Eligaja tere head. Klassikaraadio kuulajad, algab saade helikaja MINA, OLEN Lisette vilt. Veebruarikuu viimasel nädalal on õhus kevade hõngu. Raadiotes kõlavad Eesti laulu tänavused finaallood ning tänava nurgal vahetatakse mõtteid vabariigi aastapäeva kontserdi üle. Klassikaraadio palvel tutvusid muusikateoreetikud ja keeleinimesed Eesti laulu 12 finaallooga. Tänases saates jagavad nad oma tähelepanekuid. Poeet Viiu Härm ja kirjanik Paul-Eerik Rummo. Ma räägivad vabariigi aastapäeva kontsertetendusest. Head kuulamist. Resonants 24. veebruaril, Eesti vabariigi 103. aastapäeval jõudis presidendi, kõne ja kontsertetendus kõikide televaatajate ja raadiokuulajateni, Eestimaa südamest, Paide muusika- ja teatrimajast. Lavastus tõukus Juri Lotmani mõttest, et kultuuri arengu peamine positiivne stiimul on erinevus. Kumine. Lavastus tiimi kuulusid Henrik Kalmet Paavo Piik ja Paul Piik muusikajuht Sander Mölder ning kunstnik Anneli Arusaar. Oma muljeid jagavad sellest õhtust poeet Viiu Härm ja kirjanik Paul-Eerik Rummo. Nii nagu tegelikult kõikide kunstide puhul ma ootan midagi üllatavat, midagi uut, midagi vaimukat kuna eelnevates intervjuudes, mida just palju ei olnud, aga siiski oli nii televisiooni, intervjuudes kui raadio omades ja oli tekitatud mingisugune saladus, oreool, et et tuleb midagi väga teistmoodi ja me ei tohi sellest kõigest veel rääkida ja see tekitas sellise tunde, et sinu ootus oli natuke liiga kõrgele kruvitud, vähemalt mina küll enda kohta saanud seda öelda. Seda üllatuse momenti. Noh, kuidas muidugi kõige esimene üllatus minu jaoks oli see viipekeel, mis oli väga tore ja ta ei olnud ju ainult viipekeel, selles mõttes, et me näeme estraadilauljaid alati kehaga moosi aga koos end liigutamas. Ja tegelikult ongi need liigutused väga ühelaadsed. Ja nüüd, kui korraga oli liigutustel mastaap pik kõrgusesse ja ja siis veel, kui sa hakkasid aru saama, et nad aitavad sul mõista seda räpitekstid, see oli tõesti väga tore. Aga samas ei tulnud kõik sõnad korralikult pärale, seda isegi mõnes teises pokaal numbris. Mind kuuljat aitas aru saada Mulmatust räppi tekstist just nimelt viiplemine, seal oli väga ilmekaid liigutusi tõest. Tuli hirmus tragid tõepoolest, et kui, nagu hiljem selgus, et nad olid ikka korralikult viipekeele selgeks õppinud ja sealjuures siis tundsin ennast laval nii vabalt. Samal ajal tegid jah, sellist muusikasse kaasatantsimist. Ja samal ajal ranges viipekeeles andsid sõnumit edasi. See fantastiline. Jah, aga kogu kontserdi lemmik number minu jaoks oli liideti ja metronoomik. Ma ei tea, kas oli. Võib-olla isegi oli, aga kuna saalis istusid toolide peal kuulajatena vaatajatena metronoomid ja kui nad ekraanile tekkisid ja esialgu, nii nagu see heli tekkis nende metronoomide kõla siis mul oli niisugune tunne, et oo, seal plaksutab ja kui ma siis vaatasin seda visiooni, siis tõepoolest oli kaadreikus. Metronoomide suunad läksid vastakuti, nad ei puutunud üksteise vastu, agarad läksid suuna poolest vastakuti ja see süvendas seda efekti, et metronoomit plaksutavad. See oli tõesti väga vahva, minu jaoks oli see minu lemmik number. Supernumber, jah, ja ma pean tunnistama, et ma seda teost endalegi teadmata ei osanud dieediga seostada ja siis tagantjärele hakkas endast välja uurima ka väga hea oli hirmus hea meel, et nii palju kui mina oskan siis vastu võtta, oli ta perfektselt tehtud, see keti on kõva mees, südamlik, teame aga, et ma sellelaadilist teost tehniliselt teostada, nii et kogu kehateadust hõlmavat naudingut ja rõõmu pakub. See kindlasti ei ole lihtne ja väga vahva, et nii hästi õnnestus. Ja siis ilmselt on veel kontserdinumber, mis paljude tähelepanu köitis, oli nätsumullide tegemine. Minule see valmistas pigem pettumuse, sellepärast et kuna ennem oli sinskise mullis olemine ja mull kui niisugune käinud paarist intervjuust läbi ja ma kuidagi lootsin, et see mulliefekt, mul on omaettekujutus sellest ja see ettekujutus on palju uhkem, palju ilusam, palju värvilisem. Minu arust oli see tänavune nendest, mida ma mäletan varasemast selles mõttes küll üle või parem, et too oli hästi kompaktne, tihe, üldiselt hea tempo kehti, kui oleks olnud tegijatel rohkem aega olnud ette valmistada, siis tõenäoliselt oleks saanud seal veel midagi välja puhastada. Tuleks veel tihedam olnud, aga sel kujul, nagu ta mees oli, oli ta jah, selline tihe. Ja kõiki oma komponentide erinevustele vaatamata kujunes ning see tervik, kujutlus nagu täiesti. Ja see viis mind tagasi sellise tavalise mõtlemise juurde, mida tihti mõtlen, et me, eestlased, oleme üks imelik rahvas küljes, väga palju tegeleme oma identiteediga, et üks asi on see, et me peame kindlasti olema oma riikliku iseolemise eest kogu aeg valvel ja valvsa see on üks asi, ei saa, seda, ei saa unustada, aga teine asi on see, et, et mis on meie kujutlus meist endist ja siis, mis on meie kujutlus sellest, mismoodi teised et meid näha või et me tegeleme selle teemaga ilmselt noh, väga palju rohkem kui võib-olla teised või suuremat rahul või pikema ajaloolise ja mingi sellise ehk haridusliku kogemusega rahvad ja see on Moskvas tore, aga omas kohas, selle võtab jälle maha või vähendab võimalust teha puhtalt rõõmsa meelega lahedam meelega teha puhas kunsti. Dominant kuuendal märtsil selgub Eesti laul 2021 võitja 156-st konkursile esitatud loost valiti poolfinaalidesse 24 lugu. Mõlemast poolfinaalist pääses edasi kuus artisti. 12 finaallooga tegid klassikaraadio palvel tutvust muusikateoreetikud saale Konsapja, Kerri Kotta, klassikaline filoloog Neeme näripe ning religiooniuurija ja luuletaja Siimlil. Veel enne kui anname sõna teadlastele annavad finaali jõudnud lugudele hinnangu kaheksa aastane Heidi, kümneaastane ja Teele ja 11 aastane helina. Kas nad on tulemusega rahul? Suhteliselt sellepärast, et ikka, et mulle ei meeldinud, Rädal mulle üsna meeldis, tegelikult mulle meeldis ka, ma ei saadaks seda eurovisioonile, aga no ikkagi, see oli tegelikult päris naljakas. On väike puust linn. Aga mis selle laulu mõte on? Lihtsalt kõigi lillega väiksed puust linnad, üks asi on veel põhimõtteliselt oma lauluga näitavad seda, et nad tegelikult hoolivad loodusest, sellepärast et kui nad ütlevad puust linn, siis see tähendab nagu puid on maha võetud ja minu arust see laul õpetab natukene nagu linnu ka nagu Narva ja tark too. Aga millised olid teie lemmiklood, sisi mõelisi? Jüri Pootsmann ja samas mulle meeldis Cramo panga, aga kahjuks nad ei saanud finaali. Mulle meeldisid, sest tuuled sellepärast et mulle meeldib kantrimuusika ja grammofon oli ka päris hea, kuigi nad vahepeal minu meelest seal lavaesitusel panin nagu osad asjad mööda, aga väga kurbalised, et hästi ei saanud edasi. Mis te arvate, kes võiks olla see esikolmik, kes lõpuks selle koha eest võitleb? Toone sees ei ole, mina arvan, et hästi saab jälle, kui millegipärast võiks saada sissi ja kolmandat, ma ei oska veel öelda otseselt, sest kõik minu meelest suhteliselt okeilt peale Tartu Rimi ma arvan kindlasti Jüri simman. Kui Jüri, Pootsmann, lapsed ja sul on vaja taustalauljat, siis mina olen alati olemas. Jüri Pootsmann võib ettepanekut kaaluda, aga nüüd läheme kõikide Eesti laulu finaallugude analüüsi juurde. Neeme näripe ja Siim Lille sõnul oli Eesti laulu finaali jõudnud laulutekstide näol tegemist huvitava lugemismaterjaliga. Minu jaoks oli see selline väljakutset pakkuv lugemismaterjal pidi väga palju mõtlema, et mida seal täpsemalt on öeldud ja kindlasti oli see, et need väga teistsugused tekstid, kui ma tavaliselt loen, nii et ja ma ütlen, et see oli huvitav, teeb. Minu jaoks samamoodi mul oli veel eriti, kuna mu kõige vanem tütar on suur eurovisiooni fänn ja, ja ta on mulle rääkinud kõikidest nendest lugudest, aga ma ütlen ausalt, ega ma sõnadesse niimoodi süvenenud ei olnud, siis nüüd ma sain ka aimu, et mis siis nooremat põlvkonda praegu köidab ja millised need sõnad on? Ka muusikateoreetikud, saale, kontsad ja Kerri Kotta nentisid, et lugusid analüüsides muutus esmapilgul mitte nii huvipakkuv materjal küllalt paeluvaks. Muusikateoreetikutele huvitas neid teose struktuur, aga mida kujutab endast harmoonilise struktuurianalüüs? Me tegelikult tegelesime tavapärase harmoonia analüüsiga ehk siis puhtalt kuulmise põhjal tuvastasime laudades kasutatavat harmooniat või akordid. Panime nende järgnevus enam-vähem paika ka mõnikord, kui akordikaali keerukam, siis proovisime vähemalt passi liikumise paika panna, mis põhiosas andis võib-olla selle informatsiooni meile ikka kätte, mis vaja oli. Ja siis me hakkasime neid vaatlema neid harmoonia, järgnevusi, klassikalise harmoonia nagu printsiipidest lähtuvalt, et ühesõnaga see, mida meie ka koolides õpetame. Me mõlemad õpetame ka harmooniat, see tähendab, et meie õpetame siis tulevastele muusikutele seda, kuidas akorde tuleb järjestada ja vot vaatasime just seda momendil, et kuidas need akordi järgnevused vastavad sellele klassikalisele standardile ja kui nad ei vasta, siis kuidas see kõrvalekalle võiks olla seotud lauludes edastatava sõnumiga. Nii et noh, see oleks nagu selline metoodika, lühikirjeldus, lähenemispunkt. Jah, ja võib-olla isegi ka mitte ainult see, et kuivõrd nad vastavad või ei vasta harmooniajärgnevus klassikalisele hormooniale, vaid ka see, et mida mingisugune klassikalise harmoonia järgmine õmblus nagu retooriliselt ütleb ja mida ta ei ütle, et vastavalt sellele nagu hakkas tekkima see, mida me kutsusime siiamaani huvitavaks ja lõbusaks tähelepanekuks. Just et kui ka klassikaline harmoonia, ütleme, klassikalises teoses ei käitu klassikaliselt, mis juhtub ka klassikaliste seostes, et tegelikult võib öelda, et kunst on täis erandeid, kui võib-olla kunst ongi erand, et see, mida me õpetame, standardid, aga kui sellest saab kunst, siis on ta juba kohe kuidagi erandlik käsitlus sellest. Nii et ma just nimelt vaatasime seda erandlikust, sest tavaliselt tõesti, kui klassikalises harmoonias klassikalises teoses harmoonia ei käitu ootuspäraselt, siis sellel tavaliselt on mingi väljenduslik ekspressiivne tähendus või tähtsus siis tavaliselt, et midagi olulist juhtub ja võib-olla helilooja siis tahab, et me pöörasime sellele kohale kuidagi eriliselt tähelepanu. Nii et selles mõttes meiega kõneles juba see harmoonia ise. Aga veelgi huvitavamaks läks siis, kui me proovisime vaadata seda koos tekstiga. Järgnev Eesti laulu finaallugude analüüs toimub juhuslikus järjekorras. Selliseid väga õigeid noh, ütleme jutumärkides õigeid, eks ole, järgnevusi on tegelikult üllatavalt vähe, näiteks suured tüdrukud, nende loo refrääni osa võiks teatavate reservatsioonidega vastata standard selle klassikalisel harmoonia järgnevusele. Esimene, kolmas, neljas, viies, esimene eks ole, ja seda siis mull helistikus ja igaks juhuks ka täpsustav. See suurte tüdrukute laul algab natukene eepiliste rännakut meenutava väljendusega, et ma olen olnud paljudes kohtades ja näinud palju nägusid, et kui me nüüd meenutame Homerose odüsseia algust, siis öeldakse ka, et juttu tuleb siis mehest, kes on palju ringi rännanud, palju kannatanud ja näinud erinevaid linnu ja erinevate rahvaste kombeid nii-öelda, et alguses on selline, kuid pärast tõepoolest tuleb sisse siin ja praegu olukorda ja jällegi tantsitakse öösel. Millegipärast tehakse öösel õega. Jah, aga minu jaoks oli see küll kõige tugevamalt teoloogiline tekst, et siin võib-olla see kõnelejapositsioon ongi, et kui vana testamendi vaadata, et see on võib-olla siis jumalik positsioon, et võite loopida oma pihta kaikaid kive, kuid ma jään alati Teie kõrgeausus, eks suurte tähtedega. Ta on natuke ähvardav tõesti, mind hirmutas natuke elada tasub parimate asjade nimel ning hetke või mööda lasta, kui võtad elu nagu tõde või tegu, siis taevast polegi täna nii kaugel sinuga ähvardus. Aga samal ajal nagu vanas testamendis ka siis jumal ütleb, et ma olen, kes ma olen, et võib-olla ongi raske hinnata neid tegusid ja neid tantse ja et seda tuleb lihtsalt võtta sellisena, nagu see on. Egerti refrääni osa põhines Sis järgnevusel, esimene, kuues, neljas, mis teatavasti on, laskub tärtsi, suhteline sekvents või laskuv Bertsi suhteline järgnevust, mis tõesti klassikalises harmoonias on väga tavaline, et õpilased väga sageli ka mängivad neid harmooniajärgnevus. Esimene, kuues, neljas, viies esimene näiteks. Meie osa mitte mitte salmiosa, mis oli meetriliselt siin võib-olla isegi niivõrd harmooniliselt ei räägi aga meetrilise struktuurina äärmiselt irregulaarne ja isegi kaootilisuseni irregulaarne, et väga raske oli ennustada, mis tuleb nagu järgmiseks tavaliselt ennustatavus popmuusikas on võrdlemisi suur, aga just nimelt military loo salmi osas oli see pigem vähem ennustatavam. Ja jällegi me ise oletame, et siin võib-olla nüüd seos selle vabadusega, ta räägib sellest vabadusest, mida ta lapsepõlves tundis ja võib-olla sees selline ennustamatu muusikaline struktuur salmi osas siis artikuleerib seda vabadusetunnet, mis tal lapsepõlves oli. Ja või siis ka üldse reeglite mittetundmist, et seal üks minu meelest moment selles tekstis rääkis sellest, kuidas ta mäletab vaid mingisuguseid mudased jalgu ja tolmu kuskil. Ühesõnaga jäi mulje, et, et ütleme, vanematel lasknud tal nagu ise rahulikult, ilma selliste piiravate ja suunavate nõuannet, et ta kasvanud ehk mis siis võiks ka kajastuda selles väga ebareeglipärases meetrikas. Kummalisel kombel need sellele väga vabas vormis salmiosale vastandus väga selgel klassikalisel harmoonia järgnevusel põhinev refrääni. See oli just nimelt väga selgele, harmoonilise struktuurile, sellega kaasnes ka väga selge meetrumiline struktuur. Et väga klassikaline ülesehitus, milles mina näen isiklikult ühelt poolt refräänis laulab, et ta tahab taas saada vabaks, siis mina ühelt poolt selles refräänis näen nagu sellist tahteavaldust, eks ole seal väga kindel tahe, nüüd on ta väga piiritletud seal midagi väga erinevat sellest, mida ta oli lapsena, mida võiks siis väljendada see salmiosa. Aga teistpidi on siin naljakas jällegi dialektika. Hetkel, kui lauljas tekib soov saada vabaks, siis ta tegelikult väljendab seda kõige rangemalt ja kõige piirata. Ja mis ühtlasi, eks ole, väljendab seda, et võib-olla selleks hetkeks, kui tal on tekkinud selline eneserefleksioonivõime, onju, ja et saades lõpuks täiskasvanuks, ta on ikkagi omandanud need mingisugused sotsiaalsed ühiskondlikud reeglid, millest ta siis nagu unistab, vabaneda. Just et see refrään ühtlasi ka mingis mõttes näitab seda, kuidas ta täiskasvanuna vangis Egert Milder ei lugu, minu jaoks on selline väga korralikult üles ehitatud lugu minu meelest igas salmis on üks kujund. Nagu tore reeglipärane süsteem, esimeses salmis on näiteks, et ma žongleerimine otsustega siis natuke edasi on siis et raamida pildi oma unistustega. Olen pimestatud sellest, kuidas mu prioriteedid peaks olema loogilised. Et selline kena korraliku struktuuriga lugu. Egerti tekst on selles suhtes üleskutse sellise lapseliku juurde tagasi tulla, et mul on tunne, et ta on võib-olla lugenud erinevaid autoreid, meelde tuleb siin võib-olla hiljuti tõlgitud žest toov, kes ka siin ütleb, et need Readlanet olen pimestatud sellest, kuidas mu prioriteedid peaks olema loogiliselt. Tekst on muidugi inglise keeles, aga tõlge, et iga päevaga näen, kuidas mu kujutlusvõime kuivab kokku, et see on sihuke tõsine manifest, Aarne üleskutse just kujutlusvõime juurde tagasitulekuks. Ja võib-olla siis on siin ka sellist, kui nüüd avangardi otsida luuleuuendust, et võib-olla tõesti siis püüa tagasi, võib-olla siis realistide juurde betoon ütleb, et, et tagasi laste juurde ja ja võib-olla ka selline kahetsus. Mulle miskipärast tuli pähe kohe iitsi luuletus, teine tulemine, mille välja taga suurepärast tõlget ma ei leidnud, aga mõtlesin. Ta on siin tõlkinud, et pööravad ja pööratakse laienevasse auku. Falcone'i, kuule, Falcon erit, noh, ja nii edasi ja nii edasi, et just sihuke kahetsus, mis meie ümber toimub tagasi lapsepõlve juurde pöördumine, et väga selline tugev tekstiks. Ja kommenteeriks natuke lisaks veel, et ühelt poolt küll võib ju pidada seda kuidagi modernistlikus, aga samas minu meelest suurem osa neist tekstidest vaatavad pilguga hästi tugevalt minevik, et kas või selle pealkirjade nii välja. Igatahes suurem osa tekste tegelevad minevikuga, kas siis positiivses mõttes või negatiivselt, aga igal juhul nad kuidagi on oma mõtetega minevikus. Mõni üksik ainult vaatab kuidagi optimistlikumalt tulevikku. Ma võib-olla isegi üldistaks, et need tekstid põhiliselt tegelevadki ajaga, et ajaga kui üldiselt, et on mingi ootus, lootuse, just kahetsus või minevikku vaatamine, aega ei ole raisata need arusaamad, et kunagi kuskil kauguses oli midagi paremat, just see aeg aeg, rong läheb hommikul vara, klubid pannakse ka varakult kinni, et sa pead kiiresti valima selle naise, sealt klubist ja, ja armastust peab kinkima õigele inimesele aeg jookseb, et kui sai kingi õigele, siis aeg läheb raisku ja Koit Toome on lausa nii pessimistlik lohvilja, et ei olegi midagi teha. Aga mis sellesse minevikku vaata, mis puutub siis üks huvitav motiive on sellega seotud, et Siim, sa rääkisid just sellest, see saab läbi ja siis tuleb valida endale kaaslane või tantsida veel viimased tantsud ja sest see on selline stressi tekitav olukord inimestest nagu ikka. Aga üllatav on jah see, et üsna palju räägitakse hommik Kastvat saabuvast hommikust. Ja ma ei osanud ise seda nüüd väga hästi kuidagi tõlgendada, kätte, eks ole, ta nagu vastandub sellisele viisakele dekadentsi diskursusele, et meil on öö ees ja me võime kõike teha, vaid kogu aeg saabub mingi hommik kusagilt, et seda nii Jüri Pootsmanni loos kõige Ivo Linnaloos, nagu kuskil on mingi Koit tulemas kogu aeg, et kuni selleni välja, et meil on lausa artist nimega Koit, mis on kehastunud koidikuni. Ja kes samal ajal kõige pessimistlikumad ei saa, tõsi? Minul Koit Toomega kohe paralleel tuli Viidingu luulet, sest et sellel poisil oli raske veretõbi ja surmal oli hammas verine. Poiss teadis süste saades päeva läbi, et elusurmas suurte erinatest selline samasugune tunnetus tuli. Jah, noh, jah, ongi tõesti on liiga hilja, on liiga hilja. Nii pessimistliku teksti ma praegu ei teagi, test, et alati on mingi lootus, aga koidule tõesti liiga hilja, et kui ta alustas merelastega on ju meil vanne antud leping sõlmitud, kaiotsad lahti päästetud, kellel ei oleks need sõnad peas. Ja siis võib-olla siis ta tuleb meie teadvusse eurovisiooniga ühtsele Veroonaga, sellise õnnetu armastuse looga, siis ta läheb järjest nagu süngemaks läheb, see on võib-olla näha sellist vanusega tulevat sündmust. Nojah, aga ega elutarkust nagu maha ei raputa. Jah, Koržetsi on see tekst, et mu tüdrukute juustes juba leidub vahel halli ja kurbus neile pisitasa silmadesse poeb. Ma ise mässin tihedamalt, Karemer salli, ei sõlmi uusi tutvusi, vaid vanu kirju loen ja ma vahel mõne klaasikese kallan kurgust alla, kui miski seda pitsitab. Just nagu kitsas krae ei anna enam vandeid, ma vannun vaikselt alla, niisama vaikselt kellaklaasi taga liigub aeg, ei ole see aeg sarnane Egerti le tahaks lapsepõlve tagasi, aga Kotsigi taha tagasi ta lihtsalt nendib, et kõik on läinud. Kui me vaatame natukene seda harmoonilist struktuuri, see on suhteliselt pretensioonitu siin, sest noh, tegemist on võib-olla ühe sellise kõige popilikuma looga üldse kogu selles võib-olla komplektis siin siin on kaks mudelit, et mida siis selles laulus kasutatakse, kuues, neljas esimene juba, mida on siin mitu korda esile toodud ja sellele esimesele võib järgneda ka veel seitsmes, viies mõnikord mingisuguse ettevalmistava harmooniana ja siis teine mudel, mida siin kasutatakse, on tõusev klint suhteline mudel Tertsi mudeli kõrval. Neljas esimene viies. Jah, jah, aga minu arust meile ta vist kõige kõige pessimistliku Ja kommentaariks sellele traagilisusele, siin iseenesest võiks selliseid harmoonilise struktuuris viiteid leida. Järgnevus ise võiks olla nagu neutraalne, aga jah, et kui me vaatame seda konteksti ja just nimelt nagu sa, lätlased solisti hääl ja see meloodiline struktuur võib viidata natukene lamentale lamentale, võib viidata ka veel selle kuues neljas esimene motiivi pidev kordumine, sest eks me tea juba Tiidaja enesest. Passokontiina variatsioonid on üks, võib-olla üks parimaid struktuure suure lärmi ja ängi väljendamiseks kuristiku. Nii et võib-olla need momendid siin ja selle teksti kontekstis täitsa võiksid hakata niimoodi töötama ja siis tõesti seda traagikat siis esile tuua. Kohe on aru saada, et tegu ei ole lihtsalt tavalise eestlasega, vaid on sellise laiema maailma kultuuritaustaga inimestega, sest no minu jaoks olin, et see laul väga selline platonistlik lauljat ma muidugi paraku oma mätta otsast peale asja vaatama, aga jällegi refrään, kus öeldakse, et armastus teeb meid paremaks, armastus teeb meid üheks. No loomulikult on see puhas Platon, eks selles pidusöögis armastusest, millel on selline eetiline mõõde, armastus peaks paremaks tegema, armastus teeb üheksa muidugi lugu sellest, kuidas inimesed olid kunagi sellised ringikujulised eksele inimesed koos kogu aeg oma armastatu selle hingesugulasega nii-öelda, aga et siis põhimõtteliselt deus nagu lahutas inimesed kahte ossa vähemalt osad inimesed ja siis me võtsime seda teist, et on selline palju suurem Euroopa kultuuritaust seal taga. Jah, just mulle meenus Kabluatiinusese üks ja just see, kuidas seeläbi kultuuriruumi siis ongi jõudnud nagu Eesti laulu, nii on niisugune väga võimas. Aga samal ajal on see tekst väga selline mitmekihiline, minule näiteks tuli ühelt poolt see selline metafüüsiline ja tõesti võimas kujund, aga tuli meelde kohe selline mitte lugu, et tooli niidis lav Lavlavlavlavlavlav, et siin on samamoodi, et see kordu, sest et ja see kordus on teadupoolest rahvalauludest ja sellisest müstilisest maagilisest luulest katse kordus, on hästi oluline, et see on tegelikult see, mis annab tekstile vähe. Ja mis võiks olla muidugi võimsam, kui just see armastus. Mida öelda Hans nina struktuuri kohta refrään põhines järgnevusel kuues, neljas esimene, siis liiguti läbi viienda uuesti kuuendasse ja neljandasse. See oli nagu see põhijärgnevus sellele järgnes veel pärast võib-olla esimene, viies ka, aga see sõltus natuke kordamisest. Ütleme võib-olla siin selle muusika ja selle laulu sõnumi omavaheline seos, võib-olla ei ole nii selge. Paralleeli näe, lasen siin, et siin on see kuues, neljas, esimene, jälle kuues, neljas, esimene, kuues, neljas, esimene. See on selline tsükliline, mis minu meelest natukene nüüd näitab seda, kuidas ta proovib veenda ja veenda ja veenda veenda ja see kordub ja kordub, aga jällegi see esimene, mis siis peaks nüüd andma meile kindluse, et see asi on kindel, on klassikalise harmoonia seisukohal saavutatud selliste vahenditega, mis ei näita seda toonikut siin väga püsivana. Mis tähendab, et võiks öelda harmoonilise struktuuri analüüs igatahes näitab, et Hans naina ei ole päris lõpuni veendunud selles, mida ta räägib oma armastatu. Või vähemalt see, mis ta räägib, ei ole lõplikult kandnud mingisugust vilja. Aga minu meelest ühe sellise väga huvitava tendentsina kerkis üles see, et toonikasse jõudmine oli pagana raske toonid kaastanud? Jah, see nagu ei õnnestunud enamikes lugudes üldiselt, kuna tegemist on tonaalse armooniaga, siis on ju ettekujuteldav see, kus toonika peaks olema. Aga üllatuslikul kombel see toonika tagas tuli ütleme siis struktuuri või meetrumi nõrgal osalt, see tähendab talijustkui nagu mitte harmoonia kaunistab mitte nagu lahendus, eks ole, ja kui see esimene ka kõlas siis väga harva valmistatud viienda kolm kõle dominandiga, mis jällegi klassikalise harmoonia seisukohast on ebatavaline. Mis tähendab, et see toonika nendes lugudes, kui ta seal ka oli, ei tundnud ennast kuidagi hästi ega koduselt ja tundus, et teda on väga raske saavutada. No me võime võtta näiteks kas või sissi loosin, põhineb see siis sellisel kahel Tertsi käigul, mis siis vaheldusid ja mida mõnikord korrati ka veel eraldi. Kuues, seitsmes esimene passis ja siis neljas, kolmas, teine justkui nagu mingi oponeeriv thertsi käik ja, ja võib-olla seal, neljas, kolmas, teine sinna lõppu tuli ka viies mõnikord ja nüüd võiks loota, et nüüd tuleb esimene ja annab lahendus, aga Eise, viies omakorda liikusele kuuendasse. Nii et üks vahend, kuidas toonikat vältida, oli klassikalisest harmoonias tuttav, katkestatud järgnevus, katkestatud kadents. Minu jaoks tuli see väga suure üllatusena ja avastasin eesti luules luule ajaloos väga ilusa luuletuse, selline luuletaja nagu Artur Alliksaar paistab olevat eksisteerinud, kes on kirjutanud ka luuletuse pealkirjaga aeg ja võib-olla ka kuulaja ei tea seda luuletust, ma loen siit esimese salmi, et ei ole paremaid, halvemaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud lõppu, sel pole kestma, jääb kaunis kestma, jääb kole, et tõesti lihtsalt minu jaoks see laul oli sellepärast et ma nägin seda paralleeli või ma leidsin endale eesti luule ajaloost ühele ühe väga ilusa luuletuse juurde siia. Minu jaoks oli see sissilaul praktiliselt ainukene tekstidest, mis oli sellise modernistliku vaibiga, kuna siin on tõesti pilk suunatud palju rohkem tulevikku kui muudes lauludes siin nüüd öeldakse küll konkreetselt, et me peame liikuma edasi võimast Foword ja igasuguseid asju saab veel teha, et see on selline tubli, selline Majakovski progressiusk minema tõstsin lauluse. Jah, ja marinetti tuleb kohe meelde ka, et jah, mulle tundub, et see laul tegelikult ka astus dialoogi ühe tuntud Airomeideni lauluga, mille refräänis tõlkes võiks ka olla, et ära raiska seda aega seal kogu aeg otsid, et raisatud aastat vaata tõuseb üles ja sa aru, et sa eladki Kuldsete aastate keskel, et see, mis, mis oli, et sa ei leia seda sealt jälle kalliks saarelik, et see hetk on ju tugev sõnum jälle. Seal oli mitu rõõmustavat asja, minu jaoks selle loomulikult mind klassikalise filoloogina väga rõõmustas kujund, et aga keha räägib Ladinas, ma loodan, et mõeldakse ladina keelt, mitte mingeid Ladina-Ameerika tantse, mis on nagu teine variant, aga, aga vähemalt see nagu ilmselt seob kokku need mõlemad pooleda. Ja teiseks muidugi kõlas eestikeelne lugu, minu meelest kõlas ka Eesti luuleklassika seal, et siis Zevakin loos on sellised värsid nagu, et ma vaatan pigem kaugelt kui su ümber on see lahing. Ja loomulikult meenub kohe Betti Alveri vabadused, eeman, kas siis öeldakse, et milliseid lahinguid siin ei lööda, ikka manitseb mind, mine mööda. Tõesti väga ilus, kurvastan since ladina kindlasti teadesse, et Andrei Zevakin'iga on meedias olnud kana kitkuda, siis Padžata tantsu ja tantsutantsijatega, siis on viide sellele, aga me väga ilusad riimid on siin tõesti, et kui riimluule on tagasi tulemas Kristiina Ehin ja ka näiteks Maarja Kangro on maininud, et Triin luul või siis siin on väga huvitavaid riime valima ja sahida siuksed pool riime ja, ja muidugi lemmikread olid minul, et varsti ulub nagu hunt, mitte p-s h hoiad keha minu küljes nagu PVA ja siin Neeme tegelikult otsiski väljamisse. P S H tähendab. Ja et meil on siin kahtlused, et esimene selline lokaalne kahtlus on see, et tegu võiks olla Birgitte Susanne hundiga, aga inglisekeelses maailmas selline lühend PSA on siis beebi Šagrošani ja tema hääldad, takse seda lühendit Spichina, mis on siis põhimõtteliselt nagu bitch. Jällegi siis on näha, et inimene kasutab ära mõlema keele võimalusi ning samuti kombineerib neid kujundeid need, et need ei ole ühe Valentset kujundid, ma arvan, ladina k ikkagi siin, et tal võib olla probleem ladina tantsudega, aga siiski kui ikkagi on räägitud rääkimisest, sest Ladinas rääkimine on minu jaoks ikka ka see teine pool olemas. Justkui me võib-olla oleme harjunud sellist sõnasõnalist analüüsi tegema või siis allegoorilist analüüsi siis kui vaadata, kuidas näiteks keskajal Dante ja võib-olla ka praegu mõned katoliku teoloogid lubage ja teised on lähenenud tekstile üldse, siis teen siin neljaosaline lähenemine on sõnasõnaline allegooriline, siis on selle moraalne psühholoogiline ja kõige olulisem on siis selline Anagoogiline vaimne müstiline lähenemine ja kui nüüd võib-olla sellest vaatepunktist vaadata neid sõnu, siis näiteks minu jaoks on üldse kõik need tekstid, esiteks neid võib lugeda selliseid ülistuslauluna võib-olla jumalale ja konkreetselt teoloogilised seigad tulevad ka sisse näiteks sinu kohta, et tal hoidnud silma peal, kuis minema ma peaksin, kui nime veel ei tea, äkki mingi triinu maarjavõi mari, et siin võib näha näiteks tegelikult reetilist ekse keesi rakendada tekstile, et kuidas võib-olla see on siis selline uue testamendieelne aeg, kus siis vanajumal valib anumat, kelle kaudu oma poega maa peale saata, et äkki mingi triinu maarjavõi mari tõesti, neid tasandeid on siin selles laulus palju. Muidugi, kui ma olen aru saanud, et Eurovisiooni lauludel on hästi oluline see, et tekstid vastaksid sellisele poliitkorrektsele kultuurilise korrektsel, nagu eelmise aasta saates ka välja toodi, siis see laul on tõesti niisugune, mitte nii korrektne, et kui klubis kaks noormeest valivad naisterahvaid ja, ja nad on eesreas ja, ja neid on veel hulgim siin. Et võib-olla see on selline asi, mis laiale maailmale praegu ikkagi peale ei lähe. Et see oli üks väheseid selliseid laule, kus seda esimestena toonikat esines, väga palju, väga-väga palju, sest et siin laulus põhiliselt oligi Kaczecordi esimene viies, millest siin oli juttu, aga selle laulu probleem oli nagu jällegi see, et noh, oligi ainult esimene ja viies, et see ei saanud nagu liikuma. Võib oletada, et ühelt poolt harmooniline struktuur polnud lihtsalt tähtis seetõttu, et ilmselt laululoojad ei olnud huvitatud sellest Tähelepanu tekstilt ära hajub mingisugustele teistele laulukomponentidele, mis olid ikka puhtalt nagu toetavas rollis. Aga tundub, et selline armuline struktuur oli valitud ka selle loo sõnumi tõttu. Ja meile tundus selle tekstianalüüsi põhjal, et Zevakin ja Pluuto edastasid sõnumit, et naine mehe jaoks on suhteliselt piiramatu ressurss. Naiste sebimisega võib tekkida aeg-ajalt väike jama, aga põhimõtteliselt neid on palju. Et kohe ka ei õnnestu, õnnestub teisega šovinistliku ja väga sellist. Ühest lähenemist minu meelest selline primitiivne harmoonia väga ilusasti artikuleerida, sellepärast et sellist, ma ütleksin, primitiivset suhet. Sellist primitiivset arusaamist inimsuhetest olekski natukene veider olnud väljendada mingi väga peene ja keeruka harmooniaga. Lisaks viienda saabumine, mis muidu peaks olema sellise pika ja keerulise teekonna tulemus, saabus siin otse, mis jällegi toetab seda, ütleme laulu vildist mõtet, kus justkui nagu selle inimsuhete väärtus on võib-olla pisut devalveerunud. Ma ütleksin, et see ka väga tugevasti promob tarbijamentaliteeti jah, need nagu tekkis iha, nii see järgmisel sekundil kohe rahuldati. Nii et jah, selles mõttes jällegi võib tõdeda, et laulu helikõrre, muusika, kooskõla ja muusika on kooskõlas. Aga oli ka selliseid järgnevusi, kus näiteks toonika saabus kaunistava harmooniana näiteks ja Uku Suviste loos naiskõrvalosa just nimelt oli järgnevust teine, neljas kuues on siis see, millel põhines tema laulu refrään. Ja nüüd see kuues oli väga põgusalt kaunistatud ka esimesega, enne kui see läks viiendasse. Jällegi viies võinuks nüüd laheneda esimesse kogu laulusse, mitte kunagi ei lahenenud ja liikus tagasi esimeselt hoopis teisele ja seesama tsükkel nagu kordus taas, nii et tundub, et need armoonilisel struktuurid olid nagu kuskile lõksu kinni jäänud ja ei saanud siis tagasi koju. Kohe kelmikalt pilgutab silma, et tema on see õnnelik, et võib-olla annab mõista, et see on tegelikult hea tekstita, kohe mängib ka selle praeguste oludega, aga tekst ise on võib-olla selline sarnane, vaib on Koit toomel, aga Koit Toome on siis pessimistlik. Et annab alla, loobub, siis see on niisugune hästi jõuline teks tõesti, kui räägitakse sellest, et noored mehed ei taha ema juurest välja kolida ja suubuvad arvutitesse keldritesse ja siis on tekkinud siuksed mees, liikumised ja niisugune Jordan Petersoni kurinimi käib läbi tema voodi ära, et siis vot see on just sihuke hümnet muutus, tuleb, keegi saab haiget, aga see ei ole mina. Saad hakkama? Jah, selle uhkuse võistluse puhul muidugi seal väga keeruline laul, ma kardan selle pärast, et jällegi esimese lugemise puhul tekkis mul jälle palju küsimusi, mõistatusi selle laulu juures, aga ma otsisin edasi ja nüüd refräänis räägitakse märkidest, et iga märg ütleb midagi, see juhib tähelepanu, eks ole, märgile ja siis ma hakkasin neid märke loomulikult siit laulust otsima. Ja põhimõtteliselt ma leidsin, et siin on olemas anagrammid, refrääni ridade esimesed tähed moodustavad inglise sõna vaier võib-olla siis tegu üldse sellise peidetud sõnumiga selle laulu sees. See hämmastav ikkagi, nagu sa ütlesid ka, et 20 aastat vanade keelte õppimist on ära tasunud. Et näiteks vanakreeka eepilise astronoomilise teose Afay noomen autoril haarata, seal on samamoodi ridade alguses tulevad sõnad välja, et ma lähenesin põhimõtteliselt selle pagasiga sellele tekstile ja leidsin sõna Bayern. Muidugi ma üritasin aru saada, mida see tähendab, loomulikult ma tean, mida ta inglise keeles tähendab, aga noh, loomulikult on tal see lisatähendused on pealtkuulamisseade inimeste küljes, nii et ma, et võib-olla siin laulus ei saada otse öelda, mida tahetakse öelda. See aeg essee, ema treenimas. See peegeldas väga sellest eksistentsiaalsete küsimustega minu jaoks eriti selgelt tuli välja. Sest et seal on siis refrään, mis kasutab inglise sõna vaiba, et see kõlakas siis inglise keeles oli and uuh I like Peeerroundjal way, aga vot eesti tõlkes, mida meile siin pakkuda? Seal puudub täiesti sõna, uh, ja teiseks puudub seal düna vaib eesti tõlkes ütleb see refrään lihtsalt, et mulle meeldib seal lähedal olla ja vot see on, et see tekst, mis kasutab ära põhjani meie inglise keeles selliseid ressursse, mida meil eesti keeles lihtsalt ei ole, me ei saa öelda sõna vaiba. Et see on nagu praktiliselt, et nagu haide keri olemine või disain, mida ei saa samuti eesti keeles väljendada. Põhimõtteliselt räägibki olemisest, mulle meeldib olla sinu selle vaiba lähedal, mis sa vaibunud on siin, mis sa arvad? Jah, see on nagu jumala vaimis, mis hõljus vete kohal, tegelikult meil puudub niisugune sõnavaragi, et selliseid tekste eesti keele panna just muidugi need Uhili ahid, neid saab tuua küll. Aga kas see siis sama seda kannab? Ei tea. Mina ütlen kohe, et see laul oli minu tütre lemmik. Mulle väga meeldis see koht, et suudle mind, et saaksime sõita koos kuule kohta, kus me kohtusime, kui ma olin eksinud, sihuke tõsine kujund, et kuu on väga võimas sümbol, väga võimas kujundeta kuu on see, kes tegelikult eksitab, ajab hulluks, on ju. Täiskuu, tekitab kihelust. Kuu on see, mis meid hoiab siin kinni. Esmalt selleks, et jõuda üldse jumaluse, nii tuleb nendest kuu energiatest kuu kütkes tuleb lahti saada. Ja siin ma tooksin siin nagu kuu pealt naabrile tagasi korraks selle et uhhid ja arhitud nendega ei ole asjad üldse nii lihtsada. Näiteks Vana-Kreeka tragöödias on väga palju selliseid hüüatusi. Oi oi, aga igasugused sellised ja neid on kohutavalt raske tõlk, et need on nagu peaaegu kohati võimatu tõlkida, sellepärast et meil ei ole sarnaseid hüüatusi, neile tuleb tähelepanu pöörata tekstides. Nojah, sul on õigus. Mina vist tooksin välja ühe kujundi, sealt lihtsalt, mis mulle meeldis. Et inglisekeelsed read õnnet ainult hävingmaifierstat, ainult Raun inte cheers, Andid pööning, nii et see on selline tore kujund, kus on vesi ja tuli koos selline vastandeid hõlmava kujundlik väljend. Jah, Jubase kujundite sissetoomine, et, et see võib-olla ei ole nii tavaline nende lugude puhul, et kui võtta mingit popmuusika suurkujud mai tea Dylan ja Gogan ja et nende puhul on see, et kui sa loed neid tekste ka ilma muusikata, et siis siis see töötab, et võib-olla selle energialoo puhul siis natuke sama tunne tekkis. Kui me vaatame, eks ole, Kadri Voorandi loom alguses suuresti ühe noodilugu ja selliseid ühe noodimeloodiaid tegelikult oli siin suhteliselt vähe, see on küll niivõrd ära peidetud nende kaunistuste sisse peaaegu kuulajaid ei märka seda, et 80 protsenti kõlab ainult üks, nood muidugi erinevates oktorites, seda mängib väga põnevalt seal registritega ja, ja lisab neid oma iseloomulikke motiive sinna juurde. Aga et ka meloodia näitab takerdumist kinni jäämist mingisugusesse ja kui me vaatame seda harmoonilist struktuuri, no näiteks see, kuidas see lugu kohe algab. Kuues viies neljas kolmas kaks sellist kvardi käiku, teine kvardileik, teine, kolmas, neljas, viies ja jällegi ei lahene, esimesse ei lahene, esimesse mägede kohe ei jõua ja kohe põrkab tagasi, neljandas lõpus tuleb veel kolmas kvardi käik, neljas kolmas, teine, esimene kaabeldus, laskuv kaardikäik, niiet et nagu tehakse selliseid lühikesi lühikesi rännakuid, lühikene hoog siia-sinna, mille peal siis pendeldab see ühel Feli klassil põhinev meloodia. See heli kõrguslik struktuur väga selgelt on nagu kooskõlas selle laulu sõnumi või mõttega. Ja võib öelda, et jah, et need kohad seal laulus, mis väljendavad justkui nagu peategelase kokkuvõtmist, et ta nüüd soovil Üha enam. Siis vähemalt helikõrguslikud struktuuri analüüs näitab, et see on puhtalt retooriline ja sisuliselt mingit vabanemist ei ole. Harmooniliselt ju nimetatud lugu Jahangus kõige huvitavamaid ja väga selgelt eristub ülejäänud lugudest sellise Kromaatilise lähenemise poolest või noh, tegelikult ei oleks täpselt seda nimetada isegi Kromaad diilisuseks, vaid selline laaditsusena romantism, mille kohta öeldakse siis laadiline laadiline segunemine, et võib-olla klassikaraadiokuulajad on kuulnud mõistet madal, miks, mis ka mõnikord vene laadi teoorias on seda nimetatud mašovormi noorsüsteemiks, nii et võib-olla vanemad kuulajad seda rohkem tunnevad seda mõistet ja see oli tõesti selles mõttes huvitav lugu, et selles sedalaadi segunemisest tulenevat sellist Kromatismi oli päris palju, opereeris nimetatud lugu väga tugevalt, siis jah, selliste Tertsi suhteliste harmooniatega peab ütlema, et kui me proovisime nii-öelda kuulmise järgi seda harmoonia järgnevust kirjutada, siis alguses isegi läks natuke valesti. Aga teistpidi jällegi, et nagu sellise laulu üldine struktuur oli nagu võib-olla kõikidest nendest finalistidest et kõige laululikum või et tal oli ikkagi väga selgelt noh, see salm, refrään. Ja ja noh, jah, see mingi eellõik Ühesõnaga, et mingisugune hästi jaheta selles mõttes oli palju selgema ülesehitusega, kui nüüd kuulaja tahaks laulda midagi nendest finalistidest järele, et siis tõenäoliselt oleks kõige lihtsam saada vähemalt, et noh, ütleme sina pro intonatsiooniga, võib-olla tekib probleeme selle just selle keeruka harmoonia tõttu. Aga et ilmselt oleks kõige kergem nagu just nimelt jälgida seda laulu, et siin oli võib-olla et ka selle ülesehituse mõttes selle nii hästi nagu klassikaline. See on nüüd selline lugu, et ma ei tea, mis lukku ta rääkis, täpselt, nimelt tekitas lukku minus väga palju küsimusi. Näiteks tekkis küsimus, et miks on südamed hommikupoole teel ja miks läheb rong kell viis ja siis ma ei saanud täpselt aru, et kuidas need asjad omavahel seotud on. Kas rong läheb kell viis hommikul veel või kell viis õhtul, kas see on selline liikumine ühest hommikusse või võib-olla ma jäin alla sellele loole natukene siin, kas sa said aru, kuidas Lugusel narratiiv toimuda? Vot minu jaoks oli ka see lugu selline, ma ei saanud sellel nagu pihta, sellepärast et Ivo Linna on ju teada-tuntud selliste väga tugevate tekstide lauljana kui Robert Linna on kirjutanud sõnade noh, siin on muidugi Stosteesklik rongimotiiv ja ma üritasin lugeda seda sellise võib-olla vastandina siis Ivo Linna rool aita mööda saata öö, kus on nüüd ära proovi leida und, peagi koitma lööb kingi mulle mõni tund aita mööda saata öö. Et see on võib-olla sihuke vastanud, et see on ikka hommikune rong, et võib-olla ta siis hakkab hommikul liikuma, kuskil tekitas segadust, et aga hea tekst tekitabki segadust. Pead aeg ja see olla on peaaegu ja teen veel mõned ja see oli minu jaoks. Rütilisem lugu ja võib-olla ka eestikeelsetest tekstidest võib-olla siis kõige huvitavam siis me näeme siin ainult tõesti jäämäe pohh, milles ta täpselt räägib, ei saagi aru, me täpselt ei saagi aru, mis tunne seal taga on või mis tekitab siis see tunne tekib sinu sees, et kui Joosep Susi siin eelmise aastal mainis, et näiteks Ene Mihkelson oli selline sõnasepp, kes tõesti suutis tuua mingid kogemused niimoodi, inimesed elasid neid läbi, et siis siin ka selliste magus melanhoolia ja tekib see tunne, et tõesti, et see on noh, niisugune igatsus ja ei ütle nei on selliseid hommikuid veel ootan homset ei saa nagu täpselt pihta, tunne jääb kuidagi sisse helisema. Magus melanhoolia tekitas minus ka küsimus, et tõepoolest, et mis melanhoolia täpselt oli, et ilmselt need vanad laulud, mida ta sel öisel peol vastu hommikut kuulas, aga no täpselt siin on kõige tugevamalt minu meelest sellise hommikukoidu ärkamise ootus sees, et midagi on kindlasti kohe tulemas. Minul tuli jälle Viidinguga paralleel, et tal on sellised read, et äkki jälle on hommik, mis sest, et märg on veel maa, su unest nutetud nutust külma jõuab kuivada. Sihuke tulevikku hästi massiivne hommik on tulemas, et see ei ole konkreetne hommikuid, oomika näete meid kõiki. Ja samasse hommik pidudel on harilikult kedagi minu jaoks vähemalt väga-väga rusuv hetk. Pea kõigel usuvam hetk on see, kui päike tõusma hakkab. Nojah, seal, kui jälle sellise madalamale tasandile tulla, et vaadata seda tõesti, et pidu on nüüd läbi ja keegi pakub siin võib-olla siis uut klaasi ja pootsman ütleb siis ei, et selliseid hommikuid on veel. Homme jätkame, et ta on väsinud ja läheb koju. Aga noh, mingis mõttes pidu kui selline on üldse soov sellest ajast välja tulla ja siis aeg tuletab ennast hommikul sulle meeldima. Väga palju erinevaid tõlgendusvõimalusi. Jällegi selles mõttes huvitav järgnevus, et kuues liigub läbi viienda esimesse ja see on nüüd see hetk, kui Jüri pootsman ütleb ei oktades ja ja, ja siis muusika liigubki edasi neljandasse, siis liigub Ta viiendasse, mis on kõrgendatud missis moodustab sellise kõrval dominandi, kuuenda suhtes ongi natukene raske aru saada jälle, kas Jüri Pootsmanni lugu on mullis vaid uuris ja kusse toonika täpselt on, jällegi näitab, ma ütleksin sellist ambivalentsus protokonist kõigub siin nagu kahe võimaliku telje vahel ja ei suuda lõplik otsus teha või antud juhul laul on vist sellest, et ta täna seda otsust ei tee. Ta lõplikult lükkab vastutuse kuhugi eemale homsesse ja, või igavest, ilmselt. No seda kõigepealt on väga raske harmooniliselt analüüsida, kuna seal mingit harmooniat ei ole. Seal korraks tuleb see üks ja siis tuleb see teine sinna peale natukene ütleme ta jahe ei anna päris sellist harmoonilist struktuuri tulemuseks, mis. Et mis seal muidugi struktuuri huvitavaks muutis, oli mängimine rütmiga, et seal väga polümeetriline lugu, jah, tekstianalüüs ja selle sidumine muusikalise struktuuriga on siin võib-olla jah, raske või vähemalt ei saa seda teha niimoodi, nagu me tegime seda eelnevate laudade. Tartlasena on, on väga, peas, on see jäääärelugu Tartu väike puust linn. No võtke näiteks Tartu väike puust linn, kus siis on seal prillidega kiilakas juut, kellel oli Gibsoni kitarri ja et siis tekkis kohe seos ja, ja siis võib-olla see see Tartu ja Viljandi kõik jäi nagu kummitama, et võib-olla see tekst ise on selline naiivne, aga, aga heas mõttes naiivne. Teha midagi seal edela on väga eriline lugu väga igas mõttes minuga tõsteta või nagu väga suur üldistus teha, siis minu meelest peaaegu kõik lood rääkisid tüüpiliselt sellise lüürilise minapositsioonilt ja oli oluline see nüanss siin ja praegu kohati tehti sealt nagu mineviku ja tulevikuvaateid küll, aga vot see redeli lugu, tema on need ilma minapositsiooni. Et tema on selline tore kataloog Eesti linnadest, mis võtab tõesti nagu peagu eetilistes mõõtmetes kokku meie linnad, lugu ise ei ole pikk, aga selle eest selline temaatiline haare on väga lai. Tegu on siis praktiliselt kas nagu Odysseus või Argo, nautida retkega läbi Eestimaa, igal pool juhtub midagi, näiteks Viljandist saab pinnu tuharasse. See on jah, niisugune kangelase teekond ja just see on sihuke pärimus, et kui seal nüüd suust suhu levib, et siis need linnad ei unune nagu Trooja tegelikult ei ununenud. Ja siis tulevikus võib-olla keegi kaevab elva välja ja avastab, et tõesti redeli eksinud ta oligi elva olemas nagu Trooja. Jah, vaata, kui palju siin neid linnu välja kaevata oleks tulevikese. No aga kui ühest alustada minu arusteks Elvast ikkagi tegelikult, sest nagu Tartu tuntud luuletaja psüühika on öelnud, et me kõik lõpetame Elvas Eesti laulu finaallugusid analüüsisid tänases saates muusikateoreetikud saale Konsapja Kerri Kotta, klassikaline filoloog, Neeme närib ning religiooniuurija ja luuletaja Siim Lill. Lõpetuseks annavad Neeme näripe ja Siim Lill 12 laulu teksti põhjal hinnangu, millises seisus laulutekstide kirjutamine on. Alati saaks teha asju paremini, aga minu meelest ei ole ka neil väga viga midagi, selles mõttes, et me nägime väga eriilmelisi lugusid siin, nii kujundite poole pealt kui ka ülesehituse struktuuri poole pealt oli mina-positsiooni palju, aga oli ka selline jutustaja pilgu läbi kõneldud. Lugu võib-olla ütleks niimoodi, et soovitav on siiski neid tekste võib-olla koos muusikaga kogeda et ilma muusikat. Ta on need väga keerulised. Aga mina ütleks võib-olla, et need tekstid siin on näha sellist ajavaimu teadupoolest praegu on just sellised Saturni jõudja ja kroonuslikud jõud mille kütkes me oleme ja siin on näha püüdlemine just sellest Kronose haardest välja tagasi, võib-olla see kuldaja poole tagasi jumaliku poole, et see aeg ei kammitseks medita, kütkestas meid, et üldiselt on ikkagi päris heas seisus tekstid, et et nad koos kõnelevad päris huvitavalt. Kui need eraldi võib-olla võtta, siis ei saaksid üldistust teha, aga kui need 12 teksti kõrvutavate, kui see muusika ka veel tõesti juurde, et siis see on päris võimas kogupauk. No just nii, nagu ütles Heinz Valk, et üks kord me võidame niikuinii Eurovisiooni kohta, siis jah. Eliga ja selline sai veebruarikuu viimane heliga ja püsige terved, kuulake raadiot ja märgake vaikselt saabuvat kevadet. Saate pani kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete Weilt. Eli.