Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Eurotsooni kuulub 19 riiki 340 miljoni kodanikuga. Rahanduspoliitikat juhib Euroopa keskpank. Lisaks baasintressimääramisele inflatsioonitaseme juhtimisel kahe protsendi piiri juures ja pankadele Ühele valvele koordineerib keskpank pangatähtede tootmist ja imiteerimist ning investeerib uutesse tehnoloogia lahendustesse. Keskpanka juhib Kristiinale kaard, kes lausus hiljuti euro-kuulub-eurooplastele ja meie oleme selle eestkostja ning kui peaks tekkima vajadus, peame olema valmis välja laskma digitaalse euro. Tegemist ei oleks krüptorahaga bitcoini mõttes, vaid esmapilgul tavalise keskpanga poolt emiteeritud vajuroga. Vormelid digitaalne ja kättesaadav kõigile eurode kasutajatele. Eesmärk ei ole asendada sularaha, vaid luua täiendava maksevahendi valikuvõimalus. Aasta alguses antud intervjuus pakkusele kaart digitaalse euro loomise otsustamise võimaliku tähtajana algava aprilli otsusest edasi kuluks veel aastaid ettevalmistustöödele, kuni väikese teetähelise eesliitega eurosid saab kasutama hakata. Seni võib olla väga kõik huvilised mängida keskpanga nõukogu ja vaagida, miks sellist raha vaja oleks. Sest pangakontorile poes maksmisel kasutatakse ju nagunii vaid arvude keeles edastatud vabas vormis ehk digitaalseid eurosid. Kusagil arusaamistest peab seega peituma Bigaja käibevahendi vormilise täiendamised. Tagamõte väärib sügavamat vaaginist. Olgu üheks vihjeks Lagaardi enda märkused. Digitaalne euro antakse välja vastavalt vajadusele. Järelikult peavad eksisteerima mingit protsessi, käivitavad päästikut või stendid võimalikult märksõnad sellega seoses on bitcoin. Hiina panganduspankadega seoses on teada, et panepidimiojal lähevad paljud laenult halvaks, kuna ettevõtjad ei suuda näit tagasi maksta. Kahjude suuruseks hinnatakse 1,4 triljonit eurot. Karjutavalt see tornaado kanalisatsiooni poole nii mõnegi panga, sest juba covidi eel olid mitme liikmesriigi pangad suurtes raskustes. Igatahes võib oodata uusi pahandusi, sealhulgas siis kodanike maksete korraldamises. Ka selgitus, miks digitaalneuropoleks sama raha, mis on kirjas pangakontol. Uus vääring asuks hoopiski keskpangakontol. Kodanikud sooritavad tehinguid otse sealt ilma kommertspankadeta. Kodanikele oleks digitaalse euro kontod otse keskpangas. Või umbes nii, sest täiendava raha idee domineerivaks murekohaks on kodanike privaatsuse kaitsmine. Bitcoini-laadse rahaga püütakse omanike anonüümsust tagada tehnoloogiliselt arvepidamist hajutades ja igasuguseid keskseid panga moodi vorme välistades digitaalse euroga. Võib-olla püütakse saavutada midagi sarnast vähemalt selles ulatuses, et keskpank ei saaks kodanike tehingute infoga Nende suveräänsust ohustada. Kuid samas tagaks rahale omaniku suhte. Huvitava tagajärjena ähvardaks keskpangast otse arveldamine, aga kommertspankadel rahavoogusid. Eriti kui kodanikud tahaksid kõik või osa pangas hoitud varadest kanda keskpangas olevale arvele. Piisab ju, kui lasta sinna kanda oma palgaraha mis tähendaks pankadele täiendavalt rohkem kui ühe triljoni euro kaotust. Tõenäoliselt otsitakse siiski kompromisslahendusi, sest pangad tegelevad majandust elatavatel laenude teenindamisega teenus, mida keskpank ei peaks kodanikele pakkuma. Ühe ideena võidakse aga piirata kodanike poolt keskpangas hoitavate digitaalse raha hulka. Samuti võib oodata pangandusteenuseid tsoonilainet, millega meelitatakse kodanikke senisest köitvamatel pakkumistega hoidma raha nende juures. Digitaalne euro kasvatab aga konkurentsi makseteenuste turule ilmunud nõndanimetatud fintech-ettevõtetele mis panigi konkureerivad pankadega maksete sooritamise valdkonnas. Hiina võib kujuneda esimeseks suveräänset digitaalset Rahemiteerivaks riigiks. Hiina alustas uue vääringu test kasutamist, et eelmisel aastal. Sealne motivatsioon on osaliselt universaalne dub eurotsooni eesmärkidega, pakkuda kiireid ja kulutõhusamaid maksja teenuseid ilma erapangandusele lõivu maksmata ega nende raskustest kannatamatu. Samas võib aimata, et Hiinas ei tunta muret kodanike privaatsuse pärast pigem on sealne elukorraldus Raadud tsentraliseeritud huvile hoida hingeliste rahade kasutamist valvsa silma all. Hiinlaste ja eurooplaste jagatud eesmärgiks on arvatavalt ka veel soov ennetada bitcoinilaadsete krüptorahade muutumist maksevahendiks. Võimalikke probleeme. Mitu bitcoini väärtus rajaneb spekulatsioonile. Kuivõrd väärtus kõigub ootamatult pööraselt, on see halb maksevahend sest isegi kui krüptoraha jõuaks sellisena kasutusse, võib tagatisraha puhul oodata majandust, kahjustavaid, makse, kriise. Teisalt kui krüptorahad stabiliseeruvad ja kujunevad maksevahenditeks, sünniks riigile konkureerida keskpanga võimu õõnestav rahandussüsteem. Mängides need keskpanga otsustajaid on digitaalse euro loomise otsus, mida ilmsemad juba väljakujunenud. Sama arutelu toimub, jub paljude riikide keskpankades. Pid võis olla rahanduses revolutsiooni algataja, aga see pole just jaomen. Sest ajaloost pärineb ütlus, et nagu Saturn nii neelavad ka revolutsioonid alla oma lapsed. Kuula varasemaid portaale. L2.