Mikrofoni juures on Johannes Seilenthal Eesti haridusele juht pärast sõja aastatel ja ka hariduseluga tegelenud ka sõja aastatel. Tuletan meelde kõigepealt seda, missugune oli teie roll sõjapäevadel veel Nõukogude tagalasse. Sõjapäevil alates 41. aasta sügisest. Nii sidemed hariduseluga algasid võib-olla sellega, et esimesest novembrist 1941 ma olin ametlikult, mis tol ajal esimese Eesti evakueeritud laste kooliõpetaja Tšeljabinski linnas. Ma seal kuigi kaua lapseni, vähesel umbes 213 nendest üksikud võib-olla praagage tuntud näiteks Ene Hiion endise nimega ja siis oli seal Andreieseni lapsed siis luule huumaal Juhan Jürna kui nii lühidalt naljatada see amet mulle kestnud kuigi kaua. Sest juba järgmise aasta märtsikuus määrati tööle riikliku kirjastuse juurde õpikute toimetajana, kuna olid avatud siis juba tollal teatud ettevalmistustöid ja õppekirjanduse väljaandmiseks vabastatud Eestis. Millal see tuleb, seda ei teadnud me muidugi kujutlesime ikkagi lühemana saega, kui ta tegelikult oli. Kui selle kallal juba tööle, siis, Tegelik töö. Juba Eesti nii-öelda haridusele korraldamisega algas 1943. aasta sügisel, võiks öelda. Tollal asutati Moskva esimese pedagoogilise instituudi juures Eesti õpetajate täienduskursused. Kursuse kestvus oli umbes aasta. Õppejõududeks oli seal osa, oli kohalikud inimesed niinimetatud kodumaistes ainetes nagu eesti keel, eesti kirjandus, Eesti ajalugu olid eesti inimesed, eesti keelt ja kirjandust õpetasid Karl Taev, kes seal praegu elab siis omaaegne sõjajärgset aastat Tallinna seminari, tookord oli ta seminari nimega seminari direktor Ants Helmet. Siis ajalugu luges. Ja muud teised ained olid üldainetega, kogused ained olid esindatud moskva lektorit näol, koosseis oli eriti kõrge tasemega alla doktorit nende hulgas ei olnud. Seal inimeseni võttis sealt osa umbkaudu paarkümmend. Ma täpselt ei mäleta siiski tartlastele siin vähemalt peaks olema tuntud selle talveni nagu Karl Kotsar, kes alles oli noor pedagoog ja see oli siiski juba pedagoogi elu kooli läbi teinud. Lastekodu juures töötas, siis on, praegu on veel elus neist kursuslastest. Lidia Paavo praegu pensionil tali 44.-st kuni vist 71. või teiseaastane olin lastekodude sektori juhatajana, töötas siis oli tartlastest, oli veel. Ants Leibur. Labi Diana. Peaks vist elama väga pikka aega, Dario Tartu Oreali harva juhatas näota kaua aega ja väga kaugele ERA korja Leibur oli kuulus sinna. Ja terve rida maainimesed aga silmapiirilt ära kadunud, osaleba rivist välja langenud, siit kamara pealt lahkunud. Samaaegselt algas juba sõjaväes olevate ja rüüd teenistuses olevate pedagoogide õpetajate registreerimine arvele võtmine, arvele võtmine ja selleks andis siis korpuse juhatus, andis nõusoleku. Kõikidest väeosadest anti loetelu pedagoogide kohta, need enam-vähem kuivas, selge pilt, et need, kes siis nii-öelda viimased lahingud üle lähevad, need võidakse siis kutsuda nii-öelda uude tegevteenistuse juba oma erialal. Aga millega teie konkreetselt antud momendil tegeldi, antud maantee minu oleks, olid niinimetatud. Võiks öelda üliõpilased, kes olid suunatud sõjaväest, kõrgematesse, koolidesse, mina registreerisin, neid, tuli varastada vatikuube tega pükstega, sest kõik poisid, kes tulid, tulid sõjaväest üldiselt suvi mundriga õhukese pluusiga, tavalise suve mandrile ja sündis juba 43. aasta suvekuudel, kuid Talv on siis Moskvas võrdlemise käre suurem osa neist oli Moskvas, ainult üksikud olid ka, sealhulgas ei olnud sõjaväkke, sattunudki olid ka mujal ülikoolides, nii-öelda Leningradis oli kolm, neli üliõpilast laevaehitusteaduskonnas siis oli isegi Irkutskis oli paarily hüppest sattunud. Ja siis Moskva ülikoolides oli ka üksikuid evakueeritud eestlasi. Üliõpilasi oli amine arvude seksida Moskvas oli kaugelt üle 100 üliõpilase, kellel oli vähemalt paar-kolm kursust. Selja taga juba. Muidugi seal ei saadud kindlaks isegi dokumentidest keegi olnud Ta minnes või mobiliseerida ei olnud dokumente kaasa võtnud ja mingisuguse nii-öelda tõe jalulesaamiseks ei saadud kasvatada muud teed, kui lihtsalt tuli tal muretseda kaks tunnistajat. Kaks kaasüliõpilast, kes teadsid, et ta oli tõesti ülikoolis käinud. Kodanlikul ajal teatavasti Eestis kursuste süsteem ei olnud, oli ainesüsteem ja selle tõttu ei saadudki Öelda ühelegi dokumendile tõestada, seal võeti siis lihtsalt. Tartu Ülikooli osas koostas professor kruus nii-öelda väikese loetelu ainetest, mis teatud kursustel teatud aja jooksul läbi võeti ja tehnikaülikooli vilisma Tallinna Polütehnilise Instituudi osas tegi seda tööd professor Nuutja professor Altma Need määrased, enam-vähem siis iga üliõpilasel kindlaks, kuhu ta võiks umbes oma teadmistepagasi järgi sattuda missugusele kursusele. Suurem osa sattus siis umbes nii kolmandale kursusele vähenes neljandale. Poistel oli muidugi juba sõja esimene sõjade rinn selja taga. Suur osa neist oli olnud juba Velikije Luki lahinguis sõja läbi teinud karastunud, väga varastatud mehed ja need kõik, kes tulid nii-öelda ainult sõjast sõjaväest ära saamiseks, ei tundnud ükski, kõik tulid selleks, et ikkagi usinasti õppida. Kuigi vene keele oskus oli suhteliselt kehv tehti neljale siis ka esimesel poolaastal nii-öelda vastutulekuks. Väike järeleandmine ja kõik arvestused ja eksamid lükati edasi kevadeni või kui oli samal kursusel, oli. Mõni teine Eesti noormees või neiu, kes valitses korralikult mõlemit, keelt, siis lihtsalt võeti arvestused vastu ka tõlgi abil. Koguni kogunenud tõlgi abil tehti need asjad ära. Kõik need noored inimesed, enamikus noored mehed, pärast sõda tulid nad siia, mõni jõudis juba seal lõpetada, osa lõpetas siin ja praegu on suurem osa, keda sellega ma olen Tallinnas vahetevahel kokku puutunud, on kõik juba, kes, akadeemik, kes doktor. Seal näiteks tuleb meelde seal füüsika instituudi vaikne näiteks on, tuleb meelde. Ma ei hakka nimesid nimetama, neid oli nii palju, loetleme võtaks pikale. Millal teil tuli hakata tegelema konkreetselt Eesti hariduselu probleemidega, Sa tahad, Eesti haridus ei ole probleemi, tuli hakata tööle 43. aasta sügisel, detsembris 43 moodustati juba niinimetatud operatiivgrupid ja siis mina sattusin sedasama haridusministeeriumi grupi. Kuigi ma enne palgalehel olin, nagu ma nimetasin juba Kirjastus keskuse juures riikliku kirjastuse juures, kuid siis suunati nii-öelda ennesõjaaegse kuuluvuse järgi suunati haridusministeeriumi operatiivgrupi. See grupp oli vaid neli-viis inimest. Grupi juhatajaks oli loomulikult minister, tookord oli selleks Nigol Andresen. Siis asetäitjaks oli kauaaegne haridusministri asetäitja Aleksander Wallylzinar. Siis mina olin seal ja siis oli, mäletab paar inimest, oli veel, kes oli siis nii-öelda sinna juurde arvatud ja siis hakkas meil ka juba väikene, nii-öelda praktiline ettevalmistustöö. Oli selgelt, kui tagasi tuleb minna, siis peab olema mingisugune eelarve ja tuleb hakata raha kulutama ja koole korrastada ja nii edasi. Ja kuskil jaanuaris ma võin Kuu vahedega eksadegas. Jaanuaris-veebruaris. Ühel pühapäeva õhtul helistati mulle koju. Ma elasin Eesti esindusel tuntud sobinovskil läheduses helistati koju, et ilmuks, ruttan Dreseni juurde silla minnes. Andres lihtsalt teada homme hommikuks külmeks peab meil olema esitatud sõjajärgsel taastamisel viisaastakueelarve palju nõutud, ühelgi lahutatud ja ühe öö jooksul. Ja ma oleks olnud seda alusmaterjali, sest mingisugusel määral selgus oli, mismoodi seda suutma, kuidas arvudes eelarvet teha, tuleb seal rublaga kaks ei ole raha vaid kus räägitakse ikkagi kogu aeg 100-st tuhandetest miljonitest. Kui ainukene alusmaterjali statistiline alus, millele eelarve ehitada, oli lihtsalt kodanlik-aegne Eesti entsüklopeedia, kus oli siiski mõningaid arvusid 38. aasta kohta. Laste arvu kohta, koolide arvu kohta, õpetajate arvu kohta, see annab ka juba midagi. Õnneks mul oli siis ka omal ajal millegi muude asjade igasuguste muude asjade hulgas ka üks statistika kuuria numbers, viskas 39 oli 40, ma enam täpselt ei mäleta, kus oli paari lehekülje pealaleid koondarvu toodud eesti koolide kohta aga see oli juba rohkem kui vaja. Ja järgmiseks hommikuks kell 10 tõesti öö otsa tuli, kui töödhi esitasime olla kord selle plaanikomisjoni esimehele ta oli ühtlasi ka ministri asetäitjaks oskazeptre kella 10 esitasime talle täpp, saar, eelarve, kui sa enam ei mäleta. Ja ainukene markas, mis selle kohta, et kuulge, mehed, kas teile mitte liiga väikese teinud selle eelarve enne eelarve järgi oli siis umbes nii, et kui oleks selle sõjajärgsete aasta mees viisaastakuga ehitama hakanud, siis oleks valmis ehitanud õpilasarvule umbes 75-le 1000-le. Aga enne sõda oli umbes 150000 õpilast, praktiliselt oleks tähendanud see siis rohkem ehitada veel kui oli, kuigi nüüd sele püüdsime selgeks tähega oma juurde kindlaks ei, liiga kitsas laiendajad olevat võtnud muidugi palju aega paari tunniga, sest seal oli lõpuks nii-öelda arvude juurde kirjutamine. Kuigi avaldasin kahtlust, et võib-olla meil ei jätku omal jõudu, lihtsalt andekas ka harva Rävitatud raha kulutamine ei ole teps mitte kerge. Kui ei ole, kes teda kulutad, siis öeldi, et sellest ei ole midagi, kõik materiaalsed fondid selles osas aitavad täid, teised vennasvabariigid aga enam ei tehke valmis. Ja esimene sõjajärgne taastumisviisaastak oligi tegelikult seal tegelikult kujuna siis kui ma ei eksi, oli kolmeks aastaks. Ja oli suurimaid muresid oli, mille pärast oli iga aasta anda aru, oli see, et miks raha ei suudeta nii palju ära kasutada, eriti kapitaalmahutuste osas ja koolide ehituses. Seal muidugi naha iga koralli seletatud selle siiski tehtud eelarvekordade ajal, kui seal täpselt pilti, mida siin järgi on endiselt oli arvestatud suuremate lõhkumistele suuremate purustada seda kui tegelikult oli. Ja kui vähemalt ükski saanud tõendada öelda, et tal ei oleks olnud küllaldaselt eelarvelisi summasid, harilikult raha oli rohkem, kui suudeti. Et see esimene töö siis varsti pärast seda algas kahe ka nii-öelda noh, nimetame juhendmaterjalide koostamine selga, et kui tagasi tullakse, kui mõningane arv lapsi siiski ootab, neid siiski on, seda juba selgus partisanitegevuse kaudu, sest partisanitegevuse partisanide staabi kaudu siiski saabus andmeid, et siiski lapsi järgi olles. Et kohutavalt suuri purustusi seni ei ole, mida sõja viimane aasta muidugi teeb, seda ei teadnud. Selgus, et siiski midagi teha võib ja. Peamiselt veel minu ülesandeks sai koostada 10. esimeseks tegevuseks vajalikud ametlikud dokumendid, mis vaja on kooli käimapanekuks, kasvõi seal kõigepealt eesti koolialused. Põhimäärus on pärast muidugi mitu korda täiendatud muudetud, kuivõrd koolil on oma sisu ja vormilt tunduvalt teistsuguseks muutunud siis isegi esialgne nii-öelda tööplaan sai tehtud või niinimetatud õppeplaanid, nagu seda nimetatakse, tähendab igalaga. Palju tund on igas aines aastasel nädalas ja siis ka üsna varsti hakata koostama mõningate ainete õppeprogramme. Seal trükkima seal ei saadud hakata, sellepärast et trükiolud olid küllaltki rasked. Kas või ainult näiteks oma õppekirjandust ei saanud meil seal rohkem välja anda kui ainult kaks lugemiku ja need lülid mõeldud õieti neile lastele, kes õppisid seal tagalas, Eesti koolides oli vahele, olgu öeldud. Eesti keedetud lastel oli asutatud umbes 38 kooli, need olid üsna suurel nipp, võiks öelda paari-kolme 1000 kilomeetrisel pikkusel ja põigidki maa-alal alates kuskilt Tatarimaalt, kuni ta Omski oblasti lõpuni. Ja seal jõudis kaks loga, ühe kohtasin mina teise kohta, mis on reisijaga koos. Need kulusid muidugi marjaks ära just seal olevatele õpilastele. Siin me enam neid ei kasutanud. Kuid nende trükkimisega oli vaeva ja muret oli palju, sellepärast et tähestiku vahe siis ladu, ladu ei ole siiski lõpuks leiti samad ladvad käsladused Moskvas ilmuvat eesti poliitilist kirjandust, nii et nad võivad siiski lõpuks hakkasid laduma ka siis õpikuid. Ja siis kolmandaks, õppekirjanduse alalt ilmus ka seal teenis nii eest ühtlasi sõdureid kui ka lapsi, oli veljega pikk silmus viies või ta oli 10 vihikut, kuid ilmus viie vihiku näol. Kuid nendega olid ja missugust vaeva lehe sellepärast pidasime otstarbekamaks, et tagasi tulles esimesena trükitakse siiski õppekavad siin ära või programmid, programmid olid enam-vähem kõikides ainetes, olid valmis, kui me tagasi tulime, samuti igasugune juhendmaterjal, mis sinna juurde kuulub. Ja 44. aasta kevadest juba veebruari algusest olnud ja nii-öelda hüppevalmis kogu aeg selleks operatiivgrupid kutsutud Leningradi. Ja kuna esialgu rinne tagalasse kuni Narvani teave Narvale küllaltki hoogsalt ja iga hetk võis vaja minna, siiski sõjategevus nii nobedasti läinud, kui võib-olla mehe taga lootsime. Ja järgmine nii-öelda valmisoleku aeg tuli siis juba augustikuus siis kui tegelik lavastamine tegelikult algas peale sest osa oli siis juba osa operatiivgruppe saadetel nii-öelda ütleme praegusele ingerimaale. Siis, kui rinne oli hulgas Narva jõeliinil, siis osa operatiivgrupp juba töötas seal kai Poloa kandis ja seoses praegune Kingisseparajoone, praegune Kingissepa rajoon. Ja muidugi mitte meie Saaremaa, vaid see eespool Narva jõge endine Hamburg, täpselt, mida ja. Ja sinna saadeti esialgu just peale ministeeriumi koostati, käin operatiivgrupid ka kõikidele maakondadele kordsetele ja siis seal põhjapoolselt rühmad esijoones Virumaa suunati siis Ingerimaa Narva jõe tagusele, ütleme praegu. Ministeeriumi töötajad ootasime kuni augusti alguseni, 10. augusti õhtul öeldi, seljakott kuivmoonaga selga ja olla ootevalmis, et auto võib iga hetk tulla siis järgmine päev sõitsimegi. Mina sõitsin koost olevat sõjaministri asetäitja, vahelsionäriga asusime rongile, sõitsime Pihkva, Pihkvas ka ei pääsenud veel edasi. Me Pihkvasse jõudsime, ma ei eksi, oli midagi 15. augusti ümber. Edasi lastud veel. Kuigi teadsime juba, kuulsime. 13. augustil oli võru vabastatud, kuid siiski kõiki juurde tulevaid rühmi, kes tulid, kes ei olnud otsa võruga, ei olnud otseselt seotud, neid lasti veel mõne päeva oodata. Kui ma ei eksi, siis oli vist 15. augustil ja 15. augusti õhtul jõutakse Irboskas Irboskas järgmisel päeval edasi juba laste Võrru. Petseri siiski vahepeal Petseris oli ka paar päeva petsialist tekkis esimene kokkupuude nii-öelda tegeliku eesti õpetajaga inimesega. Meie ülesandeks oli kõigepealt vaadata koha peal, kuidas on koolid, kas on koolimaja üldse? Petseri koolimajad olid siiski terved, neid ei olnud seda puudutanud, kuid keda ei olnud, oli õpetajad pika otsimise peale. Lõpuks leidsime siiski koos haridusosakonna juhataja, kelle eks ole üks üsna noor neiu, hilisema nimega Niina kurve kõrgusega poja Igor Kurve, ema oli seal juba paar päeva enne oli haridusosakonna juhatajana tulnud ja siis ta oli leidnud siiski paar inimest üles ja siis saatis meile appi. Meie ollakse oli ühtlasi ka kõikide raamatukaupluste arvele võtmine, sest ei teadnud ju, mida seal on. Oletasime, et võib-olla saab kasutada siis ka osa õpikuid, näiteks reaalained, füüsika või matemaatikaõpikuid, kuni suudetakse uued välja anda. Ja, ja sinna tuli meile appi. Haridusosakonna juhataja saatis ühe naisõpetaja. Kui olime juba paar tundi tööd teinud ja põrandale loobitud raamatud uuesti riiulile ladunud, siis äkki naine ma kahjuks ei mäleta. Eestlannale hakkab äkki nutma, ütleb, et kuulge, öelge meile need õigus, mille siis meie lapsed ära võetakse. Aru saada, mis, missugused kuudele kuude lapsed võetakse? Ei nuhat, lapsed võetakse ikka ärad. Siin lendlehed liiguvad ringi, et juba lähevad, terved voorid tulevad Võrumaalt juba. Lapsed on eraldi võetud, naised-mehed eraldi, kõike lähevad, vooridega, lähevad Kitaaplawihkuvat, eks Siberisse jah, kõik lähevad Siberisse juba. Siis andis tükk aega rahustada teda rahastanud teisi ka, et et igaüks kasvatuga siiski senini nõukogude maal ise oma lapsed, Teie laps ei hakka keegi teine. Anonüümses usutluses ka mitu korda, kas ikka tõtt räägid, et rääkida nüüd, kui õpetaja õpetajale tõtt siis kinnitasime veel kätt südamele pannes, siis siis nägime siis, missugused öised õpetajal oli teinud õpetaja peaks haritud inimesena, siiski võis arvata, et igasugused kuulujutud muul immuunsem olema, kuid selgus, et tulevane propagandale siiski niivõrd tugev olnud telliseid õpetajad ära julgenud. Mul on üks ülejäänutele. Kas teil oli omavahel võib-olla Andreseniga või siis valsineriga juttu ka sellest, et millal siis ikkagi konkreetselt Eestimaakool käima panna selle 44. aasta sügisel? Seal muidugi kõik olenes sellest oli juttu mõnelgi korral ja esimesel võimalusel ja oleneb sellest lihtsalt millaseks võimalus leidub. Kui oli selgelt kooli kooli vaja hävinenud, siis tuli võtta midagi muud kasutusele, kas tühjad eluruumis nagu Eesti lapsi ja nendega õlgkatusega majas õppinud küll ja saelaudades lihtsalt istme pingid, istmale saadakse Kalevi mõnel pool tuli seda tõepoolest teha. Kuid. Igal juhul olid vähemalt kuu aega peale rindetegevust peab olema kool käima, elu peab normaalseks, Need, selleks tähtajaks on ikkagi mõeldud teil esimene september, kui me esimene september, kuid rinne siiski nii äkitsi ei läinud. Sest väikene peatuslike seal on selle juures valga juures. Ja mitu korda oli siiski väikesed vasturünnakut sakslaste poolt. Ja selle tõttu juletud Niilutu tulla ja kui tulime Võrru, siis Võrus oli juba urus, oli kohapeal juba hariduse Wayotaks Erika Siilivask, millisel kauaaegne Tartu pedagoog praegugi Tartus, pensionäril? Temal oli juba kontakt võetud juba esimeste õpetajatega kes seal Võrus liikusid, haridusosakond komplekteeritud ja käis kibe töö juba inspektoritele korraldatud ja need käisid juba ringi kontrollimas, missuguses seisundis koolimajad korrusel on ka mitte kõige hiilgama, aga mitte kõige halvem külg, sest urus, koolimaja oli vähe hävitatud, rohkemale mööbel, kannatanud koolipingid ja õppevahendeid, sest kuu oli sõjavägi sisse paigutatud. Seal oli sakslased olid oma töö teinud. Ruumi saamiseks oli lihtsalt koolipingid välja viidud, et küttematerjali üks osa lihtsalt ära hävitatud. Võrus hakkas selguma ka juba, mida siis kool sisuliselt? Ta oli kaotanud, tähendab midagi õpitud ja mida ei olnud õpitud. Kooliaastad olid olnud kõik lühikesed, viimane aasta oli 40, kolm-nelikümmend, neli olid, mõnel pole üldse polnud Arnold, mõnel pool oli ainult paar nädalat olnud kuu aega kõige rohkem ja ka eelmised aastad olid täpselt sama lühikesed, need praktiliselt ei olnud lapsed selle kolme aasta jooksul kolme talve jooksul õieti mitte midagi õppinud täitsa segada toel, siis ma mäletan niimoodi, et kõik need kooliaastad, ma olin ise koolipoiss, et ega naljalt üle märtsikuu kooliaasta kestnud ja ta hakkas kusagil pärast esimest oktoobrit, mitte üldsegi mitte septembrikuust peale. Aitäh teile. Kõige pikem oli võib-olla 41. teine kooliaasta, millega teine, kolmas kooliaastal juba lõpes üldiselt märtsi, märtsi esimese poole ja ja 40 kolmandal-neljandal seal oli juba algas hilja ja 44. oli juba praktiliselt oli kuu või poolteist kolanud, järelikult oli siis nii-öelda tööle asumisel tuli sellega arvestada, õpetajatele anti ka juba esimesed juhised, läksid kirjalikult laiali. Võrus korraldati hariduses, on, korraldas ka juba esimesed õpetajad, et Võru Õpetajate nõupidamised seal kuskil septembri esimestel päevadel. Mina ise sel ajal juba puruperiood kujuneb pikaks. 26. augustil pärast seda, kui Tartuni vabastatud võtsime jälle järjekorrast kotid selga ja tuli suunaks, oli Tartu. Tartu on veel, kuna eelmine päev oli põlenud, põles osade, mitte enam lausa tootvel. Süte alt oli veel leegid ja selle esimene mäletel, kellega kokku saime tuntud mineraali Võrumaal, seal umbes samas peaaegu võiks öelda, oli Kaarel Ird, kes ütles, et tema maja on maha põlenud. Ei tähenda sealjuures, et nad sai ühe korra vanast Labodikust lahti ehitama uue ja parema silmas teatri. Ja kui siis nüüd mõni aasta tagasi sain kokku, siis eile ütles, et kas mäletad, kui ma sulle seal Võru tänava nurgal salluronalites näed, ehitame uue parema ehikese suure panema? Ta oli küll, aga läks ikka ligi 40 aastat aega, aga peaasi parema. Tartus oli. Hävitus oli natukene juba hullem, kuigi koolimajasid ausalt öeldes ei olnud siiski tuli kahju palju hävitanud. Küll aga oli koolide õppevarastus õppevahenditest, pingid olid tugevasti kannatanud ja kõige hullemat ei olnud õpetajad üldse Tartus. Sest Tartu oli teatavate, sakslased, olid enne äraminekut viimasel ööl olid linna tühjaks ajanud, kes enne ei olnud lõuna poole läinud, see oli nii-öelda vägi saetud põhja poole. Ja selle tõttu ei olnud ka siis esimesele haridusosakonna juhataja, selleks oli Eduard plaan. Pärast oli sotsiaalminister ja siis hiljem oli vist kose kosel oli. Käin, ei, Keila joal oli internaat kooli direktoriks, nüüd on surnud. Siis esialgu ei olnud, tasub midagi teha esimesed päevad, sest ei olnud õpetajad kedagi arvele võtta ei olnud. Siiski mõne päeva pärast juba lõuna poolt olevad inimesed hakkasid, kui lubati juba linna tulla, siis hakkasid tagasi tulema. Ja hakati esimene õpetatud, muidugi hakati koristama, seal ei olnud midagi teha, kuskilt teenija tutta ei andnud ja õpetajad võtsid tööriided selga kindlalt kätte ja hakati kõigepealt, et seda kohta tegema, kuhu siis pinke tuua või teha ja kus hiljem võib kais lapsed juurde lasta. Tartu periood ei olnud ka palavik, liikus edasi-tagasi Tartu Võru vahet mitu korda. Ja siis kuskil 22. kolmandal septembril. Tookord olime parajasti Võrus Anti käsk kätte, Tallinn on täna vabastatud ja see oli vist reede hommik ja suudab laupäeva õhtul pühab hommiku, tuleb teil hakata liikuma Tallinna poole? Vahepeal oli siis ka juba teisi inimesi operatiivgrupist, haridusministeerium operatiivgrupist koos teistega tulnud võrrele kogunes juba ter terve veoautotäis neid kellega siis koos hakkasime liikuma ja siis koma üheksas oli esmaspäeva pärast Tallinna vabastamist, õhtul jõudsime sinna, esimene pilt oli muidugi võrdlemisi kurb, sest kus läbisõit sul ikka, varemed, varemed, varemed, kuid siiski südalinna poole. Varemed väänasid, haridusministeerium oli kõik neli seina püsti, kuigi ühtki hakanud tervet, kõik aknad olid purutses naabruses oli praeguse toitlustehnikumi külje alla kukkunud paari tonnine pomm ja see oli siis kõik aknad eest ära virutanud. Ja siis krohvitud terve majas krohvi laest ja seinast alla põrutanud. Mallodellises majaliseski vastu pidanud. Ja järgmise hommiku juba oli kella kaheksa paiku, esimesed oli esimesel Tartu Ülikooli inimesed olid juba kohal. Kes olid siit ära aetud Tartust ja siis osalistega Habstronenud osalile siis sinna, et enne kui sai mingit kontakti võtta veel Tallinna haridusosakonnal, kes tuli tähendab ka samal päeval ainult Eesti, et enne, kui nendega mingit kontakti sai võtta, enne tuli juba võtta ülikooliga. Vanasti teatavasti ülikoolide, kõrgkoolide tehnikumide allusid haridusministeeriumile. Tol ajal kehtis sama süsteem siin ka veel ja selle tõttu siis need, kes Tartus olid tartlaste ära läinud, Tallinna need tulid siis kus meil ikka villamooduli tuldi haridusministeeriumi otsima. Kas saak leivaga tänaraleva elada oli vaja? Esimeste ühe esimesena, Malle Tamm tuli, oli professor Ariste. Teisipäeva hommik parastalile vabastasid mai Mul ei ole kalender, praegu ei mäleta, mitmes seal. Ja siis päeva jooksul hakkas juba teisi ilmuma, seal juba nüüd juba lahkunud. Karl Aben oli seal, mäletan, siis olid professor Rammul oli üsna nii esimene ka esimesel päeval juba ja Tartus aga selgus, et Tartu Ülikooli hoopis kurb pilt. Maja oli olemas, kuigi seal sõjaväe valve all arvati, et mineeritud kedagi sisse ei lastud. Siiski käisime tagumistest akendest, mida sõduri valvanud. Käisime sees, maja, lina muidugi rüüstatud. Ja kõige kummalisem oli, et võib-olla omamoodi koomiline lookeana. Mis seal juhtus. Kuskil septembri pooles tuli ka professor kruuskasel tookord juba määratud ülikooli rektoriks. Tuli Tartu, läksime tema kabinetti jällegi sealt tagant. Ukse kaudu me selle ette nähtud tsiviilinimestele teatakse kompadjale. Eestlased ei tohtinud ees minna, vaid Ta käies vaadetas vasakus tiivas oli tehtud trepp aknast sisse ja seal hirmutada ja ja siis läksime kasa treppi mööda. Täpselt samas kaasa oli ta rektori kabinet olnud, kus, kus ta oli 40 ükski. Ja siis kruus huvi pärast võttis oma laua taga. Laud oli noh, ütleme tõesti ikka nii. Vähemalt kolm meetrit pikk, üle kahe meetri lai, suur ja tõmmas sahtleid lahti, kuid see oli säärane liiguritega laud talle tegelikult kahed sahtlid, esimeses sahtlid, tomaati väljas, taga olid teised sahtleid ja seal teises sahtlites oli siis jäänud 41. aastal isiklik ankeetmaterjal õppejõudude kohta. Need suurema osa ülikooli töötajate personal, andmed olid seal olemas. Ja selgus, et Kant oma kolmeaastase, sealhulgas ei olnud sinnani välja jõudmas. Sa ei teadnudki, olemas, ei teadnud endises kruus teadis täpselt, mis mõõdele teadis, Kelam oli peal. Ja need kõik need materjalid olid seal alles. Siis oli seal muidugi kandist maha jäänud igasuguseid muid materjale, nagu näiteks seal teatud õnnitlused külla hammusoni, küll mõnedki teiselt rektor Kandile kodanliku vabariigi 25.-ks aastaks juubeliks. Need muidugi oleksid arhiivimaterjalide hulka huvitud dokumentidele. Nii Tallinnas oli ja koolimaja taga oli natukene juba võib-olla pilt mitte parem kui Tartus, Tallinnas oli ka osa koolimaja, oli põlenud. Arold ei mäleta enam palju neid umbes veerand majadest seal pole nad umbes kolmveerand oli siiski järgi, rohkem oli kannatanud juba koolide sisustus. Kuna suurem osa majanduse töö, kõik sõja käes olnud haiglatena ladudena. Praegune Tallinna teine keskkool seal oli sõjaväe haiglas. Siis oli praegune 22. keskkool seal mõõdetud laoksnatele, kuid vahepeal oli, enne, kui oli võimuvahetus, olid juba jõudnud osa elanikke seal juba ladudes oma tööd. Mina sinna jõudsin vist kuskil teisel-kolmandal päeval ringi käidud, kõik majad läbi vaadatud, siis oli umbes nii põlve kõrgusele oli terve suur maja, kelder oli aula ees kotid kotid purustatud, kuna kasutati paberikotid ja kõik oli sõrm sisse löödud, lähtuja üle tallatud sokutas. Suhkrut jahu nähtavasti ei huvitanud. Kooli juhataja selleks oli seal Lõlder. Võtan elavhõbedaga veel paljud asjad, mis ma nüüd tegema pean. Mis sa ikka oskad vastata, et kas sa siis ei tea, mis jahuga tehakse. Et ja pea silmas, et homme alguse kelder, puhas, järgmine päev läksid sinna, oli täiesti puhas. Ma küsisin. Kus ei mina ei tea, kuigi ta teadis, et andsin lihtsalt inimeste panka kottidesse ja kui ta ei kõlba võib-olla ületallatud inimese, siis loomatoiduks kõlbab ta ikka. Nii oli üsna paljude teiste majade Tallinna Õpetajate seminar praegu, kus praegu asub pedagoogiline instituut. See maja oli samuti olnud sakslaste käes, majali tugevasti kallatud ja rüüstatud. Pingid olid välja loobitud. Saalid olid täis lihtsalt vanu riideid ja kondsuse sealt sealt kaod olid läinud viimaselt maalt, põgenejad seal ei registreeri, punkt olnud seal ei registreeritud ja kell oli, pagas nimetati ka, kui palju pagasit tulid kaasa võtta ja kellel siis liiga oli kõik loobitud sinna, siis selles on sõdurite poolt maha jäetud vanu riideid ja nii edasi. Nii et ka seal ei saadud esialgu tööd hakata. Kuid siiski juba mõne kuu pärast tööle hakata. Kõige suurem probleem oli muidugi, esialgu olid õpetajad. Enne veel, kui Ennovi kooli saab hakata, tööl peab olema õpetaja ka Olav. Selgus, et umbes 5000-st õpetajast, kes töötas, et Eesti vabariigis ja ka veel Nõukogude Eestis 41. aastal alge keskkoolides olid järgi umbes 1200. Kes keda võiks nimetada kutsuda õpetajateks vahepeal? Muidugi, okupatsiooniaeg oli ta võetud, kuna osa õpetajaid oli läinud. Mobiliseerunud olid Nõukogude armees osali, sakslased olid mobiliseerinud. Need järg oli jäänud umbes 1200 kutselist õpetajal neist suurem osa juba nii-öelda naised või siis mobile mehed mobilisatsiooni. Järelikult kolm neljandikku tuli kuskilt hankida ja selleks oli lihtsalt seal oli kõige lihtsam oli muidugi võtta keskkooli lõpetajad, avaldati üleskutse, et keskkoolilõpetajaid võetakse õpetajaks ilma mingisuguse eeltingimusteta, muidugi ta füüsiliselt ainult õpetajaks sobib. Kuigi ta tavaliselt ju õpetaja valimisel või õpetaja ootmisel Pedagoogilise Instituudi vaadatakse ka füüsiliselt, et oleks vähemalt deta ilukaksed, mõlemad käed alles uue ja, ja siis ei saadud isegi mitte sedagi teha. Oli ka selle tõttu sattus kanali üksikuid lonkureid inimesi, no see ei takistanud muidu töötamast. Ja võib-olla mis meesõpetajaid veel rohkem tõmbas, oli see, et noored mehed, kes tulid õpetajaks, vabastati mobilisatsioonist. See oli igatahes tegur, mis nii mõnegi meesõpetaja juurde toomas. Nendest neile muidugi hilisematel aastatel tuli neile hakata siis nii-öelda järel õppust tegema. Selleks töötati välja sellest, et väga raske on omakorda verandale. Tallinna koolid hakkasid ka midagi, umbes pärast oktoobripühi hakkasid juba tööle mitte kõik koolid, kuid suurem osa, kus vähegi kannatas Tallinna õpetajaskond oli võib-olla kõige vähem kannatanu otsast, see oli viimane punkt, kus sakslased läksid, lahkusid siitpoolt kandist ja siit enam ees kuhugi minna, jalad, kui teised olid, ära tuli, sealt nad enam mõni üksik, kes oli veel läinud Haapsalu keskkooli, ta oli enam-vähem kõik, suudeti tsiteerida siiski asjatundjate inimestel juba kauaaegse praktikaga inimestele. Algkoolides oli mõnevõrra puudu, kuid seal sajad ja siiski üsna kergesti hakkama ja kuskil oktoobripühade järgi hakkas juba suurem osa Tallinna koolidest tööle, sealhulgas isegi Tallinna õpetajaid ettevalmistav asutus. Ja kuigi osa maja oli tükk aega veel, oli sõjaväe käes ja hiljem raudtee valitsus reas siiski saadi enam-vähem tööle hakata, kui lubate, siis mul oleks üks vaheküsimus nimelt seoses õpetajate probleemidega. No need õpetajad, kes siis need 1200 inimest umbes olid järgi jäänud, suurem osa nendest olid olnud sakslaste algaagas koolis tegevat või vähemalt laatorit fašistliku ideoloogia mõjusfääri all. Kas haridusministeeriumi haridusele organid tegid mingisugust ideoloogilist tööd veel enne kooli algust Talle õpetajatele, selgitada uut meie nõukogude kooli printsiip ja nii edasi ja nii edasi, et, et alati selle ümberkasvatamist jah, on see, seda tuli teha ja seal oli, see oli esimene töö, mis teha sai. Kõikides maakondades võeti nii need õpetajad, kes olid juba varem töötanud, kui ka juba vahepeal juure värvatud õpetad võeti enne koolide algust kokku paariks päevaks ja siis Kui palju selles paaris kohas kasvanud, kuid siiski mõningad esimesed juhendeid, vähemalt paigaldad Altia loengute näol. See oli Tallinnas, Võrus oli seal kõige esimesena seal juba oktoobri algupoolel tõmmati kõik õpetajad kokku Võru linna ja peetilile kahe päeva jooksul loenguid ja jagati ka siis juba esimesed kirjalikud materjalid kätte, seal lõpeb plaanid ja mis hädavajalikud olla esimeseks tööks, sama juhtus ka Tallinnas Tartus ka natukene hiljem juba kuskil oktoobri lõpupoole ja kõikides maakondades üldiselt. Tallinnas kutsuti ka juba, kui ma ei eksi, siis oli vist novembri algupoolel kutsuti kokku esimene niinimetatud Tallinna intelligentsi päev sellelt päämiselt mõeldud õpetajatele, aga samal ajal oli lihtsalt siis ka need on Tallinna kõrge kõrgkoolide õppejõud, võtsid seal, mäletan siis tööd, juhatas professor nuut, kes oli tookord alates 44. aastaajal vist juunist oli haridusministriks määratud õlut juhataja, seda tööd pidas ise loengu. Tallinnas oli. Mõningaid jäljed jätnud juba aatomifüüsikaga, nimelt tuntud saksa aatomifüüsik plank. Maailmanimi oli Tallinnas esinenud ka eelmisel talvel ja teemaks oli olnud usu ja tänapäeva füüsika vastuoludest ja mitte vas taludest. Ja blank oli leidnud, et selle kohta materjalid olid Tallinnas säilinud inimesed, kes olid teda kuulnud Blancali, leidnud, et seal mingisuguseid vastuolusid ei olegi üldse natukene jah, et klapib väga hästi ja siis. See oli millegi tõttu oli, nagu seal mõningad Tallinna Pedagoogika nimetasid, et oli eriti sügava mulje jätnud Plancki loeng. Kuigi mõni ütles, et seal lihtsalt ta oli tookord juba üle 80 aasta vana, et seal kala nõdra inimese sonimine lihtsalt ütles. Et igal juhul selle tuli reageerida. Olles paaritunnilise loengu. Füüsikast kuigi sisule aatomipommi ei olnud, see oli nelja, Raiordaga 44., aga muidugi, et selle ettevalmistusi tehti, ise oli teada seda ja seda sellele siis paremat spetsialiste meil ei olnud, kui oli siis selleks oli professor luud ise ja siis ühtlasi Polütehnilise Instituudi rektor professor Altmaa, kes oli ise just töötanud Moskvas täpselt samuti aatomiuurimise instituudi juures sõja lõpuaastal sellel taldsetes toimunud. Peale selle asutati üsna varsti ka õppenõukogude õpetaja nimeline ajaleht. Selle, kuidas Nõukogude õpetaja nõukogude ajal pärast hiljem hakkas, esimesest jaanuarist hakkab silma aga siis nõukogude kool ja ajakiri Nõukogude õpetaja veergudel, sai nii-öelda kurjasti kasutada osad oma küllaltki kallist ruumi lihtsalt instruktiiv materjali edastamiseks. Sest tookord ju See oli 44. aasta sügisel ei olnud ka posti olnud väga kiita ja igasuguse ei olnud ka paljundamise võimalusi kuigi palju. Ministeeriumile oli ainult üks vana vilets paljundusaparaat, hädapärast sai siis seda kasutada, kuid mitte sellel sugusel arvul nagu Meil kooli pooleli ligi 1500 tookord iga juhend ja saad ainult rajoonidele, need oma korrad paljundakse oli mõttetu, sest et neil ei olnud ühelgi paljudes, öeldi kõigil ei olnud isegi kirjutas masinaid osali lihtsalt käis kõik, kogu asjaajamine kakub, algopeeri läheb ja selge siis, aga õnneks siiski ja Nõukogude õpetaja oma veergu keelanud selleks kõik nii-öelda jooksev instruktiiv materjal, juhised, näpunäited. Ja samuti siis ka nii-öelda puht nädaldasatiivset kuiversesse ammutada. Pedagoogilised juhendeid ja isegi ideoloogilise kasvatuse kohta käivad artiklid lühemad, leidsid valgustamist, Nõukogude õpetaja. Nõukogude õpetaja toimetatakse esialgu oli Helmaral pärast ta hiljem oli haridusministri asetäitja kaadrite alal. Elab vist praegu, kui ma ei eksi seal Tallinnas, fotograaf ja kinos Marani ema. Mulle ja esimesest jaanuarist palakeses ilmuma, aga ajakiri Nõukogude kool, selle toimetajaks Maison toimetaja ja siis tegelik tegelik koostaja oli vana pedagoog Johannes Käis. Seal toimetas seni kui ta ministeeriumis oli lüüs nelja 49. lõppenud 50. aasta alguseni Senegalis olile. Mina toimetasin 40 49. aasta lõpuni. Viis aastat töödel.