Eligaja tere, head raadiokuulajad, algab heligaja ning aeg on üle vaadata. Ta tähtsamad sündmused, meie muusikaelus. Mina olen toimetaja Miina Pärn. Selle nädala saates räägime kõrgetest panustest nii kontserdisaalis kui ka erasektoris. Arvustamisel on Tallinna kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste kontsert sarjast kõrvaring. Kas ja kuidas kava pealkirjaga kaardimäng kuulajate mängulaua segamini lõi, selle üle arutlevad Tartu uue teatri näitleja Martin Kork, multimeediakunstnik Gregor kulla ja muusikapedagoog reetrist Mägi. Kontserdilava pole aga kaugeltki ainus koht, kus kõrgeid panuseid tehakse. Rubriigist dominant uurime metseenlust Eesti muusikaelus. Kes on tänase Eesti metseenid, kui paljud ettevõtted ja pangad meie kultuuriellu panustavad mis peaks ettevõtjad selleks motiveerima ning mida oodatakse muusikutelt? Kõnelevad kultuuripartnerluse sihtasutuse ellukutsuja Meelis Kubits, Swedbanki privaatpanganduse juht ja Eesti pillifondi nõukogu esimees Sven Jürgenson ning LHV Panga turundusjuht Margit Kotkas. Veebruari lõpus veel enne kui kontserttegevus peatati, oli kolmel õhtul võimalik kuulata Tallinna kammerorkestri kontserti Kaardimäng. Klassikaraadio palvel olid arvustajad kohal nii Tallinnas kui ka Tartus. Saame nendega tuttavaks. Reetrist mägi. Tere Martin Kork. Ja Kregor kulla tere. Sedapuhku oli kava keskmes peamiselt Ameerika heliloojate muusika ja sealhulgas maailma lühima ooperi ettekanne. Kui rääkida sellest kavast kui tervikust, siis milline oli selle kontserdidünaamika, kuidas need omavahel haakusid, need teosed ja kuidas see õhtu nagu laias laastus kulges? Lõppes pandiga minu meelest ta keerles ja keerles ja siis lõpuks sai endale väga suure lõpu, võib-olla isegi võib öelda. Noh, see kaardimäng ise justkui pakub selliseid erinevaid võimalusi seda kogu kava tõlgendada, et eelkõige ta võib-olla justkui apelleerib juhuslikkusele, aga samas miks mitte sellisele strateegilisele käitumisele või konkreetsemalt pritsi peale mõeldes, miks komitee koostööle aga kava nagu hoidis minu meelest sellise pealkirja all ennast kenasti koos mitmed teosed on ju teadaolevalt Eestis esmaettekanded ja kui mõelda näiteks lutas lovski või, või Desner peale, siis kummagi helilooja käekirja näidis, eks me nagu neid antud teoseid justkui ei saa pidada ja inimene, kes võib-olla kuulis esimest korda Lutuzlovskit või Resnerit saigi siis juhuse tahtel selliste näidet osaliseks, mis nagu nende loomingus on võrdlemisi erandlikud. Desneri puhul võib-olla niisamuti, et noh, ma kujutan ette, et enamik inimesi, kui üldse on temast kuulnud, et tunnevad teda rohkem kui selliseid bändipoisina kui et kaasaegse lääne kunst muusika esindajana. Ja selliselt võis ka siis tema kirjutatud orkestriteos juhuse tahtel luuagi siis Desnerist pildi kui klassikalise suunitlusega heliloojast ja noh, mõnes mõttes on selline lähenemisviis nagu väga õige ja vahel ongi nagu võib-olla hea vaadata Ta teoseid nagu nende puhtas antuses, mitte võib-olla niivõrd asetada neid mingisugusesse taustsüsteemi või, või luua nende ümber mingisugune lugu. Kõigepealt nõustun aga Reedaga. Mina sain šoki, kui ma kuulasin, stallutas lovski väikest sviiti. Sellist loomingut. Tahaks küll kuulnud, et tal on harjunud väitlema kontrollitud elatoorikaga. Tavaliselt ma hästi igal pool vingun, et intervallid ei liigu, intervjuud ei tee mitte midagi nagu tulbad. Aga nüüd, kui ma nägin seda päikest, sõiti, tuttas Lowskama ja ses lehti oboe ja trump nagu kolm Haitis nati. Nagu väänlavad seal üleval kõrval ja seda oli nii ilus vaadata, nii hea vaadata. Meil on nagu võistlus omavahel, kes suudab rohkem liikuda, ilma et see jätaks veel mulje, et need seda liikumist Ei, absoluutselt, ja orkester ka oli seal kõik elab kaasas ja kaljustan niuke, mingi lavastaja, seal, kes liigub ise veel kaasa, teeb omaette mingisuguse pisikese koreograafia seal ees. Hästi võimas vaatepilt. Martin, mis sinu jaoks oli selle kontserdi kõige põnevam aspekt, kas juhtus midagi sellist, mis sind nagu tõeliselt vaimustas, pani imestama? Võit tekitas küsimusi. Täitsa lõpp, põhimõtteliselt iga asi nagu alguseni, metsikult hea, mul on mingi kauboiteema nagu parajasti ja siis esimene lugu, see oli nii selles kauboi atmosfääris, et ma kujutasin ette, et ma olen seal kuskil eneseon, mingisugune relv on, on vee peal ja nii ilusti sobis hästi tugeva siukse Hollywoodile atmosfääriga siis kui sa ära kadus, sest mul oli natuke nagu kurb, et ma tahtsin, et see tuleks nagu tagasi või ma tahtsin selles seisundis veel edasi olla. Aga ei tulnud, et ülejäänud ei osanud niimoodi kaasa minna. Aga üldiselt mingi päris metsik kogemuse, see oli tõesti, ma olin nii võõras keskkonnas, kõik olid nii üles vuntsitud ja siis panin särama samblarohelise särgiga ja mingid väiksed pööraselt detailid on, ma hakkasin seda nagu teatrietendust vaatama, iga asi nagu rabas jah, selle nii, nii kummaline kogemus mulle vähemalt. Aga tulemegi selle kammerooperi juurde, Samuel barberi bridži käsi, väidetavalt üks lühemaid oopereid üldse, kestab kuskil üheksa minutit. Kui te peaksite nüüd kuulajatele seletama, mis teos on, siis kuidas te seda teeksite? Raske on seda mingi dramaturgiliselt tervikuna, nagu lahata, toimub ärase karakteriloome. Milline see tegelane on, need neli tükki, kes laval on, aga sealt edasi mingit lugu, nagu ei hakanud sündima, korraks kehtestada, siis need tegelased juba kadusid ära juba nii läbi. Et selles mõttes lühivorm ei õigustanud ennast. Ta oli nagu jupp tervikust, tundus pigem, mulle kuidagi väga meeldis või siin hästi pealiskaudsed tunded, et mis ma tunnen, et võis olla ka selle teose mingisugune siht, et ongi selline väike välja võtta õhtusest mängust, kus kõik suurtes tualettide sõbrakkides ja siis saavad kokku nädalas korra mängivad suurt mängu ja mõtlevad siis omi mõtteid, mis siis pidi olema kuidagi karakterloome ja pealkiri on bridži käsi ehk siis ainsuses ja et igalühel on oma pritsi käsi ja siis pidi käsi. Me kuidagi näeme seal neid ukse välja meile. Aga tore oli jälgida. Istusin teises reas ka, et sain aru, mida räägiti. Mida ooperisolistid laulsid mulle, et suures kontserdisaalis või Vanemuise kontserdimajas või Estonias. Tihti läheb mul kõik kaotsi, aga et seal sain aru, et mul ei ole vastupidi, ma olin. Ka kolmandas midagi sellist ja ikka ei isegi nii lähedalt, jah, ei kuule see, hakkasingi mõtlema, et see on nii imelik diktsioon ja nii imelik see rääkimis laulmisvorm, millega sa pead seda teksti esitama, et see oleks kuhugi kuuldav. Diktsioon tegelikult ka nagu ära mul oleks pool kaduma. Ja siinkohal vist tuleb öelda, et Martin, sina kuulasid siis kontserti Mustpeade majas ja Gregor sina Tartu Ülikooli aulas, aga tõepoolest, see ooper oli tõlgitud eesti keelde Doris Kareva poolt oma tekstiili veel täiendanud Marko Matvere ise. Ooperiga juhtub, kui see tekst nüsi halastamatult emakeeles kätte tuuakse. Ta mõjub ikka selliste anglitsismid ja, ja asjadena väga-väga raske on seda meie keeles usutavaks teha. Jah, see kultuuriruum vist ka selle pritsi käe puhul oli see, mis väikese membraani ette lõi selle osas, et oma omaette mingid tõlke, sellised küsimused ka, et kui see sõna beebi mina beibi asemel või mingid sellised huvitavad kaasajastused või et üritatakse tehaste keeleliselt vabaks, et see mõjuks ka niimoodi, aga esiteks bridž noh, ei ole Eesti nähtus ja palju ei mängita siin sport. Aga selles osas, et kultuurikontekst ja mängis minul ka väga suurt rolli. Minul vist mängis see, et mina ei andnud mitte teises või kolmandas reas, vaid üheteistkümnendas ja selles mõttes tekstist sain võrdlemisi halvasti ikkagi aru, et ma nagu väga tegelikult tundsin, nagu sellest puudust võinuks tegelikult lahendada selle asja näiteks nõnda, et kavalehele oleks võinud libreto välja tuua, et siin kavalehe peal on küll kahelehekülje pikkuseid kirjeldusi heliloojatest ja interBrettidest, aga noh, minu meelest see kavalehe üks selline oluline funktsioon võiks olla see, et aidata Ta kuulajat. Et vaevalt, et kellelgi on kontserdi ajal seda aega, et, et lugeda need kaks või poolteist lehekülge pikad kirjeldused läbi, et küll aga oleks sellest Bretost olnud. Selle ooperiettekandeks oli kohale toodud tõeline solistide raskekahurvägi, olgu need siinkohal ka nimetatud sopran Maria Listra kontrailt Annely Peebo, tenor Mati Turi ja bariton Marko Matvere lavastaja Mehis Pihlakunstnik, Kristjan suits, kas oli mõni tegelane, kellele see ooper võimaldas ka mingisugust arengukaart? Ainuke arengukaar tekkis minul kuidagi Marialistraga eksis Sheraldiiniga osa nimetusena, kes kuidagi dünaamilised liikus seal ja kelle lugu ma kuulsin paremini, sest otseselt laulis näkku mulle seda ja sain tekstist aru ja sain rohkem kaasa elada kui kellelegi teisele ja siis võib-olla sälliga, keda mängis Annely Peebo, kes vist kasutaski tervesele kammerooperi värtlal, vaid üht repliiki, milleks oli ma tahan paabulinnu sulgeda või sulgneda täpselt sellest, ma ei saanud aru. Sulgedega paabulinnu. Ma tahan paabulinnusulgi, ta oleks muidugi täiesti suurepärane fraas. Ma purese seda kaua-kaua, ma vaatasin ta suud, mõtlesin, aga ei jõua selle lahenduseni, aga nüüd jõudsin, mis on, väga tore, aga sellega jah, tema repliigid piirdusid ja see oli ka kihvt selline lihtsalt mis ta seal bravuuritar, vaid lihtsalt mingisuguse õukonnadaami nii-öelda kehastus, kes lihtsalt mõttekene materiaalsest ja kuna see formaat oli nii lühike, et siis ta ei tüüdanud äraga. Minule sellise omaette elamuse pakkus just Marko Matvere, keda me justkui ei tunne kui ooperilauljat selles mõttes noh, kui arvesse võtta olukorda, et tegemist oli siiski sellise kaasaegsema helikeelega, et need ei olnud sellised lihtsad meloodiad, mitte niimoodi kuulmise järgi ära. Et siis noh, võinuks arvata, et õppinud ooperisolisti kogemustega ooperisolist on siin nagu eelisolukorras, aga mulle väga selline Matvere stiil ja leidlik, kus meeldis, et ta nagu tabas ära paarberi sellise mõttelaadi ja leidis siis tema muusikast sellised usaldusväärsed toetuspunktid millele siis oma harmoonia ja meloodiatunnetus rajada, et nii mõnigi kord mul nagu kuulates võistlik ja nagu see mõte, et huvitav, et kas seal partituuris on ka nagunii palju selliseid poolenisti nagu kõnehäälega laulda, võid noote kirjas. Aga noh, see oligi nagu selline tema nagu stiil ja ta mängis selle minu meelest väga elegantselt välja ja ta aitas minu meelest nagu tuua ka sellise barberliku teatud des kommert sealsed lahendused publikuni, et, et minu meelest see koostöö nagu läks nagu väga hästi, et oli minu jaoks nagu omaette elamus. Selle kammerooperiga aga õhtu ei lõppenud. Õhtu lõppes veidi Gagaga. Kuidas te selle vastu võtsite? Küll ei osanud absoluutselt seda ette oodata, kui Kaljuste ütles, et valisime nüüd ameerika naishelilooja, kes ka siis noh, kaardimänguga, et pokkerist tunneme kõik puudust, võib-olla nüüd veel vastu seda koroona aega ja siis no loomulikult esimesest kolmest naudistele are tundecelleritavast. Me hakkame esitama. Tulid lavale kõik solistid ja laulsid siis veidi kakapouckerfeissi, see oli siis see, mis ajendas publikut kontserdi lõpus püsti tõusma, paremat vist ei tõusnud ja minu meelest nii ma ei tea, kava tervikul hakkasin jälle mõtlema, et valisime barberi, okei, ma arvan, et see on täiesti asi, millele ainult mina mingisuguse seose lõine kindlasti ei olnud planeeritud link segav aga et ettevõttete leidi Kaaga, kellele te annate selle hääle klassikamuusika valdkonnas, kes siis seisab tänapäeval väga suurte asjade eest, olgu selleks homoseksuaalide kogukond või värviliste kogukond ja ette Vaide barberi, kes siis noh, oli suure tähega kuidagi homoseksuaal ja et see nii lahe kuidagi kogemata selline seos tekkis ja see tegi mind väga rõõmsaks ja mina tulin ka püsti, loomulikult kohe teisena vist tõstaks ta minu eest ainult seisiski püsti ja siis ta oli nii tore vaadata, et nii suured fännid ja nii armas näha, et Kaljuste kuidagi hägustab piire ja see teeb lihtsalt hästi rõõmsaks, sest mulle meeldib see mõte, et muusika on üks ja seda kuidagi militarismi vastama. Hästi võitlen. Ja et nüüd kuidagi nägin seda ka, et üks suur Eesti korrus, vee või maailma korruffeia, võib-olla liiga suur sõna, aga midagi sellist ja kinnistab neid ideid ja toob seda sellise Eesti klassikalist muusika tausta või publiku, et oli väga kihvt. Ma olen mõnes mõttes nagu nõused, Ta oli rõõm nagu kogeda seda, et see lõpuks nagu ajas kogu selle kava kaardid nagu kõik segamini minul vähemalt, et oli raske aru saada, et, et kas siin tehakse nalja, kas see nali käib nagu nende enda pihta või mis siin nagu on see selline sotsiaalne allegooria, mis, mis välja joonistub, et on nädal aega, eks ole möödas sellest kontserdist, aga noh, ma ei ole siiamaani nagu välja nuputama, et mis see suur narratiiv nagu olin, aga millise kommentaaris ja siis nagu andis kogu sellele kavale, et see iseenesest on minu meelest nagu noh, väga hea märk, kui veel pärast kontserti tükk aega nagu sellised suured küsimused jäävad nagu kontserdikülastajaid kummitama küll, aga mis nüüd muusikalist poolt nagu puutub, et noh, ma võib-olla igatsenuks rohkem sellist noh, rahvineeritumat seadet, et see keelpillide lahendus oli nagu selline väga liht homofooniline seal võib-olla see idee ja kõik oleks nagu saanud nagu paremini esile tulla, kui, kui selle seadega oleks võib-olla natukene rohkem vaeva nähtud. Aga samas noh, ma pean ütlema, et noh, nii palju oli seal nagu osalisi noh eelkõige näiteks noh, lauljad ja Kaljuste ise, kes nagu võtsid seda rolli nagu väga tõsiselt või mängisid selle nagunii osavalt välja, et see oligi nagu naljakas Ja nad nii vabad nime eeldiste näha ja nii toreda seadust hakkasid rääkima, siis ma ütlesin, mina olin ainuke, kes kuidagi hakkas kiirust vedama, aga või noh, teil oli puhkpillid, miks te neid ei pannud sinna sisse ja, ja see trummikomplekt, aga noh, loomulikult ei häirinud nii palju, et jäi nii tahaplaanile. Aga puhkpillid istusid nagu õnnetusehunnikute taga või samal ajal, kui Kaljuste ma tea, tantsib, kruvib seal ees ja kõik poole, Eesti naeravad ja teine pool ei saa mitte midagi aru. Siis see natuke küsitavaks, aga muidu super super. Sellise huvitava nihestus ja tekitas jah, et see keskkond oli seal enne nii? Jah, viisakas, puhas hoitud ja siis jah, sul on näitavad, et nad saavad ka nagu pulli teha, aga nad teevad seda pulli ikkagi nagu viisakalt. Puhtad inimesed. Aga jah, selle leedi Gaga-ga veel, et noh, teil, eks ju seal tõusid püsti inimesed, meil vist ei tõusnud keegi, et see oligi imelik, kuidas reageerida, sest sa ei ole üldse vastavalt riides ega, ega tegelikult vastavalt meelestatud ka. Ja noh, see olukord on ka selline, et kui tuleb hea lugu peale, et tahaks nagu liigutada, siis see kultuurinähtuse ei võimalda seda, et sa oled seal topitud sellesse ruumidele, need toolid, eks ju, koos kui sa püsti tõused, siis sinu taga inimene ei näe. Et mingis mõttes oli ebamugav ka, et kui sa selle lauluga ootad inimeselt reaktsiooni publikult reaktsioone, mida ta tegelikult ei saa nagu päris pakkuda. Et rõõmus, lahe ülinaljakas, aga ma ei oska terve selle laulu aeg midagi teha, sest ma ei saa tantsida. Ma ei saa nagu midagi kaasa teha, ma olin seal üksinda, eks ju. Et need ei ole kõik minu sõbrad ümberringi. See natuke nihe oli küll, aga see oli huvitav, et nad seda nihet pakkusid. Ma saan siis aru, et see õhtu pakkus teile esiteks palju küsimusi, teiseks hea vaatemängu ja muusikalisi elamusi ka. Tallinna kammerorkestri kontserti Kaardimäng arvustasid Tartu uue teatri näitleja Martin Kork multimeediakunstnik ja Tartu aasta kultuurikandja Kregor kulla ja muusikapedagoog Reet Ristmägi. Klassikaraadio tänab kontsertsalvestuse eest Eesti muusika ja teatriakadeemia helirežii tudengeid. Aitäh Tanel kadalipp, Henri kuus ja Karl-Erik Laas. Metseenlust on miski, mida ajalooliselt Eestis eksisteerinud ei ole. Ühest küljest on selle taga aadelkonna puudumine, kes mujal maailmas seda rolli sajandite jooksul kandnud on. Tänavu möödub Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat ja ühtlasi on selle aja jooksul kogunenud arvestatav hulk kapitali mida ettevõtted ja pangad ka ühiskonda tagasi panustavad. Kui spordi toetamisest on meedias juttu üpriski palju, siis meie uurime, milline on erakapitali osakaal ja potentsiaal muusikamaastikul. Alustame ettevõtjate vahel tega. Aasta tagasi asutas Meelis Kubits kultuuripartnerluse sihtasutuse, mis on loodud selleks, et otsida võimalusi ja luua soodne keskkond erakapitali kaasamiseks kultuuri rahastamisse. Avalikes huvides. Küsisin Meelis Kubits sealt, kuidas ta Metzeenuseni jõudis. Minu puhul ja ma ennast kindlasti aadelkonnaga ei võrdle, on see teekond olnud selles mõttes selline suurusjärgus kümmekond aastat kestev ja alanud on ta nii nagu paljud head asjad kõigi meie elus sellisest suurest egoismist mingisuguste noh, võib-olla armumisest mingisugusesse, oma ideesse, mille hilisem realiseerumine ei pruugi üldse vastata sellel algsel eesmärgil, et me kunagi kümmekond aastat tagasi lihtsalt kuskil kolmandates riikides hakkasime pidama sünnipäev ja, ja siis nad kasvasid suuremaks ja siis me võtsime sinna palju rahast kaasa ja ja ühel hetkel see algne, võib-olla egoistlik ja selline eneseimetlemine enese nautimine kadus ära ja järele kasvas sellest hiljem välja siis selline missioon, mis juba 2013.-ks aastaks ehk tänases vaates noh, peaaegu kaheksa aastat tagasi sai kroonitud selle Armeenias käiguga, kus tegelikult meil juba oli väga palju muusikuid kaasas, alates ei ütelnud ka eest. Ja nädalavahetusel oma juubelit pidanud Anne veskist lõpetes rammi ja Hortus muusikusega, aga siis oli ikkagi selline kultuuriekspordi ja Eesti tutvustamise ja sildade ehitamise plaan. Ühel hetkel nende aastate jooksul tajud, et tegelikult see andmise rõõm, millest palju räägitakse, et see on tõesti üks suur rõõm ekseemi ja see tagasisaamine selle emotsiooni nagu vääringus on piisav selleks edasi pusida ja noh, kultuuripartnerluse sihtasutus mingis mõttes sai asutatud seetõttu, et teha seda kõike veidi professionaalsemalt ja läbimõeldumalt. Et mõelda, et kui me suudame kaasata rohkem partnereid, mitte ainult üksi seda vankrit vedada, et siis siis võiks olla kõigil parem. Kuidas see aasta on olnud selles plaanis, et kas on olnud raske neid ettevõtjaid kultuuripartnerluse sihtasutuse kaudu sellesse üritusse kaasata? Eks ma valin ikkagi neid inimesi, keda ma juba tunnen juba aastakümneid ja mõningaid neist, eks ju, ja seetõttu too, need vestlused on alati väga meeldivad, et ma üritan ikka rääkida nende inimestega, kus ei vastust ei tule ja kui vaadata nagu seda aastalõpu, eks ju, siis ma arvan, et see oli noh, meie jaoks kindlasti üks selline tipphetk, kui, kui hambaarstid, et kliinikus 32 otsustasid et nad tahaks aasta lõpus teha midagi seda, mida Eesti ettevõtted ikka tavaliselt aasta lõpus jõulude ajal teevad ja otsustasid, et nende annetus seekord ei lähe mitte tavapäraseid mittetulundusühinguid möödavaid, et kuna nemad said olla tööl sel hetkel, kui kultuuritegijate tegevus oli piiratud, siis nemad otsustasid toetada läbi kultuuripartnerluse sihtasutuse siis vabakutselisi valdavalt siis muusikuid, nii et need on sellised uudised, mis alatanud, palju jõuda, aga ma ei ütleks, et see on olnud väga raske või kuidagi piinlik. Kas tegevus, et ma arvan, et me oleme siin realiseerinud oma potentsiaalist võib-olla protsendi v2, et väga usun sellesse, et järgmised aastad saavad olema nagu selles mõttes nii mahu kui kvaliteedi mõttes noh, absoluutselt teisel tasemel. Aga mis see suurusjärk numbrites on, et kui palju on neid ettevõtteid Eestis, kes eesti kultuuriellu panustavad? Suures plaanis baseerub Eesti kultuuri erasektori poolne toetus, ma julgeks arvata umbes paarikümnel Eesti ettevõtjal või ettevõtjate grupil. Aga miks see nii on, et kuigi kapitali Eestis juba justkui nagu oleks ja see 30 taasiseseisvumisest möödunud aastat, mis ka kohe täis saab, et see on nagu mõnes mõttes piisav aeg, et miks see raha ei ole kultuuri sellises mahus jõudnud? Ma arvan, et meil ei ole veel seda teise põlvkonna raha, et meil on täna nende inimeste vahendit kogu ühiskonna kasutuses, kes kõik see 30 aastat on igapäevaselt siin rassinud ja noh, enamik neist ei ole veel oma vahendeid ja ettevõtete juhtimist, et noh, järgmisele põlvkonnale üle andnud ehk siis teisisõnu noh, nad ei ole veel nagu teenitud puhkusel, et me ei saa ühiskonnana eeldada seda, et kõik, mida nad on teeninud, nad tahaksid hirmsasti kindlasti tagasi andma. Ma arvan, et see on selline kõigi annetajate enda kultuuritausta küsimus ka, aga mina ise olen selles suhtes väga optimistlik, et see murrang võib toimuda siin juba lähiaastatel, et me näeme, kuidas tegelikult, et juba mõned ettevõtjad, kes on oma, ma ei ütleks, et mitteelutöösid müünud, aga noh, on müünud mingeid ettevõtteid, mida nad arendatakse ja ja sellest nad on mingitel põhjustel loobunud või loobumas ta sealt on küll tulnud tagasi noh, selliseid ekstravagantseid panustamisi nagu siin Kristjan Rahu Utilitase müügi puhul tegi, mis on absoluutselt maailmatasemel sündmus tegelikult mis oli küll suunatud, eks ju, töötajate premeerimisele, aga mis näitab sellist noh, klassikalise Eesti ettevõtja küpsust tegelikult sotsiaalset küpsust ja noh, ka sellist kultuuri nagu taju või tunnetust, et veel kord, et noh, seda küll ehitanud sellest uut kunstiakadeemiat või ooperimaja, eksju, mida ma arvan ka mingites ringkondades võib-olla oodata, aga, aga see on tema otsus, mida ta teeb, millal teeb, aga see näit ütleb, et noh, et Eesti ettevõtja liigub selles suunas kui institutsioon. Ja ma iseenesest olen selles mõttes küll optimistlik, et siin võib, lähiaastatel annab, me näeme nagu päris ilusaid, päris suuri žeste, mis omakorda genereerivad järgmise aktsioone ja noh, lõpuks on ka peale kasvamas absoluutselt uus põlvkond, Eesti ettevõtted. Esimesed startup, noored on saamas mitte lihtsalt Baltimaade rikkamatakse inimesteks, vaid maailma mastaabis väga edukateks inimesteks ja pole mingit põhjust arvata, et nad selle kõik ainult endale hoiavad. Mida ettevõtjad ja metseenid kultuuriinimestelt vastu ootavad või milline see nende omavaheline suhe peaks olema? Viimased on ilmselt väga erinevad, ma arvan, see metseeni mõiste on, tuleb ka ilmselt kõigepealt nagu platsideks lahti võtta, et mitte iga kultuuri toetamine ja seal kontserdipiletite vastu küsimine või oma logo kuskile riputamine ei ole ilmtingimata Metzeendus, et ma julgeks arvata niimoodi mõne andeka noore inimese või siis teeneka eesti tuntud kultuuritegija, kelle tegevus on väga palju aidanud Eesti tuntust kasvatada ja seeläbi tegelikult sellesama ettevõtja või ette võtta ekspordipotentsiaali kasvatada, sellepärast et sul lihtsalt on välismaal olnud lihtsam asju ajada, kuna sind teatakse seetõttu, et siin elavad sellised heliloojad, sellised dirigendid. Et siis selles ahelas on, ma arvan, et see vastastikuse suhtlemise vastastikuse respekti olemasolu kriteerium nagu number üks et toetaja ja toetatav ei ole nagu kumbki üksteisele võlgu, et siin ei ole mingisugust klassikalist nagu vastusaamise, mingisugust akti, et see on ikkagi enesetunne, mida sa jagad, enesetunne, mida sa tagasi saad ja kui see enesetunne või emotsioon ei vasta sellele, mis oli võib-olla siis nagu toetajapoolne sisend või ootus siis ei maksa kultuuri toetama tulla. Et siis. On parem jagada oma vahendeid, mustmiljon, võimalust teha head, eks ju. Et eriti praegusel koroonaajastul abivajajaid on rohkem kui iial, et ühtepidi on nagu justkui jõukust rohkem kui jal, aga teistpidi me teame, et noh, varaline kihistumine on hästi suur, iga kriis tegelikult väikese grupi inimesi jõukamaks ja ühe teise äärmuse vahel nagu kasvab. Ma arvan, et see on puhas emotsiooni küsimus ja mis on, mis on ülioluline? Kultuuri toetades tuleb säilitada kultuuritegija või looja väärikus, et siin ei saa nagu tekkida olukorda, et keegi teeb mingisugusest võlgniku positsioonist töödakse, et siis ei tule ilmselt midagi head välja ja jääb nagu kõigil halb mulje ja ja halb selline emotsioon ja noh, siis Actka ei kordu. Eestis on ju tegelikult ettevõtjatele ja kogu ühiskonnale see toode kuningaid nimetada kandikul ette toodud, et meil on olemas inimesed, heliloojad, dirigendid, kes on maailma absoluutses tipus ja kui nemad oma tegevusega ei kõneta, siis mis veel kõnetab, on ja ma usun, et me kõik mööname, et nad kõnetavad tegelikult ja eks see on väga hea selline sisend või väga hea teekond kultuuri toetamise alustamiseks. Aga millist rolli mängib see, et suur hulk ettevõtteid, panku ei ole eestlaste kätes, kas panustavad siia meie kultuuriellu tagasi ainult omad ettevõted? Mul on selline mulje jäänud, et võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga mõne väikese erandiga üldiselt ja noh, siin on väga raske sinna Swedbanga või SEB Luminori juhte selles süüdistada, et need pangad kuuluvad väliskapitalile ja nendel kõigil on oma kohalikud sümfooniaorkestrid oma kaevikud kammerorkestrid, et ma usun, et kohalikud juhid teevad oma võimete piires sinna, aga noh, üldiselt, et ma arvan, et LHV kui Eesti omanikele kuuluv ja noh, agressiivsust laienev pank on siin nagu meeldiv erand. Ega see põhjus on väga lihtne, et nendeni on lihtsam jõuda. Toetataval on võimalus neid ja nende inimeste ja telefoninumbrid ja, ja vahel ka minna mööda turundusosakondadest, kes vaatavad ainult noh, mingisugune ma ütlen, ainult vaatavad, aga, aga kelle ülesanne on lugeda noh, mingisuguseid muid näitajaid selleks, et toetusi jagada, et ja teine asi on see, et panga omanikud ka ise LHV-s me räägime kultuuri puhul, näiteks Bigbank on väga suur sporditoeta regionaalse spordi toetajana hiiglaslikud numbrid, mis lähevad mingite korvpalli ja võrkpallimeeskondade ülalpidamisel. Müts maha, aga suures plaanis on jah, nii et see kultuuri toetamine ja spordi toetamine ka on eesti soost ettevõtjate ülesanne ja võib-olla see ongi õige, sellepärast et meil peaks selle 30 aastaga olema tekkinud piisavalt väärikust, et me saame oma asjad ise siin ära korraldada. Et me ei pea küsima Euroopast mingit projektiraha, kuigi me küsime palju, aga Ma usun, et noh, mingisuguseid järgmine hüpe võiks 10 aasta jooksul olla see, et me hakkame hindama seda, kui asjad sünnivad mitte klassikalises mõttes maksumaksja ja väliskapitaliettevõtete toel, vaid vaid me teeme ise, eks meie omaettevõtjad rahastavad meie oma andekate inimeste projekte. Mina olen seda niimoodi, et me taaskord oleme sellises huvitavas arengufaasis, et tegelikult nagu suured kultuurisündmused või suured festivalid või suured muusikasündmused on need, mis noh, ütleme siis niimoodi, et nad veel ei veamajandust, me tahame rääkida sellest, et nad jäävad majandust. Aga mingites piirkondades, näiteks kui me vaatame Narvat, kuhu ma julgeks arvata, et eesti riik ka selle sõna sellises Haldelikus tähendus sedasama kodanikena ei ole nagu päriselt 30 aasta jooksul jõudnud, siis me näeme seal mingisuguseid selliseid erilisi algatusi Narva vaba lava, mis on nagu vapustav asi, ma arvan, üldse taasiseseisvunud Eesti üks kihtimaid projekte, me näeme Tallinn Music Weeki arengut, me näeme seda Narva ketti nagu arengut, noh, sellises suureks kultuurilinnakuga, et tegelikult Nendel algatustel põhineb, võib-olla nemad ongi need, et kes suudavad selle narva nagu nurga tagant välja tõmmata, eks ju, siia piisavalt avalikkuse pildile, et siis tuleb sinna ka riiklik raha peale ja siis me võib-olla suudame selle Ida-Virumaa nagu päästa ja ja ära hoida nagu halvima, et seal võib olla nagu hästi konkreetne näide. Ja sellel põhjal ma julgeks küll arvata, et kui me räägime muusika ettevõtlusest, jah, ta võib olla konkreetne festival, ei pea või konkreetne bänd ei saa nagu teenida tulu või noh, klassikalises mõttes, eks ta ei ole nagu aktsiaselts. Aga see, mida ta genereerib laiemas mõttes kogukonnale, ühiskonnale tervikuna, noh, see lisaväärtus on nii palju suurem. Et ma arvan, et isegi üksikute riiklike investeeringutega ei, ei ole see võrreldav, et selles mõttes on nagu 21 sajand, on kindlasti kultuurisajandat. Mingitel inimestel on kogunenud nii palju raha, noh, ma mõtlen maailmas, et ja mingi põlvkond need just väljaspool, eksju Lääne ühiskonnas. Et see raha pöördumatult tuleb nagu kodanikuühiskonda tagasi, et kui ta ei tule, siis see võetakse neilt nagu jõuga läbi revolutsiooni. Aga me arvame, et ta tuleb ja mina üritan jutustada seda, et see võiks tulla läbi kultuuri. On teil lõpetuseks mõni sõnum ettevõtjatele? Ma arvan ettevõtjat valdavalt, et minust kõik kogenumad ja, ja suure vastutustundega inimesed teevad oma otsuseid ise ja kedagi nagu suunama õpetama. Ma siin kuidagi kavatse hakata, ma lihtsalt tahan väga loota, et kui me teeme mingisuguseid selliseid žanraisingu tüüpi rahakogumise või mingite projektide toetuseks või kultuuriekspordi toetuseks, et ma väga tahan loota, et nad saavad sellest isiklikku naudingut ja et nad ei anna nagu vastumeelselt ära kas mingit viitesadat tuhandet eurot või mõningal rohkem. Sest kui keegi täna teeb mingisuguse väikese süsti kultuuri toetuseks ei saa siin petta, siis noh, selle peale võtta lahjemat. D mürki, et ta järgmisel aastal või poole aasta pärast teeb juba suurema süsti, eks ju. Et aga me peame nagu silmas pidama seda, et see on nende raha, nad on tegelikult selle pealt oma teenitud tulude pealt ja välja võetud dividendide pealt maksnud ära kõik maksud, mis ei ole Eestis tegelikult erinevalt mingisugusest müüdist väga väikesed ja neil on õigus seda kasutada täpselt selliseks otstarbeks, nagu nad vajalikuks peavad. Suur tänu, Meelis Kubits, aitäh. Eesti pillifond loodi 2015. aasta detsembris Kultuuriministeeriumi initsiatiivil AS Swedbank, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ja Paavo Järvi poolt. Kuidas Sven Jürgenson sündis Swedbanki sees, see otsus Eesti pillifondi loomisega kaasa minna ja sinna pikaaegselt panustada. Kuidas ikka head asjad sünnivad, sünnivad heade inimeste peades ja mõtetes ja Swedbank sellise suure organisatsioonina, ütleme siis niimoodi, et me ei lähe kaasa mitte iga algatusega, aga kohtades, kus me näeme, et meie osalus võib anda siis sellist laiemat ja erilisemat mõju, et need köidavad meid rohkem ja selle pillifondiga on täpselt niimoodi, et õiged inimesed tulid õigel hetkel ja presenteerisid seda viisil, et see kõnetas meid. Ja kuidas ta meid täpsemalt kõnetas, tegelikult oli see, et, et me näeme ikkagi, et me saame olla sillaks potentsiaalsed metseenide investorite ja siis teisalt siis nii-öelda muusika rahva vahel. Kui suures mahus kapitali Swedbank sinna pillifondi panustab ja siis millisest pangastruktuurist see tuleb? Et heategevuse puhul nagu ikka öeldakse, et numbritega ei ole ennast viisakas ehtida ja, ja ma võib-olla jääkski siin heas mõttes abstraktseks, et ütleme niimoodi, et tegemist on siis viiekohalise numbriga, mille osas iga aasta vanem õla alla, aga kaugeltki meid, seda üritust nii-öelda üksi, et seal on teisi tublisid toetajaid veel, et seda ei ole ülearu palju, aga seda on piisavalt, et hoida see vahva initsiatiiv elus ja käigus ja lisaks me tegelikult panustame ka üsna palju läbi erinevate tegevuste, et see ei ole ainult puhas nii-öelda rahaline toetus, et me oleme seal nii erinevate turundustegevustega, siis me ikkagi väga selgelt oleme kaasanud oma kliente erinevatel üritustel, tõstame laiemalt, ütleme ühiskonna teadlikkust antud teemadel, et kindlasti see ei ole seotud ainult sellise rahalise toetusega. See projekt on meil siin majas sees ära seotult privaatpanganduse üksusega, kuna me ise näeme, et need potentsiaalsed investorid, kes võiks endale ka ühe investeeringuna ta siis mõne sellise rariteetsem meistri pilli lubada, et selliseid kliente, et eelkõige leidub meil siis privaatpanganduse segmendis ja neid me siis selle teemaga jätkuvalt jooksvalt hoiame kursis, kutsume neid erinevatele kihtidele kontsertidele ja, ja ütleme siis jah, ütleme vastuseks, et see on selline privaatpanganduse heas mõttes eriprojekt. Ja kuidas see tagasiside on olnud, kas inimestel on huvi panustada sellisesse ettevõtmisesse? Jällegi, et nii ja naa, et eks me oleme pidanud nende müütide murdmisega siin üksjagu tegelema, et, et aga see on nagu selline pikem projekt, et me räägime rääkimisest, tegelikult on sageli vähe abi, mis päriselt mõjub, on ikka need kontserdid, kui inimene, potentsiaalne rahakas investor, ta näeb ja kuuleb seda noort andekat interpreedi seal laval mängimas ja neid pillikeeli puutumas ja see kõik, mis selles sümbioosis nagu tekib, et, et seal sageli tekivad need äratundmised, et vau Mul elus on hästi läinud, ma olen oma äridega jõudnud kohta, kus ma tegelikult tahan ühiskonnale midagi tagasi anda ja seal tegelikult tekivad need edasised mõtted, kus siis pillifond saab tulla abiks ja pakkuda välja erinevaid lahendusi, et kas siis pilli soetamisel või viimasel ajal on, tegelikult on meil päris populaarsed ka poognad ostud, et, et ka nii-öelda need meistripoognad on üksjagu kallid ja neid tegelikult on samamoodi vaja kui neid haruldasi pille. Muidugi, alati tuleb unistada suurelt, aga midagi ei ole teha, et eks me peame natuke sellest elevandiluust tornikesest heas mõttes nagu alla tulema ja vaatama, et üks korralik viiuliselt makstusel avates 150000 ja edasi, et noh, tegemist ei ole nii-öelda peenrahaga ja, ja eks ta on selline tugeva missioonitundega inimeste ja ettevõtjate investeering, et selliseid Eestis ma ei ütle, et neid ei ole piisavalt, aga ütleme niimoodi võiks alati olla rohkem, et ja samas me anname aru, et, et ei ole kohane tekitada sellist ootust, et inimesed, kes isegi võiksid endale lubada, et nad peaksid alati tegema, et see pigem saab ikkagi olla selline sisemine kutsumus ja soov teha head ja natuke selline laiem vaade, et mida rohkem me räägime sellest, mida rohkem me nende potentsiaalsete investoritega tegeleme, seda rohkem me saame ka tagasisidet, et see teema kõnetab ja ollakse valmis ka tegema järgmisi samme. Kuidas te finantsvaldkonna inimesena vaatate neid pillide hindude, mainisite siin ise ka, et ühe rariteet, see viiulihind siin 150-st 1000-st eurost alles võib alata. Ta et see väärtus ju kujuneb tihti sellise abstraktse mõõdupuu järgi. Teil on kindlasti nõustavad inimesed, eks ole, muusika valdkonnast, aga nagu, mis hetkel üks pill on nagu ikka, liiga kallis. Ja need on sellised heas mõttes tüüpilised küsimused, et aga kuidas meie nii-öelda siis panga poole pealt neid vaatame, on ikkagi see, et teatud tüüpi nende haruldaste meistripillide näol on tegemist investeerimisobjektidega. Nii nagu haruldased vanad Itaalia meistrit ütleme näiteks maalikunstis samamoodi on nii-öelda siis investeerimisobjekti ja tegelikult väärtus üldiselt ajas ainult kasvab siis sama lugu on ka nende hinnaliste keelpillidega, on selline kindel periood, millal neid siis nii-öelda siis pillimehed valmistasid, neid enam juurde ei tule, need on nii-öelda limiteeritud koguses maailmas ja, ja selgelt nii-öelda soov nende järele on suurem kui kumus. Ehk siis tegelikult, kui nüüd võtta hästi kuivalt ja nii-öelda finantsiliselt, et siis nende hind ajas saab ainult kasvada. Mis me veel oleme teinud, et esimene küsimus kliendil võitleme potentsiaalselt huvilisena dramatiseerinud viiuliseni, selline habras tükike puitu ja keeled, keegi pillab maha või istub kogemata peale ja ongi 200000 vastu taevast, et ma pigem investeerin kivisse või ostan kulda, et et sellest ma saan aru, siis on jälle oluline, et see teadmine sellele tasemele ei jääks, et esiteks, et noh, meil on selged siis uuringud välja suveaed, kus on välja toodud siis see, et nende piltide kvaliteet ajas kasvab seal Jaapani uuring peast. Mäletan õigesti, mis siis tõi välja, et esimesed 400 aastat selle pilli kvaliteet läheb ainult paremaks ehk siis tema kõlaomadused ja teeme nii-öelda siis sisuline väärtus ka nii-öelda pillina läheb paremaks, et siis on, äkki oli vist 400 aastat veel, kui ta hoiab aina taset, kui teda hoitakse nii-öelda õigetel Tahjustus tingimustel ja üldjuhul ka siis nii-öelda kasutatakse mängimisena ja siis vaikselt hakkab oma väärtus siis nii-öelda kaotama. Ehk me räägime ikkagi sellisest sadadest aastatest nii-öelda väärtuse hoidmisest, et seda hirmu, et ta täna on hea ja hinnatud, et aga ütleme siin aasta-paari 50 pärast enam ei ole miski, et mis võiks olla sama hinnaline, et seda hirmu noh, vähemalt ekspertide hinnangul ei ole. Ja, ja teine lugu on siis seotud selle hoiustamiste ja kukkumiste ja potentsiaalsete kahjustamistega, et noh, et need kõik pildid tegelikult on meile oma ala ütlemisest tipp ekspertide kindlustusettevõtete poolt kindlustatud Londonis paiknev spetsiaalselt sellele spetsialiseerunud kindlustusselts, kõik pillid omavad nii-öelda siis spetsiaalselt sellisel hariteetseegelbelli kindlustust. Et see risk on ka selles mõttes nii-öelda omaniku poolt nii-öelda vaadates kaetud kusepilliga, midagi peaks juhtuma, et siis kindlustustegelikult üsna kenasti katab need riskid ära ja ma alati on, siis oleme küsinud, noh, me oleme päris palju kohtunud ka nii-öelda piiri tagant inimestega, kes seda maailma on aastakümneid ajanud ja on seal sees olnud, et ainult kas nagu päriselt ka nende pillidega midagi juhtub või noh, et kui juhtub, siis mis nendega juhtub ja siis heal juhul ühe käe sõrmedel vanad 60 pluss härrasmehed. Eksperdid meenutavad jah tõesti, et seal 70.-te lõpus oli üks lugu, kui üks kallis Stradivaari läks maha ja ühesõnaga muutus selliseks, et tal on korda teha ei saanud, et aga kuna need pillid on ikkagi nii väärtuslikud ja nii kallid ja, ja eriti nendele mängijatele nii olulised, siis tegelikult nende eest kantakse ka väga tähelepanelikult hoolt, et nendega üldiselt ei juhtu midagi. Ruthi ja see pill ikkagi juriidiliselt kuulub ikkagi sellele nii-öelda investeerijale, ehk siis sellele neljandale potentsiaalsele metseenile nii-öelda nimetame siis teda niimoodi, et igal pildid on omanik, igale pillid on siis kasutaja, kui on ka üks pillimis kuulub pillifondile endale, et aga iseenese toimimismudel on see, et me nagu ma alguses ütlesin, oleme sillaks siis nii-öelda siis potentsiaalsete investoritele, kes siis tahavad pilli osta ja teiselt poolt siis nii-öelda need tublid muusikud, kes siis vajavad selliseid pille, et tõusta enda arengus siis järgmisele tasemele. Kui võtta Swedbanki vaatepunktist, siis milline on see Swedbanki sotsiaalne vastutus Eesti ühiskonna suhtes, et kuidas te näiteks vastate nagu nendel arvamustel, et kuivõrd Swedbank ikkagi ei ole enam Eesti kapitalil põhinev bankett, siis nende sotsiaalne vastutus, et selle fookus on ka suunatud Rootsi rohkem kui näiteks Eestisse. Ja mina näen seda, nii et meil on ikkagi tegemist väga suure Eesti pangaga selles mõttes, et jah, tõesti me oleme nii-öelda Swedbanga organisatsiooni kuuluv krediidiasutused, aga pank Ta ikkagi koosneb ju tegelikult väga lihtsalt, et pangal on kliendid, pangana töötajad ja no tõesti, pangal on ka omanik. Et kui me vaatame seda esimest kahte, et panga kliendid Swedpangal on natuke alla miljoni kliendi Eestis, et noh, tegelikult väga vähe on selliseid kliente, kes meiega puutumust ei oma, et ilmselgelt meile läheb korda kõik see, mis Eestis toimub, mis Eesti inimestega toimub ja, ja väga selgelt me otsime erinevaid võimalusi, kuidas ka omalt poolt panustada selleks et hea tegemine teeks omakorda head. Teisalt samamoodi töötajad, eks ole, meil on üle 2500 töötaja, et see on Eesti inimeste pank selles mõttes Tõnni klientide kontekstis kui ka töötajate vaatest ja, ja tõesti noh, et meil on, kas Rootsi mõõde, et ühel hetkel ostis Rootsi Swedbank Hansapanga ära, aga noh, see minu hinnangul mitte kuidagi ei mõjuta seda, kuidas me Eesti ühiskonnas saame või võime nii-öelda panustada, et ma arvan, et see on ka meie vaade ja teatud mõttes ka kohustus, et kui sa oled ikkagi nii suur ühiskonnas ettevõttena, siis sa ühtepidi saad palju, aga tegelikult nii-öelda sa pead ka teistpidi vastu andmata. Meil ei ole selle vastu midagi, teeme rõõmuga. Kas teil on lõpetuseks mingisugune sõnum ettevõtjatele või pankadele või näiteks oma pillifondi nõukogu esimehe kogemuse baasilt, et miks ja kas on mõtet sellisesse ettevõtmisesse panustada? Mida ma olen kogenud, on see, et nagu ma alustasin ennet ega selliseid teemasid nii-öelda jutu peal, et kuidagi kohale viia, on üpris keeruline, et siit ongi üleskutse, et andke endale võimalus veenduda, et kas see teema sind kõnetab või ei kõneta. Sageli jäädakse kinni sellesse hinnalipiku, see, et tõesti issand, kuidas üks pill saab nii kallis olla ja nii palju raha maksta, et see nagu ei ole minu teema, aga tegelikult meil on ka lahendused näiteks selleks, kui soovitakse pill osta sõpruskonna peale, et noh, jällegi siis me oleme summades hoopis teises kohas ja noh, veel kord, et kui ikkagi elus läheb hästi ja on soov midagi tagasi anda, siis suliks Suurbritanniast pärit koolitaja, kes meil käis, kes minu arust võrdles väga tabavalt neid kalleid meistripille vormel F ühe nii-öelda autodega ja ta tõi välja, et midagi ei ole teha, et kui sa tahad F1 nii-öelda karjääris nii-öelda selles karussellis kaasa lüüa, siis sul on seda autot vaja. Et Toyota Avensis, ega seal ei ole mitte midagi teha ja täna meil Eestis on olukord, kus meil nii-öelda need F1 piloodid tegelikult on juba võtta, aga nad jäävad selles karussellis kõrvale põhjusel, et meil ei ole neile anda kaasa nii-öelda sobilik. Ütleme siis ringrajaautot. Ja need ringrajaautod ongi need gallid raditeetses meistripillid ja, ja meie ülesanne tegelikult on neid siis nii palju, kui võimalik selle pillifondi abil muusikutele võimaldada. Ja mina väga selgelt näen ka seda potentsiaalselt investeeringut investeeringutega, alati on seotud riskid, et aga kui inimesel on võimalik, kui võtta selline pikem vaade, pikem vaade minu silmis on 10 aastat ja pluss siis üks osa varadest, miks mitte, võiks olla ka sellistes alternatiivvaraklassides, et on kellelegi jaoks ja siis ma vanad veinid muide, kujutav kunst, aga miks mitte ka pildid, et seda maalima tasub uurida, me oleme ise seda uurinud ka ja, ja ütleme niimoodi, et need numbritesse kinni ei tasu jääda, et kohati on investeeringute numbrit isegi liiga ilusad, et need kasvud on isegi liiga suured, et kas või sellepärast tasub seda teemat enda jaoks võib-olla selgemaks mõelda ja uurida hea meelega aitame kaasa. Ja tegelikult ei juhtu ka midagi, kui see teema ei kõnetad lihtsalt ilusat muusikat kuulata, on ju tore sõnum muusikutele. No siin on vastus hästi lihtne, et, et siin tuleb olla hästi-hästi tubli õppida, harjutada, harjutada, harjutada, et oleks meil nii-öelda neid nii-öelda valmis piloote, kes on valmis seda vormelikarusselli ette võtma võimalikult palju. Et selle võrra lihtsam on ka siis seda otsust siis teiselt poolt teha. Noh täna meil on ikkagi nii mõnegi pillifondi, ütleme muusiku peale mõeldes ikkagi lähevad suunurgad ülesse ja tunned eestlasena uhkust, et vau, et meil on nagu sellised andekad inimesed, et ma nii-öelda heas mõttes des inspireeriks neid. Kui olla ise tubli ja näha vaeva, siis tegelikult kõik on võimalik. Võib-olla ühel hetkel mängite Stradimaariga ja teete seda kuskil Londoni Royal Albert hoolis. Suur tänu, Sven Jürgenson. Alates 2016.-st aastast tunnustatakse Eesti muusika päevadel silmapaistvaid heliloojaid LHV uue heliloomingu autasu preemiaga. Ja äsja on tulnud uudis, et Eesti heliloojate liit ja LHV Pank pikendasid seda koostööd veel viie aasta võrra ning eraldi asutakse tunnustama ka noori heliloojaid. Meil on telefoni teel ühendus LHV turundusjuhi Margit kotkasega, tere. Tere. Rääkige, milliste põhimõtete alusel on see LHV Panga sponsorlusportfell koostatud ja kuidas sündis siis panga sees see otsus asuda toetama nüüdismuusikat. See on kuidagi aja jooksul niimoodi kujunenud, et me oleme ennast sidunud ettevõtmistega, mis on seotud just Eesti inimestega, Eesti mõtetega Eesti selliseks väljapaistvamaks tegemisega ja kuidas me nüüd jõudsime siis nüüdismuusika toetamise juurde, no see otsus sündis päris juhuslikult. 2016. aastal pöördus minu poole madin. Kes oli tollel ajal festivali Eesti muusika päevad produtsent ja tema mõte siis oli, et me toetaksime seda festivali festivali sisu tundus meile väga huvitav ja just see teema eesti nüüdismuusika oli natukene juba intrigeeriv ja põnev, aga nagu jõudsime selleni, et me lihtsalt toetajaid ei tahaks olla või toetaja rollis ehk et meie jaoks tähendab siis lihtsalt ühte logo plakatil vaid, et me sooviksime sisulisemat koostööd ja nii me siis natukene asja arutasime ja jõudsime lõpuks selleni, et Eesti muusika päevad annavad välja Eesti uue heliloomingupreemiat ja no miks ei võiks sellel siis olla ka rahaline väärtus, sest varasemalt oli küll preemiat juba pikka aega välja antud, kuid rahalist väärtust sellel ei olnud. Ja siis me tundsime, kui ma nüüd sellele konkursile ja preemia väljaandmisele oma õla alla panema, et see on ju üks koht, kus me saame aidata elavdada just nüüdismuusika valdkonda mis võib-olla veel, ma ütleks, et viis aastat tagasi noh, oli natukene võiks öelda, et selline nišitoode ja ma loodan, et see ei kõlanud nagu halvasti ja ka sellel oli väga kindel publik. Aga ütleme, laiemat kõlapinda eesti nüüdismuusika liiga palju saanud ei olnud ja nüüd Autasu stipendium ongi selline, kus me siis sõnastasime esse väärtustab just uut eesti heliloomingut ja aktiivseid eesti heliloojaid LHV börsiettevõtte ja, ja kuna me ikkagi kasutame selliste projektide puhul ettevõtte omanike ja aktsionäride raha, siis seetõttu me peame ikkagi silmas pidama just nimelt seda, mida me toetusele minemast rahad tagasi saame. Ja LHV uue heliloomingu autos on küll peaasjalikult valdkonda toetav ja arendav, kuid öeldes seda nime välja me saame ju aru, et preemia on LHV-nimeline ehk see ju tegelikult annab juba laiemat kõlapinda Gabrändiga tervikuna suuri ambitsioonikaid ideid ei ole kunagi liiga palju, näiteks tulles tagasi selle nüüdismuusika juurde, siis noh, me teame ju, et Eesti heliloojate muusika on maailmas väga-väga hinnatud ja meie heliloojad heliteosed kõlavad maailma olulisematel, muusikafestivalidel ja kontserdilavadel ja need esitavad, et tippkollektiivid nii siin kui sealpool piiri ja see on midagi, mis tutvustab Eestit laiemalt, mis näitab meie talente. Ja noh, siinkohal mõelgem kas või Arvo Pärdi peale, et tema panus muusikasse on ju tohutu, aga tema panus Eestile lausa hindamatu. Heliga ja. Selline sai lõppeva nädala heligaja. Pärast head teatrietendust, öeldakse, ikka, sai nutta ja sai naerda. Sel nädalal nutma ei pidanudki. Kontserdielu On küll mõneks ajaks pausile pandud, aga küll me varsti jälle sellest osa saame. Seniks aga jõudu ja tervist. Saate tegid helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Miina Pärn.