Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris, etapp Kristjan Port kõnniteel, samuti paariaastane laps munnust välimusest hoolimata käed harali ja harkis kõnniga meenutab ta Frankensteini tänaval liikuvaid hüppa vaata hirmunult eemale ja otsivad ärevalt tegelasel olnud doktor Frankensteini. Lapsevanemalt leidmata püüab keegi beebiteele astuda, kükitada ja sõbralikult naeratada, et küsida, kus emme või issi on, on ta eksinud, kas vajab abi ja nii edasi. Tita aga ei tee väljagi. Muuda Probotlikult suundaja jätkata teekonda. Abivalmis kodanik tõuseb püsti, vaatab kurvalt kaugenevad last ning ohkab ja jätkab oma teed. Järgmine päev juhtub, sarnanes teises kohas. Siis veel ja veel, kuni meediamüras eristub signaal mingitest tänavalt Otsvatest beebidest. Mõnes kohas juhtutakse nendega kokku mitu korda päevas, keegi on näinud neid isegi samal ajal mitmekesi koos. Tegelased ületavad valgusfooriga ristmikke ootavad, kuni ideel on takistus ning manööverdavad jalakäijate vahel. Siin-seal juhtub aga pisikesi äpardusi märkamatult põlvekõrguse tegelase otsa komistada, mõistmata tema soove, jäädakse potiseisust sammuma, kord vasakule, kord paremale. Mõned suuremad lapsed püüavad tänavatel manööverdada pisipõnne. Kiusata uute tegelastega hakatakse tasapisi harjuma. Keegi pole uue olukorra pärast liiga pahane. Aga ka mitte eriti rõõmus inimesed vajavad selgust. Ebatavaline ei saa lihtsalt nende ellu ilmuda. Vaja on reegleid. Vanasti oli kirjutamata reegel, et väike tegelane peab tänaval liikuma koos vanemaga kellegagi, kes vastutab ja tagab ohutuse. Kui uute pisikeste külalistega pole ühtegi vanemat kaaslast leitud oleks vaja teada, kes vastutab, millega seni tänavaid enda omaks pidanud peavad arvestama, milleks uus liige võimeline on ja kus on tema piirid ning üleüldse, kuidas peaks teda nimetama. Loogiline oleks teda pidada jalakäijaks. Talle peaks kehtima samad nõuded ja õigused nagu ülejäänud jalakäijatele. Haigustega on lihtne, aga nõuete täitmisel tekib probleem. Uus jalakäija on väike, ei oska lugeda täiskasvanute sõnatud kommunikatsioonidega aimata Nende liikumisega seotud kavatsusi manööverdades kohmakamalt. Kuid teinekord suudab liikuda maailmatasemel maratonijooksja tempos, mis on umbes pool aeglasem Usain Bolti 100 meetri jooksutempost. Pealegi tassib mainitud väikemees kaasas koti, milles on kuus pitsat ja mõned õllepurgid. Arvatavalt pead need kattevarjust loobuma ja rääkima tänavatele ilmunud pakiveorobotitest. Sellistest nagu Skype'i loojatest, taanlase janus, friisi ja tallinlased Ahti Heinla ettevõttes. Starship Technologies toimivad valged kuukulgurid. Mustamäe kandis pake vedabaid, võit tööd õppivaid roboteid kohati IGA PÄEV. Tuttava välimusega ulguri otsa võib sattuda paarikümnes riigis. Suurima tõenäosusega USA ülikoolide territooriumil. Käesoleva aasta jaanuariks ületas firma miljoni pakiveopiiritähise. Eripalgelisi pakiveoroboteid liigub juba paljudel USA linnade tänavatel. Tehnoloogiline võimekus ja kasvav pakiline vajadus sünnitab teenuseid, arendavaid ettevõtteid koos robotitega. Näiteks tegelevad ülesande lahendamisega Amazon ning tuntud kullerifirmad. USA-s räägitakse rohkem, kuna esialgu kogunevad suhteliselt kallid robotid sinna, kus on rohkem raha ja tööd. Lisaks on vajalik, et oleks olemas kõnniteedele ilmunud robotitele õiguseid tagavad seadused. Inimestel on ju omavahel reeglid, mis ei luba teist jalakäijat lüüa ega tõugata oma asjaajamistel rutaka. Ka inimese teele, ettejääva roboti osas või paga reaktsioonide valik olla vabam. Tuhandeid eurosid maksvate robotite arendamine vajab seega sotsiaalseid kokkuleppeid. USA-s on juba viis osariiki, kus pakiveorobotitele on antud jalakäija õigused. Koos õigustega on piiritletud robotite omadused. Kuniks koguneb piisavalt kogemus on rellides väikesed ja paindlikku arengut toetavad erinevused. Suurtes piirides tohivad jutumärkides siis uued jalakäijad olla umbes 25 kilogrammi raskused ja liikuda kuni 18 kilomeetrit tunnis ehk enam-vähem eesti naiste maratonijooksu rekordi tempos. Keskmise jalakäija jaoks on seda palju ja inimeste vahel robotid nii kiiresti ei liigu. Pikemana. Keskmisest jalakäijast kohmakamad robotid pakiveomahuks on tüüpilised kolm ostukoti või umbes kuuepitsa ja kaasaskäiva joogi. Suureneb pagas kõnniteel kulgevate pakirobotite ja nendele loodavate õiguste vastu on USA linnade transporditeenuste ametnike rahvuslik organisatsioon. Ametkondliku eestkoste organisatsiooni arvates tuleks taolised robotid keelustada. Opositsioon ei tulene kadedusest ega vihast uue vastu. Organisatsiooni eesmärk on kaitsta linna liikumisruumis inimeste heaolu ja vabaduste prioriteete, nagu näiteks võimaldada ka päris väikelastel ohutult tänavatel liikuda. Nad pakiveorobotid seda tõenäoliselt siiski ei ohusta. Usutavalt kaasneb vastuseis muutuste valulikkust, sest kõik kodanikud tahavad ju senisest paremaid teenuseid. Vaidluste koht on heast olevikus kokkuleppimine isejuhtivate autode tulevikus võib juhtuda, et inimesi ei lubata enam autorooli, kuna nii on ahutan ja kodus pitsat ootavad kliendid ei luba inimesi tänavale, et robotipagasis toit teel ära ei jahtuks ja võimalik, et ka lapsi asendavad robotid. Mõnel neist nimeks näiteks Frankenstein. Kuula varasemaid portaale. L2.