Algab saade sajandi lõpu eel kuulub probleenitsevad jutuajamiste sarja kes kuulas klassikaraadiosaadet Vardo Rumessen iga esimese novembri õhtul ja neljanda novembri hommikul pani ehk ka tähele, et konkreetse teema juurest, mis oli seotud Ardo romisseni redigeerimise ja toimetab tamise ja muusikateadusliku tööga just suurvormide, Tobiase Joonase lähetamine ja Artur Kapi Hiiob kallal nende teavitamiseks ja kontserdilavale toomise nimel et nende teemade juurest hargnes paratamatult jutt edasi meie muusikakultuuri ja kultuuripoliitika praegusele situatsioonile Eesti vabariigis. Et Vardo Rumessen on ühteaegu nii muusikategelane kui poliitik, nii tegev interpreet kui teoreetik, ajaloolane ja unikaalsete helindite vastu suur huvitundja kui aktiivne igapäevamuusikaelutegija ja tarbija siis on tema mõttearendused paljuski neid tagamaid puudutavad. Mida pinnapealse muusika, tarbija ja muusikasõber muidu ei tea, hoomatagi? Jätkame juttu, Vardo Rumessen, iga väikese tagasisammuga sealt, millega eelmise saate lõpetasime. Muusikapaladena kasutame tänasest des Heino Elleri klaveriprelüüdi ja Aleksander Screabini. Klaveri tüüde mängib loomulikult Vardo Rumessen ise. Ja esialgu ongi meie muusikapaladeks just Heino Elleri pre-lüüdid. Kunst, ja muusika on juba niisugune, teatud aateline tegevus ikka see on eelkõige väga-väga suurte vaimsete väärtustega opereerimine ja neid peenrahaks ümber vahetada lihtsalt. Ja, ja mõelda selle peale siis, et me teeme mingisuguseid jobusid kuskil ja arvame, et me oleme sellega edendanud klassikalist muusikat või või naiivselt, loodame, et me sellega toome mõne inimese klassikalise muusika mõistmise juurde. Need asjad on ajaloos kõik juba näidanud, noh, küllalt neid katseid tehtud. Ja niimoodi ei, ei meelita mitte kedagi selliste väliste nippide efektidega. Leid asju tuleb ikkagi. Teised asjad sinna. Ja seal nad sünnivadki sinna jäävad. Ja siis tekib lihtsalt küsimus, et kas, kas need rahad, mis, mis suunatakse niisuguste sõudeväliste efektide teenimiseks kas need õigustavad ennast? Kas nende rahade kulutamine õigustab ennast või võiks selle asemel teha midagi sisukamat? Ilmselt sõltub see inimestest ikka, mis, mis inimesed neid asju planeerivad ja koordineerivad ja kuidas nemad seda näevad ja ja kas nad üldse näevad seda. Ja mis nende eesmärgid on? Ilmselt eesmärgid, hoopis mingit midagi, midagi muud. Teised eesmärgid õppis. Vaata, kui mina hakkasin nüüd eesti klaverimuusika asju mängima, siis on ju? Noh. Mul mõnes mõttes lausa vedanud kohe selles, et on, on päris mitmeid-mitmeid, teoseid, mis mul on olnud õnn lihtsalt esimesena üldse mängida, kuigi nad on loodud juba üle poole sajandi tagasi. Niimoodi olid enamus Mart Saare prelüüdi. Kui ma alustasin pärast konservatooriumi lõpetamist ja paljud on jäänudki siiamaale mängimata, ma küll plaadistasin need 82 vist ja saare 100. juubeli puhul ilmus plaat. Aga kuna nad on trükist siiale ilmumata siis mõningaid üksikuid on mängitud peale minu veel siis samuti Elleri prelüüdid. Näiteks Elleri esimene Kelliidide vihik. Elleri prelüütidest on mängitud, ütleme teist vihikut ja mõned kolmanda vihiku preliidid. Heljo Sepp on plaadistanud jah, olnud ladistanud terve teise vihiku. Ja neid on mänginud viis minutit ja kindlasti mängis nüüd Welco Lilian Semper. Omal ajal mõningaid üksikuid Olav Roots. Nii, aga Elleril on 29 prelüüdi kokku kellele laulsid pärlid eesti klaverimuusikas lausa pärlid. Ja nendest, kui on mängitud, ütleme üheksa või 10. Siis teised on minu repertuaaris nüüd praegu, hetkel on kõik praegu hetkel kõik 29 prelüüdi kallas. Nii ja ma tahaks, kõlavad raadiosse nad kõik salvestada praegu kõige lähemal ajal. Või siis võtame näiteks oja soololaulud 82. aastal kuni hobusega tegime selle heliplaadi. Seal oli päris mitmed oja laulud, mida keegi ennem seda põld ei kuulnud, ei olnud esitatud. Või kui oli esitatud, siis kuskil kolmekümnendatel aastatel võib-olla üks-kaks korda ja pärast seda unustusse vajunud poja geniaalne klaverikvintett näiteks, mida ma loodan välismaale lähemal ajal mängida ja võib-olla ka salvestada seal seal lausa geniaalne asi siiani eesti kammermuusika au ja uhkusoja klaverikvintett üks meie tugevamaid teoseid üldse äärmiselt kompaktne teos. Nagu ühe hingetõmbega kirjutatud, nagu kuristiku serval võiks võrrelda niisugune äärmiselt dramaatilise Su läbimine videos. Seda me mängisime esimest korda lennu erindi kvartetiga 75. aastal mida varem oli mängitud 35. aastal. Niisiis, ütleme mõningaid, Mart Saare soololaulud isegi päris palju neid kui, kui saarel juubeli ajal esimest korda need kõlasid, neid ei teadnud tol korral mitte keegi. Mati Palmi lausa hämmastunud, et kust niuksed laulud üldse tulnud on ja kas need võetud on? Kõik need vaikus ja lõputa teel ja minu süda ja haruldaselt väljendusrikkad mõjuvad laulud kõlasid tol korral tegelikult esimest korda. Ja ma arvan, et näiteks need laulud vist ei olnudki ennem ka kolmekümnendatel aastatel üldse mitte ette kantud. Mõni üksik nendest sattus Georg Otsa heliplaadil, aga ega tema ju neid avalikult kunagi laulnud. Muidugi mitmed Tubina teosed, näiteks Tubina väga suurepärane variatsioonid eesti rahvaviisile 1000 945.-st aastast. Seda oli mänginud Olav Roots ühelainsal korral ja topin korjas selle noodi ära ja ei tahtnud üldse enam kellelegi anda. Mina selle noodi siiski sain. Ja siis, kui ma sõitsin rootsi, siis oli meil tugineda sellest juttu, ma tahtsin seda väga mängida 81. aastal seal kavas. Ja palusin Tubinalt luba, et kas, kas oleks võimalik seal mõningaid nisukesi faktuurilisi muudatusi teha, et mis lihtsalt muidu ei tule selle teose edaspidisele levikule kasuks ja mis ilmselt olid ka Olav Rootsi ettekande probleemid omal ajal olnud. Ja siis Tubin kutsus mu enda juurde ja kirjutas selle teose puhtalt, ümbersõit uuesti. Nii nagu mina olin seda ennem mänginud Muusikaakadeemia avalikul kontserdil. Nii et, et pärast seda on see teos praegu Tubina poolt uuesti redigeeritud. Ja võiks ütelda, et taasavastatud ka jälle. No võtame Tobiase motetid, näiteks kui ma trükkisin marketid ära ja pärast seda siin Anne-Liis, Treimann samuti Toomas kapten, tsid huvi tundma nende vastu, Nad kandsid neid ette korduvalt, anelistreimel isegi salvestis. Ega Tobiase vaimulikust kooriloomingust, ennem seda mitte keegi teadnud midagi neid laulja põlka mitte kunagi laulnud, ma kardan, et isegi mitte tobias eluajal vähemalt ei ole mitte mingisuguseid andmeid sellest kuskil järgi jäänud. Ja eks võib-olla üksikuid näiteid pole isegi veel. Nii et jah, mõnes mõttes on, on mul olnud õnn olla niisuguseks Avastajaks või kuidas ütelda? See on mulle teatavat huvi lausa pakkunud leida nisukesi väärtteoseid. Kindlasti väärivad tähelepanu laiemalt. Tahtsingi küsida, et ei saa piirduda selle fraasiga, et mul on olnud õnn. Selle taga on mitte ainult suur huvi vaid palju sellist, kuidas öelda sügavkünnitööd, et leida seda, seda kõike, mis on täiesti meie muusikas suurt väärt. Ja, ja on teenimatult nagu unustuses. Ma olen püüdnud neid muidugi nii trükitoimetada kui ka mängida. Kuidas leidmise protseduur sul on? Kas on igal teosel nagu, nagu ise käekäik ja Joy? Ka omamoodi jah, teinekord võib ka olla juhuslik, aga teinekord ka sellega, et tegeled ühe asjaga, aga aga tegelikult satute, satud hoopis mingi teise või kolmanda viite peale ja hakkad selle vastu huvi tundma ja võib-olla üks, üks niisugune minu puudus ongi see teatud niuke killustamine, see on mind kohutavalt tüüdanud ära, see väsitab ja, ja see on sihukene moraalselt ruineeriv. Mõnes mõttes siin on palju aastaid läinud ju kaduma selle istumisega Riigikogus seal ja Eesti kongressis veel ja ja, ja kõik kohutava ajakadu tegelikult, kui nii võtta. Ja samal ajal tahaks ise nagu mängida kogu aeg, milleks tunned oma kutsumust ja lihtsalt noh, ilma ei saa kuidagi olla. Ja eks ütleme muu, nisugune, uusika, uurimuslik, töö, minu jaoks teatud niisugune hobi, ma ütleks, see minu hobi, mul hobisid ei ole, siis seal minu gupid See on väga aeganõudev aega ja, ja ka kui ikka süveneda, ka raha nõudev hobi. Jah, paraku küll muidugi paraku küll, sest kõik on seotud teatud kulutustega. Golfi mängida on ka kallis, lahutada. Seda küll jah, seda küll. Kui sa ühe tööteose tahad trükki toimetada, siis paratamatult see eeldab selle teose ennem käsitsi ümberkirjutamist. Tunded ja see võtab väga palju aega. Kõik oja soololaulud näiteks Mart Saare klaveriteoseid sinna. Ja mis siin veel kõik on Tobiase klaverikontserdist alates, mis oli mu esimene suurem restauratsiooni üldse, mille me nende Järviga pärast heli plaadiste sümmeetrigantsime aastast 73. Need on mul kõik jah, tulnud ju kirjutada ümber, ega see on selle pärast, see töö on niisugune, võtab jube palju aega, tegelikult kergelt ei tule ju miski. Et kirjutada näiteks niisugust lisainformatsiooni, mis on hea ja vajalik ja tarvilik ühe heliplaadi või plaadikomplekti juurde. Juba see võtab tohutu aja. Tähendab ainuüksi juba selle kirja panemine, aga kui palju eeltööd ja teadmisi ja, ja selle kogunemist ja kogumist. Seda ongi võimatu vist ajaks ümber avatele. Seal, sinule. Ma olen püüdnud ikka niimoodi iga väljaande juures ka ka noodiväljaannete juures ja ikka anda anda mingisuguse informatsiooni selle teose kohta. Ja, ja tihtipeale ka veel ütleme puht teaduslikud kommentaarid, lauset, Exitoloogiliseks, kommentaarid mis on teinekord vajalikud. Ja muidugi ka teose oma taust, mis, mis siis annaks lugejale selle vajaliku informatsiooni, kes, kes selle tegevuse vastu huvi tunned. Nii et mitte ainult plaatide puhul, jah, plaatide puhul ma olen ka kirjutanud ikka saates olnud enamasti ise siis nagu tead ise täpselt, mis sa tahad öelda. Jah, ja sa oled jälle materjali sees ja, ja tunned ja tajud ja. Nojah, nii oli ka Tubina puhul siin Tubina klaveriloomingu ülevaade, mis ma kirjutasin, need on ta vähemalt ikkagi kolmes keeles kättesaadav. Ja see on maailmas siiski äratanud tähelepanu. Ja Tubina klaverilooming on teadvus, tulud Etectobiinile, mitte algsid volinik vaid et tal on väga suurepärane klaverimuusika ja küllaltki arvukas klaverimuusika. Selles mõttes jah, need kommentaarid paraku on vajalikud, aga noh, see on ikkagi teatud niukene väikene lisatöö selle asja juurde. Põhitöö on ikka selle teose ettekandmine, mängimine, omandamine. See on suur asi. Ja noh, eks see toob kaasa köiti Nii rõõmusid kui vastuolusid ja. Praegu on töö pooleli. Rahmaninovi kallal. Ja mul oli hea võimalus praegu tänu Eesti raadiole salvestada Tartus KÕIK Rahmaninovi etüüd pildid. Uuel kontsert Stein veel, mis on Tartu Vanemuise kontserdisaalis? See on tõesti, mõtlen Eesti parim Steinway praegu Tartus tartlastel on vedanud. Kevadel ma salvestasin siin raadio jaoks valikuliselt Screabini poeeme Tallinnas Estonia kontsertsaalis. Aga kahjuks ega Estonia kontsertsaalis uus Steinway ei ole kaugeltki mitte nii hea, kui, kui teda siin püütud esile tõsta. Ta on suhteliselt tuima kõlaga, üheplaaniline, veidi raskepärane. Ja, ja niisuguse õhulise paindliku kõla saavutamine seal osutub praktiliselt võimatuks, kui sa mõtled ütlemisenscreagi nende väga õrnade taimede peale. See, see eeldab natukene teistsugust klaviatuuri, teistsugust kala, paindlikkust. Eks see ole pilli pilli iseloom muidugi ja pilli headuse ja pilliväärtuse kriteerium üldse. Ja selles mõttes tartlastel on, on praegu vedanud muidugi seal, et seal on väga vilets akustika. Seda nüüd küll, aga noh, loodetavasti seal remondi käigus võib-olla suudetakse asja parandada, aga teiseks ega salvestuse juures ta nii väga segav ei ole. Viimati seal Vanemuise teater võttis veel pealegi toolid saalist välja. Nii et tulid ka, ei seganud, see tuli kasuks. Mina olen jah, väga-väga kiindunud Rahmaninovi pianismi ja, ja tema klaveriloomingusse ja imetlenud lihtsalt seda ääretult suurt sisemist kooskõla ja harmooniat tema muusikalise teostuse muusikaliste väljendusvahendite vahel. Minu jaoks Rahmaninovi midagi, ütleme 20. sajandil kahtlemata üks kõige väljapaistvamaid heliloojaid üldse. Ja midagi nagu Richard Strauss, kes tegi sümfooniaalal 20. sajandil sama sümfoonilise muusikas, ma mõtlen suurepärase orkestratsiooni, tundjana, orkestrit, tundjana, artestratsiooni spetsialistina suutis ta panna orkestri imepäraselt kõlama. Mitte kõigil ei ole see õnnestunud, see on omaette suur kunst. Panna üks selline suur instrumentaariumi kõlama. Ja klaver on selles mõttes mitte vähem spetsiifiline või, või samuti väga kapriisne pill, et teda hästi kõlama panna. Helilooja poolt, kui palju on klaverile kirjutatud ja teinekord isegi väga head muusikat. Aga see teinekord küllaltki, kuidas ütelda, mitte kõige klaveripärasem teostus ei tule sageli üldse mitte kasuks selle teose sisuliste väärtuste väljatoomisel. Ja lihtsalt suur nauding aneki mängida sellist faktuuri, kus kõik on äärmiselt suures sisemises kooskõlas seal lausa imepärane. See on omaette väärtus peale kõige selle muusika emotsionaalse mõju, mida ta annab, ütleme lihtsale kuulajale. Aga see, kuidas ta on tehtud ja, ja rääkimata selle sisemisest dramaturgia ja sellest, kuidas, kuidas ta ütleme, motiivi, tehnikat seal arendab ja, ja kõik need asjad, need on lausa suurepärased. Tema, kolmas klaverikontsert näiteks, see on ju ikkagi maailma klaverikontserti literatuuris kahtlemata tippude tipp kui hakata uurima, kuidas ta tegelikult on tehtud, kuidas seal kõik kasvab välja ühest lihtsast törtsi käigust ühest intonatsioonist areneb välja praktiliselt kogu teemastik kõik ja kuhu ta lõpuks välja jõuab. Siis jah, lihtsalt imetled, et ühele inimesele on nii palju antud olnud. Tal võib olla maailma muusikas üks kõige geniaalsema andekamaid inimesi üldse peale Mozartit kes oli oma muusikalist lite eeldustelt lausa erakordselt andekas ja, ja tõepoolest võiks võrrelda teda ainult moodsetega. Nii et selles mõttes tema loominguga tutvumine ja süvitsi uurimine ja ja mitte ainult piirdumine selle niisuguse teatud välise pinnapealse hinnanguga, et ah jah, noh, et ma tean küll jah neid meloodiaid ja olen kuulnud seal ühte teost teist. See on niisugune meie tänapäevale väga iseloomulik niisugune teatud pealiskaudne tendents. Kahjuks, mis jätab meid kuidagi selles mõttes väga ühekülgseks, samal ajal, et et me ei oska näha sügavuti neid tegelikke väärtusi, mis, mis selles tegelikult peituvad. Ja me tegelikult ei mõtlegi sellele, mis isiksus selle taga on, milline vaimumaailm seal taga on. Need on kõik äärmiselt olulised. Ütleme, klaver kui instrument oma suure väljendusvõimalustega, nagu ta on me pahatihti tänapäeval otsime palju lihtsamaid lahendusvariante, lihtsamaid kõlamaailmu teistelt instrumentidele püüame ilmtingimata midagi modifitseerida ümber teha, sest inimesed tüdinevad nagu ära, et ta, seda ma olen juba kuulnud. Väga harva kohtab sellist tahet uurida asjade olemust ja mõistest ja olemusest. Ja mõista nende asjade omavahelist kooskõla. Selleks, miks need asjad on just loodud niimoodi, nagu nad on ja mida nad tegelikult väljendavad. Jõuda äratundmisele sellest sellest suurest väärtusest, mida need asjad siis endast kujutavad. Kuuleme Sergei Rahmaninovi etüüd pilte. Uppus 33 number kaks see tuur ja number kolm s mull ning Opus 39, number kuus A-moll. Kirjasõna õppijad võib-olla püüavad rohkem süüvida sellesse inimese vaimumaailm ja tema mõtete arendus sõna abil. Aga kuskilt pidi on, võib-olla ma teen nüüd ülekohut ka, on selline tunne, et terved põlvkonnad muusikuid kasvavad üles, ilma et neid nagu suunatakse või viidatakse otsima neid vaimseid väärtusi, mis, mis tegelikult muusikas on ju veel abstraktse emal kujul veel veel kõrgemini arenen omal kujul, kui see sõnakunstis. No ja ega Beethoveni üteldu ilmaasjata, et et muusika on tegelikult palju suurem kui kogu tarkus, kui see filosoofia ongi täna tema mõtestada prantsuse mentaalset tasandit, just mida muusika on võimeline haarama ja mida ta on võimeline väljendama, käsitlema tänu oma äärmiselt nihukesele, Habstraksele väljendusvahenditele. Ja noh, ega see seisukoht eriti nüüd ei ole muidugi uudlemite, aga ta ei ole samal ajal praegu ka eriti populaarne. Ega omaks võetud muusikat käsitletakse enamvähem mingisuguse ajaviitelise momendina. Ja üldse mitte kunstina suures osas eriti kui me teeme raadio lahti või läheme kuskile toidupoodi, siis helitaust on põhiline, mis meid igal hetkel tegelikult ärritab, lausa ruineerib. Ja, ja muudab selle kõik kuidagi tühiseks. Mille nimel tegelikult paljud inimpõlved on ju töötanud. Ja, ja et leida neid väljendusvahendeid, et mis, mis suudaks väljendada inimmõtteid inimloomust, tema suhtumist maailma. Ja võib-olla veel ja võib-olla enamik taga ajastut, aga võib-olla veelgi laiemal plaanil laiemas plaanis võib-olla meie suhet kõiksuses meie suhet jumalasse. Muusika on tegelikult ju 20 inimese ja jumala vahel kõige laiemas plaanis. Aga mitte kõik muusika. Ta võib olla samal ajal ka vahendiks. Inimese kahekõnele saatanaga. See valik tuleb teha inimesel endal. See äratundmine, millega tegelikult tegemist on. Et maailmas on nagu ikka kaks poolust kõikides asjades on kaks poolt. Ja kui me räägime palju kultuurist, siis me selleks, et mõista kultuuri, mis on kultuur. Paratamatult peame mõtisklema selle üle, et mis seal antikultuur kui me suudame enda jaoks lahti mõtestada, mida me käsitleme antikultuurina, siis seda rohkem hakkab meie jaoks ilmet võtma kõik see maailm, mida me oleme valmis, ütleme, kultuurisfäärina muidugi nende vahel vahetegemine või vahetõmbamine on äärmiselt komplitseeritud ja raske, aga see pole üldse oluline. Praegu. Tähtis on, sõjavõib alla ja ta võib ka olla Nad võivad kattuda, osaliselt. Aga nende määratlemine iseenda jaoks on oluline. Et äratundmisele jõuda, mis on olulisem seal tähtsam. Kui sa muusikat niimoodi vaatad sellest vaatepunktist, siis muusika omandab hoopis hoopis teistsuguse tähenduse. Ta väljub nagu leiab mitte ainult igapäevasest sfäärist, vaid vaid ta väljub ka juba puht rahvuslikust mõttemaailmast. Ta tõuseb kõrgemale. Ma ei ütleks, et ta tõuseb internatsionalistlikule tasandile taha seda, seda kasutada. Ma ütlen, et ta tõuseb jumalikule tasandile. Ja siin on kahtlemata juba kõige vanematest meistritest alates siin juba 1000 aastat tagasi. On on inimesed seda täiesti selgelt mõistnud ja aru saanud. Ainult et vahepeal on elu teinud omad korrektiivid ja on kõik, asi on komplitseerunud. Ja edasi. Nii et sellel on, sellel on ka oma oma niisugune noh, loogiline tulemus, milleni see kõik praegu jõudnud on ja oleks, oleks äärmiselt, kuidagi ühekülgne nüüd siin midagi lihtsalt üle parda visata ainult sellepärast, et meile üks või teine asi ei meeldi või meeldivuse kriteeriumiga ei jõua üldse eriti kuskile kaugele. Aga ka jumalat on inimesele püütud lähemale tuua ju aastatuhandete jooksul vägagi. Ja see oli ka väga erinev kama kombel jah, võib olla suur viga, tähendab ei saa tuua endale lähemale absoluut vaid vastupidi, tuleb tema juurde. Selleks on absoluut. Ja see on, see on kõige suurem eksitus, kui hakatakse otsima. Noh siis, et, et noh, ei ole teda tehtud piisavalt mõistetavaks ja see oli ju tegelikult juba reformatsiooni üks üks suur ebaõnnestumine. Tegelikult püüti tuua põhilised usulised tõed maa rahvali lihtrahvani, teha nad mõistetavaks sellega suur osa nendest põhitõdedest, devalveerus. See protsess on Ta jätkub kogu aeg, ta jätkub ja praegu kõik need liikumised, usuliikumised, mis sisuliselt on toimunud, need on kõik ainult lahjendatud, seda asja, tegelikku olemust ja sama asi toimub muusikas, see on nii kooskõlas, kõik muusikainimesed näevad seda kõik ära. See, mis on muusika, oma ajastu väljendaja, see on ju parem kui ükskõik missugune oma ajastu, 20 köiteline, mingisugune ajalookirjeldus. Seda teed muusikas, võib-olla mõni üksikteos ütleb selle kõik kohe palju-palju konkretiseeritud mulje kokkuvõetaval kujul ära. Ja see pealiskaudsus ja tühisus, mis praegu muusikas on, niivõrd maad, võtab. Esiteks noh, ma ei usu iialgi, et see on jääv. Et sellest midagi järgi jääb üldse. Mind on alati huvitanud rohkem siuksed püsiväärtused. Ja, ja noh, ma olen püüdnud leida vähemalt enda jaoks mingisugust võimalust, et kas on võimalik eristada püsiväärtusi niisugustest moevooludest ajastu tendentsidest ja jah, see on väga keeruline asi ja, ja võib-olla ei hakka siin pikemalt selle üle isegi arutlema. Aga fakt on see, et eks igal ajastul on niimoodi olnud. Ja paraku teinekord need Ütleme mõne mõne helilooja autori ajal eluajal tähendab, on esile tõusnud need on osutunud äärmiselt lühiajalisteks pealiskaudsetes ja tegelikud väärtused on, on selgunud alles hiljem tulnud hoopis kuskilt kõrvalt, sealt, kus võib-olla ei ole osatud seda isegi oodata, mitt. Nii et see maailmaelu on äärmiselt kummaline, vastuoluline ja teinekord ka arusaamatu. See on vale, see on ülemaailmne, aga, aga temas on, on midagi niisugust Tubina, niisugust tasakaalukust ja rahu ja, ja kindlameelsust ja samal ajal lihtsast, nii nagu ta oli, muide tead Tubinud kohutavalt sarnanevat manitega. Teil on kohutavalt palju ühiseid jooni mäkke ei, ei, mitte ainult seda, seda, seda vähem. Aga loomingus ja, ja elu käigus ja ja ise loovus, inimestena lollid mälestused, mälestused ja kohutavalt palju lihtsuse, tagasihoidlikkus malevale, kohutavalt. Mitte kunagi rääkida omaenda loomingust mõlemale mehka. Püüa sa togida käest midagi. See kohutav armastus oma kodumaa vastu oma rahva vastu, mis on haiglane, mis on valuline lausa mitte niisama, lihtsalt välispidine. Seal mõlemal terve looming on võrsunud ainult sellest vanust. Kui seda valu poleks olnud, jumal teab, kas nad oleks üldse suhteliselt kuidagi olnud, kirjutab aga, aga see, see, mis on neid pireerinud selleks. See moment on ühine ja noh, see, et nad mõlemad lahkusid emigratsiooni näiteks kasvõi see, et nad mõlemad olid oma ütleme, instrumendi suurepäraselt tund. Tubin oli tegelikult väga hea, orkestreeri jäävad keset suure pärale tundelisemat. Baxtraatoritel ta ikka ikka silmapaistev tähist. Mardna andekus muidugi sinna juurde see, mismoodi Tubin tammus seal kõigis kahe jala peal ja läks tuppa ja kirjutas asja üles, mis olid. Tulid, kui palju ta jõudis kirjutada, kohutad näkkas, tervitab sind seisab. Ikka ikka väga-väga suur looming, samal ajal. Ja millise kiirusega load loodud. Nii nagu äärmiselt kiiresti töötas. Barbara teisel hobusel, loodi kaheksandaks. Ja veel mitmed niisugused momendid, mis ma olen mõtelnud, kogu aeg kohutavalt langeb kokku, tegelikult aga võib-olla kõige rohkem see, see niisugune valuline igatsus millegi kättesaamatu ja, ja oma oma kodumaa järgivad selle vastu, kus ta nagu pärit oled. Sa oled nagu kuskilt nagu ära lõigatud. Selle isiksusi võrdleva mõttearenduse taustaks kõlas Sergei Rahmaninovi etüüd pilt, Opus 39, number üks. Saatepiirid ei võimalda meil praegu ära tuua kogu edasist juttu. Vardo Rumessen, iga mis puudutas nii Arvo Pärti kui veljetornist. Nii helilooja, sisemisi Sunde kui väljendusvahendeid. Aga lähme siitkohalt edasi. Ma tean, muusika on muusika helikunst või niimoodi, võtame. See tähendab, nendel hilidel peab olema omad suhted dimensioonid, vertikaali, horisontaali ja ajastatus, see tähendab struktuur. Nüüd, kui me mingi ühekomponenti nendest Tomi esile teiste arvel siis neid võtteid on maailma ajaloos praktiliselt kõik läbi proovitud. Praegu me elame enamuses selle selles ajastus, kus ütleme, horisontaal ja vertikaal on praktiliselt helisuhete korrastuses täiesti teisejärgulised on jäänud ainult struktuur, see tähendab tümps käib igal pool. Suures osas. Nüüd. Mis kas mõõdab aega või tapab aega? Ta suhteliselt tabab Elumusest, ta tapab kusjuures ta oma olemuselt äärmiselt primitiivne, ütleme seal narkootikum, ta eitab kõike seda ise iseseisvat mõtlemist, kõike, kõike, leid, isiklikke omadusi, sinul psühholoogiat ja kõik, et sellest midagi järgi sellega, ta tapab selle ära. Nüüd Arvo juures on teine dimensioon, see horisontaal-vertikaal, see tähendab harmoonia on täiesti selgelt allutatud horisontaali. Tähendab, rütmiline struktuur ei ole niivõrd voolamine, isegi mitte voolamine, paigalseismine mõtleksin suures osas. Voolamine on siis, kui, kui see, kui see muusika areneb teatud noh, oma oma niisugune noh, tõusud ja mõõnad, mindi seda väldib täiesti, ta jätab ainult ühe tasandi. Ta läheb seda teed mööda, lits krabin teeb mida läheb ainult harmoonia peale. Ta välistab meloodia, välistab rütmi ja satub oma harmoonilist otsingutega tegelikult tupikusse. Tähendab, ta läheb selle nautimise seda ja selle teel ta leiab äärmiselt huvitavaid kõrval laena ja tehnoloogiliselt põnevad, äärmiselt põnev filosoofia sealjuures kõik väga huvita. Jaga aga 10 aastat hiljem kus ta oleks sellesama harmoonia, ütleme noh, privatiseerimis ega jõudnud, või erastamisega ta erastas harmoonia, tegelema. Et teatud mõttes tupiktee Mina tahan eelkõige hetkel see muusika mulle midagi ütleb, et ta mõjub ilusse, kui ta vapustab mind, siis on ta hea muusika, kui muusika mindi vapusta. Ja kui helilooja kirjutaksin löökpillidele, mõtleb midagi välja nisukest ütelda vitaat, midagi huvitavat siis minu jaoks ta ei ole huvitav, sellepärast et see vapustav Mina olen noh, ma ei tea, emotsionaalne vanamoodne inimene mina ja tegelikult, ega inimese loomus ei ole muutunud ei ole mõõdul muutunud, Jeesus ajast peale ei ole inimese loomus absoluutselt muutunud. Ja, ja kõik on sama tegelikult, nii et ma usun, et kõik, need noh, muusikaliselt keerdkäigud, mis toimuvad praegu lihtsalt kogu see areng on läinud rohkem suurema individuaalsuse individualismi suunas. See on võib-olla ütleme ajastule üldse iseloomulik tendents ainult. Ja teatud stilistiline nisugune kuhjumine ja nende omavaheline läbipõimumine, see kõik toimub. Aga jah, ega, ega selle tõttu ei saa ütelda, et nüüd need kõige uuemad uuemate sihukesed suundumused ja avastused, et need on mingisugused omaette Suuremat suured, niisugused avaldused vaid jah, et midagi on, ei pruugi üldse tegelikult niimoodi olla. Nendesse asjadesse tuleb tuleb ikkagi suhtuda küllaltki küllaltki niisuguse distantsiga. Eriti suuremate teoste puhul on äärmiselt riskantne üldse mingisugust lõplikku hinnangut anda. Alguses siis, kui see teos veel ei ole tõeliselt kõlama hakanud teostab ennem hakkama kõlama, tähendab ta peab. Oma oma selles kultuurisfääris või, või oma ajastus hakkama mingisugust informatsiooni juba kandma ja ja tal peab olema mingisugune oma, ma ütleks, aura kas või midagi sellest, mis sinna juurde tekkinud, see võtab aega. Tekib sellega, et ta on ta käigus. Nojah, taastalegi muidugi. Selge, ma saan aru sellest jah, just, aga selle tõttu noh anda mingisuguseid lõplikke hinnanguid. Ja siis veel üks esiettekandel näiteks lõikeks sealne seal peaaegu mõttetu ja siis veel üks murit, tähendab, niikaua kui looja ja looming on veel lahutamatult tellildisest nii kaua on üldse äärmiselt raske midagi niisugust jäävamad tajuda või ütelda tähendab, looja ja looming peavad olema lahutatud siis, siis jääb ainult loomiku, jääb ainult looming järgi. Vaat siis on võimalik hakata seda seda loomingut ka tõeliselt hindama. Ja, ja väärtuste, ta muutub omaette väärtuseks. Nii kaua, kui ta on nagu, ütleme, isiksusega seotud seotud tema loojaga koos. Nii kaua vaadeldakse neid kahte asja koos. Ja see segab tegelikult väga suures osas noh, loomingu enda hindamist. Kuulsite sarja sajandi lõpu eel kuueteistkümnendat saadet, isiksused, olukorrad, arusaamad. Tänane esineja oli Vardo Rumessen. Viimased klaveripalad, mida kuulsime, olid Aleksander Screabinilt mask oopus 63, number üks ning Kalbumi leht uppus 45 number üks. Saatesarja toimetab Virve Normet.