Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Eesti hilises kultuuriloos on koht hämaral, kaubandusele poodides kaupa ei olnud. Aga kusagilt sai ikka. See oli äri, mis ei sallinud valgust. Probleemiks olid kauba piiratus. Lääne kultuuris oli, on vastupidi, poed on võimalikult hästi valgustatud, et kogu kaup paistaks ostjale kätte. Probleem naiste tähelepanu ja raha piiratuses. Nüüd aga räägitakse sealgi hämarast kaubandusest, olles täis positiivset optimismi vihjates isegi revolutsioonile. Kusjuures kitsaskohaks ei ole kaupade puudus. Amazoni traditsioonilist kaubandust hävitavale konkurentsile pan epideemia tõttu koju jäänud klientidele sattusid suured poeketid suhteliselt lühikese ajaga suurtesse raskustesse. Valida oli äri sulgemise või radikaalse uuenduse vahel. Kahe vahel olijad lihtsalt kannatavad kauem ja siis sulgevad äri, sest lisaks ostjate tähelepanule ja rahale peab konkureerima ka nende mugavuse pärast. Vanaviisi jätkamine oleks vastandumine ostjate mugavusega ja mugavus võidab nagunii. Võrreldes uute tulijate tegu on suurtel poelettidel mõned eelised. Plussid peamiselt väljaspool suuri ja hästi valgustatud kauplusehooneid. Nendeks on kaupade tarneaheltootjatest, ladudesse ja loomulikult kliendibaaskiviks. Kaelas on suurte püsikuludega pood, mida külastab aina vähem ostjaid kuna teised poetavad kliente endale ja onlain poest saab mugavamalt ning covid takistab liikumist. Hämar poodi inglise keeles Tarks tool on kaupa täismaja, aga ilma valgus, reklaamideta ja isegi sisevalgustus juhindub rohkem ökonoomsusest kui kaupade valgusvoos pleegitamisest. Väliselt ladu meenutavad hooned asuvad teede servas ja soovitavalt kliendi asumitest veerandtunnise sõidu kaugusel. Idee on rahuldada ekraanil kauba valinud ostja soov 10 kuni 15 minutiga. Kaubanduse ja teeninduse hämardumine ehk linnavalgusse rast linna serva ladudes, kus see siirdumisest on rohkem räägitud. Täna panen epideemia ajal suletud toitlustusele. Paljudes kodudes ju süüa ei valmistatavaid kasutatakse toitlustajate teenuseid. Lühikese ajaga kasvas tänavatel liikuvate toidukullerite armee. Esialgu toimus liikumine restoranide ja kodude vahel, kuni loodi esimesed nõndanimetatud torkitsionid ehk hämarad köögid, mis teevad restoranitoitu Asuvad odaval pinnal kusagil linnaservas magalate läheduses. Samas suunas liigub jaekaubanduse tarneahel. Muutuste laine algas umbes 10 aasta eest Ühendkuningriigis kui jaekaubanduse arendus Amazoni ohus tingituna onlain müüki. Sarnaseid algatusi oli teisteski Euroopa riikides ja USA-s, kuid esialgsed arengud piirdusid suhteliselt aeglase tarnega ja kopeerisid pigem varasema aja kataloogi kaubandust. Tänu millele igapäevasemaid kaupu käisid kliendid endiselt ise poest ostmas. Uuema arengufaasid päästikuks olid covid. Tarnete kiirendamise püüdlused olid sellest vanemad, aga selliseid mitmel põhjusel. D ja plaani tasemel. Üheks takistavaks põhjuseks oli klientide harjumusi jagada ostud kiireteks mida käidi siis ise poest toomas. Kui aeglaseid asju võis ekraanil tükk aega sirvida, tihti otsust edasi lükata kuni loobumiseni. Reaalses poes seatakse Lugabad, nii et ostja võtaks ühes ka midagi, mida ta ei tulnud ostma. Meetodiks on kiirustaja emotsionaalne mõjutamine. Online-ostukorvi oleks vaja lisada sega igapäevased kaubad ja kui tarnida need kliendini. Umbes veerand tunniga õnnestub kotilisada muidki artikleid. Käive kasvab ja loovutab rohkem raha ning kauba hinnas saab vähendada poe püsikuludele minevat osa algaks uue kaubanduse ajastu maailma arvestuses kassast panebeedeemia aastal digitaalsete toidust maht 76 protsenti ja jõudis 908 miljardi dollarini. See on piisavalt suur rahamees kiirendas hämarate poodide arendamist ja tõi sektorisse juurde erainvestorite raha. Ometi liigub iga toiduostukümnest eurost või dollarist üheksa endiselt läbi poes asuva kassaaparaadi. Järelikult on olemas vinge kasvupotentsiaal. Teoksil on suure sõidu algus ja investorite ostavadki oma raha sellele vankrile. Lähiajal on segaoodata piima või saia ja hambapastapakiga koduukse taha ilmuvad kullerite arvu kasvu. Esialgu näeb seda suuremates Euroopa linnades, kus investorite toega tärkab põhitarbekaup põdenud hämaraid poepidajaid sarnaselt toidukullerite ja elektritõuksid äridele. Samas aga ei pea meiesugune väike majandusüksus kaua ootama, sest hämara poe võib rajada kasvõi elamureani garaaži, et tagada peamine eeldus. Põhiline tarbekaup peab jõudma kliendini umbes 10 minutiga. Kuula varasemaid portaale. L2.