Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15.-st märtsist. Stuudios on jaak sauna. Eestis vajab haiglaravi üle 700 koroonaviirusega nakatunu, neist ligi pool on ravil kolmes Tallinna suurhaiglas. Sule sõnul põhjapiirkond üksi enam patsientidega hakkama ei saa. AstraZeneca koroonavaktsiini tarned Eestisse on sel ja järgmisel nädalal varem oodatust oluliselt väiksemad. Kahjuks tõesti niimoodi olnud, et ükski senistest vaktsiinitootjatest pole suutnud tegelikult algses graafikus püsida. Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa peatasid AstraZeneca vaktsiini kasutamise. Valitsus kavatseb lisaeelarve neljapäeval riigikokku saata. Kõige täpsem suurusjärk, mida praegu öelda saab, on 600 700 miljoni vahel. Kaubaveomaht Eesti raudtee taristul oli aasta esimesel kahel kuul üle 40 protsendi suurem kui mullu samas ajavahemikus. IKEA plaanib avada poe Tallinna lähedal Rae vallas, kurnas järgmise aasta sügisel. Gustav Suitsu luulepreemia pälvis Mats traat. Taivo Sirke jätkab meie murdeluuretraditsiooni. Öösel on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, lörtsi või vihma, paiguti on udu. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, kohati kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kolm, kohati kuni pluss viis kraadi. Hommikuse seisuga oli haiglaravil 711 koroonahaigete 18 rohkem kui päev varem. Neist ligi pool on ravil kolmest Tallinna suurhaigla. Põhja-Eesti koroona haiged on hakatud suunama ka lõunapoolsetes, haiglates jätkab Erle Loonurm. Hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul, et patsientide ravimisel on appi kaasatud nii kaitseväge kui ka tervishoiu kõrgkoole. Sule sõnul põhjapiirkond üksi enam patsientidega hakkama ei saa. Esmakordselt olema siis selles olukorras, et tegelikult on näha, et põhjapiirkonna tugi üksinda haiglaravi osas jääb nõrgaks ja oleme kaasanud ka siis põhja-lõunastaabi koostöö selleks, et ka suunata patsiente siis Harjumaalt, Rakverest ja üldse põhjapiirkonnast lõuna poole. Tänahommikuse seisuga oli see number kokku 10 10 patsienti on sinna suunatud. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme ja haigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul on voodikohti võimalik juurde luua, kuid pudelikael on just personali nappus. Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et haigla on esitanud põhja meditsiinistaabile abitaotluse. Me räägime monitoolidest, et jälgida patsiendi seisundit, sest alates kolmapäevast meie peame juba tema kahte emotsooni, meil tekib kaks eraldi emod, puhas emo, must emo, sellepärast et patsientide osakaal, kes on potentsiaalselt covid positiivsed patsiendid, täna moodustab meil 30 protsenti EMOs ja prognostiliselt. Need on konkreetselt positiivsed patsiendid, aga kahtlaseid on veel- lisaks umbes 20, nii et juba täna umbes 50 protsenti meie patsientuurist EMOs on covid kahtlased või juba konkreetselt positiivset, kaasa arvatud. Eakate osakaal on nakatunute seas siiski väiksemaks jäänud, vähenenud on ka üldine haiglasse mineku tõenäosus, seda seitsme koma viielt protsendilt viie koma viiele protsendile. Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on olukord siiski veel kriitiline. Kiirabi jaoks on koormus kasvanud meie regioonis 40 protsenti ehk igapäevaselt me saame umbes 100 covidi patsienti, kellest umbes pooled on sellises tervislikus seisundis, et nad vajavad haiglaravi. Samas kiirabi koormus regiooniti on natukene erinev. Kõige suurem rõhk ongi Tallinnasse Lasnamäel ja Maardu linnas. Ja täna raporteerivad kolleegid Saaremaalt ja Pärnust, et seal kiirabi koormus on normaliseeruma. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 1281 inimese nakatumine koroonaviirusega analüüsi, mis seal oli 5960 proovi. Neist viirusega oli seega 21 protsenti. Ööpäeva jooksul suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on alates pandeemia algusest Eestis surnud 728 nakatunut. Uutest nakkusjuhtudest 684 on Tallinnas ja 245 mujal Harjumaal. Ida-Virumaale lisandus 102, Lääne-Virumaale 42, Tartumaale 39, Viljandimaale 30, Pärnumaale 26 ja Võrumaale 19 nakatunut, mujale vähem ühtegi nakatunud ei lisandunud Saaremaale. Pühapäeval tehti Eestis kokku 5295 vaktsineerimist. Vähemalt ühe kaitsesüsti on nüüdseks saanud rohkem kui 138000 inimest. Kaks doosi on saanud üle 52000 inimeseni. AstraZeneca koroonavaktsiini tarned Eestisse jäävad aga sel ja järgmisel nädalal varem oodatust väiksemaks jätkab Erle Loonurm. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et eritootja, et tegelikult on järgmise kahe nädala jooksul Eestisse oodata 152000 vaktsiinidoosi kõige suuremad probleemid, vaktsiini tarned AstraZeneca-le. Nende lubatud 55000 doosi asemel jõuab siia vaid 7200 doosi. See tähendab, et sel nädalal peaks Faizer tulema Eestisse 14040 doosi vaktsiini ning reedel AstraZeneca Alt 2400. Tanel Kiik ütles, et vaktsiinitootjatest pole keegi suutnud algses graafikus püsida. Peamiselt põhjendused on olnud tõesti tootmisraskused, tooraine puudus teatud, et noh, selliseid nii-öelda riikidevahelised võib küsimused ehk kuskil riigis seda on üle, seal on ekspordipiirang peale ei lubata välja tuua, teises riigis on puudu ja kahjuks tõesti niimoodi olnud, et ükski senistest vaktsiinitootjatest pole suutnud tegelikult algses graafikus püsida. Kui praegu nagu välja tuua, siis võib-olla kõige täpsemalt graafikus on Pfizer BioNTech hetkel iga esmaspäeval saabub lubatud kogus Moderna AstraZeneca puhul, et laekumised olnud oluliselt, võib öelda hektiliselt. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann ütles, et oodatust väiksem vaktsiini tarne ei segariskirühmade vaktsineerimist. Sellel nädalal me tegelikult saame jätkata ikkagi 70 pluss vanuses inimeste vaktsineerimisega, nii nagu me planeerisime, ehk siis 30 doosi oleme saanud jagada nimistu kohta. Ja sellel nädalal saavad siis osa Harjumaast Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa vaktsiini ja lisaks me saame anda 4000 doosi nimistutele, kus on 70 pluss isikuid rohkem nimistus, ehk siis seal saab seda tempot veidikene tõsta ja AstraZeneca vaktsiiniga saavad siis vaktsineerida sel nädalal Võru, Valga, Rapla ja Põlvamaa, et need on meil tagatud, et pigem peame tagasi tõmbama nii-öelda nende eriprojektidega ja saame siis kokku leppida sellega, kui palju me saame vaktsineerida nädalavahetusel näiteks reedele saabuv AstraZeneca tarne et saaks selle juba laupäeval vaktsineerida ära tarnitud ehk et siis oleks võimalus alustada vaktsineerimisega pühapäeval. Te ütlete, et kokku pidi tõmbama nende eriprojektidega, et mis need täpsemalt siis on? No eelmisel nädalavahetusel tegime tegelikult digiregistratuuri tegime vanuses 65 ja vanematel inimestel oli võimalik siis erinevates Eesti kohtades vaktsineerida. Et sellel nädalavahetusel nii suuri projekte ei toimu. Tanel kiige sõnul on sel nädalal võimalik teha suurusjärgus 20000 kuni 30000 vaktsineerimist. Külli Friedemannil sõnul on jätkuvalt prioriteet tõsta 70 pluss vanusegrupi hõlmatuse taset vaktsineerimisel. Valitsus kavatseb lisaeelarve neljapäeval heaks kiita ja riigikokku saata. Lisaeelarve suurus on vähemalt 600 miljonit eurot, jätkab Indrek Kiisler. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et valitsuskabinet arutab lisaeelarve detaile veel teisipäeval ning kiidab selle loodetavasti heaks neljapäeva varahommikul. Nii et neljapäeval saaks sellega riigikogule kohe üle anda. Kõige täpsem suurusjärk, mida praegu öelda saab, on 600 700 miljoni vahel, seal vahel on umbes 650 miljonit seal umbes umbes selles suurusjärgus, aga, aga see on tõesti veel sellise mitte 10 miljoni täpsusega, sest et teisipäeva hommikul kabinet veel arutab ja, ja mõned detailid vajavad veel lihvimist. Täpsustamist. Kõige suurem kuluartikkel lisaeelarves on palgatoetuste väljamaksmine. Palgatoetuse puhul on muidugi nüüd lõpliks number sõltuvuses sellest kas me arvestades piirangute pikenemist ja seda, kui laiaulatuslikud piirangud praegu on, et kas me loobuma sellisest Entacki koodide põhisest palgatoetusest, mis on üsna tõenäoline ja see tähendab, et ka ühe kuu kulu on, on suurem. Küsimus on ka, et kas me lähme sellisele laiemale palgatoetuse maksmisele üle aprillikuust, kui me võtame siis kogu palgatoetuse maksmise riigieelarve kanda või osaliselt juba ka märtsikuust, kui kui piiranguta laienesid ja sektorid tuli juurde, kes piirangutest mõjutatud on ja suurusjärgus kokku on see tõesti 150 ja peale miljonit eurot, mida me palgatoetusele oleme arvestanud, siis selle kavaga, et meil oleks puhver ka juhuks, kui palgatoetuse maksmine peaks pikenema üle aprilli lõppu või ka selleks juhuks, kui sügisel peaks tekkima vajadus palgatoetus uuesti rakendada, siis me ei peaks mitte kiiruga tegema uut lisaeelarvet, vaid see puhver oleks meil olemas. Sõltumata lisaeelarvest on märtsi lõpus plaanis kasutada tõenäoliselt ka lühiajalisi võlakirju. Jutt on sadadest miljonitest, kuid täpsem number peaks selguma selle kuu lõpul. Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul vajab Eesti riik lihtsalt igaks juhuks rahalist puhvrit. Suurusjärk, kus meil on selline, tahame keskmiselt hoida likviidsuspuhvrit, on umbes miljard, siis oleks nagu lühiajaliste šokkide jaoks on puhver olemas ja kolm-neli kuud võiks ka ilma turud laenamised surema, šoki korral elada ei pea, ei pea selles mõttes nagu paanitsema, kui me ütleme, et meil on praegu noh, kuni poolteist miljardit natuke vähem, tegelikult ütleme praegu likviidsuspuhvrit laenu, vajadusel edasi kalkuleerima, siis seal on ühel pool on siis nagu defitsiit, mis on jätkunud märkimisväärne sellel aastal ja teisest küljest siis tahame hoida seda puhvrit ka mitte mitte liiga lähedal, null langemas. Välisuudised võtab kokku Reene Leas Saksamaa teatas täna, et peatab AstraZeneca koroonavaktsiiniga kaitsesüstimise. Peagi andsid samasugusest otsusest teada veel Prantsusmaa ja Itaalia. Juba varem olid otsusest teatanud kaheksa riiki, teiste seas ka Holland. Hollandi ravimiamet teatas, et Hollandis on registreeritud 10 süvaveeni tromboosi juhtu, mis võivad olla seotud AstraZeneca koroonavaktsiiniga. Maailma terviseorganisatsioon ja Euroopa ravimiamet ütlesid uudisteagentuurile Reuters, et igasugune seos kõnealuse vaktsiini ja trombide tekke vahel puudub. Saksa tervishoiuministeeriumi teatel lähtuti otsuse tegemisel Paul Erlichi nimelise vaktsiinide ja biomeditsiini instituudi soovitustest. Eelmisel nädalal kinnitas Saksamaa Robert Kochi nakkushaiguste instituudi juht Lothar Wyler, et puudub igasuguse tõestus selle kohta, nagu oleks vaktsiinisüsti saanud inimestel tekkinud trombe sagedamini kui nende eagruppi kuuluvatel, kuid vaktsiini mitte saanud inimestel. Tänasest kuuenda aprillini on pool Itaaliat koroonaviiruse tõttu taas lukus. Niinimetatud punasesse tsooni kuuluvates piirkondades on suletud kõik kauplused peale toidupoodide ja apteekide. Kinni on ka baarid ja restoranid, mis võivad toitu vaid kaasa müüa. Lapsed on koduõppel ning kodust on lubatud üldjuhul lahkuda vaid tööle, toidupoodi või arsti juurde. Kui suudetakse tagada ohutust teistele, siis võib ka üksi õues trenni teha. Tugevad põhja suunast puhuvad tuuled on Hiina pealinna Pekingi ja suure osariigi põhjapiirkonnast matnud liivatormi sisse. Liiklus on segi paisatud ja pealinna kahel peamisel lennuväljal tühistati tuule ja halva nähtavuse pärast üle 400 lennu. Riikliku ilmateenistuse kinnitusel sai torm alguse Kobi kõrbest Sise-Mongoolias. Sellised tormid tulevad tavaliselt kevadeti, kandes kõrbeliiva läänest itta Ta ja mõjutades isegi Jaapani põhjaosa. Puude ja põõsaste istutamine tundlikes piirkondades on liivatormide mõju viimastel aastatel hotell vähendanud. Samas avaldavad loodusele survet nii linnastumine, tööstuse pealetung kui ülekarjatamine. Ilmateenistuse teatel on tegemist viimase 10 aasta tugevaima liivatormiga. Ja tagasi Eestisse Kaubaveomaht Eesti raudtee taristul jõudis aasta esimese kahe kuu jooksul pea 2,4 miljoni tonnini, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 42 protsenti rohkem. Suuremad kaubagrupid olid väetised, mineraalsed kütused ning keemiakaubad. Eesti raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann ütles BNSile, et aasta esimesed kaks kuud möödusid tõusujoones ning loodetavasti läheb ka üle taastasama tempokalt talis aset. Mahtu on tublisti kasvatanud lisandunud transiitkaup ning kohalike vedude tugev tõus. Transiitkaupa liikus kahe kuu jooksul üle 1,8 miljoni tonni, mida on 35 protsenti rohkem kui mullu samas ajavahemikus. Ehitusettevõtte Nordecon ja Viljandi Rüljast. Leid sõlmisid 23 miljoni eurose lepingu IKEA poe ehitamiseks Rae valda. Kurna külasse. Kaupluse avamine on plaanis järgmise aasta sügisel. Hobusehoone on kahekorruseline, pinda on hoones 30000 ruutmeetrit. Hoones avatakse ka restorane, toiduturg ja bistroo. Ehitusettevõte plaanib töödega alustada niipea, kui kohalik omavalitsus väljastab vajalikud load. IKEA sisenes Eesti turule 2019. aastal, kui Tallinnas käivitati e-poodi ja kooba väljastuspunkt. Ikla piiripunkti läbiv liiklus on koroonapiirangute tõttu vähenenud. Kui eelmise aasta märtsi esimesel nädalal sisenes Eestisse umbes 1900 sõidukit ööpäevas, siis eriolukorra kehtestamise järel vaid 1100. Ligikaudu samad olid näitajad ka riigist väljuval suunal. Tänavu liigub sadakond autot rohkem, jätkab Ester Vilgats. Eriolukorra kehtestamine mullu 13. märtsil vähendas liiklust oluliselt, see kukkus ühel suunal ligi 800 veoki võrra päevas. Iklas oli piirikontroll, praegu on aga piirangud ja üldine reisimine Euroopas raskendatud, ka juhuturiste peaaegu polegi. Iklas aga ületab piiri ühel suunal päevas ligi 1200 veokit. Need, kes piiriületuseks erand, varas Luva vajavad, saavad selle politseist. Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters. Ja PPA tegeleb ka erilubade mäletamisega kui isikut, kes sooviksid piirangute ajal tulla Eestisse, seda vajavad, siis meil on vabariigi valitsuse kaks korraldust, millest üks reguleerib siis piiri ületamist Eestisse saabumist ja teine iseeneseisolatsiooni jäämist ja lähtuvalt sellest, et need isikud, kes ei lähe erisuste alla näiteks kaubavedajad või siis meditsiinitöötajad või siis sideettevõtte töötajad, kes tagavad tähtsaid teenuseid, siis nende puhul tõesti oma taotleda ka eriluba ja sellega siis ka PPA tegeleb, et meil näiteks Tulagi isikut eriloa taotlused, et kes soovivad tulla mingitel põhjustel, noh, ma ütleks, matustele töötamine on Eestis lubatud ja balti riikide vahel on veel kokule, et need isikud siis, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud näiteks kas Lätis või Leedus, et nemad, siis saavad piirangute vabalt liikuda? Ester Vilgats, Pärnu. Haneliste kevadist heidutusjahti lubatakse ka tänavu suur-laukhanesid ja valgepõsk laglesid tohib haavlitega peletada viies maakonnas. Madis Hindre räägib lähemalt. Kui seni peleti Hannelisi põldudelt loksutamise paugutamise müristamise vehkimisega, siis kaks viimast aastat on neid tervitanud kevadine heidutusjaht. Näiteks läinud kevadel lasti Eesti põldudel kokku 664 hane ja lahkle, räägib keskkonnaameti jahindus ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Raco. Otsest väga tugevat mõju välja sellest ei tulnud, et letaalne heidutus oleks kuidagiviisi paremini aidanud, neid hanesid põldudelt, et eemale peletada, kui tavapärane, miteletame, heidutus küll mingisugune väikene selline noh, statistiline korda näitas seda, et, et see on natukene tõhusam. Aga hanesid pelgavad põllumehed haaravad ka vähesest kinni. Viru-Nigula teraviljakasvataja Olav Kreen usub, et läinudaastane uuring ei andnud päris õigeid tulemusi ja tegelikult on heidutusjahist oluliselt rohkem abi. Tema sõnul ei saa heidutusjahimõju mõõta ainult selle järgi, kui palju laskub hanesid põllu peale heidutuse lei järgneval päeval. Kui ühest parvest on ketaalne heidutus nii-öelda üle käinud ja nad on õppinud, et vot see on see koht, kuhu mitte minna, siis järgmised parved paraku seda ei tea. Ehk siis läheb päevi kuni nädal või isegi poolteist nädalat, kuni enam-vähem sellel lennutrajektooril olevad parved on aru saanud, et vot see on nüüd koht, kuhu minna ei ole mõtet. Aimar Raco ütleb, et läinudaastane uuring kestis kaks kuud ehk näha oleks olnud ka heidutuse pikemaajalist mõju. Tema sõnul on igasuguse heidutuse puhul olulisem see, et hanesid hirmutataks mitu korda päevas. Siiski lubatakse hanede heidutusjahti ka tänavu. Avaldusi oodatakse Tartu-, Jõgeva-, Harju, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põllumeestelt. Aimar Raco sõnul on teiste maakondade hanekahjud väiksemad. Põllumajandus-kaubanduskoda saatis keskkonnaametile kirja, kus märkis, et põllumeeste hinnangul võiks heidutusjahti üle Eesti lubada Olav Kreen. Me ei saa piiritleda lindude tegevust, kahjustusi ainult maakonnapiiridega, on kindlasti maakondi, kus olulises mahus need kahjustusi tehakse. Räägime siis saartest, Pärnumaa, Läänemaa. Aimar Raco sõnul jäetakse meie läänerannik heidutusjahist teadlikult välja. Me eeldame, et see ongi hanede lootused peatuspaik ja seal me ei tohiks mitte mingil juhul häirida ja peaksin võimaldati neid rahulikult toituda ja sealt edasi lennata. Igast linnuparvest tohib põllu peal lasta ainult ühe hane, äärmisel juhul võib pihta saada kaks Haanelist. Aimar Raco lisab, et ülejäänud piirarvud alles lepitakse kokku. Kui kuid tõenäoliselt tohib ühe põllu peal ööpäevas lasta umbes viis lindu. Plaanis on ka üleriigiline piirang ehk heidutusjahi käigus võib lasta maksimaalselt 1000 hanelist. Tänavuse Gustav Suitsu luulepreemia pälvis Mats traat, selle tunnustuse tõi talle teos Daiwa täis tsirka neljas luulekogu Tartu kiile. Žürii liige Arne Merilai. Kui mats traadi balanume sarja on hakatud kutsuma jõgi romaaniks, siis tema kui kandiliste laulude ja kuulsate Arala elulugude autor on ju ka ühtlasi jõgi, luule looja ja tema visa looming. Lakkamatu looming on nagu kõike ja Suur-Emajõgi, mis voolavad läbi Lõuna-Eesti pühajärvest Võrtsjärve ja läbi Peipsis. Toivo Sirke jätkab meie murdeluuretraditsiooni, mille eelkäijad on Käsu Hans Gustav Adolf Olde kop kanepist, Hendrik Adamson Mulgimaalt ja Artur Hatson Sännast Võrumaalt ja nagu Kelko kella autor Gustav suits ja võru keelele lähenev Jaan Kaplinski hoiab ka Mats traatelus Tartu keelepoliitikat. Ja need on nagu kvaliteedid, mille eest siis seekordse soti anda Gustav Suitsu luulepreemia, Mats Traadi loomingule. Gustav Suitsu luulepreemia tänavad välja Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Madalrõhkkonna taandudes Venemaale tugevneb Eestis eeloleval ööpäeval järk-järgult Skandinaaviast Läänemerele leviva kõrgrõhuharja mõju. Öö tuleb meil pilves selgimistega, kohati sajab vähest lund, lörtsi või vihma. Paiguti on udu. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, enne südaööd ulatub põhjarannikul edelatuul 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli miinus viie, kohati kuni miinus kaheksa kraadini. Teed on libedad. Päev on muutliku pilvisusega, kohati sajab lörtsi ja vihma. Puhub valdavalt läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss kolme, kohati kuni pluss viie kraadini. Kolmapäeva öösel ulatub Skandinaaviast Eestini kõrgrõhuala, serv sadu pole, tuul on nõrk. Päeval jõuab Soomest veidi lume ja lörtsipilvi. Tuul pöördub põhja ja tugevneb veidi. Seal on külma kaks kuni kaheksa, paiguti 10 kraadi. Päeval tõuseb õhutemperatuur miinus ühe pluss kolme kraadi Ladeni. Neljapäeval liigub madalrõhulohk ühes kergete lumepilvedega üle Eesti põhjast lõuna suunas põhjakaare tuul ulatub kahe kuni kaheksa meetrini sekundis. Õhtu poole tugevneb saartel ja põhjarannikul kirdetuul iiliti 12 14 meetrini sekundis. Öösel on külma kaks kuni kaheksa kraadi, päevane õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss kolme kraadini. Eesti jalgpalliliit edastas politseile ja prokuratuurile distsiplinaarmenetluse käigus kogutud info võimalike seksuaalse väärkohtlemise all kannatanute kohta Nõmme Kalju jalgpalliklubis. Nõmme klubi praeguseks vallandatud treener Fredo Getuulio Reeli on tunnistanud, et tal oli aastaid tagasi suhe 14 aastase tüdrukuga. Prokuratuuri kinnitusel on küll see võimalik kuritegu aegunud, kuid politsei ja prokuratuur tutvuvad jalgpalliliidu materjalidega ja hindavad, kas toime võib olla pandud veel kuritegusid. Nõmme Kalju suur toetaja, rahvusvaheline mänguettevõte Paf Eesti teatas, et lõpetab klubi igasuguse toetamise. Klubi mõistis treeneri seksuaalsuhtealaealisega üheselt hukka ja Kalju president Kuno Tehva kinnitas, et neil ei olnud varem informatsiooni, mis oleks võimaldanud pöörduda politseisse või treenerit vallandada. Et selliseid fakte, mis ilmsesid nüüd tulid ilmsiks nüüd ei ole Nõmme Kaljul mitte kunagi teada olnud. Muidu oleks ammu reageerinud väga jõuliselt, sest ka minul kasvab kodus 15 aastane tütar ja Nõmme Kalju Leib teadlik ühest juhtumist, mis puudutas massaaži, mida uuris politsei ja see lõpetati ära. See oli fakt. Rohkem meil ei ole ühtegi fakti, mis viitaks nagu kuriteole või mille alusel oleks õigus meil üldse kellelegi tööleping või suhe lõpetada. Sellepärast neid fakte lihtsalt ei olnud, on veel natuke segane olnud ka see lepingu lõpetamine, see asi, et 13. Märtsi seisuga Nõmme Kaljul lõpetas treeneriga lepingu kohe, kui selgusid asjaolud, mis sidusid tema faktiliselt nende küsimustega. Me reageerisime kohe sellele, et see olnud peatamine Värskes tennise maailma edetabelis on Eesti esireket Anett Kontaveit ikka 24. kohal, Kaia Kanepi langes kaks kohta. 64.-ks. Esireketil jätkab äss libarty Talle järgnevad Naomi Osaka ja Simona Halep. Meeste maailma esireket on endiselt Novak Djokovic, kuid Rafael Nadal-ist mööda. Teiseks tõusis Marssey turniiri võitnud venelane Daniil Medvedev. Viimati pääses maailma edetabelis kahe parema sekka keegi peale Djokovici Nadali, Roger Federeri või Andy Murray. 2005. aasta suvel. Aitäh, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.