaas. Tegemist on fossiilse kütusega ehk siis ühest küljest lõpetatakse ära ja teisest küljest alustatakse, kuidas seda mõista. Et vaata, räägid keerulistest asjadest mingi rohepööre, muudest Modon nagu lihtsama näite, et üritatakse siin eelarve tasakaalu saada. Aga tegelikult veel parem küsimus on, eks ju, kuidas inimeste jaoks, et kas see tähendab, et näiteks tasuta kõrgharidus kaob ära selliselt, nagu ta on? Ei tea sellist debatti, et oleks, aga võib-olla peaks olema, et äkki täies mahus ei peaks tasuta olema, kas kaob ära tasuta bussiliiklusrest? Reformierakond on ju väga selgelt tasuta ühistranspordi vastanud. Ei tea, ei ole kuulnud seda debatti ei ole lugenud ka kuskilt. Dokumendis toimub, kas tuleb mingisugune uus maks? Ei tea, ei ole mitte midagi tehtud, et see on nagu võib-olla inimese jaoks nagu, kuna see puudutab nagu rahakott on nagu lihtsamalt, nagu arusaadav kui selline, noh, ma ei tea, LNG terminal, eks ju, mis on selline? Suures osas on nagu utoopia, et, et aga kuidas saadakse ütlema, et siin seesama riigieelarve tasakaalu, kes maksab, selle ma kuulsin, Kaja Kallas ütles, et et jätame mõned komandeeringuid ära. Ütleme siin erafirmast hakkasin lihtsalt naerma, et kõik komandeeringuid nikun ära jätnud. Meil ei ole Limkad, kui me saame minna, aga see ei ole selline raha, mis nüüd võetakse eelarve tasakaalu saada, eks ju, et seesama sõna kärbe, et, et kus see on nagu see on, nagu ma arvan, selline võib-olla isegi nagu põhi põhiküsimus selle valitsuse juures. Ma ütleks sulle, Virko, nii et sul oli üks väga huvitav saade ETV-s Tallinki juhi Paavo Nõgese intervjuu, tõesti huvitav saade, ma soovitan inimestel kõigilt kuulata seda, sest Paavo Nõgene, kes minu arust palju päris huvitavat juttu seal, aga kui sa Paavo käest küsiksid seda siis ta kindlasti ütle, eks ole, Tallinki laev, megastaar, mis on LNG suurim punkerda punkerdamis operatsioon, selle tankimine, et, et see on kindlasti tunduvalt ökonoomsem loodussäästvam kui, kui, kui kõik kõik muud vanad tehnoloogiad, mida kasutatakse. Aga ma tooks siia veel ühe, mida te ei ole veel siiamaani maininud ühe valdkonna, kus, kus on ühiskonnas tegelikult päris suur lõhe ja kus viimase kahe aasta jooksul on põhimõtteliselt on, on tehtud ühte ja räägitud teist ja kõigile huvigruppidele ja lõpuks on asi kokku jookseb nimelt meie kuulus metsateema. Et on kaks aastat olnud see EKRE poliitilise kontrolli all kahe aasta jooksul on metsanduse arengukava kokku jooksnud, mida, mida suure aplombiga tegi, kuhu olid kaasatud ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, sajad inimesed kogu see kogu see teema, eksju eelmisel kevadel võeti RMK-s dividende välja, nii et raksus. Ja ja takka tipuks oli see kuulus raadiosaade, mis leedu valitsusest rääkis. See saade lõppes päris võimsa Mart Helme Wonoloogiga metsandusteemadel, kus meile räägiti 100-st 1000-st töökohast ja paugutati võimsalt nende inimeste suunas, kes siin on nagu metsakaitsega tegeleda, noh, nii et, et ma arvan, et, et see on ka üks, üks väga huvitav valdkond. Loen seda ka koalitsioonileppest, et otsima kokkulepet metsanduse arengukavas. See on ka väga üldine praegu ikkagi esialgu, et kuidas seda kokkulepet nagu saavutada, aga kohalikel valimistel tuleb see teema väga jõuliselt esile. Ma olen alati arvanud. Et Tõnis Mölderile uuel, siis nii-öelda ministril on vist ühe allkirjaga võimalik põhimõtteliselt RMK hoogu maha võtta, et seesama allkiri, mille siis EKRE minister panijad seda hoogu juurde anda. Et lihtsalt panna samale määrusele määrus nagu tühistada, mis tehti ja jäävad, mitmed hektarid jäävad metsaks, aga ma poliitikud eile rääkisin, siis ta viskas väga hea minu arust lause, et kui RMK nagu suhtled, siis vahepeal tundub niimoodi, et saar läheb lahti seal, kus juhtub ja siis üritad seletada, et kuidas siis niimoodi juhtus, et seal kõik maha võetud. Ja ma arvan ka, et poliitikud peavad lihtsalt RMK-le, ütleme väga lihtsa palve edasi, et palun ärge niipalju siis metsa maha võtke, me ei soovi seda raha, aga kui vaadata just seda poolt, et kui pingeline on riigieelarve, siis miskipärast alati ühel hetkel, siis need ootused RMK dividendidele suurenevad ja suurenevad, et see võib-olla selles mõttes küll väga suur pluss kui nüüd, et uus keskkonnaminister ütleb, et tõesti, et RMK ärgu riigile, siis dividende. Andku ja toogu, et mina, mina ootan seda. Aga vaata, et lisaks sellele, et saatan kannab proodad, peitub saatan detailides, et noh, mis oma olemuselt koalitsioonilepe on, see on ju tegelikult sarnane deklaratsioon avaldus nagu kaks abiellu, et annavad pulmakülalist ees, lubades siis 11 kätel kanda ja olla truud. See on põhimõtteliselt kahe osapoole deklaratsioon avalikkusele, et kes nad on ja miks nad on see sisu. Detailsem plaan tegelikult ju nüüd alles tekib, et kohe me varsti näeme valitsuse tegevuskava ja ka eesmärke 100-ks esimeseks päevaks siis nendes valitsuse tegevuskavadesse saabuvad juba ka mõõdetavad eesmärgid. Palju meil siis näiteks kahe aasta pärast peaks vaesust vähem olema, kui palju meil võiks seal keskmine või mediaanpalga kui tõusta või mingisugused muud mõõdetavad parameetrid, et tõenäoliselt ikkagi selle headuse juurde saab naasta alles siis, kui need mõõdetavad eesmärgid on olemas ja vist koalitsioonileppe headust saab hinnata alles peale seda, kui see koalitsioon laiali läheb. Siis saab vaadata, mida tehti ja kuidas tehti. Võib-olla mitteleppega valitsuse seadust saab küll siis. Nii. Aga mulle tundub, et selle pikapoliitika ploki võiks tänaseks lõpetada. Selles mõttes, et me jätkame poliitika teemaga ka siis natukene teiste rakursside alt. Ma tuleks kohe erakondade reitingute juurde, aga eile oli Keskerakonna jaoks veidi parem päev nende halbade päevade jadas, Tallinna halduskohus rahuldas reedel siis otsusega Keskerakonna kaebuse. Tühistus tühistas erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ehk ERJK ettekirjutuse tagastada Paavo Pettai ette võtta telehui mitt field üle miljoni euro, aga vara on Keskerakonna rõõmustada, seda mitmel põhjusel. Esiteks erinevaid, ka võib selle otsuse kaevata 30 päeva jooksul edasi. Teiseks teha uue ettekirjutuse ja seal on siis küsimus teatud arvete tõendamises. Kui kohtuotsust tsiteerida, siis sisuliselt ei olnud Keskerakonna hitte heited põhjendatud, kui tõendite osas esinenud puudused olid liiga suured, et selle tõttu tuli kaebus kokkuvõtvalt siis rahuldada. Ehk siis küsimus oli selles, et teatud arvete puhul kohus ei lugenud piisavalt tõendatuks seda poolt, et mis siis näitaks seda, et Keskerakond selle teenuse või kauba ikkagi saanud. Aga mis on selles vaidluses veel oluline on see, et tegelikult üks kohtuvaidlus samade osaliste vahel on käimas ka tsiviilkorras, kus siis Keskerakonnal samade teenuste eest Paavo Pettai raha tagasi nõuab või noh, raha nõuab, sest tema väide on see, et ta ei ole sellest raha saanud ja selles osas kohus jätkub ja. Põhimõtteliselt võiks nende Keskerakonna rahaasjadega siin saate lõpuni jätkata, sest numbrid on suured ja probleem on suur. Aga kas me nüüd tuleks reitingute juurde või te tahate Keskerakonna rahahäda juures ka midagi lisada? Lähme reitingute juurde, no rahvusringhäälingu portaalis ilmus täna hommikul kolleeg Urmet koogid lugu, kus siis võetakse kokku jaanuarikuu reitingutes. Reformierakond suurendas oma edu Keskerakonna ees, EKRE möödus uuesti Eesti 200-st ning sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa võrdsustus, nii selgub kolme uuringufirma koondkeskmistest reitingutest ja arvesse on võetud siis Nortsate, Eesti Turu-uuringud, Kantar Emor ja nende viimased jaanuarikuised, küsitlused ja no mis siis juhtunud on, et põhimõtteliselt Reformierakond, et sai üle oma sellisest langusperioodist ehk siis inimesed taastasid või, või säilitasid usu Reformierakonda ja need, kes vahepeal läksid Eesti 200 taha on siis nüüd jõudnud tõdemusele, et tuleks taas oma panused teha Kaja Kallase juhitavale Reformierakonnale. Ja siin on need trendid tegelikult selles mõttes liiguvad ju suhteliselt aeglaselt ja kui vaadata ikkagi neid neid positsioone, siis istutakse ikkagi suhteliselt sellistes sellistes kohtades mingisuguseid, et väga suuri selliseid arenguid pole olnud peale selle, et tõesti Eesti 200 tegi, noh, ütleme viimase poole aasta jooksul läbi teinud väga-väga suure tõusu tõesti tõesti suure tõusu ja, ja noh, et selle arvestusega võiks öelda, et noh, neil on see kindlasti see nii-öelda mõtteline Parlamendi positsioon käes. Aga minu meelest nagu palju tähelepanelikumad peaks hakkama nüüd ikkagi jälgima seda, kuidas kogu see toetus on nii-öelda tõlgendatav kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste kontekstis, mis tänavu oktoobris. Meil on, väga ei ole ja, ja jah, seda, see üldpilt ei ole väga väga sinna üle kanda, seda ma tahangi öelda. Et ka ka see, et, et kui me räägime siin sellest, et näiteks venekeelne valija on, on andnud EKREle päris palju lisatoetust, mida siin mõned uuringud näitavad ja peegeldavad siis ütleme nii, et see, kuidas näiteks võiks kajastada kohalike valimiste kontekstis ütleme noh, siin on Tallinn on üks erand ja kui me vaatame nagu üle Eesti, siis, siis see, see kindlasti kindlasti tegelikult üks päris nagu huvitav teema, et lähtutakse, ma arvan ikkagi ikkagi põhiliselt nendest üldistest üld üldistest meeldib ustest, aga, aga selleks, et kohalikel valimistel edukas olla, on vaja ikkagi kohale. Liidreid noh, mina olen siin saates vist varem ka öelnud, et sellist ühe kuu kõikumist on täiesti mõttetu vaadata. Tegelikult täiesti ajaraisk on seda ka analüüsida, et kui nagu vaadata, siis vaadata. Ma ei tea, viimasel kuuel kuul Et isegi need, kui sa praegu ütlesin, mingitelt keskele rand on midagi, noh, ma ei tea, kaotanud Reformierakond võitudest tegelikult, kui vaadata mingi kaks kuud tagasi, need protsendid on täpselt samad, mis praegu on. Et nad mingit muutust ei ole toimunud, et noh, siin ongi küsimus, eks ju, selles samas küsitluse veapiiris ja kõiges muus selles, et et ainukene selline, mis vea Pirist võib-olla väljas on, ongi Eesti 200 mis siis kukkus 18-lt 15-le. Aga novembris oli see protsent vist 14014 15, kui me eeldame, nad on kuskil sealkandis, siis tegelikult võiks öelda, et muutust ei olnud, oli lihtsalt üks kuu, kas siis mingi viga oli seal sees, eks ütleks, vea piiritut ülespoole oligi seal äkki 16 meil on 15 no mis, mis muutus see on, mida me siin nüüd analüüsi? Kuidas see küll juhtus? Vot vot vot nüüd sa tegid klassikalise vea, et kui sa võrdled siin Reformierakonna reitingut, siis kuus kuud tagasi ja praegusel hetkel siis tegelikult või tagasi novembri seal seal seal vahepeal on ikkagi juhtunud väga põhimõttelised muudatused sellel korral Reformierakond pääses väga napilt, et mis oli juhtunud ja juhtu maas oli see, et see abielu, võrdsuse, teema, liberaalsemad, haritumad, kõrgemapalgalised inimesed oli peaaegu et viinud ära Eesti 200 taha, mida näitasid ka reitingud ja nüüd, et kuna need inimesed, et nägid ikkagi seda muutust ja taastasid usu Reformierakonda, siis nad naasid siis oma esimese valiku juurde ja Eesti 200 paljudele nendele on teiseks valikuks ja seda kinnitada saab ka siis ju see lõpeb nädal mitmes erinevas küsitluses nii Nortsatis kui ka Turu-uuringutes, et selline nii-öelda siis tagasiränne on toimunud ja, ja kas see on püsiv. Kas Eesti 200 siis ajutine tõus nüüd oligi selline ühekordne või, või mingisuguste erinevate teemade tõsta võtamisega suudetakse taas siis saavutada parlament parlamendivälise jõuna selline atraktiivsuselt kõnetada suuri ühiskonnagruppe, seda näitab aeg ja, ja kolmas tähelepanek on ikkagi see sotsiaaldemokraadid on siis langenud ikkagi sellesse lõksu, kus ollakse sarnaselt Isamaaga seal kuue, seitsme kaheksa protsendi peal ja see on poliitilises mõttes ikkagi ohutsoon, et kui siin isa oma tõenäoliselt saab mängida sellisele mõistlikumale konservatismi-le, siis sotsiaaldemokraatide probleem on see, et, et see uus koalitsioon on ära võtnud rohe rohelise teema. Nad on ilma jäänud vähemuste teemast. Naised poliitikas oli pikalt sotsiaaldemokraatide teema, kas see on neilt ära võetud, kui vaadata seda, millega tegeleb noh, järgmised on siis kohalikud omavalitsuse valimised Tallinnas sotside linnapeakandidaat on siis Raimond kaljulaid, et millega ta tegeleb, on selline öölinnapea ja alasti rannateema püüab tähelepanu saada bändi tegemisega Mihhail Kõlvartile selliste teemadega vastu ei saa. Kes saab Mihhail Kõlvartile vastu järgmistel kohalikel valimistel Lasnamäel, mitte keegi ei saa, see on isetäituv ennustus, et selles mõttes ei ole nagu vaja siin võib-olla seda nii liiva. Aga aga, kus on see eristumise alus, et poliitikas ju sarnaselt ma ei tea, moodsale marketingile bändingule võiks olla ikkagi selliseid eriistumise alused, et mille poolest miski erineb, et. Esko hea Mirko kohalikud valimised. Nendega minnakse väga detailselt nagu järjest detailsemaks kogukondades. Kui, kui praegu minna Põhja-Tallinna ja rääkida seal inimestega, et kes need neile nagu poliitikutest meelde tuleb, siis ma arvan, et Raimond Kaljulaid ütleb seal ütleb seal inimestele päris palju ja näiteks päris huvitav fenomen on ju see, et, et näiteks nõmmel, kui kui Rainer Vakra maine sai siin lende plagiaadi tõttu nagu kannatada ja isegi tema üle naerdi ja nii edasi, siis ma olen täiesti kindel, et nüüd selle ameti ametisse nimetamisega sel sel nädalal Tallinna soojuses tegelik ja poliitikast siis nii-öelda lahkumisega siis sotsid jäid ilma kolmest 1000-st häälest umbes sest Rainer Vakra on nõmmel väga populaarne tegelane. Lillelillede ja koogikarbiga jookseb ta ringi seal vanaisa mesilas. Urmas Paet, kes on need Eesti poliitikas tegelikult nagu mingit pidi päris eemal ja, ja niuksed vahetus poliitikast osaleb väga aktiivselt nõmmel kogukonna üritustel ja ta endiselt on nõmmel väga korralik häältemagnet. Et tegelikult, kui me ikkagi räägime siin kohalike valimiste kontekstis, millised erakonnad võiksid edu saavutada, siis mina küll ei kannaks sind otse maha. Aga kui, kui rääkida sellest üldisest pildist, siis ma ütleksin niipalju, et et mis on huvitav, jälgida on kindlasti see, et kuidas muutuvad nüüd jõujooned. Isamaa istub EKREga koos opositsioonis saab olema väga huvitav, milliste strateegiatega nad liiguvad. Mina küll ei arva, et neil õnnestub olla väga selline umbes umbes teistmoodi ja valge ja puhas ja valitsus õnnestus see paremini. Ma arvan, et opositsioonis, see ei ole üldsegi mitte nii lihtne. Lisaks on seal erakonnas sees ka väga põnevad arengud toimumas. Tasub vaid lugeda Delfist, mida kirjutab Viktoria Ladõnskaja Kubits näiteks oma erakonna kohta. Nii et jah, et nagu kuidas sotsid positsioneerivad ennast nagu, nagu ka siukses üldises pildis, et nad on öelnud, et nad mõningaid mõningaid asju koalitsiooni puhul toetavad, aga noh, saab näha, missugune see strateegia kokkuvõttes olemas. No ja küsimus on ju selles, et milliste poliitikatega ametisse astunud valitsus tegeleb, et kui needsamad märksõnad, mis olid sotside jaoks olulised, lihtsalt on valitsusse viidud ja nendega tegeletakse, siis sul jääb sealt vaikselt hiireks kombel ainult võimalust piiksuda, et aga meie teeks paremini või meil oleks ambitsioon suuremaid, et noh, see on ju see küsimus, et mis on EKRE ja Isamaa pluss on see, et paljud nende teemad valitsuses elluviimist ei saagi kunagi nii-öelda loota, et nüüd hakatakse ellu viima lihtsalt need uuele koalitsioonile ei ole olulised ja nendega tegeleta. Et see on nagu oluline vahe, et see eristumise aluste küsimus ja, ja siis noh, kui me vaatame ka seda Kaja Kallase siis. Ametisse saamise hääletust, kus ka sotsid läksid taha ja põhjendusega siis mis tuli Kaja Kallasel, aga endale üllatusena ja meeldiva üllatusena, et see usalduskrediit ehk siis seal tekib kohe see küsimus, et noh, millal siis oma valijatele kanaliseeritakse ikkagi seda, et me ei ole valitsuses, et me oleme ikkagi opositsioonis ja et meil on teistsugused lahendused, et see on märkimisväärne. Nii, aga siis, kui me sellest hääletusest juba rääkisime, siis Kaja Kallas sai 70 häält ja juba levivad kuuldused, et Riigikogus on hääled koos ka Kersti Kaljulaidi tagasivalimiseks? No esiteks, ma olen korduvalt inimestelt Keskerakonnast kuulnud, et sellist kokkulepet ei ole. Jõuludele, et ma olen kuulnud ka, et Jüri Ratasest saab president, siis ma olen kuulnud seda, et Eiki Nestor-ist saab president. Siis ma olen veel mõnda nime siin kuulnud, et eks siin on ka sellist spinni keerutamist on nagu päris palju, et muidugi see 70 häält aitab sellele väga hästi kaasa, aitab need rattad käima panna. Nii no ma tsiteeriks sulle Keskerakonna esimeest veel jaanuarikuust? Ma arvan, et ta on andnud endast nii palju, kui ta on osanud ja tahtnud parima, aga ma loodan, et järgmine Eesti vabariigi president teeb kõik selleks, et iga päev ehitada sildasid need on Jüri Ratase sõnad. Jutt käib Kersti Kaljulaidi, st et kuidas sa näed, Neeme, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond läheb siis Kersti Kaljulaidi tagasi valima. Kas ma üldse mainisin poole sõnaga, et kas või seda, et ühesõnaga ma, seda ma usun seda tegelikult arvestades, mis, mis mina olen kuuluda, taandanud maha kõik need spinnid, mida siin on kokku keerutatud, ma usun seda, et mingit sellist pikka lepet praegu ei ole ja oleks ka suhteliselt lühinägelik seda seda loota või seda praegu nagu ära teha, sest Eesti poliitika lähiminevik näitab, et presidendi ametikoht on selline, kus need pikad poliitilised lepped siin garandid ja ma ei tea, mis kõik asjad need tegelikult reaalselt ei pea, ei pea tegelikult paika ja pigem hakkavad lõpuks nagu kahjuks töötama sellele kandidaadile, kes kes selleks garandiks osutub. Ja kui siin aga väga head tsitaati Merka võtta, siis noh, nagu mina selles tsitaadis aru saan, siis ükski poliitik presidendiks ei saa, et president hakatakse valima väljaspool poliitikuid, sellepärast et noh, väike väljakutse sulle, nimeta mulle üks poliitik viimasest paarist aastast, kes on sildades. Ei, ei ega siis ma arvan, pigem, ega välistada ei saa ka midagi, sellepärast et kui me ju meenutame eelmisi presidendivalimisi, siis kokkuvõttes ka kõik läksid oma erakondade mõttes siis parimate kavatsustega, aga välja kukkus niimoodi, et ühisosa tuli kusagil mujal leida ja lõppkokkuvõttes ega ka ju sel korral, kui nähakse, et et siis kokku saab leppida kas siis praeguse presidendi teise ametiaja osas või saabub see ühisosa kusagil mujal, siis ma arvan, et poliitikas ongi see, et sa pead leidma selle kompromissi ja ühel hetkel sa saad aru, et see Te otsimine lõppkokkuvõttes vihastab inimesed välja ja lõppkokkuvõttes kajastub see kõikide erakondade reitingutes ja, ja see ongi see poliitiline vastutus rahva ees. Ma mõtlesin, et ma tahaks tegelikult Martini küsimusele vastata, kuidagi jätkab Martin ütles, et nimetajaks poliitike, et. Ja ma tahtsin Arnold Rüütli nime pakkuda. Võib-olla, aga ei tahtnud. Ei tahtnud isegi võib-olla ühtegi nime pakkuda, aga ma tahtsin öelda seda, et et Eesti poliitikas on tõepoolest läinud väga selline minakeskne jutt lahti, et minu jaoks üks selline kohe esmane, esmaselt meenub välismaalaste, selle kurikuulsas välismaalaste seaduselugemised, mida siseministeerium siis Mart Helme ministriks oleku ajal kõvasti lükkas. Lugemisel riigikogus, kus ta ütles, et mina tahan sellist Eestit nagu mina tahan. Ma ma tahaks, et ja ma usun tegelikult, et Eesti poliitikutes on olemas ja kui me vaatame, siis mõnes poliitikus on see meie koefitsienti ikkagi natukene suurem ja ma usun ja tahaksin loota, et, et see, see muide, muide, kas Jüri Ratas on selline selline poliitik, kelle, kellel on seda meie koefitsient, nii et selles mõttes ma arvan, et et ma arvan, et seda tüüpi inimesest võiks, võiks saada president. Aga presidendi puhul jah, on ka oluline ametisoleva presidendi puhul on oluline uudis lõppevast nädalast, et ta loobus siis OECD peasekretäri kohale püüdlemisest. Sest et ma saan aru, et seda toetust ja eriti sügise perspektiivi silmas pidada pidades, kus on võimalik ametisse asuda, ei õnnestunud laias seltskonnas saavutada. Nii aga nüüd tervisekriisi juurde tulles siis selline termin nagu eliit, vaktsineerimine on meil tekkinud Valga haigla juht Margus vuldsay päeval nädalal ametist priiks sest ta püüdis siis jaanuari alguses alustada oma klubi vendade vaktsineerimist. Eesti Päevaleht tabas otse teolt Venemaa saatkonna Narva peakonsuli juuri. Kribkovi toimus siis vaktsineerimine suveniiride vastu, aga lisaks selgus siis, et müstilise, kuuenda doosiga on vaktsineeritud ka sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. No ma olen siin avalikus ruumis juba kohanud sellist terminit, et nagu siis suitsuvorsti vastu vaktsineerimise termin vistel kalm, Karmen Jolleri öelda siis. Kujund, aga, aga noh, saabunud on ka need inimesed, kes õigustavad sellist tegevust, kes kaitsevad selliseid tegusid, öeldakse, et õigeid inimesi vaktsineeritakse. Et selles osas tuleb siin kohe ikkagi vist üheselt välja öelda, et see on selline nõukogude mentaliteet, et on olemas eliit, kelle jaoks siis kusagil on varustusbaasis olemas banaanid ja teksapüksid ja kuna kogu rahvale neid ei jagu, siis jagunesid ühiskonna kõige selgematele, peadele ja võimuesindajatele, et et või, või siiski teie arvates see kõik on õigustatav. Kuna ma tahan kiiresti jõuda järgmise teemani, mis ma tean, mis on, tahaks rääkida ahvidest loomaaiast, et et ma ütlen ainult selle temma kohta seda, et on kaks asja, siis on kaks asja, aetakse segamini number üks valitsuse liikmed, tippametnikud oleks võinud olla vaktsineerimisnimekirjas esimesel kohal, teisel kohal, aga üleval oleks võinud olla tänaseks juba tehtud. Nii, see on nagu esimene pool, aga teine pool on see, et kui tehti kokkulepe, et kuidas vaktsineeritakse, siis sellest ei saa enam kõrvale minna, sest see hakkab mõre mõrandama sellist usaldust, noh nii nendesamade tippametnike kui kõigi teiste vastu. Et kui kokkulepe oleks alguses olnud, et peaminister, kõik ministrid, kõik tippametnikud vaktsineeritakse esimesena ära, et Riin riigi toimimine, töö toimib, siis ei ole mingit küsimust, okei, kokkulepe on, selline kokkulepe on teistsugune, siis sinna ei saa vahele minna ja needsamad tippametnikud võiks seda nagu esimesena mõista. Ja kokkuvõttes on teemaks antud juhul minu arust küll see, kuidas seda asja on avalikkusele kommunikeeritud, et see, see on minu arust antud juhul, kui me tihtipeale ma ei ole seda meelt, et, et kõiki asju saab lahendada kommunikatsiooniga, siis antud juhul see oleks nagu kommunikatsiooniga lahendada ühest asjast mul natukene kahju selle protsessi juures, et ka mina ise näiteks ajakirjanikuna ei öelnud kohe alguses sedasama lauset, et et kullaministrite, et selle, et vaktsineerige nüüd ikkagi ennast ka ära, sest noh, Te olete peate nagu riiki juhtima, mitte kuskil kuskil seal kodus konutama, samal ajal, kui peetakse tähtsaid koosolekuid Ma olen selles osas nõus, et presidendist või peaministrist, ministritest paljudest minu meelest tervest riigikogu koosseisust kes on vaktsineeritud, on rohkem kasu kui vaktsineerimata ja pidevalt isolatsioonis viibivatest ametiisikutest, aga noh, siis nii nagu Martin ütles, peakski olema kirjas vaktsineerimiskavas, seda ei peaks häbenema, peaks ütlema, et see on meie valik võtma vastu selle rahva pahameele. Aga jah, et tõenäoliselt peaks minema sinna kuhugi meditsiinitöötajate, pääste ja politsei töötajate järele, sest nende puhul paljuski nad ei saa valida, kellega nad töötavad, kuidas nad töötavad. Spetsialistide küsimus, kas see eliitgrupp peaks seal siis olema hooldekodu asukate ees või nende järel, seda otsustagu loomulikult eksperdid, aga. Tähendab praegu enam seda muuta ei saa, et nüüd, kui sa seda muutma hakata, see on nii kommunikatsioonis kui heas mõttes täiesti katastroofiline, ütleksime kuulge, mõtlesime nüüd, et äkki võiks, need ei viitsinud nagu ikkagi ära vaktsineerida, noh nii-öelda seda hakatakse, eks see niimoodi ja seal hakkab kindlasti opositsioon siis ründama, et siia ma enam tagasi tulla ei saanud olla selle päris selle alguses, et praegu on tegelikult niimoodi nagu Märt Avandi laulis, et kannatame ära. Siiski siiski siiski siiski ma ütleks, et siin on üks murekoht, et selles osas, et lahendamist vajab see mure, et mida perearstid tegelikult on siin ka tõstatanud oma kirjavahetustes erinevate siis riigivõimuesindajatega, et kui ühel hetkel kandev raskus, siis saabub perearstidele neil silme ees on olukord, kus päeva lõpuks võib raisku minna mitmeid doose vaktsiini aga vaktsineerita vaid siis selles suhtes tollel päeval pole, et kas perearst peaks läbi helistama oma isikliku mobiiltelefoniraamatu ehk otsima sõpradeta vaid või tuleks välja valida vaktsineeritavad oma nimistust või siis eelvaliku peaks tegema terviseamet või keegi muu, et noh, ma arvan ka lõpuks perearst peaks tegelema inimeste ravimisega, et vaktsineerimine, lisakohustusena see on oluline, aga, aga teavad ka teistesse haigustesse, neid tuleb ravida, mõned inimesed vajavad operatsioone kas siis südame või mõne muu probleemiga, et see on see, see teemade ring, et aga ma arvan, lõppkokkuvõttes küll sellest inimesed palka saavad ja küll nad selle probleemi ära lahendavad. Nii kuna viiruse teemadel on peaaegu et viimase aasta jooksul niivõrd palju räägitud, siis need erinevad piirangud ja Kaja Kallase valitsuse esimesed tervisekriisi valikud jätaks arutada järgmistele rahvateenrite koos seisudele, aga räägiks natukene nüüd? Key stopp pist nüüd saabub minu lemmik osa saates, sest kui rahatarkust hakkavad kolleegid jagama, kuulajatele õpetatakse, kuidas rikkaks saada. See on alati minu lemmikosa sellisest hariduslikus raadioprogrammist. Nii Neeme ja Martin, ehk siis see kõige lihtsam küsimus, kuidas spekuleerimise abil rikkaks saada, et lõppeval nädalal on maailmas laineid löönud selline aktsia nagu geim, stopp. Tegemist siis on arvutimängude jaemüüjaga, mille hind on viimasel ajal Wall Streetil kerkinud seal 2000 protsenti, seda tänu väikeinvestoritele, kes on kasutanud siis suurinvestorite peal niinimetatud sellist lühikeseks müümise taktikat, et mis siis toimub? No ma ei tea, kas ma ei tea, kas Martin tahab, Martin on kuuldavasti ette valmistanud sellise vikerraadiokuulajatele väikese selgituse, et mis, mis täpselt toimus, aga põhimõtteliselt on jah see see, mida loetakse börsil alati nii-öelda tummaks rahaks on äkki hakanud elama sotsiaalmeedia võrgustike abil oma elu ja päris päris asju mõjutama. Et põhimõtteliselt on siis niimoodi, et suured investeerimisfirmad, miljardid, mis on nende käsutuses, ossida, nad müüvad kiustute aktsia lühikeseks, see tähendab seda, et nad laenavad turult aktsiaid ja loodavad, et saksa hind langeb. Aga ühes siis nii-öelda sellises sotsiaalmeedia grupis avastati, kokku on laenatud vist seal oli 140 protsenti aktsiaid, mis tähendab, et rohkem kui tegelikult turul on ja tuligi ohoo. Kuna selles grupis oli kuskil kaks miljonit vist liiget, tänaseks on seal viis miljonit liiget, siis needsamad väikesed inimesed, kes võib-olla ei saanud ka mingisuguseid tšeki juba valitsuselt toetuseks, otsustasid, et nad hakkasid aktsiaid kokku ostma, sellepärast et needsamad investeeris hinnad peavad need aktsiad pärast tagasi ostma ja tänu sellele tekkiski siis nii-öelda hinnasurve ja hind ongi, nagu sa ütlesid, kasvanud kaks, 2000 protsenti, mis tähendab, et needsamad meeletult rikkad investeerimisfirmad praegu higistavad, nutavad ja on kaotanud juba miljardeid ja mõned Anis pankroti lävel põhimõtteliselt. No nad on võtnud appi täiendavad abinõud oma nii-öelda siis nii-öelda hädaabi abikäigud, eks ju, selleks et taastada ikkagi ikkagi see nii-öelda eelne seis ja, ja kuidagi välja tulla ja on, on ka investoritelt lisaraha küsinud ja nii edasi. Et aga miks on nagu jah, selles mõttes on oluline või miks sellest üldse rääkida ongi see, et see näitab tegelikult sellist väikeinvestori jõudu. Kui väikesed investorid tegutsevad koos, et selles samas nii-öelda siis sotsiaalmeedia grupis on selline nagu selline tore lause nagu Eipstrongetugeveroc, mis siis inglise keeles on, aga eestikeelses tõlkes tähendavad ahvid koos tugevamad, et see tuleb sellisest kultusfilmist. Ahvide planeet, tänasest TV3 kanal kaelt olete näinud, et ETV nii väärtfilme ei näita, et et kui koos tegutseda, siis me suudame ka suurtele vastu hakata. Ja see vastak tegelikult tuleb sellest eelmisest finantskriisist, kus eksi, pankurid pühkisid oma käed puhtaks ja ütles, et teie väike inimene, noh, vaadake ise, kuidas hakkama saate. Meid aidatakse niikuinii sellest lobast välja, et nüüd võimelised pigistatakse neidsamu kõhupankureid, et paari paadi asemel võib-olla pead kõik ära müüma, mis sul on? Ja teine teine akronüüm Anjou Jolo eks jõuline vantseks vajad ainult kord, aga see on jah, see, et üksikisik suudab tegelikult tihtipeale suhteliselt vähe, et meenutame siin kuulsat paunvere seda kellameest, libled, kes tahtis jõe vee panna, teistpidi voolama, et tal on hea vaadata, kuidas villavabrik seisma jääb. Aga kui on selline kamp koos ja seal on, seal on ka selliseid täiesti selliseid sotsiaalseid, revolutsioonilisi meeleolusid. Jah, teemegi ära, eks ju, pigistame, pigistame kuni nullini välja. Isikliku kasu nagu taga ei aeta, mis on nagu tavaline tavaline meetod. Aga seal taga on siiski juba nagu selgunud, on ka mõningaid inimesed, kes sõna otseses mõttes rikastavad. Selle karja, kes rikastuda, aga mis ma tahan veel öelda, seda ei tehta ainult ühe aktsiaga, vaid seda tehakse paljudega, et tegelikult, et see ei olegi nagu ainult rumal raha või need ei ole nagu sellised, eks ju, toitud, kes nüüd selle raha nagu turule viivad, vaid selles samas gruppides, tegelikult on ka väga korralik finantsanalised sedasama tegelikult olukorda üldse avastada, et seda nagu täielik toitu nagu ei avastad, sa saatsid. Ja aga lisaks sellele finantsanalüüsile on seal taga ka selline, ma ütleksin, selline empaatiline massianalüüs, mis on selline emotsioonide analüüsi ja see, seda on nüüd ma usun, ma usun, et need kõik need riskiinvestorid ja kõik need on, pead kratsida nagu sööstnud seda analüüsima, et kuidas, kuidas selle sellega siis hakkama saada. Mis on olnud, ütleme, ega siis selline turumanipulatsioon on toimunud aastakümneid siis aktsiaturgudel ja küsimus on selles, et kui varasemalt kasutanud selliste trikitamist suurinvestorid ehk siis institutsionaalsed investorid ja, ja siis on see kõik mahtunud lubatu piiresse. Tõsi, suured institutsionaalsed omavahel kokku leppida ei tohi, et me käitume niimoodi, et see on turul keelatud, aga nüüd, mis on küsimus ju, et on selles, et mille üle siis turujärelevalve pead murrab, et kas praegu on toimumas mingisugune kokkuleppimine, et kas seda kehke, kas keegi juhib seda ja seda siis ma saan aru uuritaksegi väga tähelepanelikult, et kes selle kõige taga on, aga lõppkokkuvõttes ma arvan, et nüüd me jõuame põneva osa juurde, et see on siis selline ühiskonnakorralduse muutus, et kui me vaatame sotsiaalmeediale otsa, siis oma olemuselt see on ühiskonda viimasel 10-l 15-l aastal niivõrd palju muutnud, et kui mõelda värvilistele revolutsioonidele nii Põhja-Aafrikas, aga ka Lähis-Idas siis kõik see on ju võimalik tänu sotsiaalmeediale ja sotsiaalmeedia, nüüd võimaldab selliseid tegevusi ka suurte rahamaailmatuusade vastu, ehk siis lõpuks ka rikkad nutavad. Ja me näeme ju tegelikult seda ka, et kuidas sinna nendes protsessides on veendunud trumpistid nagu sirutanud käe sinna poliitilise spektri teise äärmusesse. Ehk siis samamoodi on, on, on pettunud seal äärmusvasakpoolsed, nii et, et see on jah, selline selline suur ütleme siis finantsmeeleavaldus ja me näeme ka seda, et asjasse on ennast seganud ka poliitikud, kes ütlevad juba lugusid väga nii-öelda murelikult uurivad, et kas USA väärtpaberite ja börsikomisjon tõepoolest kavatseb nagu sekkuda sellesse teemasse ja kuidas nad kavatsevad sekkuda. Ajus ja keda manipuleerimise eest karistada? Et müüki pandi mingiks hetkeks seisma, et, et siiamaani vist kõik vastupidi, ostmine pandi seismine pandi seisma ja positsiooni sulgeda, aga juurde osta ei saanud, et noh praeguseks vist taas mõned platvormid, mõned agendid pakuvad seda teenust, aga kui. Käisid siin sellest nendest timmidest oli meil siin juttu olnud, nendest ehk siis lisarahast, mis antakse nüüd abipakettidega, mis Joe Biden i poolt on veel tulemas juurde siis arvatakse, et seda raha veel juurde ja mis meie jaoks võib-olla on üks selline signaal, on see, et et meil ju ka tuleb börsile päris palju uusi investoreid ja me tegelikult tahaksime seda läbi öise hamba vabastamise. Aga, aga noh ütleme nii, et tuleb tuleb siis neid tarkuseteri koguda, et mida sellega ette võtta. Et aga noh, kokkuvõttes pole nagu oluline sõnum, on see, et mõnikord tasub hullusega kaasa joosta, aga alati tasub mõelda, et kas mul on ka noh, nii-öelda kas ma olen valmis, et ma kõik selle, millega ma kaasa jooksen, noh, põhimõtteliselt sekundiga kaotanud, et, et see siin ei ole nagu selles mõttes finantsiline nõuannet. Oscanit geimpsthakakset meeletult kokku võtke, Testab menetletud kokku, et analüüsige, mõelge, kuidas te oskate raha kasutada ja vastavalt sellele siis ka kasutada. Jah, selle kuldse tarkuseteraga, et lollidelt võetakse ikka lõpuks raha ära. Tasubki täna lõpetada Martins Muutav, Neeme Korv, Mirko ojakivi oli tänane rahvateenrite koosseis nädala pärast rahva teenrid uuesti eetris. Olge terved ja kõike head. Teile.