Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu harjunud maakohus mõistis Märt Ringmaale 15 aastase vanglakaristuse. Kaitse lubas edasi kaevata, prokurör otsustab pärast kohtuotsusega lähemat tutvumist. Asjatundjad soovitavad koondamisraamite reisimisele ja asjadele kulutada vaid hoida laenu ja liisingumaksete tasumiseks. Maailma filmifestivalil Tartus arutati teavitusdokumentaali üle. Teavitusfilm uurib ühiskonna probleeme. Rakvere põhjakeskuses avati möödunud aasta teatriplakatite näitus. Kokku 130 plakatid püüab vaataja tähelepanu ja ilmast. Läheb Eestis mitmel pool veidi lund ja lörtsi, puhub kirde ja põhjatuul jahuda armatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Harju maakohus mõistis Märt Ringmaale karistuse kohtuskäik Vallo kelmsaar. Riigiprokuratuur süüdistas Märt Ringmaad kokku 11 plahvatuse korraldamises aastatel 1998 kuni 2005 kõnealustes, plahvatustes sai surma seitse ja vigastada kuus inimest. Süüdistaja pidas ringmaa süüd tõendatuks kaotas talle karistuseks eluaegset vangistust. Kohus leidis, et mehe süü on tõendatud vaid kahe pommipaneku osas Tallinnas punasel tänaval asuva klaastaarakioski juurde 2001. aasta 11. aprillil. Pae tänaval asuva maja trepikotta 2003. aasta 19. novembri öösel. Kumbki lõhkeseadeldis ei plahvatanud ja keegi kannatada ei saanud. Samuti mõistis kohus ringmaa süüdi valeandmete esitamises pensioniametile. See oli ainus kuritegu, milles kohtualune end süüdi tunnistas. Nimetatud kuriteoepisoodide eest määras kohus ringmaale eri paragrahvide alusel üksikkaristusena vangistuse ühest kuni 10 aastani. Kokkuvõttes aga liitkaristuse kohtunik Katre Poljakova. Liitkaristuseks mõistes karistust mitme kuriteo eest, suurendada rühmale mõistetud üksikkaristustest raskemat mõista lõplikuks karistuseks vangistus 15 aastat, karistuse alguseks lugeda kinnipidamise päev, see on 11 november 2005, vahistamine jätta muutmata tsiviilhagid. Muus osas on loetelu jätta rahuldamata, välja mõista Märt Ringmaad Eesti vabariigi kasuks 20255 krooni menetluskuludena riigi tuludesse välja mõistetud sundraha summas 10875 Nonii ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 10000 krooni. Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsiooniteade seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest ja apellatsiooni teadete esitamise korral. Kohtuotsuse terviktekst kättesaadav kantseleis 13. aprill 2009. Kliimaga kohtades on arusaadav. Urmas Simon lubas kohtuotsuse edasi kaevata. Süüdistaja juhtiv riigiprokurör Margus Kurm ei osanud vahetult pärast kohtuotsuse kuulmist veel öelda, kas ka tema kavatseb otsuse edasi kaevata. Oma seisukoha lubas prokurör välja öelda siis, kui on saanud tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, mis on protsessiosalistele kättesaadav 13.-st aprillist. Euroopa Parlamendi president Hans-Gert pedering tegi avalduse seoses balti riikide kodanike küüditamise 60. aastapäevaga. Ta ütles. Nädalal tähistame peaaegu 100000 balti riikide kodanikku Siberisse küüditamise kuuekümnendat aastapäeva. Küüditamiste teine laine algas 24. märtsi ööl vastu 20 viiendat märtsi ja ülemusele küüditati kümned tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased. Terved pered viidi vägivaldselt ära, nende kodudest jäeti ilma nende kodaniku ja inimõigustest ja sageli kaotasid nad elu karmide ja ebainimlike tingimuste tõttu nõukogude vangilaagrites. Seetõttu eurooplastena meie moraalne kohustus ja ülesanne, austades ohvrite mälestust mõista selgelt ja jõuliselt hukka Nõukogude Liidu totalitaarse režiimi poolt toime pandud inimsusevastased kuriteod, ütles Euroopa Parlamendi president. Taas Eestist. Liisinguturu kasvamist tänavu oodata ei ole. Uute autode ostmine on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele, teatas Swedbank. Liising. Ülevaate teeb Kai Vare. Praegustel hinnangutel müüakse sellel aastal kuni 11000 uut autot eelmisena, seal müüdi uusi autosid 27000, see tähendab, et langus on väga suur, ütles Swedbanki liisingu divisjoni direktor Gunnar Toomemets. Uute autode ostmisest on kõige rohkem loobunud 36 kuni 50 aastased inimesed. Pigem pikendatakse liisingulepingut ja sõidetakse senise autoga edasi. Gunnar Toomemetsa sõnul on seega kõige mõistlikum lahendus. Klient julge võtta kohustus, sest kindluse selleks, et kas mul on järgmiseks kuueks või seitsmeks kuuks olemas tööliisinglepingu, ma võtan aastateks ja sisse uue kohustuse võtmise asemel pigem siis pikendatakse olemasolevat. Ka ärikliendid on hakanud järele mõtlema, kas ikka on nii palju ametiautosid vaja ning erisoodustusmaksu vältimiseks vormistatakse autod töötajate nimele. Probleeme on tekkinud ka autokindlustusega ja seetõttu muutub üha olulisemaks kindlustusfirmade tingimuste võrdlemine Swedbankiga. Varakindlustuse aktsiaseltsi nõukogu liikme Jan Andresoo sõnul toimuvad praegu tulised vaidlused näiteks autoturuhinnale. Kui te nüüd kujutate ette, et nagu mingi autoga juhtub mingi õnnetus, milles hävineb kogu auto, siis praktiliselt kõikidel seltsidel sees tingimus, et nad maksavad välja turuhinna turuhind võrreldes selle perioodiga liisinglepingukillust lepingu sõlmisid massiliselt hukkunud, mis tähendab seda, et erakordselt palju on vaidlust sellel teemal, mis on tuuri. Gunnar Toomemets soovitab inimestel liisingumaksete tasumisel hoolikas olla ja teatada raskustest kohe, kui need tekivad. Heale kliendile on ka liisingufirma valmis rohkem vastu tulema kui sellele, kes on juba maksed tasumata jätnud. Lihtsalt autost loobumine ei tähenda aga, et enam võlga maksma ei pea, rõhutas toomemets. Siis uudistest läbi jooksnud, et inimesed kasutanud koondamisrahasid reisimiseks. Selge soovitus on see, et pigem hoida puhvrit mitme kuuliisingmaksete osas. Täna ikkagi veel turul levinud see arvamus, et võtmete äratoomine, liising kontorisse tähendab vara taastamist. Ei, see tähendab mitte kohustus on kohustus ja kohustus tuleb nagu tasuda. Ugala teatri nõukogu otsustas rahuldada teatrijuhi Peeter Tammearu avalduse juhatuse liikme kohalt lahkumiseks. Teatri nõukogu esimees Siim Sukles ütles, et nõukogu arutas täna tammearuavaldust ja otsustas ta ametist vabastada. Nagu Peeter Tammearu oma avalduses kirjutas, jääb ta praegusesse ametisse seni, kuni on konkursi korras leitud uus juhatuse liige, ütles Sukles ja Peeter Tammearu enda kommentaar. Ma lähtudes sellest otsusest kuulutada välja konkurss Ugala teatri juhatuse liikme ehk siis juhi ametikohale olen ma teatan oma valmisolekust lõpetada minuga leping ennetähtaegselt siis, kui uus juhatuse liige on nõukogu poolt ametisse kinnitatud. See annaks ka uuele juhile võib-olla nendele nendele kandidaatidele tõesti vabad käed, sellepärast et ma usun, et võib-olla nii mõnigi jäetaks jäetaks kandideerimata, kui ta teaks, et ta peab hakkama nii-öelda vana supisem. Maailma filmifestivalil Tartus arutleti teavitusdokumentaali üle, mis see on, räägib pereteerum. Tartus täna alanud maailmafilmi festival sai alguse seminariga, kus arutati vähetuntud filmiliigi teavitusdokumentaali üle saksa visuaalantropoloogi. Martin Gruberi sõnul toodetakse teavitusfilme, et uurida ja kommunikeerida ühiskonnas esinevaid probleeme või nähtusi. Kuna Eestis on mittetulundussektor ning kodanikuaktiivsus alles pead tõstmas, võiks ka siin sellisest filmiliigist Gruberi sõnul kasu lõigata. Selle läbi saaks teha teavitustööd näiteks tegelik ruber Namiibias teavitusfilmil legaalsest puu raiumise eest, et selgitada kohalikele sele negatiivseid külgi. Festivali direktori Pille Runneli sõnul ongi teavitusfilmide sihtgrupiks enamasti kolmanda maailma riikide elanikud ning valdavalt tehakse teavitusfilme arenguprogrammide raames näiteks Oreesti dokumentalist Gunnar viimne Ugandas kohalike olukorrast vabatahtliku programmi läbi filmi tegemas. Runneli sõnul Eestis puhtal kujul sellist filmi stiili hästi viljeleda ei saaks, kuid ometi saab probleemidele tähelepanu tõmmata küll. Neid erinevaid filme tehakse kogu aeg ja näiteks sotsiaalreklaamid on mõnes mõttes serva pidi sellega seotud. Arvan, et täpselt sellisel kujul täpselt seda tüüpi film nüüd Eesti-suguses ühiskonnas ei toimiks, sest meil on selline hästi killustunud meediaruumi, et see ongi selline kindlatesse kanalitesse suunatud film seal ta on kõige efektiivsem. India režissööri Sudiir Gupta film ajatud artistid oli tänasel seminaril üheks arutelupunktiks. Film räägib india folkloorimuusikute keerulisest olukorrast ja India rahvamuusikast. Kujutluses to infampi põhjaspanses mõnud off Afte foto Soomes. Kuna rahvamuusika on valdavalt lääs, loodab helmiaator tehasega sääre, sponsorite, valitsuse ja jõukama rahva tähelepanu. Samas te näete, et ükski filme Isamaailma päästa, kuid inimeste suhtumist saab tema hinnangul teavitas filmidega muuta küll. Rakvere põhjakeskuses avati Eesti teatriplakatinäitus, vahendab Aga Gaškov. Väljas on üle 130 möödunud aastal vaatajateni jõudnud teatriplakatitest, kunsti on Eestis aastas 130. Teatri esietendust tuli meilegi väikese üllatusena, mina oleks pakkunud tunduvalt väiksemat numbrit. Rakvere teatri direktor Joonas Tartu teatriplakat. Minu arust on selline nähtus, mis igavikku kaduva kunsti muudab jäävaks. Teatri plakatid on väga oluline. Kindlasti tegelikult olemas, on harjunud arhivaalide dokumentidena käsitlema igasuguseid korraldusi käskkirju ja Edasi teatrimaastik on seda võrra võib olla tunduvalt huvitavam sellepärast et meie arhiivides leiduv teatri plakateid väga huvitavaid fotosid, erinevaid flaiereid, kostüümikavandeid, lava, makette ja nii edasi ja nii edasi, mis moodustavad tegelikult samasugused dokumendikuhjad nagu mõne ministeeriumi põhjatud Paberi laod, Rakvere teatri peakunstnik Erki Kasemets. Kui kerge on panna suurde kaubanduskeskusesse välja enam kui 130 teatri plakatit? Nagu ikka, on see päris raske töö nagu iga näituse tegemine. Teisalt on väga kerge, kuna kaubanduskeskuses ruumi probleeme ei ole. Esimene näitus, mis on nendele ilusatele klaas käsipuudel, klaas tõketel nagu loodud näituse jaoks on kahelt poolt vaadeldav meil iga plakat on niimoodi pandud klaasi peale, et oleks näha lähedalt ja kaugelt, samas arenduskeskus on piisavalt eklektiline keskkonda ja kas on üldse midagi, võiks tõeliselt mõjule pääseda. Eks sellepärast olegi need näituseruumid tavaliselt valged, lihtsad, aga plakatil ja ma arvan, see koht täpselt sobibki. Sest plakati peabki kokku puutuma kogu aeg selliste probleemidega, et ta peab torkama silma seal, kus on üsna raske seda teha. Ilmast eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool vähest lund, puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni miinus üheksa kraadi. Homme päeval sajab ka mitmel pool vähest lund ja lörtsi, puhub kirde ja põhjatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 16 meetrit sekundis. Ja õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.