Kas te võiksite mulle juhatada koha? Ma olen Pärnust ja mul läheb buss peale lõunat ja ma ei tea, et ma siin kuskil ligidal, et ma jõuaks neid bussi peale tagasi jõuda. Et kust ma saaks natukene süüdia. Ja mina mõtlesin, et võtsin virus, on see söökla teatutsiooni, restoran, seal läheb kaua aega ja ma ütlesin, et ainukene asi, mis ma võndil pakkuda ja avaldan teile natukene tsiviil- mis mul on tassi kohvi üks või lekk. Ma ütlesin, et ega mass nii peale ei sunni, aga, aga ma tõesti päris liit, nii et mul ei ole selle vastu mitte midagi ja tee mulle ka mingisugust tüli, sest pealelõunane aeg on käes juba varsti ja mina joon tassi kohvi ja mul on kena kuma kellelegiga seltsis. Tulime meil siis läbi, kolmandal korrusel, tulin trepist ülesse ja kui saime tuppa, ma muidugi panin ukse lukku, nagu siin kombeks on. Ma vaatasin küll, et ta vaatas natuke ehmunult hakkama ja siis ma ütlesin talle selle peale, et saame siis nüüd tuttavaks. Oih, ehmelisestena, mis te räägite, mina ei oleks uskunud, et teie niisugune oled, mõtlesin, missugune siis. Noh, mis me sellest räägime, mis me sellest räägime. Lähme, joome KOV esindaja kerkib kohvilaual ja ära ja ja siis tuli välja, et meil on üks ühine tuttav. Kes ja tema poeg on suur sportlane ja, ja kõik niisugused asjad tulid välja, et me saime nii natukene tuttavaks ja temal oli, ütles mullu nii, nii hea meel, et, et ma nüüd enam ei tahagi, et see buss mind nirute raviks nüüd eila tuleb, tema jälle ja tuleb oma tuttavaga ütleb, et vabandage väga, ma võtsin oma tuttava kaasa ja temal oli väga suur huvi, et tema tahab teiega tuttavaks saada ja ja mõtlesin, et eri, et siis ütleb ja ma tõin til sile rohumisemadki lubas ja see aitab väga palju ja see on väga kallis, seda kuskilt ei saa, seda peame ainult nii, sellel sellel on, kellel mesilastonniga siiditerad säranud, seletab mulle, maitseb, no mis teesi samad. Ma tahaks väga Etti olestel ja jäime jälle kohvi, ajasime juttu ja ja, ja siis ütleb tema, et jääte nüüd modellid. Et küll mina kartsin, kui Mei juba trepist üles tõusime, mõtlesin, no miks ma jäin nõusse. Et kas vähe on niisugusi juhtumeid, kus meelitaks inimene oma korterisse ja kes teab, mis siis. Ja kui te veel ukse lukku keerasite, siis olid. Summa, mis nüüd siin. Ja siis ütlesite teie, et saame siis nüüd tuttavaks, et teeniusliku tundsite ära, kui hädas mina ennesega oli. On käes viimane aeg kõnelejat ka kuulajatele tutvustada. Alma Vaarman, kes täna tähistab oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Sünnipäeva jututeema välisAlma Vaarman ise. Ta palus luba kõnelda ühest ammusest eksimusest või äpartusest, mis talle siiamaani südamel on. Nendel, kes põrandaalustega seltsis töödest ja üldse kehtis meil parteis, niisugune kindel reegel, et ühiskondlikutes majadesse või oma korterisse ei tohi kunagi viia niisugust asja, mis võiks, saadab protsessil sinu vastu tunnistuseks või ütleme, majal nagu meil oli valvaja ja kelder ja et kui sealt midagi leitakse seadusevastast, siis pannakse see koht kinni, võetakse meilt ära ja sellepärast oli kindel reegel, et niisugustesse kohtadesse mitte mingisugust kahtlast asja mitte kunagi ei tohi, ei, ei oma poolt teha ega ka panna. Ja siis toimus niisugune lugu, et vaat enne esimest maid meid ikka võeti kinni kas natukeseks ajaks või pikemaks ajaks paariks päevaks-paariks, et solkida ära organiseerimisniisukest korda, mida me olime loonud enne juba. Ja siis me enne esimest maid 1922 olime valves peol kõik noored. Ja, ning valvaja Pluutab ja vahepeal ütleme need hirmus toredat siiamaale, ma mäletan, kuidas meie noort taanlast ühingu juhatus kandis ette lummet Karjad sure, laulsid siis kõik olid karjad, sured seal ees otseselt Soomeling, allik ja tassike kohvi, jumal hoidku, neil olid väga toredad hääled. Ava mulle, ava mulle aidausse ja nad tegid seda nii hästi, et seal läbistas, lähed ja me kõik olime nii vaimustunud, et meil on niisugune tore noor tütarlast juhatas. Ja nüüd me arutasime, kus me peame minema, kust me leiame koha, kus me saaksime üle olla. Et päeval meid keegi arreteerime ei tule. Ja ega mina ei mäleta siis kes, mis leidis selle ja nõu, et jääme siiasamasse valvesse. Küüne taha. Näitelaule on igasugust, koli igasuguseid asju ja all olnud seda prahti igal pool. Seal saab ennast vahvasti ära peita. Ja saab selle üle, mis asja me muretseme, meid oli kuus-seitse inimest. Kes nüüd seda nõu pida hästi, kellel oli vajastavad. Ja kui pidu hakkas lõppema, siis kadusime ükshaaval, mitte korraga, vaid ükshaaval, kõik selle lava taha. Ja pidu lõpes, inimesed läksid ära ja meie olime lava taga. Mis asja me peame nüüd tegema? Pats, naerame nüüd kenasti üles, pooma küll ei hakka. Aga, ja siis käis mul peast läbi, et sa armas aeg. Me olime rikkunud seda distsipliini ja kasutanud seda maja. Kolm poissi ja kolm tüdrukut. Nüüd kasutab Kaitsepolitsei seda veel, jumal teab, missuguse sõletoni ja missuguse asja jaoks ära. Ja küpsetas ja mina ütlesin, et lähme vaatame, meil oli, aga lavale oli kinni, mis saali uksed kinni kõlav. Aux, mis laval levis, oli kinni. Aga valvel oli ju ilmatu suur aed ja kaks ust saalist viisid valvaja aeda. Need uksed olid ka kinni, nii et ümberringi ja silmi mõtlesime, et siia ei saanud tulla keegi võõras. Ega see on ikka politseinik. Aga mis ta, mis ta taob ja mis ta nõuab, et meil on olemas seal see majahoidja. Ja kõik mäkke taga, see käis nii, nii, nii, nii hirmsa raginaga, et palju mõelda ei olnud aega, mõtlesime, et varem või hiljem ja poisid juba veetsid oma revolvrid. Urgistasid seal nurkades, kus kohas läänes ja peitsid neid ära ja ja leppisime kokku, miks me siin oleme ja kudamoodi ja mis me ja mis me räägime ja nii edasi selle üle ka leppisime kokku ja siis ütlesin, mina tean vaatamisel Taklast, kas me ei saa seda akent eest ära tõsta? Me saame aknast välja üle plangu. Poiss tuli sellega kohe nõus ka ja alguses olid ju ka, et vaatame suuremas oligi selle poolest, et vaata mind ja uurime, aga aga prestiižikas võsa oli selle vastu, et ei tohi inglisnäidata singliga. Ja siis võtsime selle selline pisikene, saagem selle, võtsime ära ja hüppasime sealt aknast välja üle plangu aeda ja olimegi läinud. Leerilapsed olid sel päeval ja nüüd me läksime siis Villuga kahekesi, istusime seal selle. No kuskil on see merekool seal. Et me selle üldse maha vaikime, niipea kui sellest saab jäänudki rõhuks kuulda ei pääse meie karistusest, sest meie olime distsipliini hirmsasti rikkunud. Ja me otsustasime, kunas õnnelikult õppisime sellest üldsegi räägi. Kuus saada. Ja mina ütlen, et mina lähen tagasi valves. Üksipäini lähen, teen niisugust nõuet, ärkasin vara üles, ütlen leerilapsi, vaatan ja vaatan, mis asi see oli. Lähen sinna uksed lahti ja šveitsi naine kolistab seda saali. Ja mina näen sisse, ta ütleb, noh, mis teid siis nüüd nii vara seal matsin, jumal, kellad olid valedist, mina tahtsin vaadata leerilaps. Aga mis teid nii vara üles sääsemist eeskätt iga hommikul, nii valan, tuleb missi igavikku vault. See palvekirja kirjutaja kiile oli ennast täis võtnud ja jäi sul, laskis ta sisse nahaga kaugemal Lässud, siis ta käis mööda maja omas tõdega, küll ta trummeldab, ta ei lähtu magadagi ja selle tõttu siis olen mina nii vala ja mina siis pätt sinna, kus ma need plikad poiss kätte saanud ta neile ütleks, kuidas me kartsime seda hullukilet. Ja seda lugu ei olegi, ei ole kellelegi ei, ei kunagi räägitud. Ei ole, aga neil üks niisugune juhtumine keldris oli. Ente arutati ükskord meie kombelist ülalpidamist valekäeks põhjal, mida tegi riigikogu liige paania. Me käisime konk vabrikus, tees. Nina ja liiges hammerling, jäsemeid. Need pidid sa ise pesema ja need pidid alati puhtal tol ajal me ei jõudnud neid asju kõiki teha ja esmaspäevaks isand kunagisi asi puhtaks valmis. Võtsime vahel siis oma valged põlled ja need tulid, vahel pitsin teiega, võtsime need garaasi, olime nendega tüübist ja õhtul muidugi võtsime nad kaasa, sest teised põlled võis seal nii et, aga neid ei olnud mingisugust vajadust, võtsime kalase paberisse keeratud ja läksime teelt otsima keldrisse ja eks me unustasime selle ühe paki mis sellel Alid kaassuli unustasin. Ja need. Ja tema idency teda lahti, niipea kui ta oli märganud, et seal on ketid siis mõtlesin, et need on püksid ja näitas krõpsile, näed, mis on keldris? Ja Reoks võttis. Kõigepealt minu pihil. Ütles, mis asja te teete seal keldris? Vaatasin, kukutame, riik ei ole siin mingisugust murelemist. Mespakid need seal on ja mis pidid seal sees, on. Ja siis Anja sai tühja jutu eest parteilise noomituse. Niisukene juhtumine võttis jala igasuguse tahtmise, rääkida asjast, mida sa ei tea või mida sa kinnitada ei oska või mis on tühi jutt või mis on hoopis vanasti jutt. Ma tahaksin täna küsida seda kes On andnud kergutust raamatute kirjutamiseks, kuidas see on juhtunud? Et see kirjutusmasin on siin alati laual ja kolmanda raamatu algus on kirjutusmasinas. On juba kaugemal algus. Aga vaevalt minu kätel suri villu ja mina jo andsin selle selle surma silmapilgul tõendi, et kui mina mitte midagi elus ei suuda teha siis raamatu Villust, kui ma peaks ennast vihkama, kui ma seda ei suuda teha, et see kirjas on aga maid kõnnu ette, et ma ise seda kyll. Sest ma ei, ma teadsin, et selleks, et raamatut kirjutada, peab olema haritud inimene peab olema teadmis, peab oskust olema. Ja kui raske oli see algus, 30 aastat läks mööda, enne kui ma seda tõotust sain hakata täituma. Aga mina tundsin juba siis Jaan Krossi, aga Jaan Krossil siiski ei olnud. Ja ma ütlesin, et vat sina võiks ikka nii palju nüüd südametunnistus tulvil olla. Ta võiks aidata. Et vaat mina ütlen sulle, missugused aastad, missugused kuud, missugused kohad kodanikes ja kõikides sel ajal ilmunud lehtedest huvitavat tutvustasin teda kogu selle. Kuskohast, mida tuleb otsida, välja kirjutada, et kogu see materjal Mina ütlesin, et krossi nime ei mingil juhul, see läheb sinu nime all, ma ütlesin ei, siis ei lähe mingil juhul ja vaidlesime ka sisukorra kohta mitu korda. Ja siis ilmus tema kahe nimi all arman kross. Ja mul on kogu materjal koos, et tema teine osa kõik kätte saaks, sest kirjutades sõjaraamatut, olen ma ikka leidnud, mis teda puudutab, seda teatati ja mul on, et see on. See on kõik selle raamatu teine osa. Ja siis. Ma ütlesin, et nüüd on tavaline hakata kirjutama niisugust ja palusin krossi kastemaigilluteks. Cross saatis mind eesti keeles öeldud põrgusse kõige tagumisse nurka. Niisuguseid, mina ei võta, keda ei üldse, sa võid väga hästi isegi kirjutada, vat mis ma sulle ütlen. Ütlesin, et mina ei ole nii narre, mina usun, et millal saaksid raamatut valmis kirjutada, mina ainult materjali kogun niisama nagu selle magamatule. Vaat see materjal, seda ma oskan teha. Aga kirjutada niigutes pead, ta ütles seal väga lihtne, seal kirjutan nii, nagu sa räägid. Sest sinu rääkimine vaat kui selle sa saad raamatusse panna, siis on kõik korras. Jätad sisendas mulle, et mina võin ja seal seda teha. Ja näete, Ma pean ütlema, MB, kurjad aastad andsid mulle kolm head sõpra, üks neist, son, Jaan Kross, kes mind kirjakirjanduses on väga palju harinud paikseks, tõsiselt hästi harinud oma vaidlustega oma näidetega oma raamatute keel. Teiseks on Villem raam kes, kui meie käisime kartulivõtmistel, käisime seitsme kilomeetri kaugusel, seitse kilomeeter rajal käis minu kõrval, kuna tema luges minu elu käästeks, aga see on teine jutt, millest ei pruugi praegust rääkida. Siis tema ütles, et kas te olete käinud kritekovi galeriis? Mina ütlesin Moskvas, mina elasid sellel tänaval, kus Onseid galerii iga pühapäeva hommikumaa oma võitsime väikse poisi ja läksime jalutame, ma käisin seal galeriis, raam seletas koorile, mis on üldse kunst, kuidas voodi on siis saavutatud, et seda, et seal seda sahinat kuuli ette ja ja kõik niisuguseid asju. Vaata, kõik see suurepärase ülikooli kunsti alal andis mulle. Ja kolmas on üks kuldsete kätega mees on kaljupark ja see oli jälle niisugune juhus, et me tuttavaks saime. Sest mina olin brigaadi, et seal ja mina olin Kurini ja väga nõudlik brigaadi. Õhtul oli barakist hullud vaielus. Kalju Mark oli üteld siis, et mina olen eestlane ja maja võimuma pea anda, et tervelt Eestimaalt ei leia niisugust nõida. Nii konsei brigadiri. Õhtul mina tulin ja tuli, see väike poisike küsis, kas te olete eestlane ja mina ütlesin ja kas sina, sitavikat oled ka eestlane? Sest mul on niisugune poeg nagu sina. Ja võib-olla keegi aitab kuskilt siis minu poeg pärast tarkust on sõprus kõige suurem anne, mis meile on antud. Kuldsed sõnad, kuigi ausalt öeldes Alma Vaarmaniga sõber olla pole sugugi kerge. 80. aastal ei ole küll naisterahvas inimese kohta ei tea, mis pikka aeg kuldne keskiga, aga siiski aeg, kus hakkavad juba nii kuju võtma välja kujunema inimese iseloomujooned. Ja kui nüüd rääkida tänasest juubelarist, siis tema nii üheks põhiliseks iseloomujooneks võiksime panna visaduse ja äärmise sihikindlus. Temale ei saa mitte tänavu aasta kaheksakümnendat eluaastat vaid ka 60 aastat parteis. Ega kommunisti elu siin maailmas ju väga kerge ei ole. Aga ta võib olla mitmesugune, me teame, on väga lugupeetud. Elu aeg sõnakuulelikult ülemusele nõudlikud arvamuste suhtes ja on nii karjääriredelil pulk pulkhaaval edasijõudnud hästi töötanud saanud rea autasusid ja preemiaid. Ja on ka veel ja jõudnud lugupeetud veteraniseisusse. Allmaaelu on natukene teistviisi kulgenud. Tema sellest 60 aastast parteis on olnud, kui ma õieti mäletan, 16 aastat vangimajas ja viis aastat neil kohtadel, kus nagu vene kõnekäänd ütleb koda Makartelia võikolit. No see peab, kuhu Makar tähendab vasikaid karjatama ei vaja, see peab olema üks väga kehv koht. Ja kuna loodus tühjust ei armastavad, siis on Almale tulnud. Neis kohtades, nii et elu ei ole mitte olnud meelakkumine neis tingimustes jääda. Kommunistiks olla kummalist, see ei ole mitte nii lihtne. Aga Alma seda kahtlemata on. Ja tema on ka niisugune kommunist, kes sellest ei tee saladust, vaid, kes igal pool ütleb. Ja ma arvan, et meil vabariigis praegu ei ole palju inimesi, kes nii tihti ja nii paljudes kohtades esinejaks mitmesugust auditooriumi tees elava kommunistliku sõnaga. Ja ega ta ainult sellele piirdub, sellepärast et tal on jube, ühesõnaga, rattab et kui ta kusagil näeb, mis tema arvates öeldakse pilt või tehakse viltu siis ta ju kohe on oma sõnaga seal vahel. Nii et tema Oma kommunisti mina väljendamine, see sünnib pidevalt ja alati. Minu tutvus ulatab temaga sellesse aega, kui ta oli 18 aastat rada. Praegu on ta 80. Kaheksakümneselt maailm ei ole. Harilikult paistavad ikka teisiti kui 18 aastast. Kaheksateistaastaselt on peaaegu igaühele. Püsties helistab. Aga kaheksakümneaastaselt, enamikul on juba nokk maas ja tema kõneainet pidurdav päämiselt oma tõbede hädadega. Ja väga paljud on isegi solvunud. Kui. Sa neile ei avada kohe kaastumast tema kaebuste puhul sest nende arvates, kui temal on viskaja ta, siis peab olema terve maailm valu täis. All ma seda muidugi ei ole ja mis nii tema juures kõige rohkem köidab, on just tema elav huvi ja siiras huvi kõigi maailma asjade vastu, olgu see siis mineviku, oleviku või tuleviku vastu. Ja olgu need probleemid siis kas veega varustamine polgu tänava saunas kui noort lehele viimane õnnestunud või ebaõnnestunud artikkel. Või ükstakõik, mis globaalne jeesil kosmiline probleem ja küllap ka need probleemid, mis teisel pool kosmost kõrbed oleks selles kindel, et peale täitsa kosmost veel midagi. Nii et selle nooruslikku huvi ja Vaimse vitaalsuse pärast võivad teda kadestada isegi temast tükk maad, nooremad inimesed. Muidugi vaatamata nagu ma ütlesin, juba kuldsele keskeale, on temas siiski säilunud tohutu hulka lihtsalt nooruslikku naiivsust, rohelist naiivsust. Aga ma arvan, et see kuulub ka tema iseloomuga seened küllalt kokku. Sellepärast ega's siis naiivsus ei ole alati lai, temaga käib kaasa optimis usk ja ilma nooruslikku optimismi ei usuta. Oleks maailmas jäänud tegemata paljugi väga vajalikke asju. Kuid nagu siin juba öeldi, et ega temaga nii väga kerge ei olegi siin maailmas läbi saada selle tänase juubilari ega Sellepärast tema võib vahest olla nii üsnagi karvane. Siin minu arvuti arvates on need tegemist nii ja iseloomu sünnipärase iseloomujoontega kui ka kasvatusega. Nii nagu eraldatav, kasvatanud. Sellepärast, et üksmeelselt, millest loodust ja ilma, nii et nad on muidugi diplomaatiline oskus. Ja tema armastab ikka korraga kohe välja otse öelda, mis talle meelde tuulesiin, tuleb arvesse võtta ka muidugi seda et tema kuulub sellesse generatsiooni, kes said kommunist, eks võitluses kodanliku korra vastu ja kodanist korda teatavasti käte plaksutamisega ei kukuta. Seal laval on vahestega tarvis kõvat riida kismat ja, ja väga hea, vägagi kõva. Ja see on temas kahtlemata oma jäljed jätnud ja ega see ei ole ka liigne, sellepärast et Elu kondia elektriline dialekt tähendab, et vastuolusid ja kõiki vastuolulised teatavasti ainult aplodismentide lahendab olgu-olgu nad siis nii tormilised kui tahes kui medal, aga palju nii-öelda häid soovitusi andma, kuidas oma iseloomu parandada, nii et ta teistele rohkem meeldiks, endale rohkem meeldib igatahes seda kuulda ei võta. Ja ma arvan, et seda vajagi sellisena nagu tema praegu on Hando täiesti meeldiv inimene ja võib soovida ainult seda Et kallis Salma, jätka neil viisi, nagu sa senine olete, tegutsevad.