Tere päevast, head raadiokuulajad, käes on taas kord aeg selleks, et Raadio kahe eetri võtab üle saade röster ja lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul saame taas tuttavaks ühe eesti kultuuritegelasega, räägime temaga pisut elust-olust, tuulame natukene muusikat ka, mis ta on siia valinud ja siis tagatipuks teeme ühe väikese mängu ja see kõik veel tuleb, mina olen selle saatejuht, Brent pere, aga nüüd on mul väga hea meel tutvustada tänast saatekülalist ja nii erilisel päeval, et võin kohe ära öelda, et tal on sünnipäev. Tere näitleja Karmo Nigula. Tervist. No palju õnne. Suur tänu. No mis siis on selle aasta kõige suuremad soovid? Kõige suuremat soovi sellel aastal, no et lõpuks saaks äkki tööle tagasi minna ja tööd teha, kuigi mulle puhkus hetkel väga meeldib. Ja siis, et laps oleks terve ja perega oleks kõik hästi. Sa oledki siis praegu niimoodi täitsa puhkusele. Mul on praegu täiesti puhkusel, jah, sellepärast et ei ole mul proove, ei ole mul etendusi ja naudin mõnusat aega perega, mida on väga vaja, sellepärast et eelmise aasta lõpp ja ka selle aasta alguses läks ikkagi töö tähe all. Nii et praegu lihtsalt kukkus sülle suur pikk puhkus, kuigi mingeid etendused, võib-olla, kui need riik lahti läheb, siis, siis saame ka teha, aga üldjuhul tundub, et saab puhata. Viimasel ajal on sind ikka näha Olde kuulda päris paljudes kohtades, kas mõni inimene on tulnud ja tänava peal juba peatanud, sind ka Mihkel karvase nimega? Ei ole, aga, aga väga palju ei arvanud seda ka väga palju. Väga palju sõnumeid tuli peale seda Kärmase klippimisel Eesti laulul ja, ja ei inimestele vist meelisse, ühesõnaga väga palju selliseid häid sõnumeid. Peale selle klipi nägemist, et ju ju see läks õigesse kohta, kuna ma ei saa praegu seda võimalust kasutamata jätta. Kas väikse demonstratsiooni teeksid ka Mihkel Kärmas? Anna seal teksti ele mingit loendusel esimest teksti või? O On sul mingit head teksti seal mul ei ole siin niimoodi teksti vist sellist, aga ma võin, oota, ma mõtlen, mis ma. Mul on väga hea idee. Võtame lahti ERR-i uudisteportaali ja võtame siit ühe uudise, näiteks menu portaalist. Nii. Näiteks hiljaaegu oli olles aktuaalsel kaameral sünnipäev siin kolmapäeval ja võtame siit näit näiteks. Võtame Ringvaade viis ringkäigule Aktuaalse kaameratööruumidesse. Nii. Võtame. Vaatame, kas me saame sellega ja siit algab kohe-kohe peale, loen selle lõigu kiiresti läbi. Kohe mõtlen sellele välja. Sel neljapäeval on Aktuaalse kaamera 65. sünnipäev ning sel puhul käis Marko Reikop Ringvaates koos Margus Saarega uudistesaateid tööruumides ringkäigul. Vaatame, kuidas neil läks. Suurepärane midagi sellist. See, kas selline nägija formaat on suhteliselt kerge tabada ka, et seal on kuidagi väga iseloomulik maneer neil kõigil meil on iseloomulik, sellega on teatav huumor, aga eks me tegime sellist heatahtlikku nalja ja noh, selles mõttes ma olen juba tõesti mingi poolteist aastat kapsast ikka seda mõtet veeretanud, miks keegi ei ole teinud sellest midagi, aga aga siis täiesti juhuslikult tuli see kõne, et, et palun tule ja tee. Ja ma olin täiesti nõus, sest tõesti no see saade muidugi Pope ja väga vajalik Eesti ajakirjandusmaastikul, aga, aga selles on teatav huumor ja kuidas selle huumoriga selle parodeerimisega on, kas see on kuidagi lapsepõlves sul juba omandatud või hiljem olid seal lapsepõlvest huumorimees? Ma ei tea, kas mu huumorimees olin, aga aga ma olin kindlasti elav laps küll, jah, ma arvan, ma ei noh, see on, olin korralik jah, aga ma olin elav, aga, aga ma ei tea seda parodeerimist. Eks tulnud kuskilt sealt mingitest näiteringiaegadest, kus me ühe ühe näiteringikaaslasega kes õppis ka Viljandisse näitlejaks, Niuke näitlejana tööta, elab üldse Ameerikas, aga tegime vist koolipidudel mingisugused sellised paroodiaid ja, ja ma mäletan, ma tegin, vist kunagi tegimegi, tema tegi Maire Aunastet ja mina tegin Rein Rannapi juhtisime mingit kevadpidu. Ühesõnaga meil ei olnud nagu midagi kaotada, et meile usaldati, et tehke juhtige ja siis me proovisime, katsetasime et võib-olla kuskilt sealt, aga siis vahepeal on see nagu ära kadunud ja siis lavaka ajal jälle nagu tagasi tulnud ja, ja kuskilt otsast on siis need pakkumised nagu jõudnud, et tule ja tee ja ja mul on selle üle väga hea meel, kuidas susele näitlemise pisiku juurde jõudsid, kas see oli ka siis sealt, et ema, ma saan aru, töötas sul Paide kultuurimajas ja siis lihtsalt see oli osa elust, et sa kogu aeg nägid midagi sellist? No ma käisin kahtlemata palju teatris jah. Et selles mõttes ma olin üsna väike, vist viiene, kui ma istusin saalis ja ja mina lipsasin vaikselt niimoodi, et kui kõik saal oli täis, siis mina mul olid sellised, mõtlesin südamedaamid, prouad, selliseid 70 pluss, kes lasid mind alati nagu saali ja kõik, mis paidesse tulimasel ära vaatasin. Ja siis käisin neid näitlejaid seal vaikselt piilumas kus, kus olid need garderoobid ja aga selle teatri, nii ma ei jõudnud üldse kohe. Sest kui ma olin viiene, siis ma hakkasin üldse võistlustantsu tegema. Ja, ja ma tegin 109 aastat. Nii et kui ma olin kuskil, ma arvan, 13 14 ja kui avati isegi näiteringkoolis, siis ma ei astunud sinna kohe. Ma ei tea, miks, aga mitte kohe ja siis läks natuke aega mööda. Ja siis ma sinna jõudsin. Ja vaatas mulle vastu raadio kahest kõigile teada Bert Järvet, kellega koos seal käisime. Et ma kohe ei jõudnud jah, kas ma tegin võistlustantsu ja siis hiljem hiljem ja siis sealt edasi, nüüd olen jäänud nagu teatrile truuks, aga see võistlustantsus kadus tol hetkel täitsa ära, kadus ära jah, sellepärast et see tantsimine. Ta on ikkagi selles mõttes nagu me tegime trenni nagu tippspordireeglite järgi, ehk siis selles mõttes, et esmaspäevast reedeni on iga päev poolteist tundi trennid ja nädalavahetusel on võistlused, et selles mõttes üsna kurnav ja, ja noh, me jõudsime ka mingile tasemele peaaegu nagu profiklassi ka oma selles vanuseklassis, aga aga ma ei näinud mingisugust tulevikuperspektiivi, et ma tahaks olla võistlustantsija või, või, või ma tahaks sellega edasi tegeleda. Mõtlesin kitarri õppida, siis ma lähen kitarri õppima ja siis käisin kolm aastat laste muusikakoolis. Ja, ja siis samal ajal ka siis seal näiteringis ja tegin teatrit ja siis tulin üldse Tallinnasse ja siis kitarriõpingud vähemalt selles koolis vähemalt pooleli jäid pooleli, jah, sest ma olin 16, kui ma proovisin siis 10.-sse siia vanalinna hariduskolleegiumis sisse saada ja siis ma tulin 16 aastaselt üldse Tallinnasse elama. Aga siin vist väga tahetud siia lasta vaeva, tema ei tahtnud sind siia laste alguses küll mitte, aga aga me jõudsime kokkuleppele, sest mul olid mul üks klassiõde, kes tuligi minuga samasse kooli ja tuli kunstiklassi, et seal on VHK-s, siis on need klassid on ju koos kunst, teater, keel, keeleklass ja muusika ja siis on reaalklass, et seal on nagu kolm erinevat klassi ja tema tuli siis kunstiklassi ja siis kuidagi saime koos nagu oma üürirahad jagatud ja ja ei olnud nii hull midagi. Aga sellesama üüriraha juurde tulles siis sa võtsid mingisuguse sellise otsusega vastu, et ikka ainult puhtalt enda rahadega siin 16 aastasena, et ei ole siin mingit vanemate rahakoti peal elamist. No alguses alguses oli, aga siis mingil hetkel pakkus, klassivenna ema pidas ilusalongi ja siis saime seal niimoodi koristada ilusalongi, mäleta, palju see tasu oli, aga, aga ta oli selles mõttes nagu piisav, et nagu mingisugust sellist lisa teenida. Aga, aga siis ma ikkagi võitsin olematut raha, aga, aga kui ma sain vist aasta vanemaks, siis ma küll mõtlesin, et prooviks nii, et äkki saaks ise teha ise nagu hakkama. Ja siis avati must puudel vanalinnas ja seal otsiti töötajaid ja siis me mingi kambaga läksime, nii et selle musta puudli kohviku sünni juures ma nagu olin. Ja siis ma töötasin seal mingi pool aastat võib-olla. Ja mõtlesin, et läheks, vaatasin, et oli kuulutusmoon, restoran, moon, kus on Roman šašerinski, Yana ja kellel on nüüd üle Tallinna, mitu restorani? Proovisin sinna siis ma tegin ka oma esimese töövestluse seal moonis ja ja mind võeti tööle ja see oli üks väga kihvt aeg. Sealt ma sain nagu oma selle nii-öelda restorani, koolituse või sellise söögikoha koolitusi, kuidas nagu kuidas kõike teha, nii nagu peab. Nii et sa siis terve gümnaasiumiaja sisuliselt tegid tööd ja samal ajal olin koolis ja peale kooli läksin tööle, aga jõudsid siis kõik tehtud? Jõudsin enamvähem ja jõudsin ikka, jah, ma sellepärast nii kohusetundlik olin. Prantsuse keel oli see, mis jäi, mul jäi mul nagu vajaka. Lõpp lõpuni välja ja sellega ma mäletan, mul ikka probleem oli, et, et kas ma üldse nagu, kas mind üldse lastakse nagu kooli lõpetada, aga ma lõpuks oma prantsuse keele tegin ära, nii et aga kui sa olid niimoodi gümnaasiumi, sa sõpradega koos elasid, eks ole, ma kuidagi, ma praegu niimoodi kujutan ette, et see peaks olema päris selline korralik kommuunielu ja ega see vist väga rahulik ei saanud olla vä? Ei see rahulikke kindlasti ei olnud jah, seal, seal oli nii, et me elasime Saturni tänaval seal uues maailmas. Ja noh, kõige lihtsamalt öeldes laialdaselt Tallinn põles 16 aastaselt, sest ega mina ei olnud Tallinnas, on elanud seal jah, seal käis rahvast, ütleme nii, seal korteris päris palju, päris palju inimesi eksisin ära. Aga see oli väga kihvt aeg selles mõttes, et et me nagu ei kasutanud oma iseseisvat elu nagu kurjasti ära, et et me saime oma asjad tehtud ja ja mingil hetkel loomulikult me läksime kõik oma oma omasoodu ja oma elamistesse, aga aga seda aega meenutan, meenutan helgelt. Nii et siis teie korter oli see, kuhu kõik said tulla. Absoluutselt avatud uksed olid meile. Kortereid on alati toredad sellises noores eas, aga enne kui me siit edasi läheme, mängiks ühe lapsepõlvehitiga ära ja sa valisid siia, tooge vei intermiks sa selle loo, miks sa selle veidra loovalist selle veidra looma valisin ka sellepärast et see tage, see lugu? Las ta olla, aga muidu muidu sa tage bänd kui selline millegipärast on mulle alati meeldinud ja üsna varases nooruses, kui ma olin mingi 11 12 ja siis ma tegin isegi endale sellise väikese, keevitasin väikese plaadi, kus ma panin mingisugust Tageloode mingit Padarit niimoodi siis ma enne õhtul enne magamaminekut kuulasin neid lugusid ja millegipärast kuma kitarri läksin õppima, et siis noh, me kõik teame, eks on, laste laste muusikakool, tuleb õppida klassikalist klassikalist muusikat ja siis mina tahtsime akorde nagu selgeks saada, siis ma tõin, esimene asjana tõin Taukari teise Kadriorus, ma vaatasin, tundus, et seal nagu väga palju neid korda ei ole. Ja siis õpin selle ära ja siis vaikselt hakkasin tabeli tulema. Ja siis teatriklassi, kui ma proovisin, siis ma laulsin seda, tooge, kuula, kuula, et kuidagi tage mind saatnud pikalt. Ja teiselt poolt. On Saatpalu mu meelest üks parimaid laulutekstide kirjutajad üldse nagu Eestis või selles oma sellises žanris, mis ta teeb, et ta on mees, kes valdab sõna lihtsalt ja seal selles loos, selles muusikas on ka teatav selline lootuse ja vabaduse tunne. Ristilinna peal võib tasku. Hoian neid kuju. Õlgu laen, juuti, Subraskus. Kortsude. Vahel valu kiiva. Uima ta minna otse ringima käima. Veel ees tunne, siis astun taas kord üle vaata püksilukku, mis toetas või või armunäe ehk sinki või ma ikkagi Suvorovi soolost maitsvaid metallitoone. Ollagi maailm üüratult kaunis kärbes tonni kogu poeg selga. Ja raadio kahe kuulaja saada, restor jätkab ja meil on siin külas Karmo Nigula näitleja, kes ei ole vahepeal stuudiost lahkunud, ikka on siin ja räägivad oma elust-olust, siin juba jõudsime rääkida sellest, kuidas tulid Tallinnasse ja elu läks keema, aga sa läksid rehvakastrist otse lavakasse, eks. No kuidas siis peale seda oli, et kas selline sotsiaalelu ja töö ja kooli ühildamine vist kadus ära? No igatahes täiesti ära ja siis oli vaja juba vanemat abi, et, et seal vist väga võimalik lavakas lava kõrvalt tööd teha. Ma ei tea, kuidas nüüd on, kas, kas, kas on mingisugust varianti, aga ma kahtlen selles, sest kui ikkagi üheksast üheksani sa oled koolis, siis noh, esiteks ei ole sulle selleks jõudu ja nagu pole ka tarvis. Et siis tegeleda õppimisega nii, nii palju kui saad. Ja mõnes mõttes nagu, kuna meil oli kursal nii palju inimesi, kes sattusid kokku, kes olid juba ülikoolis käinud ja nii-öelda elu näinud, et siis kuidagi ma ei, mina ei oska rääkida sellest ajast, kui ülikooliajast tahvate ülikool oli ülikooli ajal me tegime neid ja neid asju, et mina tegin need asjad gümnaasiumi või keskkooli ajal ära, et et siis kõik tegelesidki nagu kursal kuidagi ühiselt nagu õppimisega või selleks, milleks nad sinna tulid. Aga te läksite vist päris suure kambaga sealt VHK sinna lavakasse nagu ikka on juhtunud, nii on juhtunud ja me läksime vist kuuekesi jah. Et meid oli üsna mitu. Aga peale seda lavakat seal ikka läks karjäär selles mõttes päris ilusti edasi, et kohe Draamateater ja vist mängisid seal šveiks piir ja ja mida kõike muud, et oled sa kuidagi analüüsinud ka seda, et kuidas see kõik nii ilusti sujuvalt selleks ei ole. Eks see on selline, ma ei tea õnne ja juhuse asi, et meid kutsuti vaid kuidas, kuidas need teatrid siin kutsuvad, seda keegi ei tea, mitte kunagi, et neid meie kolmekesi Christopheri Eliisa ja kui me sinna läksime, et me läksime juba kooli ajal, ma mäletan, see oli juba 2016 jaanuar oli esimene esimene prooviprotsess, mis oli enne ametlikku tööle töölesaamist, aga kooli ajal juba tegime seal töid. Aga kuidas see kõik on nii läinud, ma ei tea, mingid asjad on kindlasti läinud nii et keegi on rollist ära öelnud ja siis olen ka nii saanud rollijaga. Või noh, keegi ei ole saanud teha seda konkreetset rolli. Shakespeari oli täpselt nii, et et ma mäletan sedapidi pidi, mu meelest mängib Pääru ja siis Pääru ei saanud ja siis tehti nii-öelda uus käesting. Valiti mind. Aga noh, on olnud väga põnevad, nüüd võiks vast öelda, sellel aastal täitub meil siis viis aastat juba teatris. Et nad on läinud üsna tempokalt, väga ilusa aastaga on meil juubeli seal niimoodi, et teada ei saa, eks ole. Aga see, kuidas ta sinna lavaka lavakasse vaid draamateatrisse said, see oli ka muidugi ma lugesin, päris omamoodi juhtub, et tänaval enam-vähem vist tõmbasin Rein Oja kõrvale ütles, et nonii, läksime, jah, see oli üks õhtu, kui oli, tegime samal ajal Ekke moori taastusproov ja vanalinnas ja siis siis Rein Oja nägi mind. Me kohtusime juhuslikult taas kord Vene tänaval, tema vist läks teatrisse ja siis ütles mulle, et oleme siin teatris mõelnud sinu peale, et et tahaksime sind kutsuda tööle, et kas oleksid valmis, oleksid nõus tulema ja. Loomulikult ma olin ja see juhtus Levade lihtsalt suvalisel õhtul Vene tänaval see juhtus ja see juhtus juba minu arust kuskil oktoobri keskpaigas, noh, 2015 noh, ühesõnaga aasta enne koolile. Aga noh, eks see ametlik teada oleks tulnud nagunii kuskil sealsamas kuu aja pärast, võib-olla, aga kuna ta nägi, ju ta vist tahtis seda öelda ja kohe selle pakkumise teha ja nii see läks, sain küll ikka päris tore. Aga sul on päris palju võimalusi olnud igasuguseid etendusi teha ja mingisuguseid paroodiaid ja näosaates oled sa käinud, eks ole. Ma ei tea, kas tulen siiamaani selline tunne, et iga kord, kui mingisugune uus pakkumine tuleb, siis ega seal väga pikalt ei mõtle ja teemana ei tea, oleneb pakkumisest. Need asjad, mis ma olen praegu vastu võtnud, need, neid ma olen tahtnud teha, et et ei peaks kuidagi noh, vaatama tagasi, mõtleme ta õudselt häbi või, või ei taha või, või, või miks ma, miks ma pidin võtma või noh, et need asjad on, on need, mida ma olen tahtnud katsetada ja proovida ja et mul ei ole nende vastu midagi. Aga noh, oleneb pakkumisest, ma arvan kõigele ma ja ikka ei ütle mis need sellised põnevamad asjad on veel? Ei ole siis? Ei, oled öelnud? Ei, ma olen öelnud, no praegu tuli suvetüki pakkumine just kuu aega tagasi või niimoodi, et ma olen selle leian tänu sellele, et ma teen mingit muud tööd. Sest mul pidi olema teatrist vöödik, mis nüüd vist arvatavasti kahjuks jääb ära, aga aga no mingeid asju ikka, mida sa lihtsalt ei saa ajaliselt teha. Et nendel olen, ei olnud ikka. Et nad ei saa enda elu nagu väga täis pukkida ka, et et muidu ei jää üldse aega nagu mõelda ja olla. Aga tuleb siis mingisuguseid selliseid pakkumisi ka veel peale selle kõigepealt kratsisid kolm korda kukalt ja siis küsida, miks Need on olnud ikka mingisuguseid. Ma ei tea BFM-i sellises filmi pakkumise niimoodi ja noh, eks seal noored teevad, vaata mõnikord ei ole ka, sest stsenaarium nii nagu huvitav, et tahaks nagu teha. Kuigi filmima olen muidugi väga lahe teinud, filmi tahaks küll teha. Pidime ühte filmi tegema, kahjuks jääb ka ära, nii et näed, et see oleks olnud põnev, põnev tegemine. Aga kõik oleneb, mis on antavad olud. No kui me juba natukene saime nendest paroodiatest rääkida, said juba mihkel kõrvast siin järele teha, eks. Aga ma ei tea, kas sul on juba selline tunne ka, et kui on vaja mingit paroodiat teha, siis sina oled justkui seal paroodianäitleja, keda alati võib kutsuda. Niisugune taust on juba enam-vähem juba olemas, et tore küll näosaade ja ja siin mõned spordireportereid ja kõik muu selline, et vot, ma ei tea, kas päris paroodianäitleja ei tahaks ta olla nagu kogu aeg, et kui paroodia sul õnneks on võimalusi, kui tal on võimalik muid asju teha jah, et, et et neid, neid on ju veel, nende pluusid teevad ju suurepäraselt ja neid, kes paroodiat teevad, on veel, aga aga, aga ega ei tea ka ju, kas kõike ka nagu suudad parodeerida, et noh on küll mingid asjad, mis on praegu nagu justkui nagu kukkunud sülle ja neil nagu noh, oled võimeline tegema, aga ma ei ole kunagi otseselt nagu sellise tellimuse peale nagu teinud, et noh, neid spordireportereid ka, kui me tegime, siis me jagasime ära, kes enam-vähem nagu noh, intuitiivselt nagu tunneb, et vot seda oskaks, seda oskaks, seda ei oskaks. Et kuskilt maalt läheb, piir on muidugi see, kuidas Alvar Iisraelit järgi tegid. Muidugi, võimas ma ei tea, võib-olla annaks nüüd selle uuesti sellesama teksti, annaksid Alvar Tiisler igav ehk? Ei, vaadake, vaadake videosid, ei okei, iseenesest jah, kui keegi soovib vaadata, siis Alvar Tiisler, kes on teada-tuntud oma ütleme, väga omase maneeriga, siis jällegi vist suurepärane materjal, eks ole jah, oleks seal veel madalam selleks veenber. Nii, aga üks asi, lugesin sinu kohta, sa oled selle kohta rääkinud, et kuna seal näitleja oled, sa oled hästi palju laval enne kui me hakkame siin sinu kaasa laulma, setti kuulama, siis võiks ju ära mainida selle, et kui teatrid lahti lähevad sulle sünnipäev ka. Et mida sulle siis võiks sinna lava peale tuua, üks väga-väga ilus asi, juust. Päris, miks? Juustuhull võin juustu süüa nii palju kui kaks asja, mida ma võin süüa hästi palju kolm asja on juustud, koogid ja saiakesed. Lõputult süüa. Tõesti maitsev, mis teha nii et põhimõtteliselt sinule siis lava peale võib tuua Vaida viineripiruka veel vabalt vabalt tuua. Küllatage Minsk. Okei, no siis ühesõnaga siin on mõtteruumi küll, aga olgu, mängime selle kaasalaulmis, Etti siis ära, see on lugu, mida nüüd peaksid küll kõik kaasoskama laulda, Tiiratherneri Debest. Miks sa siis selle loo valisid, kui seda üldse saab küsida? See on mingi lugu, mida ma olen vist ribadeks kuulanud, eriti keskkooli ajal, siis vahepeal on ta nagu ära kadunud ja siis. Nüüd on ta jäänud natuke unustuste hõlma aga lihtsalt Turner on lihtsalt nii võimas naislaulja kogu täiega sajaprotsendiliselt, et see seal tal on see, milline power tal on, milline jõud tal on. Soovitan vaadata Barcelona laivi arstiks kihtimaid live 1990 on see vist aasta Youtube'is on see saadaval. Ja kahju, et ei elanud Tallinnas ma ei teadnud, vist käis, kui ma olin, ma arvan, mingi seitsmeaastane mingi aastal 2000 äkki, et oleks hea meelega tahtnud teda näha. Ja noh, nagu David Bowie enda kohta öelnud, et et kus iganes Tiinat söönud, laulab, et see on universumi kõige kuumem koht. Raadio kahe saade röster jätkab, see oli Tiina Chörjadebest ja see oli Karmo Nigula kaasalaulmishitt, mille ta kõikidele siia kaasalaulmiseks valis ja kõik said seda kaasa laulda, kes vähegi soovisid autos, kodus või kus iganes. Aga nüüd teeme ühe väikese mängu ka. Nüüd on aeg sealmaal, et annan sulle vastusevariante, sina saad siis valida, kumma sa valiksid Sven ühe rakenduse pealt kuskilt välismaa avarustes tulnud, nii et igasugu põnevaid asju on siin, ma ei pidanud isegi mitte midagi tegema, lihtsalt pidin need välja kirjutama. Nii, aga kui me nüüd alustame kassa pigem laulaksid igat sõna, mida sa ütled, ehk siis põhimõtteliselt kogu aeg konstantselt laulad või siis räägiksid alati riimides. Kuna mu eluperiood on praegu selline, et kasvatan väikest last, siis ma olin seal, et ma laulaksin, iga sõnas laulangi igatsena, laulan, mida näen, põhimõtteliselt ongi, sest see rahustab ja see on niimoodi päriselt ka tänava peal kõnnib lapsega ja päris tänava tänava tänava peal me seda ei tee, aga kodus kodus ma tõin üsna tihti. Suurepärane, 41 protsenti on neid inimesi, kes niimoodi ütleks, nii et ei ole siin midagi, et pigem inimesed ikka tahaks riivida. Nii, aga järgmine, kas pigem neli tundi und, ööpäevaseid 15 tundi und ööpäevas? 15 tundi kindlasti? Jah, sellepärast et neli tundi on minu jaoks vähe, on, ütlen, kui ma olen, ma olen kuskil kuus tundi maganud, siis ma ei ole inimene, aga tähendab hea inimene. Nii et sa oled puhas. Ma unekotis, une mul otseselt ei ole, aga, aga Siuke üheksa oleks nagu super. Aga sealt edasi muidugi läheb ka keeruliseks, aga, aga neli on ei. Et see, see grupp inimesi, kes suudab, noh, mäletan lavaka ajal ülikooli ajal oli neid inimesi, kes suutsid terve õppidega neile midagi tegemata mingisse eksamiks, siis ma ei ole üldse tüüp. See, et ma istun terve üleval ja siis lähen hommikul kell seitse, pesen hambad uuesti ära ja siis lähen seda eksamit tegema, see on nii. See on enesetapp. Tuleb nõustuda, ausalt öeldes minul kui mina, jah, ma lihtsalt nõustun, aga 67 protsenti ütleb 15 tundi et jah, neli tundi tundub, et on natuke liiga vähe ja nii, kas sa pigem ohooli traagiline kohe, kas sa teaksid pigem enda surmakuupäeva või põhjust surma põhjust? Väga järsult läks asi praeguseni. Nii ja 60 protsenti ütleksin, siin ei olegi vaja rohkem sellest traagikast rääkida, aga nii? No sinule midagi väga asjakohast praegu, kas sa veedaksid kvaliteetaega pigem üksi või pigem koos perega koos perega? See on ainuõige vastus praegu, kui su armas kaasa Janet, seda kuuled siis jah, ega seal midagi muud ei saa ka öelda, vist. Siis ta oleks väga õnnelik ja 68 protsenti tahaks seda veeta perega nii. Aga nii, nüüd siis järgmine, et kas sul pigem oleks 500 miljonit eurot või nagu see äpp ütles dollarit või siis 10 ükskõik millist soovi ja need läheksid täide, välja arvatud raha. Ma võin seda raha siis Millegipärast see raha leida, need soovid, siis? On palju, kui saab ja ühesõnaga ostad, soovid, ostan, soovid ära. Jah, väga mõistlik ja nii ütleks 38 protsenti ainult mõnel vähemuses. Jah. Nii et on vähe neid, kes tahaksid raha kosta, soov? Nii, kas sa pigem oleksid elu lõpuni klounimeigiga või klouni riietega? No ma ei tea, siis oleks klouni riietega sellepärast et maailm on nii vaba aeg, ega keegi aru ei saaks, tavaline pliiats või see on kuidagi nagu täna on sihuke tuju, et meigiga maagilist olla, praegu kujutan ette, seistud siin üleni mustas klouniriietes noh, mitte midagi ei oleks, mitte midagi, oleks imelik, tuju on selline täna nojah, ütleme sinija Klooli riietega oleks jah 61 protsenti, nii et ka märksa rohkem ikkagi meigiga. Nii, kas sa pigem elaksid suuremas kohas kallima üüriga või väiksemas kohas väiksema üüriga? No hetke elu unistades võiks elada suuremas kohas kallima üüriga. Aga kui ma ei tea, elaksid siin. Siis võiks elada väiksemas kohas väiksema üüriga. Okei, okei, suuremas, ei väiksemas kohas väiksema üürige, kas pigem ikka nii hoiame, aga eelistaks ikkagi väljaost? No sul on meistri tehtud ka, nii et elu on ilus, kohe 52 protsenti ütleks nii. Nii, viimane, kas sa pigem saaksid raha sporditegemise või videomängude mängimise eest? Ütleme võtame siis näiteks, et see oleks su elukutse? Tiomen tegemisest mängida mängimiseks lihtsalt jah? Miks mitte, võiks viia mänge mängida, jah, ma, ma ei ole väga suur hilja mängude mängijad on, võiks või siis proovida. Vanimaid videomänge, tule proovi siis 58 protsenti ütleksin arvestades seda, mis summad seal liiguvad, mis on uudistest läbi käinud, siis täitsa tulus otsus, ma arvan. Nii, aga läheme siis selle piiravate küsimuste vooru juures selle piinava looniga ehk siis laul, mida sa kuulda ei sooviks ja samas on see ju nii rõõmus lugu, see on Bowimaksarrini Tountwarribi äpi see siis sinus selle rõõmu ja õnnelikkuse asemel hoopis tekitab seda kurbust ja trots. Tekitas lihtsalt on kedagi selle kohta ei ta vist öelda ebadünaamiline lugu, aga see lihtsalt niimoodi minutiga on selle loo puhul kõik öeldud, aga kuna selle uuesti üle nelja minuti, siis ma ei, ei, ei kuulaks seda nagu väga pikalt, kuigi Bobimek Fernevasta mul ei ole mitte midagi, Mobivat veri on ju geniaalne muusik, see, mis oma hääle häälega suudab teha ja endast välja võluda, et see on, noh, see on fantastiline. Kas see lugu nii fantastiline ei ole? No kuulame siis liiva, et nii nii vähe. Raadio kahe restor, jätka, peame kuulasime ajanud väga hea olulist ja rõõmsat lugu, aga Karmo Nigula-le see väga ei sümpatiseeri, sest et meiega seda nelja minutit ei kuulanud, aga muidu on seal neli minutit ja täpselt sama rütm ja täpselt sama lugu. Aga läheme siit edasi. Oleme siin juba sellest näitlemisest ja kõigest rääkinud. Põgusalt võiks ikka ära mainida selle Su nägu kõlab varsti tuttavalt saatega, sa läksid sinna, olid juba mõnelegi inimesele juba tuttav. Miks sa selle otsuse vastu võtsid, see oli vist sinu enda otsus või keegi sussid? Eame ikka produtsendi produtsentidega, nagu rääkisime sellest ja kutsuti nagu kästingule, siis siis ma läksin. Noh, seal oli lõpp, lõppkokkuvõttes olid seal. Mul on nii enamust tuntud nägu pidi nagu Norman Salumäe ja kellega me seal olime, aga ma tahtsin proovida. Ma tahtsin katsetada, kuidas see on, ma olin ühe korra kokku puutunud sellega siis, kui Valter käis. Siis me tegime vaiemseid, kui ta, kui ta esitas seda lugu, siis me tantsisime seal taga ja ja, ja ma tahtsin lihtsalt proovida, sest ega ma ju ennast mingiks õudselt kihvtiks lauljaks nagu ei pea absoluutselt, et mäleta, mind ei tahetud vis seitsmendas või kuuendas, ei tahetud isegi laulukoori võtta. Õudselt õnnetu olin, ma tahtsin õudselt laulda. Ja siis kuidagi kaheksandas üheksandas klassis, siis võeti uuesti või siis nagu võeti, et siis nagu ma olin, olin tenor ja laulsin seal, aga aga ma tahtsin aru saada on ja proovida, mis, mis see endast kujutab täpselt. Ja ütleme, et esimene saade, kui seda pulaaret laulsin, siis oli päris päris närv oli päris päris sees, aga aga see kuidagi harjusid ära selle rütmiga kaks oodet päevas salvestada. On noh, ühesõnaga see oli korralik tööpäev, algas hommikul kell seitse lõppes lõpus hilisõhtul kuskil ma ei tea, 11 ja tehti kaks aed päevas, nii et et see päeva. Meie see valmisolek pidi olema ikka sajaprotsendiline. Nii et selline lavanärv seal oli siis tänu sellele laulmisele veel paar kraadi kõrgem. Oli küll jah. Sest õnneks sai justkui nende karakterite taha, mida sa teed ennast ära peita, aga, aga, aga noh, mingid lood on ikkagi erilise volarelini, tehniliselt ikkagi vead ikkagi nagu suutma midagi laulda. Et siis see see võttis küll jah, aga nüüd selles mõttes on sul laulmisega sina peal, et kui kunagi tahetud koori võtta, mis muidugi tekitab mus praegu küsimusi selle koori juhendaja suhtes. Aga noh, sa oled ju muusikalisi näidelnud ja iga igasugu asju laulnud, et selles mõttes sul on sellega suhe? Täitsa hea. Noh, tal parem jah, ega ma ikkagi mõtlen, lauljaks ma ennast ei pea, aga, aga, aga mõtlen, ma saan nagu hakkama. Kuna me koolial tegime bändi, siis see nagu aitas. Me tegime sellist. Sellist kollektiiv nagu ühe õhtu kvartett, laulsime neid samu Amor Trio lugusid, Tamo trio oli kunagi kuulus sinna kolm näitlejad. Lembit Ulfsak, Juhan Viiding, Tõnis Rätsep. Ja siis, kuna Tõnis Rätsep oli meie lavakõne õppejõud vaalne hariduskolleegiumis et siis tahtsime sellist muusikat, noh, ühesõnaga oli vaja balli jaoks bändikooli balli jaoks ja siis mõtlesime, et paneme sellise pundi kokku ja mõtlesime Tõnise ka ja Tõnis mängis ka meiega. Ja sellest kuidagi läks lahti, selline väga huvitav, huvitav kooslus selles mõttes, et me viis aastat tegutsesime kuni isegi lavaka ajal tegime mõned sellised keikad nii-öelda, aga siis lahtusse ära ja, ja nii palju mulle muusikat teinud jah, et selle laulmisega ma olen pidevalt nagu natukene tegelenud ja nii palju, kui ma teatris ja ja nüüd siis saab jälle laulda, et me nüüd kuna amort riiul tuli välja kas nüüd eelmine aasta või üle-eelmine aasta tuli selline vinüülplaat siis üks väike plaadifirma tartust vaiguviiul kutsus siis kokku sellise pundi nagu mina, Ott Raidmets Endla teatrist, Kaspar Velberg ja kolm muusikut. Ja palus, et me teeksime vinüüli, esitluskontserdid, nüüd ükskord edasi lükkunud, aga meil on juba kava koosvõimelist kontserdi valmis, et et ootame, millal saaks. Saaks kontserdiga kuskil seda nagu inimestel näidata, aga nüüd ei tea, mis, mis saab, et äkki tuleb suvetuur hoopis või võib-olla tuleb suvetuur ja nüüd tegelikult ikkagi loodamegi selle peale, et äkki me saame suvel kuskil siis mängida, kui me ikkagi kontserdimajades seda teha ei saa. Sellepärast, et see on täitsa huvitav muusikuid mängida, selline 30.-te 40.-te aastate lööklaulud, sellist natuke sellist sving džässi, no seda on puhas rõõm kuulda praegu. Aga kui nüüd muusikast veel rääkida, siis ühe pilli, mis sa oled pidanud ära õppima veel lisaks kitarrile karmoška? Ei ole nagu väga selline loogiline asi, mida nii läheks, õpiks karmoškad? Ei ole jah, aga on üks lavastus oli, kus me, kus ma pidin mängima, alguses oli plaan, et, et akordionit äkki, aga siis leidsime teatri petena väikse karmoškaga nende laste karmoška ja Riina Roose, kes selle lavastuse muusikaline kujundaja oli, siis ta ütles, et no et õpi ära, mõtlesin, ma ei oska. Siis siis õpi ära, õppisin ära, siis mängisin seal mingeid akorde sellisel nagu lihtsal tasemel. Ja ma ei tea, kuidagi pärast tekkis tunne, et äkki siis õpiks selle selgeks. Kuigi mingit selgust selles otseselt ei ole, aga ma vähemalt kuidagi nagu orientiir on ikkagi selle karmoška peale, et et kui me nüüd kontserdite valmistasime, siis ma omaselt püüdsin ka nagu ära õppida karmoška peal, et äkki saab kasutada ja saigi täitsa kasutada. Aga jah, ei, väga huvitav olime olime. Me see grupp, kes seda õppis, me olime seal viiekesi erineva elualade esindajad käisid iga esmaspäev koos ja tund aega mängisid siis niimoodi grupis karmoškad. Magistrali. Kui palju selliseid, ütleme siis uute asjade õppimisel sul nende rollidega on üldse ette tulnud veel? On see niisugune tavaline praktika? Ikka on jah või selles mõttes, et kui, kui on vaja õppida, mingeid selliseid, võib-olla elulisi asju ei, otseselt ei ole, aga võib-olla mingit keeli õppida või mingid väljendid on, ühesõnaga sellist sellist keeleteemat võib-olla on küll noh kasvõi näosaated nagu Prantsusmaa on õppinud, aga ikkagi noh, et tingimata mingis lavastusele hispaania keelt natuke teada ja, aga noh, mitte selles mõttes nagu sellisel väga professionaalsel tasemel, et see on pigem selline. Et kui, kui ei oska, siis teed kiiresti mingid algtõed nagu selgeks, aga kuidas nende keeltega on, et kui võtta õppida kas või mingid väljendid ära või no päriselt siis kas võib-olla peabki mingi rolli enam-vähem hispaania või vene või mis iganes keeles tegema kas keele külge ka vä? Oleneb jälle inimesest, mina, mina, maadlen oma prantsuse keelega õli vikati ta nagu jääb mulle külge nüüd, kui ma viimati Pariisis käisin eelmise aasta lõpus, siis vedanud üle-eelmise aasta lõpus. Et siis noh, kuna ma võtsin lisakursusi kursuseid just täpselt siin paar aastat, et siis ma tundsin juba, et, et ütleme, kuus-seitse aastat tagasi, ma ei oleks Pariisis hakkama saanud, olenemata sellest, et ma olen seda õppinud. Aga nüüd nende lisakursustega instituudis, et siis ma juba täitsa nagu ütleme nii, et sain hakkama sellise raudtee asemel. Aga oleneb, oleneb, kui hea keelevaistuga tuled. Ma ise ei pea ennast väga väga kõvaks keelemeheks, aga aga, aga õudselt tahaks midagi, nagu niimoodi. Toskakset oskas seda prantsuse keelt sajaprotsendiliselt, siis. Siis oleks hea tunne küll, aga sa rääkisid, et nüüd on palju aega, et siis nüüd võib-olla? Jah, nüüd nüüd on laps ja tõsi, tõsi, aga mäletan, sa tegid kunagi kelmi teatrisse, mingi monotüki ka veel on, ütleme monomonoetenduse siis kas selliste asjade peale sa oled ka veel mõelnud, et keegi pakuks siis miks mitte? Absoluutselt monotüki vastu? Mul ei ole midagi, et see tegimegi kah, kelm oli ka oma sellises algus alg algstaadiumis, seal, kui nad alustasid ja siis kopelmaga mõtlesime. Karl Koppel, magnet võiks. Võiks teha monotüki ja uurida natuke sellist surmatemaatikat ja siis ma käisin metsakalmistul. Siis hauakaevaja ka vestlemas, väga lahe mees, oli ta, helista tööd teinud juba vist 12 13 aastat ja ma ei tea, kas ta siiani kaevaks laudu, aga aga siis me vestlesime seal üks, kaks tundi, kaevasime ühte hauda. Ja mida sa siis teada saite? Ei noh, igasuguseid naljakaid seiku, et kuidas, kes on kes ongi kirstust auku kukkunud jää, kuidas kirst on katki läinud ja ja mis see töö nagu spetsiifika on? Aga mees ise oli väga-väga rõõmsameelne ja kui ta juhtub seda kuulma, siis ma tervitan teda. Oh, see on suure võraga mee olgu, aga no praegused alad ENSV-s nüüd rolli seal iga esmaspäeval saab vaadata. Aga kui nüüd ikkagi tulla su igapäevaelu juurde, sa juba mainisid ka, et puhas pereelu ja praegu, sest et ütleme nii, et puhkus ka, eks. Kuidas sul siis praegu on, oled juba ära harjunud selle väikse lapse kooselamise kõige muuga vä? Praegu küll, jah, praegu hakkab tekkima teatav rütm. Need rütmid küll vahelduvad selles mõttes, et kui sa oled töölison, yks rütm ja kui sa nüüd oled kodus, on teine, eks. Aga, aga selles kui selles rütmis, kui sa tööl ei ole ja sa oled praegu kodus, see on väga hea, et siis me saame oma oma sellist päeva nagu jagada oma aega ja aga noh, see selles mõttes ega väike laps võtab ikka kogu su tähelepanu aja, et elu käib ikka tema tema ümber ja tema järgi praegu siis vähemalt saate kõik koos seal tema ümber ja tema järgi käituda. Ja täpselt nii, nagu ta vajab, oleme veel olemas. Väga tore. Aga peab ikkagi ära mainima sellega, kuidas sa Jaretiga tuttavaks said, see on üpris selline. Justkui loogiline, aga samas väga ebaloogiline, et ma saan aru, et oli üks intervjuu ja siis edasi on ajalugu ja siis see juhtus. Nii läks, läks nii et eks eks noor särav neiu helistas mulle, soovis intervjuud teha ja siis rääkida. See oli vist mis Tallinnas toimub, see üliõpilaste mingisugune pidu Vabaduse väljakule, et, et kes on tulnud ülikooli ja siis et kas, kas ja mina olin just lõpetanud ülikooli et rääkida oma ülikooliajast natuke viis minutit. Ja siis mõtlesin, et ma tulen. Ja siis ja nii juhtus. Ja siis peale seda siis otsustasid, et. Aga võib-olla ma võin veel sellest ülikoolist. Ja oligi nii. Oh kui tore, väga, seda on hea kuulda. Nii, aga me oleme nüüd jõudnud enam-vähem nii kaugele, et meil on veel üks lugu ka mängida ja ma arvan, et sa tead, mis lugu see on, on meie salajane pahe siis maasikas siia saate lõppu ja selleks on Elvis Kreestpo Suovement, et ma ei tea, kas ma nüüd üldse seda õigesti hääldasin, sina vist oled seda keelt juba õppinud mingil määral, eks ole. Hääldasin seda õigesti, toa nende no tore, ühesõnaga selline mitte üldse klassikaline, ei eesti ega inglise lugu, ilmselt väga paljud polegi võib-olla kuulnud, aga miks sa seda loosi avalist siis see on tõesti, ma kuulsin seda teed esimest korda eelmisel aastal ühel sünnipäeval ja otsin loo üles, siis mul õnnestus vahepeal niimoodi, et kui ma mängisime teatriga Viinistul tüki ja siis, kui mul auto oli tühi ja ma kedagi pidanud triinstrelviimega Viinistul tooma siis ma sain seda lugu vaikselt ise kuulata, tahk põhja, sest ma arvan, et keegi võib-olla ei suuda seda lõpuni kuulata. Võib-olla suudab, mõtlesin just Janetile paar päeva tagasi, et vot sellise looma valisin Snalististest. Aga huvitav, et isegi mina ei ole kuulnud, et seda kuulata, aga, aga vot ma seda kuulan, aga lihtsalt mulle meeldib. Selline Brasiilia ja Portugali ja, ja selline muusika, kuigi sa ise on ju Puerto Rico juurtega, tähendab ta sündinud New Yorgis on, tegelikult on ameeriklane, aga aga mulle sellised Aafrika rütmid ja see tõmbab südame südame rütmi kiiremini tööle ja tekitab äärmiselt hea tuju. Võib-olla see on seotud ka kuskilt, ma ei tea kaugest minevikust tantsuga kuidagi seotud, et miks just selline sellised ladina ladina rütmid mulle meeldivad, aga aga jah, see, see muusika köidab mind. Nii et selliste ladina rütmide järgi võiksid veel täitsa tantsimas kohata, näha võib-olla autoroolis apsud ja hoiame ka tee peal kõik, aga vähemalt kerge tantsu line moment kindlasti on seal ka autoroolis. Paga, olgu, sellise teadmisega me siis saamegi sellele saatele juti alla tõmmata. Meil oli saates külas näitleja Karmo Nigula, mina olin Brent pere ja meil nüüd siia restoranile Buy jääbki kõlama see Elvis käispaasuame mente ja ma tänan sind ja muidugi suurejoonelist sünnipäeva jätku pere keskis, sest et mujale lihtsalt ei saa. Aitäh ja suur tänu, kutsusid.