Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku reede, 12. märtsi. Tähtsamad sündmused stuudios on toimetaja Brendi pere. Eestis on näha koroonaviiruse leviku stabiliseerumise märke, ütles täna tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Tartu Ülikooli reoveeuuringu järgi ei ole positiivseid muutusi esialgu näha. Pigem kui me jõuame kuhugi platoo peale, siis see võib juhtuda meie viimaste signaalide järgi. Aga see platoo kahjuks oleks ikkagi väga kõrge. Valitsus kiitis heaks iseenda ja riigikogu vaktsineerimise. Ööpäevaga lisandus 1358 koroonaviirusega nakatunut. Eelmise valitsuse liikmed, ratas ja Reinsalu kaitsevad endiselt eriolukorra väljakuulutamist. Soome riiklik energiakontsern Fortum müüb oma Baltimaade kaugkütteärid 800 miljoni euro eest Šveitsi ravimifirmale. USA lõunapiirile saabub iga päev aina rohkem asüülitaotlejaid. Sajad kultuuritegelased avaldasid Tartu südalinna kultuurikeskusele toetust. Skulptuurifunktsioon, mis on Tartule iseloomulik, on vaja tugevdada ja tõepoolest, hädasti on vaja Tartu kunstimuuseumile moodsat maja, sest seal on suurepärased kogud Eesti kõige armastatumast kunstist. Ja ilm püsib pilves, sajab vihma ja lörtsi, öösel on temperatuur null kuni pluss kolm, homme päeval pluss üks kuni pluss neli kraadi. Ja alustame uudistega koroonalainelt. Terviseameti tänasest koroonaviiruseteemalisest pressikonverentsist teeb ülevaate Kadri Põlendik. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles tänaseid koroonanäitajaid tutvustades, et endiselt on levik kõige suurem Tallinnas ja Ida-Virumaal. Lanno võrdles omavahel Tallinna linnaosi teiste Eesti piirkondadega. Nakatumiselt Kesklinna linnaosa on isegi suurem kui Tartu linn. Ja kui võtta nüüd Lasnamägi ja terve Narva linn, siis Lasnamäel on see kordades tänased ka suurem, aga ka Narvas on tõus olnud viimasel ajal päris märkimisväärne. Rakendub ka see moment, kus kõik haiglad, kes pidid tõstma oma võimekuse üles on jõudmas pisut alla 1000 kohani. Ja järgmised tõstmised tähendavad juba seda, et plaaniline ravi ja ka võib-olla osaline ootus ravi, mis on päevakirurgia poole pealt tuleb olulisel määral piirata. Perearst Marje Oona juhtis tähelepanu, millisel juhul peaksid inimesed kaaluma AstraZeneca ka vaktsineerimise edasilükkamist tulenevalt veel tõendamata kahtlusest, et kõnealune vaktsiin suurendab trombiohtu. Need inimesed, kes saavad verd, vedeldavat ravi, nendel kindlasti ei ole vaja vaktsineerimist edasi lükata, nendel on riskid maandatud. Kui aga inimesel on olnud näiteks varem süvaveeni tromboos kopsuarteri trombemboolia ja ta ei saa praegu verd vegeldavat ravi või tal on mingisugune selline kaasasündinud haigusseisund mille tõttu tal on suurem trombirisk, näiteks ka sellisel juhul on soovitatud kaaluda võimalikku vaktsineerimise edasilükkamist, samuti teatud ravimite kasutajatel ja vähktõve korral on siis soovitatud pidada nõu Unkoloogiga. Hoone rõhutas, et arstid ja õed on saanud infot, milliste haigusseisundite puhul ei tasu praegu AstraZeneca vaktsiini süstida. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et koroonaviiruse levik Eestis hetkel on oma tipus. Julgen öelda tipus, sest me näeme teatud õrnasid stabiliseerumise märke ehk me ei näe enam sellist nädalas 40 50 protsenti lisandumist, nagu oli siin veebruari viimane nädal näiteks. Küll, aga see tipp on jätkuvalt maru kõrge, et ei saa kuskil talle öelda, et viiruse levik oleks madal isegi siis, kui ta erineb maakonniti. Ravinäitajad lähevad ainult halvemaks ehk haiglaravivaates on selge, et tipp on alles tulemas. Me oleme väga selgelt liikumas ligi kahekordse haigla vajaduse teed võrreldes paremate päevadega. Haiglaravil vajadus tuleb alati teatud viiteajaga võrreldes nakatumise ka. Nii, et me kõik jääma sind pingutama. Valitsus kiitis heaks ettepaneku võimaldada lähiajal vaktsineerimist riigikogu ja valitsuse liikmetele ning teiste põhiseaduslike institutsioonide juhtidele, et tagada keerulises kriisiolukorras tõrgeteta riigi juhtimine. Stenbocki maja teatas päeval Facebookis, et AstraZeneca vaktsiiniga kaitse pookimist võimaldatakse riigikogu valida ja valitsuse liikmetele, riigisekretärile, õiguskantslerile, riigikontrolörina, riigikohtu esimehele ning Eesti Panga presidendile. Tartu Ülikooli tehtava iganädalase reoveeuuringu järgi on koroonaviiruse levik Eestis sama laialdane nagu viimastel nädalatel, ütles Kadri Põlendik kuule, uuringu eestvedaja professor Tanel Tensoni. Hoidsime hinge kinni, et kas muutust ühele või teisele puhl, üks kartus on ju see, et ta läheb päris hullusti üles, et seda ei ole, aga paraku seda allapoole suunda ka ei ole näha, et pisem, kui me jõuame kuhugi platoo peal, see võib juhtuda meie viimaste signaalide järgi. Aga see platoo kahjuks oleks ikkagi väga kõrget, kaks-kolm korda kõrgem, kui ta oli meil siin detsembris-jaanuaris, mis on ikkagi liiga kõrge, mis siin veebruari alguses üles läkis, sisuliselt ta siia ülesse meil jäi. Aga kas saab esile tuua ka mingisuguseid erisusi või tähelepanekuid piirkonniti? Vanad murekohad on jätkuvalt Ida-Virumaa ja Harjumaa on sellised kõige suuremate näitajatega, kui viirus on üle Eesti selgelt laiali, et üldiselt on see pilt päris punane, et siin on paar kohta, kus me ei ole leidnud seda, seda viirust, aga seal ongi see, kas siis vahest tuleb sinna sisse selline tööstuslik reovesi, mis, mis rikub meil proovi analüüsi ära või, või mingi selline probleem on ka vahest, et selliseid malerohelisi meil ikka siia kaardi peale satub? Näiteks Jõgevast me ei saanud sel nädalal mõõta, aga muidu on ikkagi ikkagi kõik suhteliselt punane, kui seda kaarti vaadata, nii et väga ei saa öelda, et kui te olete kuskil Eesti nurgas, et siis on teil rahulikum, et palju on igal pool, aga, aga muidugi Ida-Virumaa seis jälle näeb eriti nukker välja. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 7237 koroonaviiruse proovi. Positiivseid neist oli 1358 ehk 18,8 protsenti testide koguarvust. Ööpäevaga tehti 11128 vaktsineerimist, mis on seni suurim ööpäevaga vaktsineeritute arv. Ööpäevaga suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Tänahommikuse seisuga vajab haiglaravi 658 patsienti mida on 19 võrra rohkem kui eile. Juhitaval hingamisel on 45 ja intensiivravil 62 patsienti. Viimase kahe nädala nakatumis näitaja 100000 inimese kohta on Eestis 1465 ja tänase seisuga on vaktsiini saanud umbes 122000 eestlast. Neist 50700 on saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Aga siiani käib vaidlus, kas Eestis peaks kuulutama välja eriolukorra. Tänases veebisaates. Otse uudistemajast kaitsesid nii endine peaminister Jüri Ratas kui välisminister Urmas Reinsalu eriolukorra väljakuulutamist. Miks seda siis ikkagi vaja oleks? Vastus on väga lihtne, et täna, kui me näeme, mis on viiruse korda ja siis tuleb kasutada kõiki vahendeid see ei ole mingi kuldvõtmeke, see eriolukord seal üks vahel sellest tervikpildist minu arvates on üks vahend, et anda väga tugev signaal ühiskonda sisse kaasa arvatud noorele generatsioonile, kes teevad võib-olla pidusid, kus on 15 20 inimest. Et see ei ole täna naljaasi. Et inimesed surevad, inimesed jäävad haigeks, meie majandus seisab kinni ja see on minu arvates üks väga tugev signaal, mida valitsus saab otsustada ja valitsus saab teha selles signaali andmine ühiskonda. Minu meelest on ääretult oluline ja väga vajalik. Ja vaadake, küsimus on üks asi on emotsionaalne kategooria, aga teine asi on tegelikkuses kriisi juhtimisel. See on tegelikult riigi juhtkonna määratlus selle üle, kui tõsine on olukord, pole midagi öelda nende numbrite ja selle viiruse plahvatusliku leviku mõttes, me oleme selle viiruse kõige raskemas reaaltehi olusid silmas pidades raskemas aktiivsuse eskalatsioonifaasis ja seetõttu meil peab olema selline juhtimismudel, mida põhiseadus ette näeb, see ole eriolukorda, mingisugune kuskil nurga tagant varastatakse juhtimismudel, vaid põhiseadus ütlebki. Kriitilises olukorras tulebki tekitada personaalse vastutusega mudel, kus on eriolukorra juht, kes saab täielikud võimuvolitused. Nüüd peaminister ütleb, et meil on kõik samad meetmed nagu eriolukord, aga meil eriolukord ei ole ja minu meelest just nimelt see ei ole tegelikult õiguslik käsitlus. Kui on erakorraline katastroofi institutsioon, siis tulebki võtta see juhtimismudel ja see juhtimisvastutus personaalselt. Ja nüüd on tegelikult viidatud sellele, et mitmeid asju me ei saa teha ilma eriolukorda, kõneldakse kas või sama mingisuguseid lennureise piirata ja nõnda edasi. Siis öeldakse, et lüüakse pall maha, et me ei võta stesse laualegi, sest meil ei ole õiguslikku pädevust seda teha inimestest, mis kõneles näiteks ka tervisenõukogude pani ette. Ma tuletan meelde kuue inimesega kohtumiste arvu piiramise jällegi pädevust, väideti puudub, ja kolmandaks on tegelikult see, et kindlasti ma arvan, et mis puudutab ka seda, mis on seotud ka vajadusel kasvõi kaitseväe meditsiinisüsteemi kasutamist vaktsineerimise hõlbustamiseks, ka see eeldab tegelikult eriolukorra staatust. Eriolukorra tingimustes on meil võimalik vaktsineerimismudeli logistikat ülevalt alla, tegelikkuses juba selgelt suunatud käskkirjaga, mitte nii-öelda haigekassa toimiva nii-öelda tehingulise loogikaga, et osutatakse meditsiiniline tavaoludes korraldada, et see tähendab tegelikkuses kahtlemata teistsugust, operatiivsemalt juhtimismudelit ja minu meelest, kui me vaatame seda kuud, kus viimati on otseselt langetatud siis just nimelt lisaks kõikidele muudele tahkudele tervise ja sotsiaalmajandusliku kriisi mõttes on kindlasti ka Juhtimise osas peaks olema operatiivsem. Eilsest riigis kehtima hakanud täiendavad piirangud, rakendusid ka suur saate parvlaevaliiklusele, mistõttu tohib laeva täituvus olla kuni 50 protsenti kuni 350 reisijat ühele üleveol. Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro ütles Margus mullale, et nii Hiiumaa kui Muhumaa Saaremaa liinil ei tohiks 50 protsendiline täituvus probleemiks tulla. Suures pildis ma usun, et see oluliselt ebamugavusi reisijat Tal ei too, sest kui me vaatame sellel aastal reisijatenumbreid, siis keskmisel ja Virtsu-Kuivastu liinil on olnud 62 reisijat ühe külastuse kohta ja Rohuküla-Heltermaa liinil 64 ja neid päevi, millal laeva pardal on olnud üle 350 inimese, tegelik, et olnud ainult üks päev ja mõned üksikud reisid, see oli siis teine jaanuar ehk vahetult peale pühi. Näiteks eelmisel nädalavahetusel pühapäeval oli kõige rohkem reisijaid 195, et kell 12 55 kuivastust väljunud reisi. Ma küll arvan jah, et reisijate numbri poolest piirangute ei ole, aga selliseid reise võib-olla kui kõik autod ei mahu peale Kas lisaks reisijate piirangule on mingid muud lisameetmed ka laevadel nagu ette võetud või mingeid piiranguid seatud? Jah, need nüüd need uued rangemad piirangud tõid ikkagi muudatusi ka laevadele. Reisija salongist tuleb neid alati kanda, maski ja pardapoed ja kohvikud jäid küll avatuks, aga need saavad ainult siis kaasa müüki pakkuda. Kohapeal reisijatesalongis toitu tarbida ei tohi ja noh, kehtivad need üleriiklikud piirangud ka, et nii sise- kui välisaladel võivad koos liikuda ja ühes lauas istuda ainult kaks inimest korraga või siis üks perekond, et kõikide teiste reisijatega tuleb siis hoida kaks meetrit vahemaad. Ja jätkame välisuudistega AstraZeneca. Rahvaliidu välja vihastanud nimelt vähendab ravimifirma järjekordselt koroonavaktsiini tarneid. AstraZeneca 10. märtsil Euroopa Liidu ametnikega jagatud dokument näitab, et ravimitootja loodab märtsi lõpuks Euroopa liitu tarnida 30 miljonit koroonavaktsiini annust. Seda on 10 miljonit vähem kui AstraZeneca. Alles veebruaris lubas Euroopa liidus massvaktsineerimine käivitunud palju aeglasemalt kui Suurbritannias ja USA-s. Euroopa ravimiamet teatas veel täna, et AstraZeneca koroonavaktsiini võimalike kõrvalmõjude hulka tuleb lisada raskekujulised allergiad. Tõenäolised allergiate seosed leiti mitme juhtumi käigus Suurbritannias. Soome riiklik energiakontsern Fortum müüb oma Baltimaade kaugkütteärid 800 miljoni euro eest Šveitsi investeerimisfirmale Partners Group. Fortum kavatseb tehingu lõpule viia tänavu teises kvarts. Päris ettevõte teatas juba 2019. aastal, et kaalub Eesti äride müüki. Mullu teatas firma, et kaalub kõigi balti äride müüki. Fortumile kuuluvad kaugkütte ärritavad Tartus ja Pärnus, lisaks Lätis Daugavpilsis Jelgavas ning Leedus Klaipedas. Samuti on kontserni neis linnades neli koostootmisjaama ja Kaunase toot koostootmisjaama 49 protsendine osalus. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni uueks peasekretäriks valiti Austraalia eksrahandusministri Mathieu. Koman. Comen asutus valituks häälteenamusega Kaumani vastaskandidaadiks oli Euroopa Komisjoni endine volinik, Rootsi poliitik, sessilja Malmsten, kommennon Austraalia ajaloo pikima ametiajaga rahandusminister OECD juhiks kandideeris ka Eesti president Kersti Kaljulaid. Selle aasta jaanuaris loobus ta ka edasisest kandideerimisest. Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi abilised teatasid, et Navalnõi on viidud teise vanglasse, tema täpne asukoht Pole teada. Navalnõi Twitteri kontot haldab praegu tema meeskond, mis keskendub korruptsiooni paljastamisele Venemaa võimuladvikus. Twitteris teatati, et Navalnõi advokaadid ei saanud erinevatel põhjustel teda näha. Alles hiljem öeldi neile, et Navalnõi on lahkunud, kuid vanglaametnikud keeldusid vastamast, kuhu ta läks. USA lõunapiirile saabub iga päev aina rohkem asüülitaotlejaid. Nende hulgas on sadu saatjata lapsi, mis on tekitanud ülerahvastatus alaealistele mõeldud ajutistes varjupaigakeskustes. Kongressi vabariiklaste hinnangul on sisserändajad vastanud president Joe Bideni kutsele, administratsioon aga süüdistab eelmist valitsust. Immigratsioonisüsteemi lõhkumisest jätkab Maria-Ann Rohemäe. Möödunud aasta aprillist saati on aina rohkem inimesi üritanud USA lõunapiiri ületada. See arv on aga just viimastel kuudel märkimisväärselt kasvanud. Jaanuaris pidasid tolli ja piirivalveametnikud kinni 78000 inimest, veebruaris 100000. Põhjuseid on mitu. Pandeemia ja looduskatastroofid on muutnud Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikide majandusolukorra veelgi kehvemaks. Paljud perekonnad põgenevad narkokartellide vägivalla eest. President Joe Biden hakkas oma eelkäija Donald Trumpi immigratsioonipoliitikat muutma esimesel ametipäeval. Ta lõpetas piirimüüri ehituse ja lubas uuesti kokku viia piiril lahutatud perekonnad. USA meedia andmetel on administratsioonil plaanis ka kiirmenetleda asüüli taotlevate perekondade juhtumeid ja vabastada need hiljemalt kolm päeva pärast saabumist. Samas on seni enamik inimesi piirilt tagasi saadetud, tuginedes eelmise administratsiooni koroonaviiruse leviku reeglile. Riiki on lubatud saatjata lapsed, kellest 3200 on ajutistes varjupaigakeskustes, mis võitlevad üle rahvastatusega. Inimõigusgrupi asepresident Jennifer podcul. Me oleme mures, et lapsed veedavad pika aja nendes piirivalveameti varjupaikades, sest need ei ole lastele sobivad. Valge maja pressiesindaja tsensaki. Administratsiooni liikmed töötavad iga päev, et tagada nende laste turvalisus ja viia nad võimalikult kiiresti piirivalveametikeskustest alalistesse, varjupaikadesse, kus nad pääsevad ligiharidusele tervise ja vaimse tervise teenustele, õigusabile ja nii edasi. Kongressi vabariiklased leiavad, et piirile saabub aina rohkem inimesi, sest Bideni administratsioon on andnud märku, et USA uks on kõigile avatud. Bideni administratsioon aga süüdistab praeguses segaduses eelmist presidenti, kes nende hinnangul lammutas USA immigratsioonisüsteemi täielikult. Piiriametnike sõnul oleks turvalisuse tagamiseks vaja nii müüri rohkem inimjõudu kui ka paremat tehnoloogiat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Ja tagasi koju 508 kultuuritegelast kirjutasid alla riigikogule saadetud kirjale, milles toetati Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamist. Riigikogu otsustab lähiajal riikliku tähtsusega kultuuriehitiste üle ja jagab niiga toetust jätkab Joakim Klementi. Riigikogu kultuurikomisjon on valinud 11 objekti, mille seast omakorda valitakse välja kaks või kolm, mis määratakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste. Eks üheksa on Tartu südalinna kultuurikeskus, millega tahetakse luua kaasaegsed tingimused nii Tartu kunstimuuseumile, Tartu linnaraamatukogule kui ka teistele Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele. Ideed peab tähtsaks kunstiajaloolane Tõnis Tatar, kes aasta algusest on kogunud teiste toetajate allkirju. Kirja sisu ja mõte on, on siis avaldada toetust Tartu südalinna kultuurikeskuse ehitamiseks ja näidata riigikogule ja näidata üldsusele seda, et sellele projektile on on suur ja, ja laialdane toetus ja muuhulgas toetust siis väga mõjukate inimeste mõjukate kultuurivaldkonna esindajate hulgast. Tatari sõnul vältis ta sihilikult poliitikuid. Nimekate kultuuritegelaste hulgas andsid kirjale allkirja Eesti kunstnike kirjanike liidu esimehed, kumu direktor, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 18 Eesti Teaduste akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid Eesti kultuuri ja teaduse esindajaid. Allkirja andis ka arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Suur viga oli ERMi kesklinnast väljaviimine Tartus ikkagi on ju veel sõjahaavad nii tugevad, et sinna on hädasti vaja kultuuriasutuse juurde kogu kesklinn, mina olin, ei saa minna ju ka kaubanduse ja ärikätes ja kujust kultuuri funktsioon, mis on Tartule iseloomulik, on vaja siin tugevdada ja tõepoolest, hädasti on vaja Tartu kunstimuuseumile moodsat maja, sest seal on suurepärased kogud Eesti kõige armastatumast kunstist. Kalm ei nõustu kriitikaga, et keskusega kaotab tartu olulist rohelust. Tartus on ebanormaalselt ja ebavajalikult palju parke, mida linn jõua hooldada natuke kehvas seisus, et absoluutselt maju on Tartusse vaja mittepakke. Üks poliitik ikka kirjale allkirja pani kultuurikomisjoni liige, endine Tartu kunstimuuseumi direktor Signe Kivi ütleb, et tegi seda pigem ikka kultuuritegelasena. Oli periood, kus, kus tõepoolest nagu oma oma eelistusi ei sobinud välja näidata, aga, aga täna ma ei näe selleks enam põhjust. Nii kunstniku, nii nii endise muuseumi direktorina ma ütleksin ka vale tartlasena jutumärkides ja Hedda riigikogu liikmena, see on kindlasti üks objekt, mille, mille eest ma seisan, hääleta. 11-st objektist tahab komisjon aprilli jooksul välja valida kaks või kolm. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütleb, et tänaseks käib arutelu peamiselt kuue ehitise üle. Erinevad erakonnad mis tahes erakonnast need inimesed ei ole. Mulle on jäänud mulje, et kõigil on olnud seni hea sõna Estonia juurdeehituse kohta, kui tuleb kolm objekti, näiteks selge on see, et võib juhtuda, et isegi kaks objekti tulla Tallinnasse, aga siiski seda vähemalt üks oluline ja suurtükke väljapoole Tallinnat. Selles selles komisjonis konsensus. On ilmaaeg ja ilmast, räägib sünoptik Kairo kitsa. Täna hilisõhtul jääb saartelt alates sadusid harvemaks kuid samal ajal jätkub veel mitmel pool mandril vihmasadu ja kohati tuleb sekka ka lörtsi. Ettevaatust, teedel on jätkuvalt libedust. Ööl vastu laupäeva tuleb pilves selgimistega ilm. Viimased sajupilved taanduvad ida suunas. Kohati võib tekkida udu. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, puhanguti 13, rannikul kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves ilm, kohati sajab veidi ja võib olla udu. Pärastlõunal jõuab Liivi lahe ümbrusesse tihedam lörtsi ja vihmasadu, mis laieneb õhtuks ülema. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest kraadist pluss nelja kraadini. Ja nüüd spordiuudised ja Juhan Kilumets. Pariisi Nice'i velotuuri mägise, 202 kilomeetri pikkuse kuuenda etapi võitis velotuuri üldliider sloveen Primoshroblitš Rein Taaramäe oli pikalt kuueses, jooksikute grupis aga püüti kinni ja lõpuks sai eestlane 51. koha. Kaotust võitjale kogunes kaks minutit. Kokkuvõttes edestab teise etapivõidu teeninud Rowley sakslast Maximilian šahmani 41 ja hispaanlast joon isagi erret 50 sekundiga. Taaramäe kerkis kaheksa kohta, 51.-ks liidrile kaotab ta 11 ja poole minutiga. Karel Tilga edestab Arkansases aprillis toimuvatel USA kergejõustiku üliõpilasliiga finaalvõistlustel seitsmevõistluses avapäeva järel isikliku rekordi 6019 punkti graafikut 128 punktiga. Tilga püstitas esimesel päeval kolm isiklikku rekordit. Ta jooksis 60 meetrit ajaga 7,09, hüppas kaugust seitse. 62 ja tõukas kuuli 16, null neli. Kõrgushüppes ületas ta kõrguse kaks. Null kuus ning on 3529 punktiga kolmandal kohal. Liidrile kael Carlandile kaotab ta vaid 26 punktiga. Teine võistluspäev. Äsja algas laskesuusatamise maailmakarikaetapil Nove Mestos on täna kavas hooaja eelviimane naiste sprint, viimased viis sprindivõistlust on võitnud norralanna tiri lekkov. Eestlannadest on täna stardis Johanna Talihärm, Tuuli Tomingas, Regina Oja ja Kadri Lehtla. ETV2 ja ERR-i spordiportaali otseülekanne algas kell 18 20. Korvpalli euroliigas teenis 21. võidu liiga liider Barcelona, kes alistas Hispaania suurklubide duellis võõrsil Madridi Reali 81 76. Teiseks tõusnud Milano olümpial on kaks võitu vähem. Milano sai viimati võõrsil 84 76 jagu Moskva CSKA-st, kes langes liigatabelis 18 võiduga kolmandale kohale. Suur tänu, selline sai reedel, 12. märtsi Päevakaja stuudios oli toimetaja Brent pere suur tänu kuulamast ning kaunist õhtu jätku.