Aasta lõpus algab rahvaloendus viiakse läbi peamiselt registrite alusel, aga mitme asja kohta küsitakse siiski ka inimestelt andmeid. Statistikaameti koostatud loendusankeet keskendub neljale tunnusele. Võõrkeelte oskus, murdekeelteoskus, terviseseisund ja usk selle kohta registrites teave puudub. Eesti rahvastikuteadlased soovitavad esitada küsimusi ka rände ja inimeste etnokultuurilise identiteedi kohta. Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan puur ütles, et 2015.-st aastast on toimunud rändes väga suured muutused ja infot on vaja. Me oleme nüüd siis umbes viis või kuus aastat olnud sisseränderiik ja selle võrra meile tulevate inimeste kohta mitmekülgse info saamine on olulisem, kui ta oli varem ja teine põhjus on see, et Eesti kasutab oma rändestatistika tegemisel suhteliselt harukordset meetodit, kus tegelikult, et nii sisserändajate arv kui ka nende karakteristikud modelleeritakse tähendab, et need ei mõõdete otseselt vaietnid. Tõenäosuslikult hinnatakse. Küsimus inimeste rahvuse kohta võiks anda huvitavaid andmeid identiteedi muutuste kohta andmekogudes ei pruugi olla puuri sõnul värskeid andmeid. Paraku võib see info olla rahvastikuregistrisse salvestatud 10 aastat või 20 aastat tagasi ja nüüd, kui meid huvitab identiteedimuutused, et inimesed elu jooksul osa küll, aga siiski muudab oma näiteks rahvuse enesemääratlus, siis meil kuluks väga ära värske ajakohane loendusest saadav informatsioon. Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila ütles, et rahvuse ja emakeele kohta on registrites väga hea ülevaade olemas. Seda näitas ka prooviloendus. Statistikaamet on siis leidnud, et registris olev info on piisavalt täpne ja ka väga vähesel määral siis täitmata. Et 2019. aasta prooviloendusel oma oli emakeel täitmata, siis ühe koma 37-l protsendil ja rahvus vaid ühe koma 31-l protsendil inimestest. Statistikaamet leiab ka, et ühekordne inimeste küsitlemine välisrändestatistikat ei parandaks. Statistikaamet ongi praegu analüüsi maast siht ja lähteriikide info täiendamiseks siis ka teatud registrit. Et hinnata, kas need andmed võimaldaksid meil tegelikult jälgida inimeste võimalikult rännet ja siht lähteriiki ja juhul, kui neid andmeid siis ei ole võimalik kasutada, siis me kaalume täiendavate küsimuste lisamist loenduse küsimustikku, aga me väga loodame, et neid andmeid on võimalik siis kasutada. Loenduse korraldajad soovitavad ühtlasi inimestel oma andmed rahvastikuregistris üle vaadata ja vajadusel neid värskendada.