Kuidas teie jaoks algas sõda? Narva-Jõesuus oli kaubandustöötajad, pioneer, laada, sealt kehakultuuri instruktor. Kui vanameeste, siis olite? Noh, siis mis oli, kui neile 22. aastal sündinud? 19 aastat vana. Saastane jahis saime ses sõjas teada. Hommikul käisime võimlemas piirivalvurite juures siinsel hommikul meid ei lastud sinna sisse ja see oligi see, see hommik. Öeldi, et uus korraldus ükski territooriumile tulla. Ja siis hiljem Boris Tamm kui kellade ülemises lastele kõnesõda, sest lapsed peavad koju sõitma, leidis need. Vanemad tulid järgi autobussidega autosse, viisid lapsed ära. Laager likvideeriti. Ja kui me sealt juba porissiga läksime Rakveresse, siis oli Rakveres oli juba kutselauale. Harri Ermi sõda algas nii, nagu ta algas miljonitele temaealistele noortele meestele. Aga see, mis Ermiga edasi juhtus, pole kaugeltki sõjamehe töö argipäev. Tema sõjatee ei läinud mitte eritele. Jäin oma meestest maha ja mõju tundsin, muretseti, kuidas olid uuesti üles leian, ei vaidle, suur, aga siis tuli välja nii, et läbi tagavarapolgu käib, see asi tõid. Aga kui ma tagavarapolku sattusin, siis hakati koondama sinna inimesi partisaniliikumisest, abile ja sõjakooli sõjakooli all mõeldi siis raadiokoolipere Moskvas raadiokool lõpetasin selle ära, et siis kõik need kaugsidet tehtud ja Rodist valmis, siis tehti erilisele mulle erilise nägi ette, et tuleb küll minna legendi rääkida ja legendi järgi nagu pärast sattuda sakste poole Saksa pool ja pidada seal sidet ja seda ma tegingi, pidasin ära nimedeks raadiomänguks. Rääkige seda nüüd täpsemalt, kuidas te üle rindejoone läksid? Aitäh oli üks variant oli, pakuti alul langevarjudega kahekesi ja hiljem tuleb siis jõuda juba kuskil lähemasse punkti astuvat punkti seal ennast vangi anda. Üks variant veel nii-öelda meie kaitseväe selle ise maha oli partner ka komandör, õigemini mina olin tema käsutuses, kuradist jõudsime, vangi andmine tundub kahtlane ja me ei saa midagi täites. Meil oli aga eeskätt pandud nii, et peame sattuma igal juhul Ühte saksavastase luure üksesse Tartusse. Selles esialgu lõi see pahviks niisugune ülesanne, et kuidas me, kuidas see üldse võimalik on, mingi saksa ütleb, et sa oled sealjuures seal üksnes pärast. Aga ometi oli see võimalik, kuna me ei pakkunud välja paatidega üle minna üle. Ja nii tuligi välja, läksime kaluripaadiga üle, jõudsime siis ilusti Peipsi juba meiepoolsele kaldale. Kus kohas umbes no see oli, see oli nina, kiriku peale oli meil asimuut võetud. Lina kiriku torn paistab aga Peipsi keskel, aga vahepeal oli moment, kus Ühtegi kallastele näha. Haige nii suurel Peipsil. Ja siis oli Kallaste Laste seal siis tegime selle protseduuri läbi ja andsime lihtsalt vangi ennast lähemale üks, mis seal oli. Ja sealt võeti kontakt kohe Tartu. Kas nemad teadsid, sellel partisanidega tegeleb tatuseks saab veel 326 grupp. Kas nad kohe uskusid, et te olete nüüd ületulijad üle jooksnud? Sa ei uskunud, seal oli ülekuulamisoli üks 708 seal paigutati meid vanglasse, Tartu vanglasse ja siis tuli tuli kindlaks teha, mis isiku neid on ja, ja kuidas seda kindlaks teha, ütlevad, ütlevad, tulid, tulid siia otsima partisanibrigaadi. Kaootilise kolmas brigaade oli löödud puruks talvel selle märtsikuus samal aastal Omedu juures sõidavad maale üle Peipsi, tulid need hobusega. Neid oli üle 300 inimese ja see kohutas Syderadist sai surma ta hiljem, see tuli välja viga, tookord side katkes lihtsalt ja 300 inimestel tagalasse esid jäävad, patsiendid saab, pandi siis niisuguse noh, ülesanded tuleb side taastada, sellega tegelikult oli selline legendiks saanud, tegelikult me sattusime sinna ikka nagu Poleks tahtnud üldse seda ülesannet täita ja teadsime, et me satume sinna. Tahtsime ise, kes üle kuulab, seda meest teadsime, meie pool teadis juba ära, kes üle kuule, oli seal üksoreetilis sander, küll ta teeb ettepaneku mulle hakata raadiomängu tegema pidama Leningradiga sidet. Tegigi selle. Ja meie meie tsentrum juba teadis, et ma seal sellist sidet anda ainult välja saksa laadisentrus. Ja nii oligi side Side loodud. Hakkasite andma neid teateid, mida reegli teile dikteeris? See oli siis nagu, ütleme, raadiomäng tegema nagu mängult. Me oleksime otsinud seda kolmandat perioodi. See oli siis niisugune mõte oli selles jalul, ma ütlesin, keeldusin sulle kolm päev vähemalt keeldusin, oli juba ettevalmistus. Et sellel pole mõtet, mis pagan seal sisaldavad, seal kõik on väga tähtis. Ütlesin, nagu öeldakse, imbuma sinna laevasse. Hiljem saime aru, et see läkski läbi. Juba mul oli oma komandör, kes, kellel oli oma teised plaanid, teised kontaktid, mida mina ei teadnudki. Ja komandör, kolov kola ja see oli Benno mees ja tema oli variant, et, et leid võides saksa luurekooli saate nagu topeltmängu teha, nagu öeldakse. No aga seda ei tulnud, sest Eesti korpus oli nii kiirest peale vabastati seos. See, kus kaasasime Tartu linn. Kus kohas ta seal Tartu linnas peatusite ja kust raamidesse raadiomäng toimub? Toimus siis praeguses Zooloogia muuseumi kõrvalmajas, mis asub kirjandusmuuseumist, mis seal oli siis raadiotsentrum oli seal olemas ja saksa. Aga kust need ülekuulamised toimusid? Tõenäoliselt linnapealinnas kohtades kestab koos ja ja siis. Poliitiline politsei kuulas eraldi. Kas ei olnud üks maja kohe peaaegu üle tänava kirjandusmuuseumile, seal, kus praegu on üks noote, kutse koorida? Kutsekool, seal oli Leen kolmandat üle kuulatud juba enne seda element, mida ma muidugi ei teadnud tol ajal, et kui ma seal maha laste ja kõik, see seal juba nüüd hiljem juba ajalugu nagu öeldakse, aga siis tookord tookord lihtsalt käisin sealt läbi ja, ja siis niimoodi oma küsimust ikka on olemas, need pidi olema teatav arv üksusi, kes kuulavad üle ja annavad oma hinnangud. Pealkirjakastid kuulati üle eesti keeles. Kuulata eesti keeles igal pool oli reipalt heiskamine eesti keeles reiting oskas eesti-vene ja vene-saksa keelde väga spets. Kas nende ülekuulajate hulgas oli ka eesti rahvusest mehi, kes sakslast helistada? Küll jah, seal oli siis esimene oli välipolitsei, kui üle Peipsi tulime, siis oli, seal olid, oli saksa ööbik, aga üks naine oli, kes selle masinakirjutajaks sellises tõlkiks Delfis ära. Ja siis legendi hakkasime partisani kolmas brigaadi otsimine. Ja seepärast meie operatsiooni nimetatigi otsija diskaadili muidugi see operatsioonide noh, kui praegu saan rääkida, siis tähendab, et kõnes Tähendab, nendel oli niisugune süsteem, peab olema teatud arv inimesi, kes teie nõus vastutama. Seal on vastu domine, võta oma käenduse nagu ütleme. Nii tähendab, teil oli vaja leida mitut. Leida ja mina neid inimesi ei leidnud, kuid mulle leiti need inimesed, kes, kes siis ning kuulasid üle ja tegid selle vestluse siis kindlaks, et võib, võib tähendab võtta oma oma käendusel nagu, ütleme materjali, mis tänapäeval. Ja seal oli siis kah niimoodi, et mul oli juba seal mitu ülekuulamist olnud ja ja siis ühel ilusal päeval ütleb üks seal üksuses viibiv mul tuttav inimene, ütleb mulle, et tead, et sul on täna Saabist veel. Et täna kuulab ülesind Southern vireen et tead, et meie Rakveres ju mäletame ta isa oli arst, et see ongi tema poeg ja siis ma sain nagu selle esimese info, hakkasin mõtlema ja siis tuleb meelde, et mäletan väga hästi, ta elas elasest parkali tänava vastas, tähendab pikal tänaval Tallinna rahvas. Ja seal mängis üks mees malet. Mul on täiesti selgelt meil väike poiss, vaatasin, mängib üksinda, huvitav, mis seal mängib valgetega siis mustadega tõstab nuppe. Restoran viskab teiselt poolt lähedast maleülesandeid oli niivõrd roheline veel malesid, ma ei teadnud seda asja. Ja vot siis tekkiski see, nagu öeldakse, uppuja õlekõrrest haaramine. Et ma ütlen talle, siis ta hakkab minuga vestlema, aga ma ütlen, ma teda tunnen, kui ta küsib. Ja nii oligi, ta ütles nii, kui sinna ruumi läksin, staabiruumid ja ütleme nii, et et me oleme juba juba Teisper, uurime teie asja üle Peipsi tulekut ja sädeme klaaris teha, kes on kes, kes te isegi olete nii tunne, mina teid ei tunne, tee mind. Aga mina ütlesin kohe vahele, et samas ma tulen teid. Ja muidugi imest tõusis püsti. Kuidas teie mind tunnet kuust ei võta? Aga ma teadsin juba peensusi, tema asja kohta oli juba teadsin, et ta isa oli arst ja arst oli mind ravinud. Kui ma väike poiss olin, siis ma ütlesin, et lood välja. Ta läks ära 39. aastal kui Hitler kutsus sakslased. Abeliga avaldas eesti keelt eesti vene keelt ka eesti saksa vene väga kõvad-kõvad poisid, nagu öeldakse, mitme keelega ja siis oligi nii, oligi see ülekuulamine lõppenud, kohe alguses ta jätabki räägime siis kas oli raske Venemaal olla ja siis kassistuga sõduril juba tuleks pudel veini. Ja niimoodi oli üks väga raske situatsioon imekombel kiiresti läheneda. Klientide usaldus võidetud ja ta hakkas, ütleme, et kuidas te mäletate, siis ma rääkisin, et Pathy, kuidas seal mängisin malet üksinda, et neil oli mediaan teid silmadesse. Ja selle peale ta, et kus te olite seal parkali tänava, seal Rakveres tuleb, jookseb just sinna pikali tänaval, et seal vastasmajas ma olin Te olete Tallinna pikal tänaval ja siis ütles, et et kas assibeerik. Ma ütlesin jah, see minu tädimees, siis ta tõusis püsti ja leidsid püksid, mis on kvaliteedialaseid saksa vormi kallis ohvitserid, oli see, et, et need olid õmmelnud Erik, temal aitas sellest Ei uskuma, et olete õige nende jaoks, õigemini. Sõidumees ja keegi ei hakka üldiselt Belgiast küsima, et kas mees, noh sest seda polnud vaja juustele. Moment vaja seda raadioside kohe peale, sest juba kolmandal päeval pidevalt sidurijalgsed pilgud klaarid olema ja see oli ka üks juhus, täitsa juhus selle kõik selle aja jooksul. Niisuguste meiega, kust te Tartuse sel ajal elasite, kui te siis nii oma luureülesannet täita? Aga seal selle kirjandusmuuseumi hoovi peal hoovipealne maja pesuköök seal hoovi peal on majandussõidrodistil oma ruum. Ja siis muidugi kogu aeg ehitada oli väike närv oli must, nagu öeldakse, ikka magad seal ja eriti, kui mõni tuli sisse, mõni relvastatud mees hakkas sinu poole tulemas juba, tahaks nagu jookseb, tunned, et ikka vale käik muudinud, mõtlesin. Igamentid võidaksid hoopis, seansil pole see mees ütles, et see on hoopis teineteistsugused, mees. Eks see muidugi niisugune jõnksutamine mõjub tervisele ka. Lõpuks siis võid noormeest varastada, kui sa hakkad tundeid, need kõik ootamatused mõjuvad üks üksteisele realisi. Idee oli ta raadiosaate momendil, lülitas saatejaama võimsuse, umbes kaheballile, tähendab kaks kui muidu on seal, ütleme kuus kuni seitse. On see tugevus. Raadiolaine tugevus läheb siis seal kirjas kahele ja sealt kohe tuli signaali, et milles on asi, et kuulame teid, on kaks pallid, milles asi ja siis siis ta käskis teha radiogrammid, kaotasime ära need patareid, Daniel, vastava raadio, trammi ja need, need on praegu kuskil arhiivis jälgimisel, raadio kuulamist, seal muidugi vale liikuda, siis. Ja meie omad teadsid, et see on vale. Nad teadsid seda, et see on vale, aga midagi tehase lööb, lisati patareide. Öösel tuli lennuk ja viskas, aga teadsin, et me asume Fatraadis kuskil. Liigume. Otsime seda kaadrit kolmanda brigaadikomandör. Ja niimoodi veel liikusime. Mööda ruutu teatud ruudu. Sellesse ruutu visati teile mänguldunud patareid. Mängud ja me pidime Albanema lõkked, seda võttis vastu juba lahinguüksus juba sealt tabelist, kes sõitis autoga Jõgeva rajooni Jõgeva rajooni sellise kuristele metskonna lähedal, kuskil seal mina sinna ise ei läinud, sest et radist pidi olema nagu ikka oma ruumis ja valvel. Ja siis tuli, tuli, visati patareid, tuli üks nagu öeldud, metsavaht lennud, kes on U2 ja viskas alla patareide, oli veel sokolaadi kaant hommikul, siis oli mul laua peal pandud šokolaaditahvel ja oli pandud, et Stalini poolt tervitas keegi nalja tendi juurde panna. Ja siis ma sain sellest, sain teada, nagu lennud käisid öösel ja see on juba juba suur saavutus, tähendab usaldusele. Sellega sakslased jäid täiesti uskuma, et te mängite nende mängu. Sellega sai kõik korda, aga seal oli üks, teine oli veel viskamine oli üks leo oli. Ta on üle tulnud endine partisan, tema pakid pakis oli põrgumasin siis etapis, mitte inimeste paki lahti tegemisel. Konteineris oli seal ka toiduainete. Millalgi tekkis niisugune asi, et põrgumasin tappis selle lahinguüksuse leitnandi. Tema läks seda Nõukogude luurajale määratud pakki vastu võtma. Leod, ma nägin Leningradis hiljem Levolise realism, alati ta huvitus minust, kangelased, mis ülesanne, kes sind saatis, ta ikka nii väga täpselt uuris minusse kiskuda. Ja mina nägin koos, koorisime kartulit köögis, tihti kaitsesin teda tookord peale seda lõhkemine sisse pandi uuesti vanglasse. Jagatslased sakslast, panite vanglasse nii kaua, uuris välja, et miks, miks pärast see see pomm, pomm oli saetud, midagi ütelda ei saanud, täitis täpselt korralduses mininud signaalide, andnud sõitmise erisignaal võib-olla, või sest ettenähtud, nii, statistiliselt võib anda signaalina serv, täht pealkirja ja teksti vahele, siis tähendab, südavad, oled vangis ja annad raadiogrammi edasi. Surve pealt. Kristolons ribidesse. Aga sakslased pidid ju ka selle err ära tabama. Noh, eks see küsiti kohe, et mis, mis tunnusandmed, aga noh, minule ütlesin oma tunnus ära, aga siis mul vaja puhas mäng teha, siis muidugi minu Leo asja, ma ei tea, seal temaga Lenin ja siis ma nägin seda meest peale sõda. Vot see on selline. Leo ütlesid, ütles Nevski peal nägin Cyritseevee kaupluse ees, kui ta ütles mulle, et ahaa, tere ütles, et lähme asejuure kartulit koorima. Ase oli siis see majandus ülemisel saksapäraste juures kartulit koorima, mõtlesin naasev kui selleaegseid, lähme. Räägime nüüd edasi. Mis siis juhtus? Te olite Tartus 44. aasta. Sakslased hakkasid juba Eestist välja taganevad, mis nüüd teiega tehti? Sakslased pidasid teid oma meheks. Homme ma kirjutasin avalduse vastavalt nõutud sobis see võeti vabatahtlikuna arvele, on seal kuskil ukse juures ja saksa munder ja ja siis oli seal ikka oma 20 inimestele neid sadiste, kes olid ja siis noh, tegin kindlasti, osa olid muidugi reeturid. Jutuks tuli ka välja, aga osa videole sinnagi vangi sattunud ja võib-olla niimoodi surve all töötasid. Sedapidi siis keskus kindlasti ei ole. Nii, aga nüüd sakslased taganesid ja võtsite kaaslaseks. Kõik oma radinalik mehed kaasa muidu läbi Läti ja läbi selle selle puusa, puusa, koridori, mis testid, lukkumise juureni, kuradi Tukrus või saldus. Nii see oli see moment, kus Meie tankid juba jõudsid miitorisse välja või viitab Jelgava sealt vahelt läks üks esimene tee läks läbi meetri täitsa rinne näha, mehed olid juba ootasid seal nagu see oli aster, operatsioon, arveli plaanil taganeda läbi läbi Tallinna ja niimoodi, aga selleks kõik narval meie meeste peale tuleks, surus nad operatsioonaster, mis tagavaraoperatsioon, mille, mille järgi Nad pidid taganema, siis läbi Riia. Nii ja teie olite kogu aeg ikka sakslastega? Leedu piirini välja sümpiansbergini vot seal oligi punkt, kus me enam edasi minna ei saa, sest maanteedele voorusi täis neljalt realt olid tanke täis, oli autos, oli kõik terve saksa Laberi seal siis seal siis narmastunud mehi seal mujalt, võitis, kus teadsin, seal oli palju ja seal oli moment, kus, kus mindi, siis meeme juurest mindi sellele, nii ta, nii ta poolsel. Kirjanik, manni muuseum, veel, väga ilus koht on väga ilus koht, sealt läksid nad jalgsi läbi, need Allar Jõksi läksid sealt maha lihtsalt võimalust pääseda. Nii ta nii ta teed pidi Königsbergi. Ja teie leidsite, et on viimane. Nonii, minu komandör komandör ütles mulle siis niimoodi, et täna öösel lähed üle parool oli seal üks number oli mingi ja seda, mida ta nii-öelda kui omad ja omade poolaga omade pool oli mul üks vastas oli üks lihtne algharidusega poiss, kes midagi teadis, parun parool on üldse, oligi see number, ütlesin siis midagi, vaatame, räägib kehvalt vene ja saksa munder, seljas saksa munder ja siis sa mind süüdistati, siis ma kuidagi tulistasin seal kuskil metsa ääres sai surma seal mitu meistrit, sina lasid siit majade juurest. Aga mul oli automaat, oli, oli järgi ja mõtlesin mingisuguse automaadi, lasen Jautomaatili õlitavad kõik, andsin nende kätte, tõmbasin luku välja, ütlesin, näed, palun. Siis pole ühtki pauku läinud. Ja muidugi see nagu esimeses tõendiks, et see mees ei saanud tulistada. Ja kuna üksinda läksin üles, Toris pani edasi. Ja siis oli niimoodi. Et siis alles õhtu eel saime, saime kätte alles diviisi staabi luureosakonna, kes suutis, vastaks polkovnik, kes ütles, et huvitav, huvitav, hakkame nüüd rääkima täpselt ja hakkas täpselt kirja panema. Kogu seda teieri koguni kuni parolini välja oli ka valve oli peal Jaali seal diviisi staabi juures kuu aega. Ja niikaua kui Leningradist oldi, raadioside teatati, vot niisugune mees on parooliga ning kas see mees on selleks, sa pead ise minema, instituut Leningradi saetiga konvoi saatel linud, löödi konvois läbi täiesti maha või rusudeks jäänud Sauli aimu, mäletan seda seal olid ja nii nii läbi Eli sellel Anthant killunnitud Riias Riias, siis pandi nüüd vanglas heaks, juukseid ära ei põgene, Riia linde lippab minema. Ja siis siis oli juba rong Riia ja Pihkva Leningradi. Ja siis jõudsin oktoobripühadeks 40 lehekülge. Ja seal siis kohtasin oma komandör. Seda meest, kes teid saatis, kas ta nimi? Jah, tean priodka, kust te kokku saite temaga šaimeliteedi prospektil, seal oli, see saab ka, aga siis mitte otse staapi ajada, siis on seal ohvitseride maja sest trumlit pöördisel trammipeatuse lähedal ja seal siis ütlesin ohvitseri maja juures, ootame vaata jaamast. Leitud aset leitnandiks seersandiks, reamees, kõva kõva saatis ka juba selle järgivad midagi teinud ei ole, aga kõva kolmesadat. Nii ja nüüd te olite Liteini prospektil sele ohvitseride maja juures tänaval. Seisime seal ja siis tulid sealt mööda selle õhukaitseüksuste naisrood, rivi läks mööda sealt, üks ütleb Modrjev pritsi ka veel Saksamaal ikka Saksamaalt sõidab mudelist tuulepluusi peal või niisugune väike vihamalt. Niivõrd oli vihalise saksa Leningradis. Sest Leningradi blokaadi ajal läks ju miljoni ja, ja selleks, et paljud vanemad ja need Twitterit muidu seal ja nägid ja siis järsku nägid seda momenti, kagu tuli nurga tagant tuli priodka välja ja hakkas mind suudlema vene kombe kohaselt. Paladeets maralleezzee, sest siis nad nägid seda eile imeste suuded lahti pidi. See oli mul ka niisugune ja hea tunne, et siis. Tegelikult on hoopis teistmoodi laati loolise vorm. Aga rääkige nüüd oma komandöri saatusest. Läksime lahku memme juures ja siis täitsa mõtlesin, et millal sa tuled külma tulen homme mingit hammesselt juttu, sest need hiljem piss, kes on vangilangenud seal taberi, mõned mehed, ma olen nagu nendelt kuulnud, et ta oli veel Prahas üks hävitusvõi, see karistus, karistuskomandod kandis sakslastele karistus kamadesse teada isamaasõjaväest kandis kas sinimustvalget lippu käe peal, et mikspärast nende lippu täitsa tuli välja, et nad lihtsalt ühest laost said, selle, panid omale ühe eraldusmärgid. Ja kuna Toriscolovel oli kassa lipp kääbe siis võiks tekkida olukord, kus oleks sinna oma parooli ütlema keegi sai, automaadid olid niiviisi lõhkeda, sest rohkem rohkem pole temast midagi kuulda. Millal teie jõudsite siis koju tagasi? No mina jõudsin alles alles detsembrikuus, siis alles sain nagu puhkuse rakveres. Kavatsen oma kooli õpetajad turuplatsil siis hakkas, see oli vene keele õpetaja küsinud, kuidas sul vene keelepraktika pühi hakkas käänama Tõrma sõnu. Aga teil oli tegelikult saksa keelepraktika kõvem vene keel. Ja ei rääkinud kellelegi rääkida ei saagi hästi kodus oma kodudega. Ema teadis, ema käis mind vaatamas, emades vaatamas, ähvardas, olin paides vahepeal, meil peate seal paides peale Tartu langemist olime paides. Aga kas ema arvas, et te olite päriselt sakslastele? Heino eemale, ma rääkisin, talle on siin need materjalid ja niimoodi ta oli, nagu sai hiljem Audestavad meie udar meie poolt. Aitas ja onlainis päev oli ja kõik sai palju asju tehtud, aga ema pidi ta vait olema. Muidugi tants, sugulased, tuttavad, need imestasid, kuidas on. Ta oli nii, kui Valdo Pant ütles, et kuulsin jah, et on need saksa nägin ja sa võid rääkida, aga niisama lihtsalt ei saa, tab vae minema. Nüüd on sellest 40 aastat Kui te hakkasite ametit õppima, miks te valisite kehakultuuri? Üks tädimees oli tädimehe vend, õigemini oli tuntud maadleja alati ema tõi nagu esile Tjaagusse Linglex läkski mööda maailma elukutses vaadelnud mängima, tema fotod olid meie albumis. Ja seal olid siis foto oli niimoodi, et praegu asuvad need fotod, ma andsin Tartus spordimuuseumile, kus on fotod, näitab selle Robert link enne treeningu alustamist ja pärast tehase trepi peal ja siis siis tuli see mõte nagu peale, et ütleme, et, et see oli ka ikka sporti, ise ma tegin ja saad tugevaks ja siis tekkis olukord, kus. Ma olin kopsupõletikus neljandas klassis. Ja oli üks loodus lõpetavad, see ütles niimoodi, et ainuke terved, käige käed ikka selja selja peal niimoodi suusarind ette ja värskes õhus viibida rohkem ja et teil on tervist sportima, niimoodi õppus hakkasimegi tegema ei hakkaks, nii, meeldime koodi meeskondades, olin seal. Lõpuks mõtlesin, et võtan elukutselistest sõjaväes olles Leningradis. Kui ma selle ülesande täitnud, siis siis öeldi, et demopite, kuhu tahate, mudeli juba Peipsi ääres öeldud hajulile, et küsida, mis salasoov on, kui tagasi tuled, eluga. Salasoov on 100 õppima leskaste instituudis Leningradis. Ja siis oli võimalus veel. Kui ma tagasi tulin, jõudsin tagasi, mõtlesin, andis ta aega. Ja ma ütlesin kindlalt ära, siis kelle Scott kehakultuur tas olla ja siis saigi tehtud tasite lõpetanud 49. määrata Eestisse ja salongi sellest ajast, kui tehnilisi seal teises kohas kogu aeg üks töökohtadelt. Aga selles instituudis mehed ei teadnud sellest midagi. Millalgi noh, keegi nagu ei küsinud ka Aga kas keegi järsku kuskilt välja ei tulnud, kes teid oli näinud saksa mundris kas see kunagi üles ei kerkinud, see teema? No siin tekstis niimoodi mulle oma kooliõde oli üks, kes kes nägi mind mind seal sama 11, samas ükse Saber 11 tuli ühe noormehega eestlasele või seal rääkima ja näed, järsku mind seal ja mina teen, panin niimoodi sõrmes Uueta. Siis ta sai aru, et Vistan Salander, kuidas ma seal oma komsomol olin, kuidas ma järsku olen seal, et see oleks maha lastud. Saksa juba, kuidas on olla? Aga siis järgmine, noh, ta mõtles samamoodi jälle, siis tuli juba sõda läbi, oli kooli kokkutulekuid klassikokkutulek, ta näeb mind jälle seal. Sedasama koolide näeb mind seal ja ja tuleb nagu uksest hiljem sisselauas, istume niimoodi vaikselt, hakkame rääkima lugusid, seal on korpusemehed, olid seal sees, mitu meest olid veel vormides, oli teil, aga mina olin juba lihtsalt seepärast, et organiseeritud. Ja siis tuleb see polülite sisse, näeb mind ja ma olen jälginud, siis näitasime rusikat ja öeldi, et nüüd ma tean kõiksust. Kas teie naine teadis teie lugu millal te oma abikaasaga tuttavaks said, millal te Harri Erne esimest korda nägite siis oli 1949 mina veel sealt Rakvere tüdruk ja kohtasin temaga ja teatrisaalis juhtumisi eestlasele kõrvuti. Ja panime käe minu käe peale ja vaatas mulle silma ja noormus hakkas meeldima ja olid kõik. Rohkem ei teadnud mitte midagi. Kas teil kunagi ei tekkinud ka tunnet, et ta läbi teinud midagi, millest ta teile räägi? Ei, mitte midagi. Mida te siis ütlesite, kui te sellest loost kuulsite? Ma ei ütelnud midagi. See oli niivõrd suur üllatus ja hämmastus minu poolt, et ma ei osanud midagi ütelda. Võib-olla ta Vaher mainis natuke midagi, et see on see, mida sa ei tohi kunagi teada. Mis oli see? Vaat seda ma ei tea. Ja muidugi niisugune elu, kus sa pead väga ennast kontrollima ja ja jälgima. Sa pead endale seda, mis avaldamisele ei kuulu. See on raske seini, kuni tee oma luuraja tööst rääkida ei tohtinud, ei olnud tee ka sõjaveteran mitte. Mitmeid, kes miljoneid näinud, siinus ka teises vormis vaenlase vormised, millest, milles on asi, miks sa räägid midagi teda? See oli 20 aastat salastatud, see oli niisugune ette nähtsani nõue Rootsis Leningradis ilmuseks raamat, võitlus Ablerile. Teil on seal teine nimi. Heino Kask. Ime valisite endale ise. Selle valis see selle raamatu koostaja, kes oli ka olnud meie luuretöötajad. Seal oli viis autorit ja nemad palusid mul istuda viis eesnime ja viis perekonnanime ja siis tekkiski Heino Kask. Nemad valisid viie teie poolt valitud nime hulgast. Välja lihtsalt ühel kombinatsiooni, Heino Kask on üks ajakirjanik spordi paljudel, sest tema käest ka küsima kujuta, Eino Baskini rääkinud ei ole midagi. Aga tegelikult see oli väljamõeldud nimi. Sest Heino Kask ja raamatu järgi õppisite meditsiiniraamatus mõõdeti seal, ma olen lõpetanud, mütsin. Ei, olen loomaarst. Aga tegelikult ma õppisin SKT instituudis ja olengi õpetaja. Ja nüüd võime me rääkida nii teie nime, kuid tegelikku elukutse kui ka palju sellest, mis teiega sõja ajal juhtus ja teie luuraja tööst vabal tradides nii palju on möödunud juba 40 aastat. Põnev elu on teil olnud? Ei teadnud, mis põneva kõla juhtus, näed üldises üles alles nii mudeli välja on teie käest kunagi küsitud, missugune on olnud kõige helgem päev. Üks. Või arvepäev oli, mul oli üheksas mai, kui ma olin Leningradis, kui hommikul tulid, seal olime nagu töös eri Rolortristreid, hurraad ajutise mehega koos ja siis öeldi, et kuulge, mis enam siin olete, et et juba rahu on, et kõik kapituleerunud saks. Ja siis tuli kõik värskelt silmadest jooks läbi nagu filmilint, kõik terve sõjategevus ja siis tundsin, et nüüd võib minna juba rahuaegsete tööle ja mõtlesin instituudile. Seal oli nagu hästi meelde ja see üheksas mai võidusõiduga ja. Nüüdsest tähistab seda suurt päeva ka Harri Erm, kui suure isamaasõja veteran. Aeg on talle minevikku tagasi andnud.