Vikerraadio. Ja tere, need suusasõbrad, kes eeloleval Tartu suusamaratonil soovivad Eesti harrastussportlaste suurest eeskujust ajakirjanduseks Priit Pulleritsu paremad olla, siis teadke, et kuid praeguseks pole esimest tuhandet suusakilomeetrite treeningutel läbinud, siis teil pole isegi lootust. Vanameister olla praegu väga suurepärases vormis. Aga looduses on praegu nii, et sula mitmeski kohas teinud elu libedaks. Kõige ohtlikum on praegu linnas, kus majade katustelt kukkub vahetpidamata jääkamakaid. Uudised Monte Carlo rallilt räägivad aga, et midagi head ka sel aastal Ott Tänaku pöidlahoidjatel loota ja oodata Pole rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus. Heidit Kaio eesti naisest ja Sulev Vedler Eesti ekspressist. Tere Heidit ja tere Sulev. Tere. Tere. Tere. Ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost, aga alustuseks, no ikka poliitikast, räägime loodavast valitsusliidust. Kuidas siis Eesti elu hakkab paremaks muutuma ja ma pean siin silmas siis seda ikka, mis sisu kuidas muutub, kuigi vaatan praegu, kui ka kolleegidega rääkida, siis kõik ikkagi esimeses hoos püüavad, et välja uurida ja tuvastada, et kuidas ministriportfellid jaotatakse ja kes siis on tõusmas uuteks ministriteks. Kuidas teie aru saate, et miks see nii on, avalikkus ootab nimesid ja nägusid. Kuigi ju sisu, kas see, mida uus valitsus tegema hakkab, on ju palju olulisem? Tõsi, ta on jah, et personaalia on alati alati huvitav endale ka, et, et ja, ja, ja seekord on tõesti nagu ka Mihkel raud enda saatesse, TV3s ütles ka lootust, et valitsusele valitsus hakkab koosnema inimestest ja nimedest nägudest, keda me, keda me tunneme või keda me teame, et, et siin eelmiste, eelmisel valitsusel oli siis nagu väga palju, väga palju uusi nägusid, mitte et see paha oleks, aga, aga lihtsalt olid tundmatuid nägusid. Võib ka öelda, et on paha, et mulle isiklikult meeldivad sellised valitsused, mis koosnevad inimestest, kus, kellel on antud mandaat valijate poolt, ehk siis ja need need inimesed, enamasti on siis riigikogu riigikogust tulnud. Ei, ta teab väga hästi, et see ajakiri müüb. Nii, lugejad tahavad, kus on tuntud nägu esikaanel, et kui sa paned sinna kas tundmatu näo või ei pane üldse inimest, paned mingi nii-öelda mõtte siis siis teda nii palju ei osteta, et inimesi huvitavad teised inimesed, sellepärast personaalia nii palju korda lähedki, aga praeguseks ei ole ju täiesti selgelt, kes ministrid näiteks saab või kuidas need ministrikohad üldse jaotuvad, et seda ei ole välja hõigatud ja ja ma sain aru, et ega seal ei olegi. Ei olegi niimoodi, et keskerakonnale jäävad kõik need ministrikohad, mis neil olid praeguses valitsuses, pigem lüüakse seal kõik sassi, et oleksin võrdsem stardiplatvorm mõlemal mõlemal erakonnal. No mina jälle mõtlen seda, et kuna läbirääkijad on ajaloos erakordselt huvitava kokkusattumusena kaks naist Kaja Kallas ja Mailis Reps, siis, siis võiks ka märgina sellest olla valitsuses vähemalt pooled kohad naistel. Jah, see on nüüd selles mõttes huvitav. Et väga nagu sookeskseks, et mina tahaksin saada, et oleksid nagu asjatundlikud inimesed, mul on soost täiesti ükskõik, et nad võivad ka kõik naised olla. Võivad aga seaks eesmärgiks, et võiksid vähemalt vähemalt pooled olla, et selle, selle eesmärgi võiks seada seda enam, et nagu ütlesin, siis ideaalis võiksid need naised tulla siis Riigikogus, nendel võiks olla valijate mandaat ja tegelikult riigikogus on praegu ütleme naistepink päris pikk, et sealt on valida küll küll, keda, keda võiks võtta, et reformierakonnal on näiteks maris Lauri, Annely Akkermann, Signe Kivi, Liina Kersna, Keit Pentus-Rosimannus, Kristiina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, vilja Savisaar, kõik suurepärased kandidaadid, kes, kes sobiksid hästi-hästi ministriteks Keskerakonna pink on pisut lühem ja võib-olla vastuolulisem seal Siret Kotka, Maria Jufereva Scuratoski, Anneli Ott, Oudekki Loone, Maarika Tuus-Laur, aga, aga ka seal on Kersti Sarapuu. Vot ma nüüd ei tea peast, kas ta on Ikka riigiga, no vot jah, on on tegemist Kersti Sarapuu puhul tegemist Keskerakonna fraktsiooni praeguse esimehega, aga et hea küll, kui see soov, küsimus meil siin esimeses otsas lauda tuli, et Heidit, kas see kuidagi nagu ebaõiglane ei ole, ma olen proovinud kogu aeg mõelda, et Kaja Kallas on ju suurepärane poliitik, ta on tipp-poliitik. Temas on peaministri ainest, erakond usaldab, valijate toetused on mitmel korral saanud väga palju hääli ja siis, kui algab poliitanalüüs, siis väga rõõmustav on see, et Eesti saab naispeaministri ja väga rõõmustav on see, et siis EKRE läheb valitsusest ära. Kas Kaja Kallase suhtes ebaõiglane ei ole, et me ei räägi mitte sellest, mida ta saab ära teha ja mida ta plaanib ära teha, vaid me ütleme, defineerime siis tema valitsuse loodava valitsuse läbi selle, et sinna ei kuulu EKRE ja ta naine? No tegelikult me ju oleme ikkagi ka poliitvaatlejatena seda soolist koosseisu vaadanud ja, ja tegelikult on ka olnud siin valitsusi, kus pole olnud ühtegi naist ja on üks naine ja seda on alati nagu välja toodud, et et naiste osakaal niivõrd väike on, et et see siiski on mingisugune näitaja. Minu meelest see ei ole ebaõiglane, et me peame kuidagi tunnistama endale seda, et, et paraku kui teadlikult ei lähene sellele soo küsimusele, siis see ka kuidagi alateadlikult ei lahene. Iseenesest ei lahene. Mina ei pööra so küsimusele nii palju tähelepanu, aga samas ta märgiline nad, kui ei ole varem Eestil olnud peaministris naissoost, siis kindlasti pannakse tähele seal samamoodi nagu Ameerikas, eksju, kus uus president ja asepresident astusid ametisse ja seal on siis esimene aasia juurtega asepresident ja tõmmuasepresident ja seda ka ei ole varem olnud. Või varem, kui Barack Obama astus ametisse, siis öeldi, näete, et esimene tõmmunahaline siis president eks sellistele asjadele pööratakse siiski tähelepanu, kuna, kuna tegemist on esmakordse asjaga, kui meil oleks kogu aeg naised olla Smi rahutakse. Pean vist absoluutselt, kusjuures noh, meil on ju me kõik mäletame veel seda aega, kui samasugust koalitsiooniläbirääkimisi pidasid kaks mees, Siim Kallas, Edgar Savisaar, noh, väga märgilised mehed Eesti poliitikas ja seda, seda märgilisem on see, kui, kui laua taga istuvad kaks naist, Kaja Kallas ja Mailis Reps. Mulle tundub, et Eesti kultuuriruumis siiski see sooküsimus ei ole niivõrd fundamentaalne. Võta oma esimese asjana, et tere, mina olen Mirko, mina olen mees või tere, mina olen Heidit ja olen naine, et pigem kui me ju räägime valitsuse moodustamisest ministrikohtade jaotamisest, siis pigem on ju ühiskonna eeldus see, et me saaksime toimiva valitsuse. Me saaksime valitsuse, kus oleks targad inimesed, kus ei oleks harimatuid, inimesi, kitsa hinnalisi inimesi, korruptant päike, et üldiselt meie kultuuriruumis eeldatakse pigem No ei tea, eeldatakse tõsi, aga, aga nagu ma ütlesin, siis tegelikult meil on naistepink päris pikk ja noh, minu jaoks oleks märgiline, kui, kui silmapaistev hulk naisi pääseks valitsusse, seda enam, et meil on olnud just praegu lahkuv valitsus, kus, mis ei, väga ei hiilanud nagu selle ütleme siis soolise võrdõiguslikkuse ka, et, et siin oleks võimalus reformierakonnal eelkõige teha, teha muuta ajalugu nii-öelda. Tahan rõhutada, et Heidit on juhiks siis ajakirja Eesti naine, nii et selles Sellel on oma roll täita Jutakselt. Jah, meie Suleviga, Eesti meeste juhi, aga ja ei olegi sellist ajakirja täielik diskrimineerimine, hea küll, jätame need sooküsimused tahaplaanile, aga see, pigem see murekoht ju on ikkagi selles, et, et mis on need väärtused, mida siis see uus valitsus hakkab esindama, et kui vaadata seda lõppevat nädalat, kui vaadata eelmist nädalat, siis mulle tundub, et see üldine diskussioon ikkagi joon. Nii on läinud ka seal väärtusruumi mõttes kogu selle korruptsiooniteema peale, et kui vaadata, kuivõrd suure hooga Eestis on esile tõusnud kogu see korruptsioonitemaatika. No kahtlemata seepärast, et Keskerakond siis taaskord on ühiskonna tähelepanu pälvinud uue korruptsioonikaasusega, mis siis on alles eeluurimise faasis astumas esimesi samme, aga ka teistsugused korruptsiooniteemad saavad üha rohkem tähelepanu, et kas see ei või saada Kaja Kallase valitsusele saatuslikuks. Mis siis on korruptsioonirindel toimumas? Ma ei tea, mina leian, et, et teise erakonna asi ei ole teist erakonda karistada, ehk siis Reformierakonna roll ei ole keskerakonda karistada, et ma alati nende lastele ütlen ka, kes vanemad kipuvad aeg-ajalt nooremate üle kohtuniku rolli võtma ja tegelikult see ei ole nagu nende nende omavaheline roll, nii et ma ei seaksin Kaja Kallasele seda karistaja ülesannet või seda, seda taaka talle talle kaela. Ei no meil ju ikkagi uurimisorganid ja kohus töötavad sõltumatult poliitikast, vähemalt mina olen niimoodi aru saanud. Ja see, et et see valitsus algab sellisest skandaalist, see ei tähenda, et ta peab jätkama sellise skandaali seesamamoodi lõpetama. Ei, vastupidi. Ma olen jälginud aeg-ajalt, et mida need tegelased need rahvuslikult meelestatud tegelased teevad, et nende puhul käib väga palju juttu sellest, et neid reedeti praegu. Et EKRE näiteks reedeti ka Isamaa reedeti, et Keskerakond oli see reetur ja, ja siis see reetmise juurde käib veel jutt, et noh, nemad on ju korruptandiks, kuidas nad uude valitsusse küll sobivad ka samas seesama erakond sobisuga EKRE ja isamaaga koos valitsema, et siis ei olnud see probleem, aga nüüd nagu on, et ma ei saa nagu sellest vahest. Seal Sulev siiski on üks vahe Ossinovski ja Tsahkna ju tegid koalitsiooni Jüri Ratase juhitava Keskerakonnaga, mis lubas, et see inetu peatükk selle erakonna ajaloos jätnud selja taha. Kaja Kallas teeb siis koalitsioonierakonnaga, mille puhul siis on korrakaitseorganid märganud, et on toimunud teatud laadi tagasilangus. Seega see küsimuse püstitus aktuaalsel akuutsel moel siiski on natukene teistsugune eiei, tõsi, tõsi, nüüd on see küsimus, et kas, mis on ka reformierakondlaste poolt küsinud, kõlanud vastuargumendina, et aga et kui siis jätkanud oleks Keskerakonna Isamaa ja EKRE valitsus, kui seal oleks siis muudetud tehniliselt Maida Tanel Kiige oleks peaminister saanud või midagi sellist ka, kas siis isamaale ja EKRE oleks sobinud tõenäoliselt jah, vastus on, et ka siis oleks sobinud, aga nüüd ongi ju, et me eeldame ju väärtushinnanguid, väärtus väärtusruumi ja, ja nüüd ongi see, et, et mis on need väärtused, mida Eesti valitsus soovib kanda? Ja aga ma tahaks öelda, et vahepeal on saanud üks keskerakonnas retsitiivne erakond selles mõttes, et teda on juba kaks korda kriminaalkorras karistatud ja tuletan meelde ka siis sõnum, mida ütles EKRE juht Martin Helme Kersti Kracht-i kohta, et nad kõigepealt tuleb ikkagi inimene süüdi mõista siis ta on süüdi, et praegu ikkagi kehtib süütuse presumptsioon. Eks sama kehtib ka Keskerakonna puhul, et sellesse konkreetses asjas, mida, mille puhul skandaal tekkis, ei ole ühtegi otsust tehtud, et teda alles uuritakse. Keskerakond on öelnud, et ta ei võta süüd omaks praegult, ta vaidleb sellele vastu. Kuigi ma olen natuke nõus ka Mirkko ka selles mõttes, et see Porto Franco juhtum on, on selle võrra erakordne, et vabandust, Keskerakond tõesti on ju lubanud seda, et nad pööravad uue lehekülje ja et nad tegelevad siis enda, nende minevikku, mineviku taaga ka ja, ja, ja pärandiga ja püüavad nagu uuelt lehelt alustada ja, ja noh, seda enam, et nendel hetkel tõesti on, on üleval ka siis tingimisi karistus, mis, mis tähendab seda, et et nad 2019 tunnistas Keskerakond end ise süüdi ja jõudis kokkuleppele. Et, et, et nad maksavad 25000 eurot siis 275000 euro suurusest trahvist, et tegelikult see päris trahv on 275000, mis, mis neil, mis neil kukil on ja, ja tingimise karistusena, et, et see on, see on päris märkimisväärne summa. No siin on ka juhitud muuseas tähelepanu, et Keskerakond ka selles kaasuses noh üks on see au ja väärikuse küsimus, aga ka just see rahaline põhjendused näiteks ka sel korral Keskerakond koguneb menetlusele ei saaks minna, sest see tähendaks seda, et seesama 250000 eurot tingimisi karistus kuuluks realiseerimisel. Et vaadates Keskerakonna rahaasju, siis no lõppevast nädalast on ka ju uudis, kus siis kujutate ette, valimisaastal Keskerakond koondab oma 20 maakondlikku koordinaatorit kelle siis peamine ülesanne on siis valmistada ette kohalike omavalitsuste valimiste eel neid nimekirju nendes erinevates maakondades läbi rääkida inimestega, kes tuleks kandideerima siis aidata seal kohalikke, kel aktivistidel programmi koostada ja aasta algab siis selle uudisega, et neid inimesi erakonda enam ei suuda palgal pidada ja kui nüüd mõelda lähinädalate peale, siis mingil hetkel tuleb Harju maakohtust siis uudis selle kohta, kuidas kohus asub tõlgendama Paavo Pettai ja Keskerakonna vaidlust. Miljonivaidluses Keskerakonnal on teistsuguseid kohustusi, mida nad ei suuda täita ja, ja see on kõik, see küsimus, mis sunnib siis nii-öelda selle nii-öelda probleemi püstitama niipidi, et kui ühel erakonnal on erakordselt suur rahahäda siis ja kui ta on võimul, siis mida see endaga kaasa toob, me siiamaani pidime uskuma Jüri ratast, kes ütles, et jah, mina teen rahaasjad korda ja Keskerakond on muutunud mitte kunagi, see, mida Savisaare ajal tehti, enam ei kordu, aga praeguseks me näeme siis seda, et, et need probleemid kordusid. Jah, kordasid jah ja noh, me oleme ekspersis kirjutaja. Mihhail Korb on vist Eesti kõige halvema vaistuga poliitik, et ta ikka nagu suutis albassic halvemaks teha, et see on ka eesti kõne käenditega. Halvemaks saab alati minna. Et ma ei tea, kuidas ta vedas oma näinud parteikaaslase all, et ja samasse mees käib rõõmsalt, võiks Riigikogus edasi ja isegi tema ei ole ühtegi intervjuud viimasel ajal tehtud. Aga kas see pigem ongi ju küsimus ühe organisatsiooni juhtivorganitele, et kuidas see on võimalik, et hea küll, üks inimene tegi ja, ja noh, võib-olla need teod ei ole tõesti toimunud, mida siis praegu kahtlustuse järgi Mihhail Korbile esitatakse ja, ja Eesti on õigus ja eks see tõde selgub siis kunagi selles pikas võistlevas kohtumenetluses, aga, aga miks see teema on oluline, on just seesama, et Kaja Kallas on läinud suure riski peale, et tema ise on siiani laitmatu renomee, ka poliitika, kellel ei saa ette heita kahtlaseid rahaasju, ta on olnud, olete väärtustega oma valijatele eeskujuks ja kui eelmises valitsuses tööd lõpetava valitsuses Jüri Ratas oli EKRE advokaat või, või selline suuvooder, pidi kogu aeg selgitama, et mis toimus ja musta valgeks rääkima, siis järgmises valitsuses tõenäoliselt ju. Me kõik ajakirjanikena ju teame, et kui on üks korruptsioonikaasus, siis ühel hetkel tuleb, seal võib olla uute kahtlustatavate ring järgmisel hetkel, kui kohtusse esitatakse süüdistus, hakkavad siis ajakirjandusse jõudma seal erinevad detailid, kas siis lekivad siis uurimistoimikute mingisugused tõmmised või siis mõni osapool hakkab rääkima. See kõik tekitab sellise spiraali ja nõiaringi, mille puhul kogu aega ja Kaja Kallasel tuleb siiski selgitada, et mis siis tema valitsuses toimub, et et noh, hea uudis. Tõenäoliselt on see, et, et ma saan aru, et Reformierakond nendel läbirääkimistel on ka mõista andnud, et kõik, kellel vähegi on põhjust karta või oletada, et kuidagi sinna sellesse ringi satutakse, siis sellesse valitsusse ei peaks ministriks minema. Viskaksin sellise nalja siin õhku, et kui te mäletate, siis kusagil 90.-te aastate keskpaigas võttis Harri Tiido minu mälu järgi sellise väljendi kasutusele nagu normaalne korruptsioon, et kestavad õnnista seda, seda väljendit kasutas. Et, et me, mul on tunne, et siin viimaste aastate jooksul on meie, Meie noh, nagu poliitilises kultuuris mingisugune väga suur muutus toimunud ja nüüd ma ei tea, kas seda me näeme, kas see muutub tagasi või mitte. Me oleme näinud valitsuses erakonda, mida jälitas üks skandaal teise järel mille järgi võib-olla sellises natuke rahumeelsem on valitsuses oleks juba ammu tagasi astutud ja muudatusi tehtud, aga, aga siin me nägime läbi aastate jälle ja jälle, kuidas üks skandaal ajab teist taga korruptsiooniskandaalid korruptsiooniga seotud või ütleme, raha rahakasutusega kahtled, kahtlased olukorrad, kus, kus ei astutud tagasi ja poliitilist vastutust ei võetud, et, et me meil on, mul on tunne, et me oleme mingisuguses sellises uues hetkes, kus, kus me hakkame uuesti asju ümber hindama. Mitte et see oleks nagu hea olnud, vaid et siin tuleb uuesti nagu aju puhtaks saada või pilt puhtaks saada. Nojah, ainuüksi lõppevast nädalast Viimsi valla töötajad olid valmis üldkasulikule tööle määratud päti eest töö ise ära tegema, tema nimel valetama, petma allkirjadega skeemi. Nende korrupeerimiseks läks vaja ainult paarikümmend, eurot taha saab siis panna seal Keskerakonna nime. Pealtnägija paljastas, et kuigi koroonavaktsineerimine venib ja eelmisel nädalal tabas seda tagasilööki kui selgus, et Faizeri vaktsiinitarbed viibivad siis pealtnägija kätte jõudnud kirjadest selgus, et Valga haigla juht, Reformierakonna liige Margus Uls pakkus vaktsiini väljaspool järjekorda oma Rotary klubi vendadele, kelle hulgas oli palju prominent. Et noh, taaskord, et see tõenäoliselt Pole kriminaalne lugu, aga tekib ikkagi küsimus, et kas inimesed siin Eestis on ikka võrdsed, et kui on olemas riiklik vaktsineerimiskava, siis kas mingisugused klubi, vendlused või kuuluvused kuhugi aitavad siis meedikutest hooldekodude inimestest kedagi ettepoole, et olukorras, kus vaktsiini ei jagu, et. Ta mürka, me rääkisime siin poliitilisest korruptsioonist, et minu meelest kummaski nendes juhtumis ei olnud nagu poliitikaga mitte mingit seost, üks ühesel lihtsalt kurjategijad ja ametnikud ja teises olid klubi vennad, et poliitiline kuuluvus tõenäoliselt seal ei mänginud rolli ühtsem. Nojah, aga siis, selle ühiskonnas valitseva fooni tõttu on nüüd ikkagi väga suurde sõnastatud Ta kistud ju ka Tartu ettevõtja Neinar Seli, kellele siis tõesti tema head sõbrad-tuttavad soovisid, et anda Tartu aukodaniku tiitli suurest soovist head teha, on tegelikult ju inimese minevik taas. Mulle tundub, et ka temale nii-öelda kindlasti mitte meeldivalt ajalehtedes sotsiaalmeedias tükkideks kistud au ja kuulsuse asemel käib siis praegu avalikuks hukkamine, et kindlasti vastuoluline isik leidub paljudel nii väga sooja kiidusõnu. Paljud tema pikaajalised majanduslikud või poliitilised konkurendid neavad maapõhja, aga kas üks inimene ei vääri seda, et kui ta ikkagi on nagu? Ütleme siis, kui teda soovitakse tuua ühiskonnale eeskujuks, siis tegelikult ju hoopis tanksaabaste all on praegu jällegi tallatute nagu sodiks. Et kas iga sellise ettepaneku tegija ei peaks mõtlema sellele, et kui minnakse head tegema või, või, või siis ühesõnaga, võib kaasneda hoopiski see tagajärge, et inimene saab haiget. Ja see on, tegelikult on põnev lugu, et terve see sul on selles mõttes nagu õigus, et, et kogu see ega see valitsus temaatika ja kuidagi ühiskondlik õhuõhustik on väga-väga sellisel süüdimõistmise hindamise lainel ka selles mõttes, et, et Neinar Seli on riigikohtu tasemel süüdi mõistetud korruptsioonikuriteos. Ta oli kunagi Tallinna Sadama nõukogu esimees ja Eesti olümpiakomitee president ja hääletas selle poolt, et, et maksta sadama poolt olümpiakomiteele 250000 eurot toetust. Et on jah, selles sedasorti kuriteos süüdimõistetud ja samas on ka nüüd tulles korra valitsuse juurde tagasi hüpates, siis siis seal on meil ju ka ütleme siis riigikogus inimesed, kes on mingil moel selliste noh, avalikkuse tähelepanu alla sattunud nagu Keit Pentus-Rosimannus või Kristen Michal, kes võiksid, kelle, kelle puhul on küsimus, et kas nüüd võiks olla aeg, kui nad tulevad näiteks ministritena tagasi, et kas kas nende süütegudest kui need üldse on olnud, siis kas see on piisav aeg, et, et kas need rehabiliteeruvad, kas need üldse kunagi rehabiliteeruvad, et et see noh, näiteks Kristen Michali puhul silver käinud tuli 2012, et sinna on varsti juba 10 aastat tagasi? Aga mingisugune mingisugune normaalne viis peaks olema naasta ühiskondlikku ellu, et tõenäoliselt tõenäoliselt on ju mingisugune noh, kui inimene, terrorist, siis tõenäoliselt ütleme, et kui ta tuleb mõlemasse sisse ja siis see on probleem, aga, aga mingit laadi asjade puhul, kui inimene süü ära kandnud, siis noh, ega siis lõputult ei saa ju käia mööda Tartu linna seesama mingisugune häbimärk otsa ees, et inimesel on õigus naasta, on normaalse elu juurde, aga nüüd ongi see küsimus, et teisalt jällegi Tartu volikogu opositsioon ütleb, et et ega see ei olnud ju selline tavaline tiitel, see on aukodaniku tiitel, et, et väga keeruline on nagu nüüd seda tasakaalupunkti leida ja ma arvan, et see ongi nüüd see poliitilise vastutuse küsimused. Lõpuks poliitikute tegudele ju annavad hinnangu valijad ja kui see moraalne kom, pass ja on väärastunud ja tekkinud on siis kuidas see, kuidas see Heiditi otsida, et see Harri Tiido terminali normaalne. Kui tekkinud nagu normaalne korruptsioon, siis see ongi järgmiste valimiste teema. No aga võib-olla oleks pidanud siis Tartu linn lihtsalt muutma statuudi või peaks edasi muutma statuudi, kuidas seda aukodaniku tiitlit anded nad tehku siis kasvõi linnakodanike seas küsitlus, siis muutub sinu kuidagi kuidagi paremaks, võib-olla minule. Ja see oleks ka küsima, äkki peaks küsima selle inimese käest, kellele tahetakse suurt au teha? Jah, et kas ta tahab, et noh, et kui me oleme, kui me oleme ju Tartu puhul näinud, et ega see ei ole ju esimene kord, et Mart Kadastiku puhul samamoodi see korralik tulerit pandi küdema ja võeti inimese elulugu pulkadeks lahti Hillar Palametsa puhul täpselt samamoodi, et et kahtlemata palju küsimusi, aga kes haiget sai, ma arvan, need inimesed, kellele mindi head tegema. Jah, aga siin ikkagi tekibki küsimus, et kui kaua võib ühte inimest nagu kiusata, et kui sa oma karistuse ära kannad, siis kas sellega nüüd on kõik või, või seal on see karistus jääb nagu elu lõpuni, et jah, ma saan aru, et üks asi on karistusõiguslik asi ja teine asi on au küsimus, eks, et need, need ongi väga erinevad kategooriad. Aga ikkagi, kui inimene mingi patu teinud ja karistuse ära kandnud, siis noh, sa tead ju seda, et last ei tohi nagu kogu aeg nurka panna selle asja eest, mida ta ükskord tegi mingit pättust. Aga kui kedagi saab ikkagi oleval nädalal kiita, on ikkagi Mailis Reps, kes tajus selgelt ära, et vara veel, et kui politsei uurimine on pooleli, Kaja Kallase loodavat valitsust ei saa panna sellise sellisesse seisu, kus pressikonverents konverentsidel Stenbockis küsitakse, et no kuidas te nüüd seda kommenteerite, kuidas te toda kommenteerite, kuigi sa välistada ju, et endiselt saab neid küsimusi ka küsida. Ütleme, et Mailis Repsi tegu tõesti tegelikult ei olnud nüüd kriminaalses mõttes nüüd teab mis teab mis õudne, et Esida eetilises mõttes kriminaaluurimist ei ole, jah, just täpselt, et noh, eetilises mõttes on see küsitav, aga ma julgeks arvata, et Mailis Reps poliitiliselt võidab sellest käigust, et ta ei lähe praegu valitsusse, et et selliste nagu eetilist eetilisi valikuid ja üllaid valikuid. Mulle tundub, et ühiskonnale on vaja seda, seda osatakse hinnata, et valijad mäletavad selliseid asju paremini, kui arvata võiks. Sellel nädalal said meie kolleegid õhtulehes Bonnieri preemia ta neid õnnitleda, templi panna ja nemad tegid selle loo avalikuks, mis nüüd Mailis Repsile saatuslikuks said. Ja see Bonnieri preemia lõigati ka välja kohe mitte mitte mõne aja pärast, sellepärast et nad Mailis Reps on lihtsalt aktuaalne tegelane, et tollel hetkel tekkis küsimus, et kas temast võib äkki mõni minister saada isegi, et nad seal oli selline õhus mingi variant, et äkki temast saab minister, et noh, see asi ei lähe ikka nagu väga hästi kokku sellise rahva südametunnistusega. Sel kaks kaka kahe kuuga sellist pattu ei anta, andeks. Tõmbame siia mõttelisi kriipsu, aga. Ma siiski tahaksin mõttekriipsu tõmmata ka ja ma ei taha selles mõttes, et Mailis Repsi puhul on üks oluline asi. Et see valitsus küsimus on, kus kohas uus valitsus hakkab otsuseid tegema. Et kui Jüri Ratas ei noh, erakonna esimehena ei ole valitsuse liige. Mailis Reps, kes on üks Keskerakonna kõige olulisemaid võtmetegelasi, ei ole valitsuse liige. Kadri Simson on üldse Brüsselis, siis kus kohas hakatakse tegema kõige olulisemaid otsuseid? Ilmselt need ei olegi valitsused, need hakkavad koalitsiooninõukogus toimuma. Aga see on ju mõnes mõttes ka juba tööd lõpetava valitsuse puhul juba ju nähtud, et samm, et kui ma mõtlen kas või seedri peale, kes ju ei läinud valitsusse, aga samas valitsuse poliitika kujundamisel aktiivselt osales, siis juba praegu oli ju noh, nii nimetada mehed läksid musta tuppa, noh tõsi vist üks naine võeti ka kamp, aga, aga noh, Mailis Repsile käib siis viide enne seda, kui ta lahkus ja ka vist peale seda, kui ta lahkus. Mailis Reps oli üks tavakoalitsiooni siis Keskerakonna delegatsiooni esindajatest, aga sellel samal siis niinimetatud siis koalitsiooninõukogu koosolekul, aga, aga tõesti, et mis asi see koalitsiooninõukogu siis on, et see siis valitses, mis juhib valitsust tegelikult reaalses elus? Ma saan aru, et meil on tegelikult vabariigi valitsuse seaduse järgi ja, ja kogu selle töö loogika järgi olemas selline mõiste, nagu on valitsuse istung ja siis on olemas kabinetiistungi ja kabineti istung on siis see, kus põhimõtteliselt kehtib põhimõte, et kõik, mis räägitakse, jääb sinnasamma ruumi, aga seal viibivad juures ka põhiseaduslike institutsioonide esindajad, õiguskantsler, riigikontrolör, seal küll ütleme, võetakse vastu poliitilisi otsuseid, aga need tuleb veel hiljem ka siis valitsuse istungilt läbi lasta ja, ja seal siis toimub see juriidiline viimistlus. Aga mis jah, et mis vorm, see nõukogu vorm nüüd siis on? Nad on olemas olnud ja tegelikult ma ei tea aegade algusest peale selline seda koalitsiooninõukogu, aga, aga tõsi see on, et praegu, kui Keskerakonna juhtfiguurid valitsusse ei kuulu, siis see küsimus tekib, kus, kus tegelikult otsuseid langetatakse, langetatakse ja kui siin Helir-Valdor Seederit on omamoodi kiidetud, et kaval rebane, et vaat, valitsuses ei ole vastutust ei võta, aga aga on samal ajal erakonna esimees ja tal on võimalus, siis noh, nagu erakonda ma ei tea ja valitsuses niite tõmmata, siis, siis tegelikult praegu kui me vaatame Isamaaliidule otsa, siis, siis kas see, kas see strateegia on ennast õigustanud, võime ju tegelikult küsida, et kus isamaaliit praegu on, igal juhul mitte mitte valitsuses, kas nad natuke magasid midagi maha, tundub, et, et magasid. Kuidas on erakonna endaga seis, et ta tegelikult on lõhenenud, ei suuda nagu päriselt otsustada, kummale poole hoida kas EKRE või, või siis või siis selle praeguse võimuliidu poole, et see on omamoodi, on see nagu vaieldav küsimus, kas, kas valitsusse mittekuulumine on võit või mitte? Ja selles mõttes on see huvitav, et kas otsused sunnivad enne valitsust või valitsuse järgselt on siis veel mingisugune organ, mis siis kiidab valitsuse otsuse, teaks, et see, see on päris põnev, aga noh jah, et selles osas ma olen nõus, et kõik, me ju mäletame ka sellist poliitilist terminit nagu Laari tagatuba, et see on juba ju Mart Laari esimese valitsuse aegadest teada-tuntud termin, kus siis võeti vastu otsuseid, aga. Saab muidugi olema see, et kas selline topelt valitsemismuster ei hakka mingisuguseid otsuseid pidurdama, et, et valitsus ei julge otsustada, sest et tegelikult peavad oma heakskiidu andma hoopis hoopis teised inimesed, kes valitsusse ei kuulu, et, et väga määravad inimesed. Et jah, siin on küsimus, et kas, kas mingid otsused võivad pidurdada seetõttu või. Me oleme nüüd otsesaate ajal selles mõttes keerulises seisus, et me lootsime, et täna me näeme ka mingisugust sellist ministriportfellide jagamise mustrit, millised, milline erakond, millise positsiooni saab, aga need vaidlused ei ole lõppenud, ma saan aru, et seal kitsamas ringis on see jaotus küll sündinud, aga siis püütakse kooskõlastada neid ka siis erakonna juhtorganit ka. Ja kõige põnevam tegelikult oleks ju analüüsida seda sündiva koalitsiooni bet, mis tõenäoliselt siis avalikustatud oleks alles homme, kui erakondade volikogud need ka heaks kiidavad, seega rahvateenrite saates seisab see analüüs järgmisel nädalal ees, aga me kõik hoolikate uudis tarbijatena oleme ju jälginud iga õhtu õhtuseid neid pressikonverentse, kus siis mailis. Kaja Kallas on tulnud siis ajakirjanike ette rääkinud, mis päeva jooksul on arutatud, millistes punktides jõuti kokku peale mõelnud ka siis mingisuguseid märksõnu, kus ei ole seda kompromissi saavutanud ja see keskne küsimus on siis see, mis muu. Et kõik need sõnavõtud on seal ju looritatud, selliste poliitiliste märksõnadega võiks isegi öelda loosungitega, et rohe ja digi ja me päriselt hoolime teadusest, aga mis on Kaja Kallase valitsuse sisu? No võib-olla see sisu ei peagi olema niivõrd noh, tohutu muutus seda enam, et, et nendel nüüd aega ju ülemäära palju ei ole, et see ei ole nagu täisvalitsuse valitsuse ring, vaid et mingil omal moel pigem on siin Keskerakonna Reformierakonna puhul mingi turvaline valik, et hoopis see on nagu samm võib olla mingisse nagu aegade algusesse mindud või mitte isegi mitte aegade algusesse, aga võib-olla siukse 10 aasta tagusesse aega sellisesse poliitretoorika mõttes, et, et tead, ma ei ole kindel, et ühiskond nii väga ootab, et midagi tohutult muutuma peaks, et me oleme niigi seoses praeguse pandeemiaga väga sellises muutlikkus olukorras, kus kus nädal ettegi ei tea, mis, mis juhtumas on. Minu arust ka siin tuleb see pandeemia küsimus, see muutub varsti tõenäoliselt tunduvalt aktuaalsemaks kui praegu. Ja me hakkame jälle riiki päästma, et selle kõrval on väga raske selliseid suur ja põhjapanevaid plaane paika panna. No mina jällegi loodan, et need märksõnad, mida ma ka mainisin, mis kõlavad siis pressikonverentsidel ma üks õhtu lugesin kokku sõna roheöeldi 12 korda ja sõna digiviisteist korda, mis näitab seda, et see ei ole juhuslik, see on selline ikkagi teadlik, et ma ise loodan, et need suudate, suudetakse sisustada ka väga mõistlike ja heade mõtetega, mis aitavad Eestil siis tõesti selle struktuuri Kütusemajanduses ära teha, et me tõesti muutume targemaks, tootmisriigiks me hoolime rohkem keskkonnast, aga kõige halvem on see, et kui see on ainult selline poliitiline retoorika ja, ja sisuliselt turundatakse ja pakendatakse see, mis juba praegu on kokku lepitud, sest kui me mõtleme sellele õiglase üleminek fondile, millega siis Ida-Virumaal peaks struktuuri muutus toimuma, siis ka viimased kaks aastat on püüdnud nagu sisustada oma tööpäevi. Tõsi, nüüd kui ta haridusministri ametisse läks, siis ta enam sellega ei tegelenud, tegeles sellega Anneli Ott, et sinna Ida-Virumaale sisu tekitada. Ma olen aru saanud, üks üks suur muutus mis seal kaabi ideedes nii-öelda kärpesse läks, oli see, et kui loodet tee siis sinna Ida-Virumaale neid pehmeid meetmeid panna, et noh, piltlikult öeldes külagi käisid ja, ja laululavasid ja mõned kultuurimajad korda teha või Narva haigla siis uuendada, siis Reformierakonnale päris sellisel kujul need plaanid ei sobinud ja seal siis kogu see uue mise käivitamine, nende investeeringute kaasrahastamine, see võiks siis olla see pool, mis saab tuule tiibadesse ja kui see nii on, siis ma arvan, et isegi väga mõistlik areng, aga teisest küljest jällegi, kui vaadata seda, mis on kõlanud põlevkivisektori osas, siis praegu põhimõtteliselt kõlasid siis esimest korda need aastaarvud, millal peaks siis põlevkivisektoril grivis peal olema. Aga. 2035 2040 eks. Üks siis elektri puhul ja teine siis õli puhul, aga samas noh, ega siis ju valitsusel ei ole seda hooba, et kui noh, ütleme seal VKG peaks ka 2041. aastal õli õli tahtma. Ta siis ega ma tahaks näha seda valitsust, kes läheb rekvireeris need õlitootmisseadmed seal ära, et tõenäoliselt saab maksustada surnuks. Aga ka sellel puhul tekib küsimus, et kuidas. Jah, ja samas selle nädala sellest nädalast tuli ka uudis, et ristirahvas oli vastu ühele suurele tuulepargile, mis pidi sinna nende küla juurde Läänemaale kerkima. Volikogu ütles ka, et ärme tee seda, et see on selline suurepärane näide roheenergeetikast, et iga rahvas ütleb, et roheline elekter on mõnus, aga, aga siis, kui ta seda ei tehta, meie kodu juures. Nojah, sellel rohelisel elektril praegu puuduvad ka niukses täiesti Lääne-Euroopa lahenduses või ulatuses väga head lahendused, et, et ta on väga deklaratiivne, aga, aga aga uusi tehnoloogiaid ei ole, ei ole sellisel märkimisväärsel moel peale tulnud. Aga noh, tõsi on see, et see rohemärksõna on, on kogu Lääne-Euroopa märksõna, et, et see on, see on niisugune ajastu märk. Noh, nädal tagasi oli selle talve kõige külmem ilm ja mis siis juhtus, meil pandi kõik elektrijaamad tööle soojuselektrijaamad, sellepärast et soomlasel elektripuuded tuuleenergeetika ei tööta, lihtsalt Alatliku tuult ei ole, päikeseelektrijaamad ei tööta praegu, kui nüüd lumi on peal, seal ütleme nendel paneelidel, et ja, ja päikest on vähe. Toome toome arvu taha, et see Sulev ei aja siin mingisugust tühja juttu vaideid, et inimene on ikkagi faktidega varustatud, seda ma võin kinnitada, sest kui me võtame eelmise nädala suvalise külmapäevasel, oli neid külmasid päevi küll ja küll tarbimine Eestis 1500 megavatti tundi. Tuult ja päikest, päikest oli tollel hetkel Eestis kusagil seal 100 megavatt-tunni juures ööpäevas, mis tähendab seda, et päikesele ja tuulele tollel hetkel ei olnud väga võimalik loota. Soome, Rootsi vaevlesid elektripuuduses. Eesti hoidis töös kõiki juhitavaid võimsusi, elektri hind ei kerkinud üle 200 euro. Kui needsamad põlevkiviüksused ei oleks turule ei läinud, siis see oleks tõenäoliselt juhtunud, ütlevad siis inimesed, kes seal sektoris tegutsevad, aga mis peamine, et oleks tekkinud ka see õudusunenägu, et suurtarbijad oleks pidanud oma tootmist alla piirama ja nüüd ongi see küsimus majanduse seisukohast, et kui sul tootmine sõltub turul suurtest hinna kõikumisest, siis lõpuks kannatab sul majandus, et eestlased on targad, kui nad on kunagi juba ammu-ammu öelnud. Uut kaevu tähendab vana kaevu ei sa kinni ajada enne, kui sul uus on valmis, ehk siis see keskne küsimus on see, et need eelmise nädala külmad päevad iga aasta tavatsevad korduda, et mis siis saab, et ma tahaks seda plaani kuulda, et lahendus selles, et teeme uusi ülekandevõimsusi olukorras, kus sul ütleme selliseid juhitavaid võimsusi ka põhjamaadesse sellisel kiirusel, nagu me sooviks juurde ei teki, tekitab küsimuse, et kui palju me oleme valmis, kuidas siis elektrita olema? Jah, eks samamoodi nagu kaks aastat järjest ei olnud siin lund, et ega siis sellepärast lumekoristusautosid ja sahkasid ära jälitatud, et sellel aastal on neid piisavalt palju. Mida ma veel tahaks lisada, on see, et et ega see sõnum ei ole siis see diaat peabki jätkama selle põlevkivienergiaga kuni 2200. või 2500. aastani, et et pigem kui tuleb ju vaadata, mida ka tehtud on, et kui siin Eesti eelmise aasta elektritarbimine aastas oli seal 8,2 teravatt-tundi siis tootmine Eestis oli ainult, et poole koguse hulgas 4,8 teravatt-tundi ja taastuvenergia osakaal sellest tootmisest on praegu Eestis juba ligi pool, mis näitab seda, et enamus päevadest me juba päris hästi saame selle taastuvenergiaga hakkama ja ega väga palju selliseid riike, mis on suutnud ka oma elektritootmises energeetikas vähendada, siis CO2 heitmekoguseid neid väga palju ei ole sellisel kujul, aga noh, pikk tee on veel minna. Ja kahtlemata väga rõõmus on see päev, mil me saame ühiskonnana nentida, et kogu meie energeetika on taastuv. Ei, nojah, ja, ja siin on hästi palju on levinud veel, kas see võrdlus, eks ju, nõukogude aja lõpuga, kus oli hästi saastav selline suurtootmine, see on samamoodi nagu Nõukogude Liidu ajal võrrelda kõike tsaariajaga, et kuidas elu on paremaks läinud, et sõltu see, mille, mida sa võtad nagu aluseks, eks. Ma tegin ka ükskord ekspressist sellise looga statistika lookas, võtsin aluseks isegi tsaarirajaga võrreldes. Jumal kui ealil kirjutasid tegelikult Reformierakonnale nagu kõik õitseb. Täpselt mida, millega sa võrdled, eks? Just nimelt, et see võrdlus, küsimus on oluline ja üks oluline nii-öelda detail on ka ju see, et mis võib-olla näitab seda, et noh, selline soov suhtekorraldust või turundust teha on nagu väga suur, et üks energeetika valdkonna inimene ütles ka otse, et nende kõige nii-öelda pessimistlikum prognoos praegu ütleb, et see viimane põlevkivist otse ahju olevast põlevkivist toodetava elektri kogus võiks isegi optimistliku plaani kohaselt olla seal kusagil aastal 2030 aastal 2032, et isegi nagu turuosalised ei näe nagu seda võimalust, et aastal 2035 seda kivi otse sinna ahju aetakse, aga, aga aga teisest küljest ma arvan, et sektorile ka see teadmine, et millalgi mingi kuupäev kindlalt, et millal see lõpeb, annab tegelikult, ma arvan rohkem juurde, kui võtab ära, aga, aga sellest koalitsioonileppest olulisem on nüüd see, et kas kusagil aprillis või, või märtsis on Euroopas ülemkogu, kus siis laua peal suurt vaidlust ja paksu pahandust tekitav siis üks statistikakaubanduse element, et mis on siis tuntud ka sellise lekke kvooditerminina ehk siis see otsustab tegelikult selle ära, et kas Eestis üldse põlevkiviõli mingisuguses perspektiivis tasub toota või ei tasu võtta ja, ja seal ei ole ju ainult õli küsimus, küsimus on ju selles, et ka siis tuleks piirata ka teistsuguste fossiilsete kütuste tarbimist pärsia nafta, Norra nafta, Venera nafta, ega need paremad ei ole. Ja. Nii, aga mis veel muutub hariduse küsimus. Kas teie olete aru saanud, et mis nüüd tuleb, kas tuleb eestikeelne lasteaed või tuleb eestikeelsem lasteaed või lasteaias õpetatakse rohkem eesti keelt? Mina olen sellest viimasest aru saanud, lasteaias õpetatakse rohkem eesti keelt, mulle tundub nii ja, ja see on nagu õige õige sammuga. Et need koolid, kus vene koolid, kus on üle mindud eesti keele peale, et seal need õpitulemused on ikkagi natukene kehvemaks jäänud. Et kui sa hakkad varem keelt õppima, siis on seal ka edaspidi suurem võimalus läbi lüüa oma elus, et sa saad aru ju, mida sulle õpetatakse. Ja praegu ongi selline huvitav olukord, kus venelased tegelikult on nagu Eesti tööjõuturul selles mõttes paremas olukorras, et nemad oskavad ka eesti keelt. Eestlased samal ajal vene keelt nii hästi ei oska. Aga küsimus on, on selles mõttes nagu huvitav, et ma, ma ise tõesti sealt ei saa täpselt aru, mis, mis mis see perspektiiv on, aga ma loodaksin küll hoopiski eestikeelset lasteaeda, et nii nagu see igal pool Lääne-Euroopas on kohaliku keelsed lasteaiad, mul on hea näide sõprade näol, kes on töötanud aastaid Luksemburgis ja nende nende mõlemad lapsed räägivad väga tublisti väikese luksemburgi keelt. Just seoses sellega, et lasteaiad on väga rangelt seal kohalikukeelsed. No mina olen kuulnud siis leppesse jõuab selline lause käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada protsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse ja toome haridusasutustesse vastava kvalifikatsiooniga lisa aretajad. See võib tähendada palju ja võib tähendada mitte midagi, et üks integratsiooni valdkonna inimene eile seletas, et et selline Mailis Repsi nägemus sellest siis on see, et et on teatud arv eesti keelt oskavad õpetajad, kes noh, näiteks siis Ida-Virumaal käivad lasteaiast lasteaeda ja aitavad siis neid lasteaias toimuvad seal kolmandas, neljandas aiarühmas õppetegevuse käigus õpetatakse tähti, joonistama võetakse ja et siis see eesti keelt oskav inimene siis aitab eesti keeles joonistada, kui see on see, siis mulle tundub, et kuidagi tagasihoidlikult ja vähe tehakse. Aga kui seal midagi enamat, siis tõenäoliselt tuleb ära kuulata, et mida, mida tahetakse saavutada, sest noh see ei ole tõenäoliselt ka teile uudised, et kui laps lasteaia lõpetab, siis ta läheb kooli, aga kui koolid on endiselt venekeelsed ja, ja seal sellel eesti keelele nii palju tähelepanu ei pöörata ja siis tulemus tõenäoliselt ei ole selline, et pigem see keelekümblus on see märksõna, ma arvan, mille suunas peaks rohkem liikuma. Nojah, samas on jälle lasteaeda tõesti see, see esimene koht, kus nagu haridusmuutust saab sisse viia eriti veel mingeid pikaajalisi ajalist muutust, et et me oleme ikkagi praegu juba 30 aastat, on iseseisvad olnud seal päris pikka aega, tegelikult sellises haridushariduses nagu väga suuri murranguid keeleõppes ei ole, ei ole olnud, et me oleme pigem ikkagi väga ettevaatlikult liikunud. Mõne aasta tagune jutt Ida-Virumaalt, kus seal kohalikud elanikud kurtsid, et neil oli eestikeelne lasteaed ja siis vene vanemad hakkasid sinna panema oma lapsi. Lõpuks juhtus see, et see eestikeelne lasteaiamuutus suuresti venekeelseks, sellepärast et seal oli juba nüüd vene emakeelega lapsi nii palju, et nad rääkisid oma keeles vene keelt. No rindeteateid veel, ma saan aru, kas see on jõudmas siis ka mõte, et see teise samba reform seda tagasi pöörama ei hakata, küll aga inimeste finantsharidusega ja oskustega ka arendamisega püütakse tegeleda ja kui infosüsteemid vähegi võimaldavad, siis taastatakse kiirkorras teise samba maksed, mis siis on vahepeal peatada teatud ja kaalutakse ka lisamaksete tegemise võimalust, et seal inimesed kahe protsendi asemel palgast saaks näiteks neli protsenti teise sambasse panna. Oh ja siis noh, loomulikult pensioniuudised, keskmine vanaduspension 2022.-st aastast võiks olla Eestis tulumaksuvaba, me võiksime tõenäoliselt sellel teemal nüüd järgmised 10 minutit vaielda, et kas ühele suurele valimistel väga aktiivselt osalevale valijarühmale sellise kingituse tegemine, mille hind tõenäoliselt on seal aastas kusagil 20 25 miljonit eurot. Eelarvestrateegia mõttes seal tõenäoliselt juttu tuleb jah, kuni 100-st miljonist eurost isegi, et, et kas see on ebaproportsionaalselt suur, samas arvestades meie eakate inimeste sellist vaesusmäära tõenäoliselt läheb raha õigesse kohta, aga kui teisel kaalukausil näiteks oleks noored, keda kelle tööturule naasmist soodustada, et et see on nagu see diskuteeritud diskutiteerimise küsimus. Keskerakond on kogu aeg hoolitsenud pensionäridest, et neil on nagu selline pensionäride kaitsev maine ja tegelikult Reformierakond samamoodi öelnud, et me tahame, et pensionäridel oleksid suuremad tulud, et need lähevad kokku, küsimus on kuidaspidi seda teha. Praegu on valitud selline variant. No just jah, ja tegelikult on pensionit ikkagi tõesti väga väikesed, et et hoolimata pidevast hinnatõusust on, on tõesti pensionide tõstmine väga kallis tegevus, seda saab teha väga vähehaaval, see on püsikulu, mis millest hiljem lahti ei saa, aga, aga oma omal moel on see paratamatu. Kurb uudis on see, et Eestis on endiselt tervisekriis, Kaja Kallas saab ametisse teisipäeval tõenäoliselt ja mis on kurb, on see, et ühtegi vaba minutit sisseelamiseks talle ei anta, sisuliselt parandab rataste alla siis olukorra, kus üle riigi tuleb asuda, piiranguid karmistada, samas on siis tervisenõukoja või, või noh, valitsust nõustava nõukoja soovitus, kus see, mis on keelatud ja lubatud praegu Ida-Virumaal ja Tallinnas ja Harjumaal peaks saama siis ka keelatud mujal. Kas siis pannakse kinod kinni, tus söögikohtadele sarnased piirangud, spordipiirangud ratas, neid otsuseid lõppeval nädalal ei soovinud langetada, kuna kõik on seotud kuludega ja ja nii-öelda neid kuluotsuseid uuele, uue valitsuse eest ta ei soovinud ära. Langeb Ta aga siis, no üks suur probleem on meil eile õhtul tekkinud, see on Soome piiri sulgumine, et Soome valitsus otsustas siis järgmise nädala kolmapäevast pääsevad riiki vaid varustuskindluse ja ühiskonna toimimise tagava tagamiseks olulised töölised, ehk siis needsamad eesti ehitusmehed sarnaselt eelmisele kevadele peavad valima, et kas siis teadmata ajaks jääda Soome ja jääda või siis jääda koju Eestisse. Kaalul on siis see, et kas olla perekonnaga või, või teenida perekonna tarvis, et inimesi pannakse jälle keerulisse seisu. No ma arvan, et kogu ühiskond on ikka seda meelt, et võimalikult vähe piiranguid mitte isegi nagu isikliku vabaduse suhtes, vaid just et majandus mingilgi moel saaks tuksuda edasi. Minu jaoks on hoopis suurem probleem see, et Eestis vaktsineerimine ikkagi käib väga aeglases tempos, et võrreldes siin teiste lääneriikidega, et kui Eestis on 25000 vaktsineerimist tehtud, siis Inglismaal näiteks on viis miljonit, et, et. Ostoneedid, kas sinust on hakanud saama Euroopa Liidu vastane, kas sa praegu tõesti levitanud vikerraadio eetris Euroopa Liidu vastaseid? Seisukoht no ja kui sa seda tahad, tõlgendada seda nii, nii et tõsi on see, et, et Inglismaal on neid, kes väidavad, et tänu Brexitile on nad saanud kiiremini ja paremini vaktsineerida kiiremini otsuseid teha. Ma ei, ma kusjuures samas ei ole ka üldse nagu üheselt kindel, et see tekstid tänu Brexitile, et mul on ta isiklik tuttav Inglismaal perearst inglanna Claudia, kes kes vaktsineerimise läbi viib ja seal on ikkagi perearstid, on, on, võiks öelda, nagu rindetöötajad selle vaktsineerimise vallas, et seal näiteks nüüd üks kogus vaktsiine, mis, mis nad kätte saavad, see tuleb väga lühikese ajaga realiseerida seoses selle, selle vaktsiini Faizeri vaktsiini eripäradega ja nad tõesti teevad päevad tööd selleks, et, et et vaktsineerida, et seal ei ole nagu Euroopa liiduga midagi pistmist, et see on ikkagi konkreetsete inimeste konkreetne töö. Ei noh, seal on ka see asi, tehakse üks vist mitte kahte süstiks praegu Eesti on läinud nii, nagu peab seda vaktsiini kasutanud, tehakse kaksist, ütlevad. Ja seal on ka AstraZeneca on turul niinimetatud siis rahvavaktsiini tootja, aga halvad uudised sellest nädalast ütlevad, et AstraZeneca kes siis tõenäoliselt Euroopa komisjonilt selle müügiloa saab, jaanuari lõpus ju teatas, et nad ei suuda seda kogust, mida nad on lubanud taas kord viidata, siis sarnaselt eelmistele vaktsiinitootjatele. Et on tootmisprobleemid kusagil tekkinud, et noh, see, see kuri kartus on juba mõnda aega see, et kusagil on aktiivsemalt riigid, kes siis suudavad maksta rohkem ja kes on huvitatud, et nad saaks selle ühiskonna avamise eelise. Noh, Iisraelist on pikalt räägitud, aga Iisraeli puhul ma saan aru, et seal ka vaktsiinitootjad ise on soovinud sellist noh, ütleme katsetus polügooni kui üldse jah, ütleme vaktsiinide puhul sellisest asjast saab rääkida, et soovitakse vaadata siis seda, et kas see annab tulemusi, kas see aitab nii-öelda ühiskonnas mingisuguse efekti saavutada, et seal tõenäoliselt ei, ei oleks vääranud ei ussi ei püssirohi, et nende vaktsiine nagu enda kätte saada? Aga meil on praegu võidujooks, võidujooks on ühest küljest, koroonaviirus muteerub, tulevad uued lehed, mis on kiiremini levivad hõlpsamini levinumad. Ja täna tänased uudised ütlevad Survavamad kahjuks. Ja siis teiselt poolt on vaktsineerimine, mis peaks seda kõike alla suruma, et kumb peale jääb, selles on küsimus ja ma saan ka soomlastest aru, et kui Soomes on see nakatumismäär ütleme, üheksa, 10 korda madalam kui Eestis, siis Eesti on riigi selline täiesti selge riskikoht nende jaoks. Et miks, miks nad peaksid eksportima endale viirust, see on viimane asi, mida tahavad pikemalt, panevad kinni selle piiri ja seal on ka lahendus olemas tegelikult ja kui Eesti suudaks rohkem ja kiiremini neid inimesi, kes reisida tahavad, neid siis testida siis vaktsineerida, vaktsineerida, siis olekski see lahendus olemas. Heidit ennist sa ütlesid, et inimesed soovivad vähem piiranguid, aga samas ütlen selle nädala rindeteadete peale, siis reoveeseire uuringu tulemused kinnitavad, et koroonaviirus on levinud võrdlemisi laialt kõikidesse Eesti maakondadesse. Viimase kuuga nakatunud nakatunute arv Eestis kahekordistunud viirus levib kõigis maakondades, samuti on kasvanud nende hulk, kes pärast kokkupuudet nakkab sattunuga oma käitumises mitte midagi ei muuda. Nii selgus Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimus seireuuringust, et kui inimesed neid piiranguid ei soovinud, miks nad siis niimoodi käitud? No vot, siin ongi tegelikult on ju sellest ka juttu olnud, et mida, mida väga ei taheta tunnistada, et tegemist on selle haiguse puhul ka natuke klassi probleemiga, nüüd sai see välja öeldud, aga, aga nii on, et mina enda ümber näen inimesi, kes käituvad väga vastutustundlikult ja ja tegelikult seavad ise endale piirini piiranguid, mis võib-olla ei olegi niivõrd vajalikud. Ja samas need ütleme inimgrupid, kus see, kus see nakatumise kordaja on kõrge, ei, ei käitu nii või teisiti vastutustundlikult, et see noh, nagu ongi selline vastuoluline küsimus. Ja kui need inimesed käituksid vastutustundlikult, siis ei oleks vaja ja nii palju piiranguid. Aga olukorras näiteks, kus sulle öeldakse, et sa Tallinnas ei tohi käia spordiklubis ja siis sa lähed spordiklubisse Harjumaalt väljapoole, noh et siis esimesel jaak paidesse ütleme v Raplasse. Siis on küsimus, mis seal selle piirangu mõte, kui sa sellest nagu kõrvale hiilid, noh, et siis peab seal kehtestama sellesama piirangud. Spordiklubid on praegu lahti Tallinnas ka. Jah, nüüd on teatud väga-väga karmid tingimused, aga tõesti kui vaadata ikkagi nüüd laia maailma, siis lõppeva nädala kõige olulisem uudis kahtlemata on see, et 46.-ks Ameerika Ühendriikide presidendiks sai või astus ametisse läbi sinnugaratsiooni Joe Biden. Ja praegu kõige olulisemad uudised saabuvad üle maailma ja ka Venemaalt teemal Navalnõi meeleavaldused, mis siis on mis, mille peamiseks sisuks on siis see sõnum Putinile, et vabastage vahi alt või siis eeluurimise alt siis Navalnõi, et ma ei tea kummalgi teemal. Tahate lühidalt midagi öelda veel. Eks siin ei jõua me enam midagi öelda, aga kui me vaatame, Biden alguses tegi, siis hakkas pihta ikkagi võitluses pandeemiaga, et see on see, mis on maailmale pitseri löönud, eks. Ja sellega tegelikult tegutsetakse, tegeletakse kõige rohkem. Selline saigi tänane rahvateenrite saade järgmisel nädalal. Kindlasti on see eelis, et on olemas nii koalitsioonileppe tekst, kui me teame ka kõiki Eesti vabariigis meid teenima hakkavaid ministreid nimeliselt võib-olla mõni on veel nii uus ja tundmatu, et kui tänaval vastu tuleb, ei tunne ära. Aga mine tea. Järgmisel nädalal on siin saates lisaks mulle Neeme Korv ja Martin Schmitt. No täna ka täna on Heidit Kaio ja Sulev Vedler, et mina olen Mirko ojakivi kena päeva.