Ta on olnud paljudele suursündmustele teerajaja traditsioonide algataja, uue eluehitaja. Tal meie sotsialistliku ühiselu patriarh. Jah, kaheldamatult seda tunnistab ka asjaolu, et Hendrik Allikule on omistatud Tallinna linna aukodaniku nimetus. Ning täna, kus Hendrik Alliku sünnist täitub 85 aastat on mul hea meel Tallinna linna täitevkomitee juhtkonna nimel ja kõikide oma kaaslinlaste nimel õnnitleda meie lugupeetud aukodaniku soovides talle tugevat tervist, samasugust noorusliku hindu, et alati tal jätkuks ka vaba minut meie probleemide ärakuulamiseks ja ka mõnusa ja lahke olekuga kaasabi ja nõu andmiseks. Arvate te, et linna täitevkomitee esimehele isiklikult võiks allik olla mõnes asjas? Kuivemaks ja kaheldamatult. Ma olengi seda püüdnud teha ja ma olen tihtipeale, kui mul on olnud meeldiv võimalus Hendrik Allikuga kohtuda, küsida temalt, kuidas teie olete suutnud säilitada taolise raugematu energia, nooruslikku särtsu ja huvi kõikide teid ümbritsevate asjade vastu. Ja. Noh, ta on alati mõistnud sellele toredasti muheledes vastata, et niisugune ma kord juba olen. Ma arvan, et ärgem laskuge sügavamale, kui lihased vanemale. Pärit olnud sellepärast, et isa oli ehitustööline ja raudteetööline lihtsalt maad Märjamaale niisamuti. Aga ise olen ma sündinud seal kohas, kus kahjuks praegu ei saa enam panna mälestusmärki sellepärast, et seal maja põlana olemas. See oli kolm kilomeetrit mõisakülast Viljandi poole palju vanasse raudtee vahiputka. Isa oli seal raudteevahiks. Aga kas nüüd ei ole seda raudteeliiniga enam ja järelikult ei ole seda maja? Ja sündinud teatavasti 15-l märtsil 1901 enne lõunat kell 11. Ja kuna siis olin küllalt nii häbavikus seisukorras, oli vaja kiiresti sel päeval ristida siis oli vaja vaderid kokku, saadad seal päevasel toimeks, õnneks sellepärast kadude teist päeva võib-olla enam ei ole sellel noormehel. No ja siis saadi neli seda raudteetöölist, kes seal oli, aga komberberbeks naisterahvas olema. Siis see oli nii võrdlemisi üksik koht, aga seal soober, paar maja olla ja ühes elas siis nõndanimetatud varga kaadri, kes oli müünud nimelt selles saanud ta tegeles varastatud kraami vastu. Ja siis see varga, Kadriorg, see oli mul meie kõige meeldejäävam, sellepärast et kui me hiljem elus kokku saime, siis tema tundis malad ära tere ristipoeg endisest vanast tsaariaegsetel 10 kopikat, harilikult osta omale saia ja nõnda edasi. No ja siis oli teine, tegu oli nimevalikuga. Kuna ma olin esimene poeg Et aga noh, et ega temast niikuinii elulooma ei ole, rikku pea nime ära. Seetõttu oli ka teine variant, et võtta mõne võib olla ohtlikum, Neeme näiteks August. Kelleks sa pead nime rikkuda, otsustasin võtta Hendrik vanaisa nimi. Vanaisa oli tuntud joomarja juua täis peaga kuskil järve ära üle sõites sellest järvest. Kusjuures olevat isa laulud veel seda laulu. See oli läinud seal ka järvele sõitma ja tõesti hüppasime. Nii et see on minu sünnipõlve load siis. No ja siis ma seal maal siis kasvasin ja kasvasin ja palju. Me rändasime ringi, bana karistus selles kandis esimese rahaadeenesind seitsme aastaselt. See on ka eesti kirjandusloost vanasti tuntud August Kitzbergi on, tähendab see Knix Marichen lood, kui te olete kuulnud? Knix Marichen olid nimelt tema vennatütar ja see oli seal ühes talus oli perenaiseks, kus meie nii-öelda alapäras elasime. Ja tol ajal oli veel lina kasvatamise hooaeg seal Abja kantis. Ja siis seal kasvatajatega palju linnu ja talvel siis oli hobune ajas 100 lina vurrud või vurrid, millega linu peksti ringi kolm purje liuks, hobune, sajab meloni, ahe sain viiskokkad päevas ja peresöök tööstaaž ulatub küllalt kaugele tagasi käepärast, siis läks ikkagi nii, nagu läks. Neli aastat on karjas käinud viis aastat koolis käinud seal maal. Ja kahjuks ma ei võta, karjasepõlve puhul peaks muidugi rääkima need kui halastamatult mind selleks pluateeritud halvasti ümber käidi. Kahjuks ma neid lugusid ei saa tuua, sellepärast et mul on elus nii-öelda perenaistega vedanud, kõik olid võrdlemisi viisakad ja, ja kellega me oleme läinud, nende kohta ei saa ka öelda, näiteks vana Mart kõva kõvalile nimiseni oli talunik. See ükskord ütles. Igasugused mehe teed palus majutaks mul siis talus nii. Järjekindel sulane olin sellepärast, selles olin veel noor aga hooajatöödel ja raudtee pealt öelda leivasuu muudel töödel linavabrikus töötasin seal ja. 1915. aastal. Aga kas seal niru palk oli ja siis oli, kindlustuste ehitamiseks oli esimene maailmasõda. Siis ma töötasin üks poolaastalt kindlustustel Plotnikuna, kus kohas, see oli praegune vana kariste val. Sealsamas ja seal heitrinakendusteli algas ta küll peale, see minu peamine ülesanne oli see vanad mehed, vanad Plotnikud mängisid seal Bildaarses kaarte, mina pidin passima, et mõni ülemus peale ei tule. Aga siis Nov seal Plotniku tööd ka tehase Annika Plotliku palga, rubla 20 kopikat. No vot, ja siis see töö läks seal ka käte niruldaks ja siis ma tulin tades. Ja siis ma läksin juba peenemale tööle. Siin ma läksin 1000 916, aasta sügisel läksin balti puuvillavabrikusse arvepidajaks visterite 15 15 aastat vana ja teine oli siis ikka see rehkendamine hästi käes, ei rehkenda. Pioneer ehk rühm oli selge ja ma siin Tallinnas õppisin ka võidulinest gurustu. Siis tuli juba revolutsioon 1917 ja ja siis sattus ka selle revolutsiooni keerisesse ja pöörisesse. Jaa. Jaa. 17 aastasele suvel, kui asutati see esimene nii-öelda meie komsomoli eelkäija Tallinna sotsiaaldemokraatlik noorteklubi ehk hiljem Tallinna sotsiaaldemokraatlik noorteühendus, siis astusin sinna, siis astusin juba 17 aastat parteisse ja ja nii see siis läks. Ja siis tuli 1918 aastaselt Saksa okupatsioon ja siis jäid Tallinnas kõik need ettevõtted seis naisteks maale, siis on 18 aasta maal sulaseks selle meil slaavia Volgani. Ja siis olen jällegi sealsamas balti puuvillavabrikus ja ma olin ikka siis juba seltskonnategelane, kui nii tohib öelda. Seal voila vabrikus. Selle vabriku vanemate nõukogus olen ja. Organisatsioon üles marsnaportaallast ühingut, seal ronimine aga juhatuse liidu esimehe asetäitja ja ja siis Tallinna ameti ühistustel juhatuse liige. Panime Odessa, 21. aastal võttis kroonusse. No seal oli ka selle partei ja komsomolitööga oli tegemist. Ja seni, kuni siis 22. aasta sügise saaks lahti sain, siis suunati mind ajakirjanduse põllule, toimetusel ühines, andsime väljad, tööline ja sisse vananeda ja meie noor tööline meie lapsele, mis olid seal kõik need siis töötasin seal. 23. aasta kevadel valiti rahva ühisvarana. Seekord siis oli kuni kolme kaheksanda aastani. 38. aasta seitsmendal mail visati meid sealt välja amnestia tõttu. Ja siis tuli jälle oma igapäevase leiva eest endale hakata muretsema selle vangisolek osas palju ei räägi, sellest on niikuinii on räägitud ja kirjutatud, see igasugu asju tehtud. Ja siis töötasin alguses 38. aastal, selles. Mis ta nimi nüüd oligi, see oli esimene Eesti põlevkivitööstuses ja temal oli Tallinnas see asfaldivabrik veerenni tänaval ja satsis keetsime asfalteelsest, sellega jalutasime välja täna. Aga seal ma kaua aega saanud olla, sellepärast et ma tulin tööle Tallinna ameti Tarvitajate ühisus, temal oli leivatööstus ja siis oli mõnus ühendatud need kaks süstina raamatupidaja, leivatööstuse direktor. Väärikal küll seal töötasin siis seni kuni 40. aastane noomisele poliitilisse elusse puutub, siis sellest on ka juba palju kirjutatud, oli olemas niisugune asutus nagu büroo kommunistliku partei keskkomiteele, kannabüroo sekretärina. Olin esimeses nõukogude valitsusse finantskaubanduse rahvakomissari ja siis tuli sõda peale ja, ja siis tuli see evakueerimine ja 43. aasta suvene sõjaväes mitmesugustel kohtadel. Kui see meie vabariigi vabastamine algas, siis olen ma. Tegelesin õppimisega, kuna mul kodanlikust ajast ametlikult oli päritud ainult alg Ja 1950. aastal siis komanteeritimend kaugesse põhja, kuna põhjarajoonid vajasid arendamist ja minu tööjõudu. 1000 955. aastal tulin ess tagasi. Nutsin, ma töötasin siis 56. aastal, olin kaubanduspanga Eesti vabariik, Su kontori direktor või juhataja, ma ei mäletagi enam, kas see ametlik nimetus oli. Aga see pank likvideeriti 56. aasta lõpul ja tootes 57. aasta algusest veebruarikuust ja olen metsatööstuse meneester. Adades 50. aasta suvel organiseeriti rahvamajanduse nõukogu ja ühes sellega need tööstuslikud ministeeriumid likvideeriti. Ja siis menud suunad plaanikomiteesse, kus mas töötasin plaanikomitee esimehe esimese asetäitjana muidugi 1961. aastani. Sellest ajast on siis kuni 1973. aasta esimese aprillini plaanikomitee esimees, ministrite nõukogu esimehe asetäitja ja 1973.-st aastast olen siis aus pensionär. Kas te võiksite kirjeldada, missugune mõtlemise moodus on teil? Mina asjada ei oska nii hästi seletada selle kohta Satocobsed Riina on väga ilusti ütelnud. Kui tema käest küsiti, et vaat, mina elus nats Allikonnad siin vähemalt need nõukogude korra ajal ikka nii mitu aastat kui seal arvatakse, et vaat, et mis ülemus võib mõelda. Ja kui saadakse mitmesugust arvamust siia lõpuks jõutakse sellele tulemusele. Et see on harilikul inimesele mõistmata asi, et kes selle kohta võib mingit seletust anda, kuidas ülemus mõtleb seal ülemus ise, aga ülemusele harilikult aega ja ei ole ka huvi selle asjaga tegeleda, kuidas tema mõtleb ja need, sellepärast jääbki protsess saladuseks. Nii nagu kõigi inimeste mõtlemisprotsess. Väga raske on öelda, et kuidas ma, miks ma nii võtne, kuidas ma niiviisi mõtlen. Aga üldiselt on ju niisugune niisugune käibefraas olemas, et tark inimene, tema õpibki kõige lollimat midagi, kuna lollijatega kümnet akadeemikut Mind huvitab see, kas teid paelub rohkem detail või üldine. Aga muidu mõtlemise mõtlemise moodus on mitmesuguseid olema, näiteks te panete nüüd vorsti mulle laua peal tüki ütleme poest toodud 300 grammi vorsti selle juures monowlevivaid mitmest mõtet rääkida kõigepealt, et kui kõht on tühi ja kuidas ta maitseb, et proovime ära. Teiseks tulevad mõtted sellest, et noh, et missugune tema koostis võib olla palju seal liha võib-olla palju seal tärklist, võib-olla, kui ta nii umbes kujutad ette, kuidas neil vorstidest jaoks. Kolmandaks see mõte, et kui vaadata üldse seda praegust liha konjunktuuri, et kas seda kurssi merika jätk või jätku ja nõnda need siin igasugu mõtted tekkiva tehase juures ööd on ka detailid ja teised lähevad ka nii üldiste küsimuste ja vorsti probleemse või meid välja viia meid toitlusprogrammi kommunismiehitamist. Nii üldiselt teile meeldib mõtelda. No võib-olla ei meeldi, aga siis vaat ega inimene vist ei saagi kunagi nii, et ta midagi mõtlik, midagi liigub, neid, neid momente, no ise ei taipa neid momente, et kui sa võid öelda, et sa üldse millega asja peale siis mõtled, vähemalt selle pealt ma millegi peale ehmatada. On teil olemas mingid Raamatud, mis on teil alati ka, mille järgi te tunnete erilist vajadust? Ja kui nüüd teisi teatmeteoseid välja kraapida, neid on mul nii, noh, mitte ma ei ütleks, et väga palju, aga siiski suhteliselt palju on olemas, kas huvist asja vastu või olude sunnil ikka elus on tulnud selle poliitikaga tegeleda siis on muidugi ka neid mehi Ütelnud ma küll ei arva, et näiteks Karl Marx ütleme 150 aastat tagasi kui isanda nüüd retsepti või, ja õpetused, mis tuleb nüüd teha, 1984. aastal võeti isegi Lenin, ütleme 60 või 70 aastat seda võistleja Kerkib, millel on tegemist nii poliitikaga ja praegune, kui me vaatame seda ühiskondlikku elu, siis vähe on neid probleeme, kus sa sellega ei ole tegemist ikka vaadata ka järel, mis targemad mehed ennem analoogiliste asjade kohta naeru. Nii et järelikult siis vaat Marx'i ja Engels'i Leeneri tööde järele nende vajadus aeg-ajalt lõppevad. Kas jutuajamise käigus on ette aimata, mida üks või teine mees ütleb? Vot praegu on ju ka seeni standartiseerimine, see käib ju ka inimeste Valla pealt võtsid kolm vanameest kokku, igaüks oli sealkandis elanud, seal võis tõesti väga ootamatuid mõtteavaldusi vahest ühe teise juures tunda selle pärast inimene oli oma mõtted, ei tia, hoopis niisugusest keskkonnast pärinud, millega sa hoopis kursis ei ole, nii et siin oli, aga no muidugi omanisust omasuguseid, mõttesähvatuse palgatusime ta ette ei oska arvata, on muidugi ka inimestele on olemas. Aga see on ikka neid teatud lubatud inimestele oma. Talisuse oma oma mõtteid ja aga te ütlesite praegu huvitava asja. Nimelt, et mida kõrgem on tsivilisatsiooniaste, mida üldisem on haridus, mida ühtlasem on hariduslik tase mida suurem ja sarnasem on raamatute hulk, mida inimesed loevad, seda raskem on nende käest tabada originaalset mõtet, seda muidugi. Seda muidugi sellepärast, et see inimene oli nagu nagu ütleme, Seraal programm sisse pandud ja asjad oleksid siin nüüd loota, et ta ütles, et ei tea mis, mis nii erilist teist vastust kätte sealt saate, kui see, mis temale sisse programmeeritud. Ühiskonnas ja üldiselt teatud nii-öelda selle abil, mis tasemel, kas inimesed midagi uut suudavad luua, kahtlemata ka seda suudavad luua suudo. Aga siis nii harilikud standard, inimeste inimesed, nende arvamused ja mõtted ja need on võrdlemisi suuresti nii-öelda ühte langevad. Nii et selle pärast nagu sotsioloogiad näevad vaeva et 100 meest tänaval intervjueerida või, või, või 1000 või 500 või Väidavad terdavad kalad nii, aga mida selleks siiski on vaja? Et sünniks uus mõte, et uusi tee idaneks ja läheks liikuma. Kuus, kuidas tema tekkib, vot selle kohta ei oska vastust anda. Siin võiks ka vastata minust tuntuma mehe vastasega nimelt Einsteini käest olevat küsitud, et et kuidas teil on, et kui teil tekib mõni uus idee, et kas teil on alati kaasas plokk või taskuraamat, kus ta üles märgitama kuidas te seal ühesõnaga nii-öelda kinnistanud. Oh hüüet, mul need uued ideed tulevad, nii ei arva, et mul ei ole mingit vajadust selle järele, mina leian käega siis nüüd tõesti nüüd nii-öelda märg pimisväärseid, uusi ideid, neid seeni või väga vähe iga inimese mõjude tekivad uued ideed oma elu korraldamise, siis ütleme, et täna võib-olla ta on vaatanud õismäel seal hea korteri kolmetoalises, aga võib-olla sa Kadriorus on parem veel neljatoaline, aga nii suuri nüüd kogu ühiskond. Ega neid ennem väga tihti tekkinud ja siis ega nüüd praegu ka nii väga-väga palju uuesti ei teki. Seda Ma mõtlen nimelt meie ühiskonnateadustes, kus mina olen võib-olla nii väiksel määral siiski ka kursis ja niisama tulla vaatama ka nii-öelda neid teisi teadusi, olgu praegu räägitakse teaduse tehnikarevolutsioonist. Ja mis on vastaval õigustatud sel määral, et praegu väga palju inimesi tegeleb selle otsekohe teaduse tehnikaga, selle tõttu neid uusi asju seal sünnivad. Aga siis näeme ka üksiku inimese ideid väga vähe, mis nii-öelda realiseeritakse teaduse tehnika valdkonnas, vaid siin on ka ju nende suured kollektiivid, suured kollektiivid, kes nendega töötavad. Igaüks paneb nähtavas oma osa sinna juurde. Lõpuks tõukame ta muidugi välja. Arnold Meri, kui kaua te tunnete Hendrik Allikut tagasi 40.-st aastast isiklikult 42. aasta sügisest ja Maureen kütteks, nii siiralt lihtsalt õnnelik. Meie ees raadio võimaldas mulle sellel päeval õnnitleda teda, sest elavate inimeste hulgas on vähe selliseid, keda ma austaks, nii nagu seitseksalikut. Veel kord lugupeetud seltsimees Hallik, palju-palju õnne teie tähtsal tähtpäeval. Arnold Meri ja Harri lumeõnnitlustega ühineb Hendrik Alliku arvukas austajate perega ringhäälingus ja nähtavasti ka raadiokuulajate seas. Lugupeetud patriarh, õnne ja tervist teile.