Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Talv pole sugugi külm aeg, kui pidada silmas inimestevahelisi suhteid. Õue külma ajal kasvab siseruumides viibijatest suhtedraamatemperatuur ja panna epideemia lisab vaid survet. Ajakirjanik David McKay analüüsis kümmet tuhandet Facebooki kogukonnas edastatud lahkuminekuid kinnitavat teadet. Teatiste aja märke, tõdes sündis suhte lõhenemise tõenäosuse sekk kalender. Aastas on nii ohtlikke päevi kui periood. Enamus lahkuminekuid satuvad külmale ajale. Keskmisest raskem periood algab veebruaris ning kulmineerub märtsis. Seejärel langeb keskmisele tasemele, millest madalam suhte karile sattumise risk algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Märtsiga konkureeriv hull tõusuaeg asub novembris. Suurima rahupäevad langevad jõuludele. Üksikutest päevadest nõuavad ettevaatust muuhulgas valentinipäev. Esimene aprill, suvepuhkuste algus ning praktiliselt kõik esmaspäevad. Ainsa lahutusena võib lisada, et andmed pärinevad aastast 2010. Pannes, kui suure riskiga märtsi esmaspäevale sattuva naistepäeva võime aimata peamiselt halba. Häid lahendusi, napid või kogunisti polegi. Taani filosoof Sören Kirke kaard teadis taoliste valikute puhul väita, et kui sa näiteks abiellud, hakkate kahetsema. Jätad abi ellumata ja kahetsed sedagi. Usud naist ja peagi kahetsed? Ei usu. Hakkad sedagi kahetsema. Lõpetades masendavad dilemmade loetelu sõnadega, et härrased, see ongi filosoofia pistiski rikke kord veel viimase valikuna, et kui pood end üles kahetsed, jätad poomat ja kahetsed sedagi. Järjescoite maanduda, kui naistepäeval suhelda Tsoomi kaudu. Kardetavalt pead ikkagi kahetsema. Saad teada, kui näod on pugeda enda tervisega arvestamise varju. Tsunami vältides selgub, et sa ei hooli teiste tervisest. Liiatigi suumi, väsimus ja kaugtöö probleemid loovad täiendava stressifooni. Isegi vanamoodne versioon viia lilli võib lõppeda infoga, et sa ei hooli terve aasta ei vii lilli ja noh, igatahes kahetsed. Elektroonilise kommunikatsioonimaailmas otsitakse inimeste kimbatusele lahendusi. Google'i ja Microsofti e-kirjade keskkond võimaldavad kiirkahetsust ja peatada teele pandud kirja. Email pakub kahetsuseks kolmekümnesekundilise ajaakna. Teenuse kasutaja ei pea rohkem muretsema, sest kirja asub Google'i süsteemis, kus seda natukene aega hoitakse. Microsofti Outlookis saab kirja peatada juhul, kui vastuvõtja kasutab sama keskkonda ja see on aktiivne, seega lootust vähem kahetsust rohkem. Kuulduste järgi arendavad Twitter analoogsed säutsude tagasikutsumise võimalust. Uudis rajaneb sotsiaalmeedia tarkvaras toimuvat tähelepanelikult jälgiva eksperdi avastusele. Vastavast arendustegevusest. Aga pole teada. Vargsi testitan, funktsioon saab lõpuks ka kasutusloa. Näited kõnelevad, et teine samme, mida kahetseme. Elektrooniline maailm omad teatud teemal vähemalt kahte uudset väljakutset. Üheksa kiirus ja teiseks mälu mäluga seoses kehtib Euroopas personaalsete andmete kustutamise nõudmist, kaitseb toredus, sündis valusast kogemusest, kui tehnoloogiline maailm ei saanud aru, et inimesed eksivad ja neil on olemas kultuuris normid eksimustest, graatsiliselt väljumiseks, vigadest õppimiseks ja paremaks muutumise toetamiseks. Inimesed muudavad arusaamieelistusi poliitilisi vaateid, kaaslastele antavaid hinnanguid ja nii edasi. Meelemuutustega teinekord kaasnev ebamugavust töötab sotsiaalse piirina mille väikesest pitsitusest võetakse õppust ja harjutatakse enesekontrolli. Väsimatu tehnoloogiline mälu aga kaotas inimliku paindlikkusele, põhjustades valu ning ebaõiglust. Halbade olukordade hind kasvas lõpuks poliitilist protsessi käivitavalt suureks. Ja Euroopa liidus hakkas kehtima seadus, milles andmete omanikul on õigus teatud tingimustel nõuda avalikust ruumist teda puudutava personaalse info kõrvaldamist. Muu maailm pole seda teinud. Võimalik, et oleme tunnistamas uut käitumusliku kohandamist. Kui vanad Facebooki kanded ja twitteri säutsud võivad endiselt ajas edasi liikunud inimestes piinlikkust põhjustada, jääda segama vabadust näiteks töökoha valikul. Samas positiivse külje pealt võis tehnilisest mälust loota abi poliitikute korralekutsumisel. Aga nüüd paistab, et vastupidiselt ootustele ei põhjusta varasema patuse elu meenutused USA-s ega Euroopa poliitikas oodatud häbi. Inimesed on õppinud ebamugavates faktidesse valikuliselt suhtuma nende konteksti hägustades ja sisu isegi pahupidi pöörates meenub George Orwelli totalitarismini kaasnev ennustused. Kui partei nõuab, siis must on valge. No kas pole huvitav, et naistepäeva teemaga jõudsime partei mainimiseni mida ilmselt on aeg teema lõpetada, aga jäägu päeva saatma. George olu oli leitud partei loosungi sõnum, et kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku ja kes kontrollib tänapäeva kontrollib minevikku. Olge siis vähemalt täna sõbralikud. Kuula varasemaid portaale R2 L2.