Pärnus Hendrix suuderi revolutsiooniliikumise tegelase nime kandval tänaval. Ma ei rõhutanud seda asjatult, selles on oma sümboolika. Elab madalas puumajas ja korteris, mis mugavusteta korteri mõiste alla käib. Väga tagasihoidlik, lahke moeline inimene, kel eluaastaid 92 ja elutee olnud selline, et hämmeldunud. Hämmeldunud selleski mõttes, et olen esimene, kes palunud tal jutustada oma elust nii-öelda suurele ringile. Ja võib-olla poleks sedagi juhtunud, kui Pärnus poleks olnud agarad kodu-uurijaid. Aga nad on olnud kõigepealt pöördumine raadiokuulaja poole küsimusega, kas te olete kuulnud Conrad möönmani nime? Vaevalt. Mati Grafi raamatus VK b Eesti sektsioonid, mis ilmus 1978. aastal vilksatab see nimi aeg-ajalt läbi. Näiteks 1900 seitsmeteistkümnenda aasta aprillis Moskvas eesti tööliste sotsialistliku klubi organiseerijate hulgas Anda olnud. Edasi selgub, et 1900 seitsmeteistkümnenda aasta augustis Moskvas peetud Kesk-Venemaa eesti asunike kongressil võttis ta sõna Moskva eesti tööliste sotsialistliku klubi nimel. Ja siis, et Moskvas astusid punakaarti v S TT b eesti sektsiooni liikmed nende hulgas ka Konrad mülman. Ja siis eesti kommunistide konverents Moskvas 1918. aasta juulis. Delegaadid olid Viktor Kingissepp, Hans Pöögelmanni, Jaan Sihver ja nii edasi need teised tuntud nimed. Ninka Konrad mülman. Ja veel on ühes teadusväljaandes viide, et 1918. aasta 29.-st detsembrist oli Konrad mülman Narva Nõukogu täitevkomitee esimees. Kirjadest, mis Conrad mülman on saatnud oma õele Pärnusse, on mitmed alles ja nende järgi võib oletada, et ta oli seotud põrandaaluse tegevusega. Ja pärast 1905. aasta sündmusi lahkunud Pärnust edasi olnud Tartus, Peterburis, Helsingis. Aga too 92 aastane inimene, kellest saate algul juttu oli, on Konrad mülmanni abikaasa. Anname ilman Kolshmit jutustades oma abikaasast joonistus, pilt temast endast. Tšekisti abikaasast. Teie ees on saade ühest teekonnast teekonnast, mis kestis 27 aastat. Palun helilint Pärnust. Aasta 1917 ma ei esitagi rohkem küsimusi, palun rääkige. Mis on teil sellest ajaloolisest aastast meeles? Selle ajaloo aastas on meelde jäänud see et olin isa juures Soome piiri peal, tema oli tollivaht Pärnu Tamm osas ja iga talve, kui siin juba jõed ja mered kinni läksid, komandeeriti neid kusagile. Ja Esa kirjutab meile siia, et sakslased tulevad, vot see aasta sakslaste lööd, et viia on võetud ja tulge minu juurde, ema hakkas seda asja ajama ja sa ei luba ja me sõitsime teisel oktoobril seitsmeteistkümnendal aastal isa juurde soome piiliber Olonentsi kubermangu Bakranistoisse loo senna Tammoslase. Ja seda oktoobrirevolutsiooni mäletan ma nii palju, et hobustega muudkui inimesed kihutasid ja keegi viimati sõitis üks regi ja selle tee peal oli kott. Ja meili öeldis seal sees on pop-pop on kinni võetud. Ja millegipärast ma ei tea, mul südame peal tuli niuke hea meelkon, kes küll rõõmus veel, et tõesti midagi uuemat tuleb ja paremad peaks tulema. Ehk tulebki nüüd see aeg, kui mina veel koolilapsena teises klassis, kui nägin, et suure saksa gümnaasiumis õppisin suurde sakste lapsed söövad head puder, proodi, et oot, kui ma nüüd suureks saan, hakkan töötama ja ma teen nii, et kõigi detsabloogia putel, prod olema, aga ega ma ise ei mõistagi seda, kuidas seda teha. Ja mõtlesin, et nüüd võib-olla tulebki see aeg siis unistasin, et tulebki parem aeg. No vot, ja kui see oktoobrirevolutsioon mõõdadeks muidugist kulakud katsusid oma tavaari ja asjad kõike ära peita ja hakkasid seal läbiotsimised ja meie hakkasin mõtlema, et tarvis ka koju poole sõita. Isa võttis ennast Mosas lahti ja sõitsime Petrogradi ja pettur faasi, kui tulime meile, öeldi niimoodi, et praegult on sõda on olemas valged ja punased, aga meie olime saga Kelomeetelt kronstein pooles ei teadnud mitte midagi, ajalehed tulid väga hilinemisega ja me ei teadnud, et on asi olemas. Ja meid siis saadeti fontantka peale majas number kaks, kus olid juba teise eestlasi, ka. See oli kahekordne suur maja ja seal üleval teisel korrusel oli meie ajutine revolutsiooni valitsus ja seal töötaski seltsimees andmed. Muidugi, minul ei olnud veel aimu kah selles asjas veel ja minu vend jälle tema oli kanges niuke ütelda, sõbralik, kõige käkidega sõpruses ja ütleb niimoodi, et vot täna õhtul seal koosolek, et ma lähen ka sinna ja kuulan, mis seal räägitakse läks sinna ja sai köökidega tuttavaks seal. Ja need pakkusid temal kohe, et kas sa ei taha tulla ametis, et varsti võetakse Narva ära ja me sõidame Narva ja ja meile tööle, tema andis nõu ja ütles niimoodi, et mul on, kes mõistavad kirjutada masina peal. Ja needus Novot meil masina kirjutavad ka tarvis on minu nimi pandi kohe ülesse ja öeldi, et kuue päeva pärast võtavad meie Sõjamehed tagasi Narva ja me sõidame Narva ja just tõesti, see oli kuue päeva pärast sõitsimegi meie Narva õhtu hakkasime sõitma ja sõitsime sinna 28. novembri õhtul. Ja muidugi oli väga ohtlik veel sõita, tuli talve tagasi aetud ja need, need on velge kuulda, aga läks kõik õnnelikult ja 29. omiku kuulutatigi töörahva kommuun veel. Ja sestsaadik mina tööd hakkasin tööle seal masinakirjutajaks. Komissariaat, v40 nimede komitee enne lammess Lianskoitsuda Voika muuni. Ja pärast seda oli seltsimees Jaan Anvelt. Ja seal töötasime niikaua, kui 13. jaanuarini 19 aastani tuli meile tuppa kella 12 aeg, nii. Anvelt, mina töötasin just Anvelti kabineti vastas. Ja mäletan nii selgesti, kui ta tuli, ta oli pikakasvuline ja meeliganza reisija ütles niimoodi, et täna olge köik oma asjadega siin kella nelja, eks sõidame Tartut, meie muidu kõik, läksime siis koju oma asju ruttu sättima ja tulimegi ja kell kuus sõitsime välja. Öösi äkkesse jääb meie rong seisma. Ja meie ülimad käike käivad perrooni peal ja midagist närvitsevad. Ja meie muidugi alamad ei saa asjast aru, mis see tähendab, me pidime minema astu ja äkis. Rong pöörab teise tee peale. Ja oomiku, kui me sõitsime, sattusime juba Pihkvasse, siis seal saime teada, et öösi hakkas tung peale ja valged võtsid Tartu tagasi ja me jäime töötama Pihkva ja Pihkvas. Töötasin mõni aeg, siis me läksime Polhovi ja keegi luugasse. Ja viiendal juunil luugas likvideeriti ära meie töörahva kommuun. Mind viidi üle punaarmee staabi, kus ülemaks oli seltsimees August Kolk. Ja tama abilises oli Aleksander Kukk, no vot, ja siis hakkasime luugass, hakkasin töötama seal. No luugasse ütlesime kah. Ma ei mäleta enam kui kaua, aga siis me sõitsime, stantsid, no tantsid, no seal oli organiseeritud Juusnaja gruppa priisid moi armi, kus ülimaks oli jälle seltsimees kolk Solsantsijas noosi andma, hakkasime siis töötama, mina olin siis telefonist ka, meid oli kaks foniskad ja siis meid viidi üle Buzginasse. Buzginasse likvideeriti jälle staap Juuslaid gruppi. Ja mina siis mõtlesin, et kaugele ma ei taha minna. Et biosmosija ligidal kuskil töökohta saame ja siis ma läksin jälle Stapsi voi Soobujad jõu peesed Moja armis oli puskimas ja just üks Satrulling tuli ka meie pool ja ütleb niimoodi, et anna tuli meile tööle, meil eestlasi küllalt. Ja ma mõtlesin, et ma lähen, kes siia ja ma jään siia Puškini päris hea ja läksin sinna muidugi nats Annika, seltsimees oli toonud. Aga seal pidid kõik parteilast olema, aga mina olin parteitu. Ja tema ütles niimoodi, et kui tituudi Earli kommentaasium ülemuse käest, siis ma veel vaatan. Ja mina läksin muidugi kohe tagasi ja meil oli Flen veto oli seltsimees Iisak, sain Iisaku koridoris kätte ja ütlen niimoodi, et ma võin nüüd siia koha saadaga mulle kommentaasion tarvis. Söödes oh, kuidas ja lapselemetlejaid egomentaasiaid on, istus laua taha ja hakkas kohe kirjutama. Nii et ma läksin siis sellega tagasi ja mind võeti vastu ja hakkasin töötama seal. Ja seal siis oli nats Anniku. See Sammesse itel oli seltsimees Karl lihtsud ja registratsioone natse Allikoli konnad, püünwan, minu tulevane abikaasa. Kas te kohtusite seal esimest korda või olite varem tuttavad? Ei, ma nii olin teda näinud käikaga tuttavad me veel ei olnud, aga ma teadsin, et tema on ka Pärnust eestlane ja temal oli ka minu peale näpuga näidata üteldi, vot see on vajasem thats ka. Seda nii küll, aga tuttavad ei olnud, aga seal siis esimene sain tuttavaks ja velguda esimees siis ägedad viis mind tema juurde kabinetti. Vot eile on nüüd uus tööline ja siis ta vaatab üle prillide melu peale ja ütleb niimoodi, oo Snarkoomaja, seal töötasime ka niikaua, kui Judieenid tuli Petrogradi peale ja meie asutus Köik läks siis enne sõtta. Mehed võeti kohe vagunite pealt maha, läksid sõtta, teeniti oli Vedokaalsest kaks kilomeeter oli kaugemal ja meie naisterahvad pidime kaitsvo rongi püssi selga, kaua aega ei tulnud olla. Kui juba Judieenid saadeti minema. Kui see lõppes see osa ära, siis mõni aeg ma töötasin Petrogradis see gaas, ja siis meid viidi üle LINK Dow teise diviisi eriosakonda, seal oli ülemaks konnad, mülmann. Seal töötasin mõni aeg ja vaata, kui jälle likvideeriti ära, sest kuskil veidi seisma sattusin 50 kuuendas diviis ja Hamburgi Karl Vitsuti juurde. Seal me töötasime, siis hakkas sõdav valge poolakutega ja meelesõitsime viideevski ja sõitsime Poola frondile. Poola fondil me juba olime nii kaugele, et 20 verstoime Varssavi, meil hakkas taganemine ja meil neli armeed, tagan, esime ö tee peal, neli päeva ja neli ööd, taganesime. Keegi ennem Klooduse linna, siis öeldi niimoodi, et noh, nüüd me oleme see poolakad tahtsid meilitee ära lõigata. Üldiselt no nüüd enam karta ei oled hobused käikuga rakendasime ära ja esega sõime ja varsti tuli käsk, et sõita edasi liidani, liida lennani. No siis jälle uuesti edasi, tee peale ja konnad olijale oma tama oli nats, Annik peate diviisi, tema oli saanud jälle enimmeistrit. D ja tuli vasta üldse, ärge minge, liidase, valged on juba liidas, sinna ei või minna ja me siin pöörasime kohe ümber ja sõitsime teist kohta ühte külasse. Vot selle küla nime olen unustanud ja seal me kaks päeva puhkasime, mitte midagi ei teinud siis. Ja siis me läksime natuke veel edasi ja keegi viimati sõitsime poolovski linna ja siis oli premiere, tehti leping ja seal me töötasime mõni aeg ja sealt läksime vihtivski. Suu pealt jõudis, siis ma olin juba viiendas soove peatati diviisi ja seaduslikku olnud kodanik ja siis me hakkasime töötama Viidovskis Vitepskis. Me töötasime juba kauemat aega ja seal ma läksin mehele. Enne 14. detsembril 1921. aastal. Tol ajal mehele mindi, te teate, praegu minnakse ju nii, et 300 külalist on ja. Meil oli niimoodi, et konnad kutsus oma abilised ja perenaine ei teki, meil oli perenaine, see tegi pruuni kartul seapraadi ja ja olime koos. Sel ajal teie kandsite, kas sõdurimundrit? Jah, kandsin sõdurimundrites ja nüüd mul on, kahjuks ei ole seda Pilti, mind nimetati isegi, et tööline Olejat koos oli, koosolek oli parteilast, koosolek ei anna, üks oli tossu üles küsimused tarvis meie masin, eskord, grimeerida, midagi, et ostame siidikleidiriide konnad oli, ütleme niimoodi. Et meie masinist ka peab hea olema, meditsiinikleidis vaid sitsikleidis. Vaat mind koosolekul põld. Ja ma ise mõtlesin, päras pahandasin kangelaste niimoodi, et et olles ma seda tean, põles ma seda sitsikleidi vastu, võtku köik, panid ette ettepanekuid siidi osta. Ja konnad like veel Pädas kagu juba mehel oli, ütles niimoodi, et sa meeldisid mulle sõjamundris, aga mete kleidis. Meil on nüüd üks lint täis räägitud, kas me teeme väikese vaheaja ka võib-olla? Kuivab ära või ma ei vaja kolme hammas, kes sul veel järelejäänud kaks valutavad. Liigesed valutavad. Aga ikkagi räägime edasi, nii, ma saan teie naerunäost aru, järk novot ja siis oli niimoodi, aga mina töötasin ige edasi töödes viiendamis diviisis edasi. Ja siis konnad komandeerindi minski, kus koha peal lonkas natuke tööls sinna dada. Komandör oli hea tööline, ta oli patrioot. Kes ja tal on see märk agu viie aasta? Viis aastat täis, sõida lanti, märghia kuku, nõmme aasatäis oli talenti. Revolver kingiti ja see Levorm, Pealkiri, see on mul ka mälestuseks. Sel ajal muidugi. Mina nii-ütelda kulakutega ei tun kohtu tulla, aga mees oli küll sellepärast, et kui tema töötas Ja siis keegi pealik saatis mu mehele kirja, tema mõtles, et ta on lätlane, sai teada, et eestlane ja seal oli niimoodi kirjutatud paga dieeti, latest Morda skoorod dieedis või ei kala voi? Vot nii et kui ta õhtul kauemaks jäi, siis ma mõtlesin, kujutasin omale ette, kuskil lasti maha ja kuskil ta vedeleb maas, nii et kogu aeg oli kahtlane värk. Siis juhtuski selline päev, kus teie abikaasa ei tulnudki enam koju. Nüüd korrupte. See oli juba, kui ta oli juba niimoodi, et oma haigusega temal olid närvid ka juba rikkus, sellepärast et kui me olime jälle Stavropoli Talikvideeris Kulasesto ütelda ja saadeti dada, söövad jõmmno ja kommendandiks nende, need kõik. Ühtekokku koondati need kulakud. Vot mõni, kes likvideeris kulakud. Jättis neile ka äikeseloomi natuke ja niimoodi, et inimesed saavad elada, aga olid ka need, kes võtsid kõik ära ja konnadel muud ei olnud, kui iga päev oli terve inimestel rada ukse taga ja närvid läksid, rikkujaid saadeti krõmmi kaelas, kuulsus ravile. No siis oli niimoodi, et keegi viimaks ta segast lahkus, saba sabast patsi ohtleid see, kes saab, Assad oli ja tema saadeti vastav don nats messidel. Rubla eksporfep seal oli ja selle ekspordiks lepilja oli tarvis uus maja ehitada, see väga liiga väike ja pidi saama jälle seda materjali, kõik pihl saadame, aga ootavad, ootavad ja seda materjali ikka ei ole, ei tule, ei tule. Et mis viga on, tuli inimene komandeeritud Savropoli uurima seda asja. Ja konnad haavaldas oma seal ei tahtnud, et tema läheb ja teeb seda asja kordama, oli, ta tegigi selle asja korda. Ta sõitis sinna ja tuli niimoodi, et 21 inimest Venemaakohtu alla oli tehtud võltsitud dokumendid ja olid saadetud kõik Halkovi. See materjal, mis pidi tulema meil Rostov Doni ja tema selle kuulis välja. Ja teemaja oli teema ja pidi teine päev välja sõitma ja seal see juhtus ja ei tea isegi, see asi uurimine oli pärast Basele uurimise lõppu ei tea ja seal sai ta surmagi, öeldi nagu see arstki segaarst ütles, et kuskilt kaugelt pidid ostma, aga mina läksin ja tõin ta keha ära. Ja ta on maetud Rostov tonnis. VTK-s tehti ametlik sinna kõik. Aga vat sealt läks kah sõda läbi. Joonia vel joonistas üles ka selle koha. Ja teie jääte siis kahe lapsega? Luunja oli kümneaastane, see ei olnud veel seitsmeaastane, kui ta koolis koju tuli ja sai seda teada, nägi, et ma nutan ja miks ma nutan. Siis ta ütles niimoodi, et mamma elane uto. Et niukesed poisid nagu mina olen Moskvas, ajalehti Mõivad ma hakkangi ajalehti müüma ega nälga. No ja muidugi seal seal elas ka luugasse oli kaluga linnud juba kaluugas elas mehe õdede oma kontserdijuhataja. Ja siis muidugi me kahekesi hakkasime lapsi kasvatama ja ja seal siis ma mõtlesin niimoodi, et et nüüd ma ja veel lapsepõlves armastasin meditsiin kangete ja mina mõtlesin minagi med. Astusin siis medkooli ja kui selle lõpetasin, mind, kutsuti ka usk Kosofadel Pamossiga, Kosson, inspektor. No seal ma töötasin niikaua kui aprillini 1944. aastal, kui hakati meie eestlasi kokku kutsuma Leningradi sõiduks valmistama siia Eestisse, vend oli minu nimega üle saanud ja mind kutsuti välja ja ma sõitsin siis Leningradis. Kes oli teie vend, Vassili Kolsmid, nii, kas see oli teil ainus vend või oli ka teisi? Mul oli kolm venda, need olid kõik nooremad melust. Mina mäletan kaugeid aastaid tagasi siin Pärnu linnas, kui oli suvemuusika, siis oli siin üks mees Nikolai Kolshmid kes daamidele väga meeldis. See oli minu keskmine vend ja ta oli dirigent ja väike komposiitkatalooge, mõned laulud ka kirjutatud ja. Ma teen siia väikese täienduse. Nikolai Schmidt kandis ju vabariigi teenelise kultuuritegelase aunimetust ja ta oli 1929. aastal asutatud Tallina töölismuusika ühingu asutajaid ja suure isamaasõja ajal Eesti NSV riiklike kunstiansamblite organiseerijaid ja pärast sõda 1946.-st aastast filharmoonia kunstiline juht ja siis edasi Estonia teatri-muusika- ja kirjandusala juhataja. Nii et läbi ja lõhki muusikamees. Aga teine oli niimoodi, tema ajal oli, ta oli kontserdil eest, aga tema oli hea joonistada, Ma oleks selle peal võinud natuke minna. Ja siis oli veel kolmas vend Georgi. Seda sakslased lasid maha. Tema jäi siia parandada tööle, räägivad, et et seal ei julge, seda kordades oli, andis ta ülesse, lubati ta peas maksta, kuigi paljud ta võeti, oli vanglas ja ta lasti maha, kus kohtus on, seda ei teagi. Te meenutasite kahte suurt meest Eesti ajaloost, Jaan Anvelti ja August Kork. Aga öelge, palun, kas teie elus on veel juhtunud? Kas kohtumisi või mingisugusest sündmusest ei osalenud, kus niisugune tolleaegne silmapaistev isiksus on esinenud? Need olid köik siisi Hamburgis, kui ma töötasin töörahva kommuunis, näinud ma nägin iga päev, nad käisid ju kõik koos. Aga vot keda siis ma olen veel nüüdi näinud mõni aasta tagasi. See oli seltsimees voldi mallaagus ja me olime kõik täitevkomitees koos. Meid kutsuti kõiki nagu väike pidu, tehti meid seal ja me olime ülesõidud album, kingid ja kraamata kingiti mulle seal ja meil käigidele ja ja sellega ma sain surga aja kohta, kui ajasime muidugist. Liikusid niisugustes linnades ütleme, Petro kraad kus võis ju ka Leninit näha. Me elasime Moskvas ja Lenin tulin, ma olin just mehe õe juures, saime selle teade. Me hakkasime nutma kõik. Nüüd hakkame tegema. No ja siis, kui Lenini juurde aga hakkasid juba inimesed Lenin minema külas vaatama läksin mina oma naabriga kahekesi, läksime, ega me ei teadnud, et nii suur saba on ja ja külm oli, kaija ja mõtleme, olime mitu tundi ameid, viimaks lükati sabast välja. Tulime kodu ja nutsime. Konnad ütleb niimoodi ära nutta, et paari päeva pärast läheb meie satuudingut lähevad iseenda, ma võtan su ligi ja ta võttis mu kaasa ja, ja ma nägingi niinitis kirstus. Teie raamaturiiulil on vist küll kõik need eestikeelsed raamatud, mis meenutavad neid aegu ja neid aastaid, aga on ka vähemalt kaks rida täis raamatuid, mis puudutab filmikunst. Ja mis ühisteil sellega on? Üldse olen ma ese, ütlen omal ajal lapsepõlves olin niuke luuled näoga ja ja mets staatiline ajani ütelda. Armastan kunsti, armastan muusikat, ma olen elus palju laulnud ja mul oli hääl ja ma tahtsin lauljaks saada. Aga see läks mokka. Siin on teil kohe Nõukogude Liidu filmikunsti ajalugu ja need portreeraamatut näitlejatest ja kas ma võin nüüd nii ka küsida, et missugune see lemmiknäitleja? Lemmiknäitleja, ma ei tea, mulle meeldivad käik nagu Arvo oli omal ajal, vot see oli, see oli minu venna kollaga tuttavad ka ja ta oli siin Tallinnas ka külastamas Bobruiskis, kus esimene poeg sündis. Mina, kes kuulen, et mu naaber nii üle kolid oli, uks oli lahti ja keegi laulab ohje. Essibime teie koori, kuulen seda. Kuidas see meeldis ja see on Russ Laanuga, need lauljad ja on mul taluma meeldinud ja teesides loova. Kas Ruslanova laul praegu ka meeles on? No näete, missugused mälestused teil on, aga nüüd, kui te pärast sõda tulite Pärnusse, siis te tulite siia ühe pojaga noorema pojaga. Kas temaga ja esimene asi, mis oli, ma hakkasin otsima, eksis, kes sõjaväelane mulle vastu tuleb? Et see on poeg, ma, ega ma ei teadnud veel, et poeg on surnud. Juba langenud, otsisin teda. Ja see oli siia ma sõitsingi ees. Ma sõitsin just 27 aasta pärast kodumaale tagasi. Teisel oktoobril, seitsmeteistkümnendal aastal sõitsin ära ja teisel oktoobril, 44. aastal tulin Pärnu tagasi. Novot. Otsisin häda ja detsembrikuus nii-ütelda, jõulude aeg oli just. Sain esimese teate, et on langenud. Ta langes Muhu vabastamise aeg ja aasta pärast just aasta pärast tõin ta keha siia pannud, on praegu muutusin vanas surnu aedas. Sest ma tahtsin esed, et ma saan hoolitsemata haua eest, aga pean ütelda, et ma seda teha ei saa. Mis sinna lille paned, vallastakse ära, midagi ma isa ja talle teha, tema oli niimoodi, ta oli poiss küll, aga ta armastas lilli. Need elus. On palju läbi elatud, joon palju luta saanud ja kõiki ja köik, muidugi käik see elu oli ütelda tuleb ja, ja need sõidud, see oli jälle Poola piiri peal. Sass laulis, Colotsas laul. Üks õhta. Ma ütlesin, konnadele hakkasime rääkima, ma ütlesin niimoodi. No see, see küll ära juba töitan, reisimine. Et parem ma ei tea, ma veel talle, ütlesin niimoodi, et tee küll omale otsa peale. Kuidas mul see keeli palju tublimaid ja oi jumal kuhu annad kohe läbi ütelda, kas niimoodi rääkida? Segisti naene ja sa niimoodi räägid, sa pead olema uhke ja sa pead olema veoga ja pea püsti. Pead ennast hoidma. Kas selles, et te olete terve elu püüdnud aida pea püsti, on ka see retsept, et te olete 92 aastane. Vaat just elust läbi minemine niimoodi pea püsti. Kas see annab ka natuke tervist ja jõudu juurde? Mina arvan, et annab alla ju ei anda ja ma ei ole Allandka. Ja kas veel te võiksite öelda ühe niisuguse retsepti kuidas olla nii noor, ergas ja nii hea mäluga? 92. eluaastal? Vot seda retsepti mul ei ole anda, see on niimoodi olnud, et ma ei ole iialgi uskunud, et ma nii vana olen. Ikka ma olen, ma ei ma praegu veel nii vara ei ole, ma olen ikka noorem ja vot praegu ka ma ei taha uskuda sõngaks. Reportergi ei taha uskuda, et anna müürmal golfametil on aastaid 92 ja veel missuguseid aastaid?